Meie Elu = Our life, December 30, 1977

              REEDEL, 30. DETS PRIÖÄY, D E C E M B E K 3d .MeieElü*' tiri 52 (1455) 1977
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas rahvuslikku tegevust on käesoleval i
tegevusaastal 1. oktoobrist kuni 8. detsembrini 1977 oma panusega majan­duslikult
toetanud alljärgnevad kaasmaalased:
Hrjda] Aalman, Linda Aarela, Enn \ laid, Arvi ja Leida Randlepp, Aadu
Aarend/Valdur Aasa, A. Äasma, Hei- j Randpalu, A. Randsalu, Karl Ranna,
mut ja Ejvi Aavik, P. Abom, Theresej Uno Ranne, Arved Rannik, H. Raud,
j Adler, Vello Aedna, M. Aer, Mihkel
Aias, Joh. Alatalu, Ervin Aleve, Aado
Aifred, Valter Allase, H. Altosaar, El­mar
Ani, Hilja Annus, Aleksander
Anto, Johannes Anton, Ida Areneem,
.Nikolai Arget, Endel Arro, Kristjan
ja Salme Arro, Vello Ärumets', Alicle
Äsmus, R. Aus. :
H. Berendsen, Anita Betžen.
Mani vald ja Niina Eelnurme, R.
EdaTi, Arthur Edasi, Hilda Eerme,.
Sven ja Tiiu Ehvert, Arnold- Eljas-abikaasaga,
Heino Elken, žA, Elvala,
August Erikson,. K. Eschholz, Selma
Ester, Eštoprint Ltd., Triinu Estra,
Maret Frost. • ..
Evald Gering, R. Gutbach.
• . August Haabnii-t, Älex. Haavaniit,
J. Haik'o, Ants ja Helmi Haljasmaa,
Jo.anuš Hall, V. Heinar, Edgar Hein­soo,
Kaljuj- Helenurm/;Raivo Hiielo,
Aug. Himmist, N, Hindre" abikaasa-i:-.
Leida Homits, Erik Hoppe, Erik
'Hääl, Aug. Hütt. • ' •• .' '
Endel |Igarik, Ella Ilmjärv, Albert
•jr-. Ellen Irs, Adele Ilves, Herman Ii­ve;..
' ' "
• •.. F. Jaagumägi, Helmut Jaanuste, A.
J;?.mul,; A. Jaanimägi, Joh. Jaek, El,
mar jä Lilly-Jakobson, J. Jakobson,
AS?.rt Basaare, A, Jomm, J, Juhan--
Helmi Raudkivi, Martha Raudsaar*
A. Raudsepp, Karl Raudsepp, Ed; Re­bane,
J. Reial, A. Reintamm, E. Rein-tee,
Jakob. Remmelg, A. Remmel-koof,
Ed.. Riisnä, 0. Ristmäe, Rich­ard
Ritsing ,Helga Roman, E . Roo,
Johannes Roosimägi, Albert Roost,
Johannes Rosin, Anette Rümp/ A.
Ruusauk, Hilda Rõks, N. Rõuk.
Alice Saage, Arseni Saar, Ed. Saar,
Erik ja Ingrid Saar, Hans Saar, Leo
Saar, K. Saar, Felix Saaremets, Ru-do
ja Linda Saidla, Evald ••'Sarnak,
Ilmar Sadam, Ä. Saks, Enn Salu-rand,
Elli Sandre, Arvo A. Sauks, -E.
ja M. Seeba, Rudolf Selimets, R. ja
M. Sepa, Johannes Sepp, Selma
Sepp, Juhan Siig, U. Sillavere, Elmar
Silm, 0. Silm, .Richard Sinisalu, Pau­li
ne Sinberg-Snieckus,. M. ja E. Soiu,
Niida Soo, Aleks Soom, E. Soomet,
Vald.ur Soomet, V. Sommers, Ed. ja
I. Sonin, Eri cli Soosaar, Jaan Soo­saar,
Ä, Soosalu, Ülo Soots, .Tõnu
Scovere, Valter ja Magda; Spirka,
August Šumberg,, .Lembit . 'N;. Susi,
Linda Sutt, S.. Suurmann, A. ja J.'
Sünd.
Karl Taagepera, A. Tael, Kaarel
Tali, T.-Talvale, Maimu Talvet-Tam-me,
Fred Tamm,: H. Tamm, Marta
Tamm, ..Martjn Tamm, -Aleks Tam-
GIF]
Tel. (416) 466-1951
466-1502
362 Danforth Ave.,
Toimnto, Ont. M4K. 1N8
MEIE ÄRIS ON S,4AD
erisündmusteks ja tähtpäevadeks. ® Samuti käsitöö kinkeese-meid
_ KULLASEPA, MEREVAIGU-, KERAAMIKA-,- NAHA ja PUU-.: j
NIKERDUSE alal. Kõneldakse eesti, läti ja inglise keelt. j
son, Arnold Jõemaa, Enn Jõgä-r abi
kaasagat, 0. Jõgeda- Peeter Jõgis abi-1 m e - H L l § 0 i a Lydia Tamme, V. Tam-kaasaga;
E. Järvis, Erich Järvlepp, memägi,: Ferclinand . Tammer, Ed.
Gustav ja Aurelie Jürgens.
' 'Dagmay: Kaasik, Alfred Kahro,. As-
: \ L Kaiga-i, A-; J. Kala, Andrei ja $ita
.IV-vi-Üä;,' Arvi' Kaldveer, 0. Kallassaar,
!. Kaimar, E. Kalmet, Edgar Kai vi k,
Vilu (Kanep,. F.- Kanger, K. Kangur,
Leo Kann, John Karin, E. Karome-
•le!\ August Karu, Heinrich' ja Fanny
Karu,' Karl 'Karuks, Hendrik Karu­soo,-
Alfred Kask, Eduard Kask, Ju-'
Hus Kass, Alice Kattemaa, Olev:Kau-.
i)ivmaa, Marta Kaunismaa,- Aime H,
'Kaur, Kahju Kaur, Alex Kerk,"Ants
K-j.i|soiir Juhan Kesamaa, Aleksei Kcs-küta,
0. Kess, Leena K i l l , L. Kiima,.
K. .Ki iu, Edgar Kink,; Eduard j a Lei­da
Kirch, J. Kivestu, Niina Kivi, En­del
ja Helju Kivioja, John Kivirähk,
Avu; Klaas, J. KJaas, Juhan Klaas/
Ärne Koiga, D, Kontkar, Arnold ja
Helga Kontus, Jaan Konze, Uno
Kook, L. Koost,;E. Koplimägi, R. ja
II. Korp, Hans Kraav/, Paul. Kriisa,
Liuda Krupp, Juliuš Kruuk, Ida
Kuü, K. Kurg, Eino ja Õie Kuris, K.
ja I. .Kurvits, Evald ja Salme.Kuu­lan,
Hilja Kuut ma, Toivo Kõhelik, A.
Kõiv, Erich Kõiv, H. Kõrb, J.- Kõrge­maga,
Hei vi Kõva, Veronika Köbler,
A;- • Külm,: K. Ki.Umallik,' K. Küng,
Joh. KünnalpüLi, Rein Künnapuu, Ju­han
Kütt. ..
0. Laamann, ;G. Laikve,. E. Laine­vool,.
E.' Landers, Edith.La.ur, I. Lau­ri
maa, Voldemar Lehtmets, E. ja A..
Leetmaa, Erich Leinberger, I.E; Leps,
Alfred ja Helia Leivat, Laas Leivat,
.Osvald Lepik, V. Lepmets, A. Le.p-sön,
Eerik Lepp, Helgi Leppik, Joo­sep-
Lige, V. Lill, B. Lindre, G. Lind-
•slröm, Harry Lindström, Armända
Linnamägi, H. Linnard, Linda Loigu,
. Eduard Lood, Walter Lood, H. Loo-rits,
Evald {.ootus, Ants Luhaorg,
Aug. Luhaäär, J.- Luide, Hilda Luu­kas,
J uhan-Läte, Selma Läänsoo, Ed.
ja Ly Lüüs.
Artur Maasik, H. Maider, E. Maid­la.
Vbfd. Maitloo, A. Makstin, Elmar
ja Leida Maldre, B. Malleus, Linda
Mankio, T. ,ja B.l Marand, A. Mardi-raäe,
V/llem Märd.imäe, R. . ja; E.
Mark, Jaanus ja.-R.eet Maiiey, Karl
. (vlart.il?,- Virve Mathias, A. ja E. Mat­ku
r , K . Meipoom, Endel Meliste, Geo
MerimetsJ M'. A; Mesila, John Mets,
T. Metsala, Ed. Metsasalu, Ed. Miil,
Evald Midenbrit, .Anu Mihklisoo,
Ludmilla Mijal, Hans Moks, , E.
Mumm, Paul Mäepea, Hella Mägi,
. Raimond Mägi, Ants ja Aino Mägi-so,
Jaan Martin, Peeter -/'Möldris;
Amanda E. Möller, Friedrich jä Väi­da
Müller., Karl Möller, Juhan Mül-
,lei
A. Nahksepp, Asta Nassar, S. Nee-me,
M. Niitepberg, Nikolai ja- Lilly
1 Neumann, Veiko Nõlvak) August ja
U i d e Nüüd. •
J. Oinus, Ülo Ojamaa, Artur Ojas:
; soo, T. öluper, L. ja E. Onno, Herta
Orav, R. Orav, Fileida Ozog.
. H. Paabo, Elmar Pajo, August" Pa­ju
r, Juhan Pajur, Alfons Pajuste, S.
Pallandi, Kiira . Palmer, Konstantin
Palo, Räni ja Anu Palo, Arvo Pallop,
Tammsaar, R. Tarto, Harald Teder,
M. Teder, Alice Telmet, Elli Terts,
J. ja L, Terts, Richard Ti.ef, M. Tiik,
Martin Tiisler, Ernst Tüvel, Evald
Tikenberg, Heino -Tikk; Endel Toi-;
ger, E; Tojvonen,' Oivi Toivönen, Au­gust
Tomband, Alma Tomson, Teo-dor-'
Tondi,- H. .Toome, I. ja T. Too'-,
mes,; V. Toömjõe, Hugo Toppi, Ed.
Trei, Konstantin Treialt, Vold. Tuvi­kene,
P..Tõnisson, Jaan Tõnissoo, E.
ja M. Türner.;
Ed. Uduste; H. ja H. Ustel. /
Karl Vaher, Andrus Vahtra, H. Vai­no;
N. Valge, J.' VVailner, Vold.. Vana­selja,
Oskar jä Alma Vares,|. Alma
Veike, Marta Vcnt, :Oskar Viiii, Wil­liam
Viia, Kalle Viires, Arved Viir­laid.
Maret Wilo, E. Vilums, E. Väär-si.
•.. ; '.. • •.- ;'• ••
B. õunapuu, Osvald Õunapuu, Bo-ris
Zeisig. .
Toetuste laekumine jätkub;
Septembri kuust peale hakkasid
^Meie Kodu" ruumid jälle kajama
laste kilkamisest ja naerust. Kätte oli
jõudnud Täienduskooli esimene koo­lipäev.
See algas õpilaste registreeri­misega.
Kooli olid tagasi tulnud kõik
möödunud aasta õpilased, välja arva­tud
need, kes kevadel kooli lõpetasid.
Uutena registreerisid 6 õpilast.
Selgus, et nii mõnedki õpilaste va­nemad
olid endised- Täienduskooli
õpilased, kes nüüd omakorda saada­vad
omi lapsi kooli. Selles ei ole mi­dagi
ebatavalist, sest. koolis on alga­mas
28. õppeaasta, see on küllalda­selt
pikk aeg uue põlvkonna juurde-,
kasvuks.
Täienduskoolis algasid, .õppetööd
28 õpilast, kes. jagunevad järgmistes­se
klassidesse.; •
Eelklass:. Erik Allas, Mati Allas,
Maris Andersons, Tiina Jääger,: Kris-paigutamiseks.
Kirikufondi poolt mu­retseti
kahte klassiruumi põranda­vaibad,
mis ruumid väga sobivaks
muutis, mitte üksi väikelaste tegevu­sele,
vaid ka teistele organisatsiooni­dele,
kes neid ruume kasutavad. Abis­tavalt
on kooli tegevusse suhtunud
Eesti Selts, kelle patronaazhi all
kool töötab. Pensionäride - Klubi ja
paljud üksikisikud — nii jõu kui nõu.
Lisaks õppetööle on Täienduskooli
suhteliselt noor koosseis korralda­nud
tavakohaseid üritusi. Möödunud!
aasta jooksul korraldati kooli Jõulu-!
puu, Eesti Vabariigi aastapäeva tä­histamine1-
õpilastele ja aidati kaasa
kava 1 ises osas; emadepäeva. aktusel.
Kooli kevadine väljasõit tehti hr.-jä
pr. Sekle tallu. See väljasõit kujunes
kooli parimaks, pererahva ja; vana­vanemate,:
tõhusal kaasaaitamisel.
; Sündinud 11. augustil 1972
Surnud 23. detsembril 1977
• Meie :
:armas :yäike Märkus, 'Sajäfeid nii, patju ;
ilusaid mälestusi ja elad alati edasi meie südameis.
EMA ja
Ootamatult lahkunud armast sugulast
mälestab sügavas kurbuses
'ARTUR KOMI perekonnaga
ta: Kivisi ^ Krista Kuusk;; Jakob Juunikuul toimus kooli lõpuaktus.
Sekle, Anton Suurkask, Kai li Tanner,
Heita pilku tulevikku, teada; ^adapieud^ tulevased?; Et tulevase naise
Melania Taylor, Ivar Vasara.
Juulikuul korraldas Täienduskool
nn. ,,Laste peo" ettekannetegä Laäne-j
klass: Alan Kuusk, Tiina' Lenik,-ranniku; .^esti Päevade; raamides.
RodneyRautiala; Hans Selde, Tõnis Täi
Tutti, X i i K l a Vrdoljak, Robert õun-1 ka rahvatantsu: energihste instrukto-'
tulevasi sündmusi — seda on hrime;
ne taotlenud juba ürgajast.Ajajook­sul'
on igal rahval välja kujunenud
ema ennustamise kombed ja enamas
::qhemqtepäev
Väncma.tepäe'vä pidulikust koon­dusest
pühapäeva, 4. dets; pärastlõu­nal
yana-Andrese kiriku saalis võt­tis
osa 90 poistevanemat ja 72 poissi
ja juhti.
Lipkond sisenes saali rivis, mida
juhtis nskm Martin Jõgi. Poisid süü­tasid
'kolm eesti värvides - küünalt
lausudes; katke. „Kale vi pojast". .':'
Vanemätepäeva koonduse jutu pi­das
li pk. vaimulik nskm. Andres
Taul.
. Taarapoegade parviku juht nskm
Margus Tae kutsus ette 9 uut hundi-poegä:
Christopher Liima, Erik. Šu-lev;
i, Ivar. Soever'1, Erik Küttisc,
Veikkö Karhünen'!,. Andre Küttis'c,
Alar petersoo, Paul Tae jä Tarmo
Ainsaare, kes oma juhtidele hundu-lubaduse
andsid.
Taarapoegade parvik oli saanud li-sajõude
hUndujuhitrecningusše asu­nud
tütarlaste Maret Tae, Merike Jõ­gi,
Lisa Kaunišmäa ja. Aime Nurmse
näol. .. ;' • • •<.;•• • 1 .'.'••"''.
Lühikursuse Kalevi lipkonna hun-puu.
;',-. .: ;•-; xv
2. klass:,Karl Kaul,,Erika Kivisild^
Vii jaoSelde, Ivo Tanner.
3. kl^ss: Da.vid Jääger, Alex Lepik,
Paul Lepik, Tia Tutti.,
6. klass: Linda Kaul, "Anita Õun­puu.
4-fas j a 5-es klass puuduvad sel;
õppeaastal. • -:;
Eelmisel õppeaastal, milline lõppes
läinud juunis lõpetasid Täienduskoo­li
Marie Kaul ja Oliver Pütsep; .;
Hinnates, möödunud aasta tulemu­si,,
leidsid koolijuhataja ja õpetajad,
et õppetöö tagajärgedega võib üldi­sel
t rahule j ääda. Küll aga rõhu tas id
õpetajad, et. kahetunnine õppeaeg;
üks kord nädalas, on liiga lühike sel-'
loks,, et emakeelt täielikult omanda-:
da.. Sellepärast leiti, et lagtevanema-te!
tuleb suuremat määral küiseninr
rääkida ja^harjutada eesti keelt las­tega
kodus. Edasi leiti, et õppevahen­dite
ja klassiruumide osas tuleb veel
palju .tööd teha, et järele jõuda Ka­nada,
koolide rikkalikule tasemele.
Lapsed on terased vahet märkama.
Raske on nõuda lastelt emakeele va­batahtlikku
õppimist puudulikumate
vahenditega kui nad teevad oma tööd
igal päeval Kanada koolis. Samuti on
olemasolevad õpperaamatud vanane­nud
ja lastele võõras ainevallas kir:
jutatud. See raskendab niigi lühikest
õppeaega. •'• .•'•'•,
Möödunud aasta tegevusest tuleb
vaarikalt esile tõsta kõikide lasteva­nemate
innukas kaasa löömine kooli
tegevuses. Ei ole saladuseks, et selles
seisnebki kooli tugevus. Alates kooli-juhata
j aga oi i d kõi k õpeta iad-kasva-tajad
lastevanemate seast. On hea­meel,
märkida, et lastevanemate seas
leidub .energilisi vanemaid, kes oma­sid
teadmisi õpetamises kui ka õpe:
tamise metoodikas. .Peale õpetajate
ja kasvatajate, kes töötasid lastega
pidevalt; aitasid, teised kaasa järje­korras
korrapidajatena. • ;
Korrapidaja . lastevanema ülesan­deks
oli nooremate laste järelvalve
pesuruumides, lastele5 mahla ja suu-dujuhtidele,
uue aasta "esimestel nä- Pistete Valmistamine, ning seryeeri-daiatel.
korraldab vilunud noorte-] mine, ruumide korrashoid jne. õpe­tajaile
ja külalistele pakuti kohvi või
teed, küpsistega. •;
Kooli on abistatud ka muul. viisil.
Nii kinkisid grupp lastevanemaid
koolile ; . : suurepärase seinariiuli
komplekti lappidega õppevahendite
rite juhtimisel ja ka esinemistega on
tuleproovid tehtud. Rahvatantsu har­rastatakse
vabatahtliku ainena peale
tundide. . '.. •• ' .
Eelolev Täienduskooli õppeaasta
tõotab tulla edukas. On loota ka ra-ha!
ist loetust Kanada Mitmekultuuri
Fondist, mis aitaks kaasa õppevahen­di
t e- mtireisemiseks.
Täienduskooli;;tööd juhatab kutse­line
õpetaja Tiiu Jääger.
..•»• L. Pütsep
? r e e s ? e r . f c o , ¥
juht nskm Evi Jaaguste. Kõik lip
konna huhdujuhid võtavad sellest
osa. '. • ;
Li pkonna j uh t nskm Pee ter Loi te'
soovis värsketele hundudele õnne lu­baduse
andmise puhul ja tutvustas
tänavust lipkonna juhtkonda.
Maleva juht škm Silver Kask tõi
maleva staabilt tervitusi, soovis uue­le
lipkonna juhile edu ja luges ette
ESMK vanemätepäeva ringkirja, mil­le
alusel edutati skj. Andres Terts
noore mskau t mast eri k s j a skau t ma s-teri
väitekirja kaitsemise õigUs anti
nskm Martin JõgiTe.
Spordiauhindade üleandmiseks
volt is sõna 1 ipk. spordi j uht nskm Ar-
J^ ja T. Pallop; Juhan Pallopn Gustav | vu-Oilingi' ;
Paioots, S. Päiu, E. Pehme, Aleksan- j Vanaskautide .Leegionäride" poolt
der Peel, Aino Pello, Walter H. Pept,
Helen-Peterson, Ülo Pikkov, Arnold.
Pille, A. Pilvel, A, Pint, Leo Pirosok,
A. ja L, Ploom, Ed. Poom, K.-Por-meis.
ter, V, Pormeister, E. Potsepp,
. Ernst Prants, K. Priidik, Feodosi ja
Aliidc PruuJ, Mihail Pruul; A. ja M.
Purje, Almar . Pürres, I. Puusepp,
Heino Pärn,, Ilse Pärn, Joh.; Pärn,
Edgar Püss.
Tarmo Rae, Boris Rahe, 0. ja M,
Raidlo, Harjo Raidmaa, R. Rammul,
Anton. Rand/ Karl ja Lilian Rand-väljapandud
rändkarika Kalevi lip­konna
parimale skautsportla.sele sai
sel aastal Peeter Pahapill. L
• Kalevi lipkonna sportlased, kes te­gid
kaasa juunikuu spordipäeval
lipkonna suvises nädalalõpulaagris
Jõekäärul, viibides, ja lasksid ',mjjirkf
spördipüssist tulid järgmistele .koh­tadele:
;: .
Hundil klassis— 1. Peeter Sõrra,
"2. Niis; Norheim, 3. Paul Pint ja
Robert Paju.
pill. 2. Robi Saarna, 3. Hillar Reine.
Vanemskaut klassis h Elmar
Öiling, 2. Carl Pahapill, 3. Peet Vähi.
' Sellejärele andis spordijuht üle
maleva orienteerumise võistlusest-j
a Balli spordivõistlustest osavõtnu­tele
üle nende auhinnad. Nimed on
enne avaldatud' ajakirjanduses. '
Järgnevail toimus traditsiooniline
lipkonna Vanematekogu juhatuse va­limine,
kuhu lahkunud.liikmete ase­mele,
asusid lir-d; Eskeh, Lainevool>
Vanematekogu oksjonceris lipkon­na
toetuseks väljasuitsusinni.. mil­lest
laekus $88.—. ; ,-'
Skautide emad Iipk. pereema- pi'-
Susanne: Koiga juhatusel olid iiles-seadnud
isuäratava kohvilaua ja lip­konna
pere veetis, tunnikese koos
suupisteid maitsedes ja vesteldes.
. Piduliku - koonduse üldlvorralela­jaks
oli lipk. abijuht skm Raul Olü
Püliapaeva, 18. detsembri õhtul lei­dis
Peetri kirikus aset Toronto E.
Ortodoks koguduse pidulik jumala­teenistus,
kus toimus preester Ei V.
Vclleso .ülempreestriks edutamise
väljakuulutamine, Kanada ja USA
E.A.Ö.K. praosti, üiempreešter E.
Lepiku poolt, ühes kuldristi üleand­misega.
Samuti tähistati sämalajal
koguduse kauaaegse koorijuhi Gury
Raagi 60. sünnipäeva, mis langes
kokku juubilari ja ta abikaasa Mar-cella
30 a. abielu juubeliga. Erakord­selt
halvale ilmale vaatamata oli ki­rikus
rahvast rohkesti.
• Jumalateenistusel teenisid .mõle­mad
preestrid, laulis koguduse laulu­koor;
solistiks oli; Erika Šolom-Ves-kimets,
kedav, orelil saatis Inga Pia
Korjus.. . •;•
• Teenistuse lõpuosas / a s u s id nii
preester E. V, Velleso, kui -ka abielu-naar
Raagid altari pedestaali ette.
Praost, ülempreester Emanucl Lepik
pöördus soojade' sõnadega ametven-
.na poole -ja tegi teatavaks, et kiriku
Sinod' oma otsusega on tunnistanud
preester Velleso (kelle vaimuli­kuks
nimeks sai ta ordineerimisel
1963 a. la teine • eesnimi Valentin)
ülempreestri astme vääriliseks,- ning
sellega tava kohaselt kaasuvalt,.kuld­se
ametiristi kandmise õiguslikuks.;
Selle järeie. võttis praost tserernoni-
' aal sel t kummarduva prees ter. E. V.
Velleso kaelast, senise;, hõberisti,
asendades, selle kuld rinnaristiaa.
Märkimisvää.rne ori, nagu praost E.
Lepik mainis, et uus rist on õieti vä­ga
vana ja ai nüladne haruldus: Seda
on .enne kannud mitmed preestrid ja
ülempreestrid. Risti tahaküljeie on
graveeri tud selle pühitsemise aj a j a
aastane 18. dets. 1797. /
Selle järele tervitas praost E. Lepik
südamlike Sõnadega; juubilar G. Raa­gi,
tõstes .kõrgelt esile ta- suuri tee­neid
kog. laulukoori praeguse tase»
meni viimisel. Ta soovis juubeli-abi-elupäarile
rohket Jumala õnnistust
ja palju aastaid. Pr. Raag sai kog.
poolt suure kimbu punaseid, nelke;
. Kolmanda sündmusena toimus ko­guduse
iga-aastase rahalise stipen-diumi
väljaandmine koguduse kõige
edukamale.ülikoolis õppijale. Selleks
osutus, juba teistkordselt koguduse
noorim j uhatuseliigei Johannes Jär­valt,
kes inseneri teaduskon na iopeta-mise
järele õpib ja valmistab' end
praegu ette õigusteaduskonnas.
Pärast jumalateenistust järgnes
kiriku seltskondlikus saalis ühine
kohvilauas koosviibimine. Seal pöör­dus
Peetri kog. pastor,.' praost-ässes-sor
0. Puhm, kes koos abikaasaga
Eesti rahva: üldiseks kombeks olir
et vana-aašta õhtul,valati õnne: Ön-nevalamlse
mõte oli see, et inimesel •
on..-võimalus- saavutada palju,--kui- ta
teab, inis: teda £es oo;£ab.
:\/eel tänapäeval .on levinenud kom­me
püüda vana-aasta .õhtul teada
saada kõike sedar mis;;Inimest ootab
eeloleval aastal. ' .
Väiia-aasta õhtul tooefi õled tuppa
näguVseda tehti ka Jõuluõhtul-'
Üks vana-aasta tähtsamatest kom­metest,
iilis jõuluõhtul pii udus, oli
õnnevalamine. •^Õnnevalamine" oli
välja kasvanud vanast roomlaste
kombest. Roomlased ohverdasid ju­malanna
Fortuna templis, et • jumal
oleks armuline uuel aastal. Õnneva­lamise
kommet tuntakse ka praegu
vee! võrdlemisi laialt. Õnnevalami­seks
võetakse pangitäis vett ning" su­la
tina kallatakse külma vette. Nen­de
tihavormide järgi, mis vees tek­kinud",:
määrati selle • tulevik,, kelle
nimel' õnne valati. Kui tina-õrin oli
puhas; j-ar 'hästi läikiv,, oodati õnnelik­kuelu;;.
olf ta küljes palju räbü, siis
tähendas see vastupidist. Ka pidi
õnn olema seda;suurem, mida vormi­ja
keerurikkam oli valatud' kuju. Oli
aga see kuju tasane ja sisaldas vahe
kurde,: siis: ootas, õnnevalajat- halb
aasta.. Kujundeist puss ennustas sõ­da,,
rist jä kirst surma, sõrmus j a ta­nu,
pulmi', sammas raha, pudel viina.
Kuusalus aga. arvati,; et mida roh­kem•
tina puru .—. seda rohkem raha
ja rikkust. Samal arvamisel oldi ka
Kodi jarvel Tartumaal. Kel aga tina-puru
üldse ei olnud, sellele tuli surm
eeloleval aastal.; Mida: rohkem vala-
Või mehe kohta andmeid- saada või
t,eda näha, teab vanarahvas - mitme-.''
suguseid kunste jä nöidumisi.
Ah j u 1 u u d, j a. 1 c i v a I a p i d a s p i d i d' lo a s
olema, ning puud ahjus, et leivast
puudust ei tuleks.
Tarvastus aeti õhtul; hagu vastu­oksa
ahju, siis ei kuluvaluuel aastal
patju põletismaterjali. õhtul, kinni­tas
peremees '.ahjuluua enese jala
külge ning käis põllud.läbi, et suvel'
linnud vilja ära ei sooks. Peegel pan­nakse
lauale ja selle ees loetakse ük­sikus,
toas olles Piiblit. Kella 12 ajaI
ilmub peeglisse kellegi pilt, mis ku­jutab;
tulevast • a.bielupoolt.. Kui ei
soovita' enam vaadata, löödagu püha­kiri
kinni ja nägemus kaob silma­pilkselt.
Õhtul süüakse terve heerin­gas
ära; sabast peale: hakates. Hee­ringa
kõrvaseks ei tohi midagi süüa/
Magama heites pannakse klaas vee­ga;
voodi lähedale..Kes unes juua an­nab,
ongi tulevane.
Peretütar läks öösel kanakuuti ja
haaras sealt pimedas ühe linnu. Sat­tus
täile; kätte, kukk, sai' tüdruk me-'
hele veel samal aastal, kui aga kana
— siis ei olnud.' eeloleval aastal' me-heleniincmise
lootusi. .
Kes oma surnuid' omakseid ehk
tulevast abikaasat,soovis näha, käis
keskööl kolm' korda ümber elumaja,
I..;- '• ' •,
sus tuli talle soovitav yastu.Kui uue­aasta
ööl pii selge;'taevas ja tähed
särasid,, siis jäid sel aas lal kõik noo­red
inimesed ja loomad terveks..Sa­das
vana-aasta öösel lund- või'rahet,
siis tuli hea vilja- ja marjaaasta.-.Kui
uue' aasta hommikul puud olid här­mas,
.siis tuli algaval aastal tõbi
metsa külge. Olid aga puud puhtad,
siis kurnas tõbi inimesi.
' Uue aasta-saabumine on. tähtsaks
sündmuseks paljudele' rahvastele,
kes seda/ päeva vääriliselt pühi Ise­tud
kujus oli kurdusid ja vigureid1 v a c L E n t kaugeltki mitte kõik ei tea,
seda -paremaks peeti õnne. .Tartu-, k u i v õ r d erinevad on uueaasta koip-maal
oli püss; naisterahva õnneks,! beU eri rahvastel. Pealegi ei tähista
. t
hele, mehel aga sõttärninekut. Kam-siis
järeldati, et ta saab sõdurile me-! S U S U ^ mitte kõigis maades uut-aas-
Skaut klassis — i . Peeter Paha- ja teadustajaks e-sk Mark Qlo
meris arvati, et kui. õnneks tuleb pü­del
või,napsuklaas, ei tähenda see
head — mees hakkab jooma. Räga­veres
olevat vanasti, õnnevalamise
tuhin nii; suur olnud, et. isegi väärt­asjad
sulatati. Oli ka kohti kus es­malt;
valati nn. õueõnne, siis looma­dele
ja viimaks omale.
Vesi kuhu tina valati, viidi rist,teer
le, valati sinna. maha ning heideti
kummuli vee ojale. Kui teki üle pea
tõmmanud .-uudishimulik kuulis ku­sagilt
poolt pilli häält, sijs pidid seal
poo> -pulmad tulema, kuuldus aga
laudade kolistamist, tähendas see
surma.-. ' '
Noored neiud ja .poisid püüavad
vana-aasta õhtul teada saada, kes on
värske ülempreester V. Velleso poo­le
si iralIt soojade ja tunnustustand-vate
õnnitlussõnadega. Selle järele
; tervitas ta sam a soo j ai t juubilar G.
Raagi ja viimase abikaasat, kui oma
endist õpilast. Koguduse juhatuse
ning nõukogu esimees Augustin Wäl-lik
tervitas-: V. Velleso'd koguduse
poolt ja andis, ülevaate koorijuhi
Gury Raagi elust ja; tööst, õnnitluse­na
andes üle kog.- kingituse. Laulu­koorilt
oli kingitus jä kollased roo­sid
omaette. ;• /
Lõpuks - sai - sõna juubilar, kes tä­nas
..tervitajaid, kinkijaid ja koosvii­bimise
korraldajaid daame — sama
tagasihoidlikul ja sõbraliksoojal vii­sil,
nagu see on iseloomustuseks ko-võttis
osa ka . jumalateenistusest,' gu ta isikule.
tal esimesel jaanuaril. .'Mõnel pool
tehakse seda mõne kuu võrra varem
kui meil, teisal aga-'peetakse uus-aas-la
pidustusi mitu kuud pärast 1-st
jaanuari. . .''.'.
Kuigi igal rahval on omad erine­vad
traditsioonid kuid ühist on neil
niipalju, et vana-aasta , õhtu veede­takse
lõbusas seltskonnas ja tõste­takse
klaase uue aasta terviseks.
• ' . J- S-gi •
P
Juba korra edasilükatud väiismaa-reisi
algab president J. Carler 29.
detsembril Washingtonist. '29.-31.
detsembrini; viibib ta Warssavis,
Poolas. Uue aasta võtab president
vastu Teheranis Pärsias. 1.—3. jaa­nuarini
on ta New Delhis Indias. 2.—
4. jaanuarini'veedab Saudi Äraabias.
4.~6. jaanuarini on Pariisis ja 6-däl
jaanuaril on Brüsseljis, Belgias ja sa­mal
.päeval jõuab tagasi Washingto­ni.
Erilist muret tekitab presidendi
julgeoleku kindlustamine," milles sel­leks
väijakoohlatud. kaitsemeeskpnd
peab kindlustama USA presidendi
elu .paljudes vaenuliku hoiakuga
maades ja isegi raudkardina taga
Warssavis..'••• USA mootprra11urid-po-litseinikud
saadavade presidenti, sa­muti
viivad USA helikopterid teda
soovi tud. pa i k adesse suu reit sõ j a väe-lennukilt.