Meie Elu = Our life, May 24, 1984

              NELJAPÄEVAL 24. MAIL — THUESDÄY, MAY 2ö
Vestlus Peeter
Esto 'M reklaamis seisab iisnä
lihike teade, et tulemas on ka
Moortekonverents. Selle ärituse
eestvedajaks on Peeter Einola.Kü-
,sime: „Noortekonverentsist ei ole
palju kuulda olnud. Kuidas ja mil­lal
sellega alati ja mis andis selleks
tõuke?"
Eesti Pensionäride Klubi peakoosolekul neljapäeval, 17. mail valitud
juhatus. Istuvad, vasakult; E. Terts, A . Möller, F. Terts (esinaine), J.
SootS ja H. Kreem^. Seisavad: H. Parsdns, A . Laanep, P. Kalju ja E.
Kumm. Foto— 0 . Haamer
Toronto Eestil Fenionäride Klubi
peakoosolek 17. mail Eesli Maja
keskmises saalis oli üksm.i^lne, as­jalik
ja kestvuselt lühike.! Koosole­ku
avas ja juhatas esinaine F. Terts,
leinaseisakuga mälestati aasta
jooksul igavikuteedele siirdunmidl
Mubiliikmeid 119).
Juhatuse poolt esitatud päevakord
kinnitati esitatud kujul. Eelmise pea­koosoleku
protokolli ettelugemist ei
nõutud, ' '
TEGEVUSÄRUANNEi
Klubil on üle 700-ja liilfme. Aasta
jooksul pn klubisse astunud 50 liiget
ja nimekirjast oh kustutatud 31 lii­get.
Korraldati kaks väljasõitu, kuus
koosviibimist, jõululaat ja loterii.
Jaanuaris korraldati koosviibimine
tervisvõimlejate, laulukoori ja rahva-pilliöjkestri
ühise tuluõhtuna, mis
õnnestus hästi. •
Klubil on endiseU kaheksa huvi­ringi.
, KÄSITÖÖRINGI juhatab Helle
Kreem, abideks Elga Niglas ja Marta
Paulus. Koos käiakse kolmapäeviti,
valmistades käsitööesemeid jõulu-laadaks
. TERVlSyÕIMLEMISRING: on
klubi suurim oma 75^iiikitiegä. Ring^
tegutseb ilma klubi toetuseta kün^ne-liikmelise
juhatuse juhtimisel. Rmgi
esimeheks on prl. H.Vallner ja pal­galiseks
instrukrotiks Asta Kalmar.
KLUBI NAISKOORIS on 20 laul­jat.
Eisimeheks Linda Toming. Tasu-listeks
koorijuhtideks on Peeter
Tammearu ja Margit Viia.
RAHVAPILLIDE ORKESTER te­gutseb
iseseisvalt „ N ew Horizoni"
toetusega kümneliikmelise juhatu­sega.
Juhatuse esimeheks 0. Haa­mer.
SOTSIAALRINGI juhatab klubi
auliige E. Loosberg, abiks ^ R. Sõr-ra.'
' •
RAAMATUKOGUHOIDJAKS on.
F. Möller, abideks Elli:ja Evald Loo­tus
ning Jaan Soojts. Raamatukogule
on ostetud kõjk uued raamatud, mis
viimasel ajal ilmunud.
BRIDGE'i-RINGI juhatab endiselt
N. Valge. 16-'20 mängijat käivad
koos kolmapäeviti (ka suvekuudel).
Klubi tasub poole ruumiüürist.
MALERINGI juhiks on Adele
Toom, Kooskäimisedikolmapäeviti.
: Pereema nais- ja meesabilised päl­vivad
tunnustust ja tänu klijbi koos­viibimiste
korraldamisel väsimatult
abistamise eeslj.
Klubi juhatus on lasknud trükkida
V. Gustavsoni kavandi järele sünni-päeva-
kaardid, mida saata klu-biliikmetele
Juubelisünnipäeva pu­hul.
/
MAJANDUSARUANWE
Möödunud tegevusaastel oli klubil
tulusid $6,918.07 ja kulutusi S7,746.
37.1983/84. a. saldo 14,826.34 dolla-.-
rit. Nii tegevuse- kui ka majandus-aruanne
kinnitati koosoleku poolt
ühel häälel.
1984/85. a, tegevuskava;
Eelseisval tegevusaastal on kavat­sus
alata koosviibimistega septemb-riskuus,
et tähistada kodumaalt lah­kumise
neljakümnendat aastapäeva,
ühtlasi alates klubi viieteistkümnen­dat
tegevusaastat. Eeloleval suvel ön
kavatsus korraldada ainult üks välja­sõit,
sest meie ühiskonnal on ees
tegevusrohke suviEsto '84 näol. To­ronto
linna 150-nda aastapäeva tä­histamisel
Eesti Maja suures saalis
23. augustil nn. ..Öarouseri" raames
on tegevad peamiselt „New Horizo-nil"
toetust saanud organisatsioonid.
Eelarve: 1984/85. a. eelarve näeb
ette tulusid $6500.00 ja kulusid
$8300.00; puudujäägiga $l800.õb,
^lÄiikduBtakse tagaVaräkapitalist, mil­le
seis oleks 1984/85. a. 13,026.34
dollarit.
Koosolek kinnitas tegevuskava ja
eelarve juhatuse pooU esitatud kujuL
VALIMISED'
Juhatusest vahuse tõttu väljalan­genud
liikmed 0 . Kraav, E, Terts, H.
Kreem, A. Laanep ja F. Möller nõus­tusid
juhatuses edasi töötama kõik
peale 0. Kraav'i. Koosoleku poolt
seati veel üles kandidaatideks P.Kal-ju,
L. Raudver ja B. Taras.
Kinnisel hääletusel said hääli ja
valiti juhatusse: F. Möller 59 häält,
A. Laanep 55 häält, P. Kalju 53 häält,
H. Kreem 52 häält ja E. Terts 48 häält.
Juhatuseliikme kandidaatideks jäid
L. Raudvee(25h.) ja B. Taras [19 h.).
Revisjonikomisjoni liikmeteks va­liti
L. Vaher, A. Toom ja B. Tark-meel.
Peakoosoleku protokollile al­lakirjutajaks
nimetati R. Sõrra.
Koosolijate poojt ei tõstetud üles
küsimusi ja läbirääkimiste all sõna­võtte
ei olnud peale J. Säägi, kelle
etlepanekul^avaldati juhatusele tun­nustust
ja tänu hästi tehtud töö eest
tugeva aplausiga
„Esto noorte ürituste juhatajJ
Kadi Kaljuste ja Piret Komi arvasid, et
jNoortekonverents oleks sobiv üritus
ija pöördusid minu poole pooleteise
aasta eest sooviga, et võtaksin söHe
korraldamise endale. Ma nõustusin.
; iSee pole peale Esto reklaami palju
levitamist ajakirjanduses leidnud,
kuid on siiski teada, et niisugune üri­tus
toimub."
,,Kuidas on see arenenud väljas­pool
Kanadat? Kas on moodustatud
komiteesid välismaadel, kes selle or-ganiseerimisega
tegutsevad?"
„Seda ei ole tehtud. See konverent
on rohkem seminari stiilis ja senini on
ühendus olnud ainuU isiklike tutvus­te
kaudu Ontario linnades elavate
noortega. Noorte üritused on juba
sellised, et tavaliselt juhtuvad need
küllahki kiiresti ilma suurema ette­valmistuseta.
Mul on juttu olnud sel­lest,
nii lääne-rannikuga kui ka New
TeUBgeoma , sugulasteie ja sõpradlete
Tl
TELLIWIlSKÜiPOMG jmE ELÜ" TALITUSELE
958 BroadviewIAv®., Toronto, Osit. 2R@
Palun saata kaks kuud EŠTO,'84 kirjeldustega „Meie Elu" hinnaga §9.00
Nimi , . . . . . . . . ..
Aadress . . . / . , . . , . , . . . . . . . . . . . . . . . . - / — .•..;....
Tasun siinjuures S9.00
a."
„Kui kaugele on see arenenud?"
,,Käva suhtes jaguneb see 3-e ossa.
Teemad on üldist laadi, peamiselt
eestlusest ja tulevasest generatsioo­nist,
et vaadelda, mis mõjud on ko­halikul
ühiskonnal eesti ühiskonna­le,
et sealt edasi arutada mõningaid
aspekte, mis on silmapaistvad. On
kutsutud esinema pikema ettekan­dega
Tõnu Parming, et läbivotta as­pekte
,nagu eesti keele osatähtsuse
säilitamine .ja abielud mitte-eestlas-tega.
Mis mõjud sellel on m^e ühis­konnale.
Samuti kultuurilist arengut,
väljavaateid tulevasele põlvjsle jne,
Sellele järgneks üld-disküssioon
osavõtjaskonna poolt.
Teine osa oleks Esto-Ämerican fe­nomen
— Juta ja Peeter Ristsoo poolt
toimetatud ajakiri. Juta Ristsoo teeb
sellest ettekande, mis nad- sellega
PEETER EINOLA
taotlevad. Sellele järgneks laudkonna
vestlus, mis käsitleks eesti ajakirjan­duse
ja keele üldist problemaatikat
tulevikus. Kolmas osa oleks koostöö
kolme Balti rahva vahel. Selleks on
Balti Kongress. Eesti osakonna ette­kandele
järgneb jällegi laudkonna
vestlus^ Lõpptulemuseks oleks tea­tud
mõttevoolu arendamine osavõt-jakonnäs.
See kõik leiab aset Royal
York'i Territories ruumis kolmapäe-val,
kella 2 alates."
,,Kas on probleeme ja muresid?"
„Probleein on informatsiooni levi­tamises,
et inimesed võiksid otsus^
tada, kuhu minna. Informatsiooni le­vitamine
on kõige suurem töö. Mind
. abistavad Lembit Jõgi, Juta Ristsoo ja
Priit Aruvald'. Tahaks, et 18-35-aas-tased
tulekiid kohale. Eriti rohkelt
tahaks konverentsil näha üliõpilasi.
Vaja oleks, et kogumine oleks laia­haardeline,
et neid tuleks igast
maailmakandist, mitte ainult Toron­tost.
Vaja on samuti laudkonna vest­lustes
liikmeid väljastpoolt Kanadat,
kes oleksid sobivad,' lõpetab Peeter
Einola vestluse.
Asjast huvitatuil palub Peeter Ei­nola
ühendust võtta temaga Esto
Büroo aadressil, ära märkides
„Noortekonverents", 958 Broadview
Ave., Toronto, Ontario, M4K 2R6,
Canada.
^ . V.|. .
^ M^^ ERIPAKKUMINE
PRAEGU, enne tööhooaja algust võite saada meilt
alumiiniumitooteid madalate kevadiste hindadega!
Alumiiniumist aknad ja uksedjjl, Termoaknad —Aknaluugid © Välis-seinakatted
@ Räästaalusedfsqffit&fascia) © Vihmaveerennid ® Katused
SOOME ETTEVÕTE
PAULIJUPPi
ALUMINUM
34 Charles Tupper Dr. Scarboroügh
28M175
TASUTA EELARVED
Alcan
Building ^11 lill Products lllk-
' ' A L C A N • Authohzed Dealcr
mam ttam
angerjad, lõhe ja heeringad.
EXCLUSIVE DEUCATESSESy
43 Mulock Ave., Toronto
Tel. 766-6007
KEiTH JACKSON
•. Kuupäev . . . . . . ! . . . . . . A l l k i r i
'<IIWIVTlli'»lillll,ll|l I M I . . 1,1 r,i .1,1 i n . , I I , . u v v r .
T.E. Äiendusklubi lõpetas talvis-ie
loengute seeria aprillis. Viimase­le
kokkutulekule ütles avasõna esi­mees
M. Lepik, millele järgnes St.
Gatharines asuva Brock Ülikooli
geoloogia osakonna juhataja prof.
dr. Jaasi Terasmäe loeng teemal:
„Ala5ka taimestik ja maastik".
Lektor vaatles valguspiltide saatel
Alaska huvitavat loodust. Asukohalt
on Alaska Põhja-Ameerika ja Aasia
vahel ning samuti Vaikse Ookeani ja
Põhja Läänemere vahel. Viimase
jääaja kestel i i .olnud Alaska jääga
kaetud nagu suurem osa Kanadast.
Taimestik ja loomastik võis seal nii­öelda
jääaja üle elada umbes 100 000
kuni 10 000 aastat tagasi.
Suurem osa Alaskat asub igikeltsa
(permafrost) piirkonnas, mis iseloo-mustab
taimestiku levikut ja koossei­su.
Igikelts on jäädavalt külmanud
maa, ^us ainult* õhuke pinna kiht
sulab igal suvel. Tuhandete aastate
jooksul on taimestik, maastik ja klii­ma
saavutanud teatud tasakaalu igi­keltsa
suhtes. See tasakaal on ker­gesti
mõjutav raudteede, teede, maja­de
ja teiste ehitusfte poolt ning samu­ti
ka metsa maha lõikamisega. Igi-keltsa
sulamine põhjustab ebaühtlast
maa vajumist ja on majanduslikult
vahest väga kallis. Üheks näiteks on
„ME1E ELU" asutas Eesti ühiskond
ja seisab eesti ühiskonna teenistu*
999. •
•«a»<»«Do«B<wn»o<H>o<m«<E>ocia»MBn«4n>»^
Alaska õli-toTustiku ehitamine, mis
maksis umbes 8 billjonit dollarit, mil­lest
üks bÜlion kulus igikeltsa prob­leemide
katteks.
Praegune Alaska kliima on üsna
niiske ja jahe. Suur osa Sise-Alaska
madalmaad on kaetud soostunud .
metsaga, (muskeg) ning mägedes ja
põhja ranniküf peamiselt tundra.
Taimestiku uurimine Alaskas on täh­tis,
sest taimed} on tundlikud mulla­pinna,
geoloogiliste kivimite ja igi­keltsa
suhtes ning taimede liikide
levik oleneb kliimast. Alaskas esineb
mitmes kohas soojavee allikaid ning
mitmed taimeliigid esinevad ainult
nendes piirkondades erilise mikro­kliima
tõttu. .
Põllumajanduse ja aianduse suh­tes
on huvitav märkida, et paljud
aedviljad ja põllusaadused kasvavad
palju kiiremini kui siin lõunas. Tõe­näoliselt
on selle põhjuseks pidev
päevavalgus suvel, kuna Alaska
asub põhjanaba piiril. Ka on seal
vähe taimekahjureid ja taimehaigusi,
sest talv on väga pikk ja külm. Kok­kuvõttes
võib öelda, et Alaska on
taime kasvu mõttes väga huvitav
maa.
' Huvitavale ja sisukale ettekandele
järgnes elav arutlus. T.E. Aiandus-
<Iubi siseloengud algavad sügisel 25.
oktoobril, kus esineb Kadri Roman
teemal" Ve^ teed iluaiad." Suvel
on kavas, lisaks Hamiltoni Botaani-ka-
aia kiviktaimla külastamisele,
õppekäik Black Creek Pioneeride
Külasse. Välja loositud aiandusliku
raamatu õnnelikuks, võitjaks osutus
Marta Dennis.
EKs
Endised H. Kubu
eragümnaasiumi/Tallinna
emkolledž'! õpilased
ja õpetajad
Eelolevate Esto '84 pidustuste ajal
Torontos kinnitavad paljud endised
Eesti koolide õpilased oma noorus­põlve
ja kooliaegseid sidemeid ja ka
meie kool kavatseb teha kokkusaa­mise.
Et seda edukalt sooritada, oleks
väga tähtis teada osavõtjate arvu.
Kokkutulek võtab aset esmaspäeva
ennelõunat, juuli 9-ndal, Royal York
hotellis. Kooliõde, -vend või õpetaja,
kui loed seda teadet ja oled huvitatud,
palun teata oma osavõtust viivitama­ta
Maja Kimberg-Werner'ile, 612
First St., Hoquiam, Wash.. 98550,
USA. Lähemad teated täpse kellaaja
ja ruumi kohta saadan siis järgmises
üldkirjas enne Esto algust, ja see
informatsioon on ka saadaval Esto
keskusest Royal York'is või minu
käest, ka Royal York'is. I^äitame
oma kooli vaimu ja katsume selle
esimese üldkokkutuleku Põhja-
Ameerika mandril eduka teha! Jälle­nägemiseni
Torontos!
M.WERNER
Uus üritus — eesti
heliloomingu kontsert
Muusikajuht Peeter Tammearu,
koordinaator Asta Ballstadt.
Kontsert on pühendatud eesti he­liloomingule,
andes värvirikka läbi­lõike
meie nooremapõlve heliloojaist
kui ka hästituntud ja armastatud va­nameistrite
helitöödest. Programmi
esitavad tuntud solistid, ansamblid ja
Stokholmi Noortekoor, pakkudes
uusloomingut Arvo PärtMlt, Kristi
Allik'ult, Peeter Tammearu'lt, Kaljo
Raidilt, Roman Toi'lt, Jan Järvlepalt.
Elma Miller'ilt, Helen Tobias-Dues-berg'ilt,
Eduard Tubin'alt ja Omar
Danierilt. Kontserdi finaaliks on Ar­tur
Lemba klaverikontsert, mida esi­tati
Eesti Muusika võistluste võitja.
Neljapäeval, 12. juulil 1984 kell 3
p.l. Royal Conservatory of Music,
Concert Hal}'is, 273 Bloor Street
West.
Ülelrriaailnine majandus­teadlaste
kokkutulek
Eesti Majandusklubi Kanadas kor­raldab
Esto '84 raames ülemaailmse
eesti majandustegelaste kokkutule­ku
koos daamidega ja ühise einega
11. juulil kl. 12 p. RoyalYork hotelli
Upper Canada ruumis (Roofgarden).
Eesti Majandusklubi palub kõiki et-,
tevõtjaid ja majandustegelasi, kes tu­levad
väljaspoolt Torontot ja soovi­vad
osa võtta kokkutulekust, teatada
kuni 25. juunini koos ettevõtte nime
ja aadressiga. Osavõtjate registreeri­mine
on vajalik. Estonian Business-men's
Club in Canada, c/o Later & Co.
Ltd., 1482 Bathurst St., Toronto, Ont.
M.5P 3H1.
Pärnu gümnaasiumide
kokkutulek Esto '84 ajal
Pärnu Tütarlaste ja Poeglaste güm­naasiumide
vilistlaste, õpilaste ja
õpetajate kokkutulek ühes lantŠiga
toimub esmaspäeval, 9. juulil kella
12.00-15.00 forontos, , Sheraton
Centre'is (123 Queen St. W. - linna­valitsuse
vastas), hotelli York ruu­mis.
Osavõtust palutakse teatada hilje­malt
30. juuniks, kas Ellen Martens'
iie - 1 0 0 High Park Ave., Süite 2305,
Toronto, Qnt., M6P 2S2, Canada,
telef. (416] 763-2917, või Leo Koobas'
ele - 1 0 8 3 Parthia Cresc, Mississau-ga,
Ont., L4Y 2L3, Canada, telef.
(416) 277-3470.
„Meie Elu" nr.21 (178(S) 198«
Teaduslik
kokkutulek
Teadusliku kokkutuleku teine
ringkiri on välja saadetud. Eesti tead­laste
suurest arvust on kahjuks ainult
mõnesaja värksemad aadressid tea­da.
Kõiki oleks tahtnud kutsuda To­rontosse
esmaspäeval,9. juulil algu­sega
kell 9.30 Royal York'i. Hommi­kust
istungit juhatab Endel Tulving
(Torontost). Ettekanded on: „Eesti
kirjandus ja maailmakirjanduse tä­napäev"
— Ivar Ivask (Qklahomast)
ja „Probleeme seoses 1924. aasta
mässukatsetusega" — Hain Rebas
(Göteborg ja Kiel). Kolmas ettekanne
on yeel lahtine.
Kell 11.00 järgneb kohv, .omava­heline
tutvumine ametkaastlastega
ja huvigruppide laudkondade moo-dustamine
ning arutlused (mis jätku­vad
lõunalauas) ühiste probleemide
üle. Arutlusprobleemidest on suge­reeritud:
(1) põhjapanevate eestikeel­sete
teoste tõlkimine inglise keelde
(2 ) arhiivide ja raamatukogude olu­kord
ja korraldamine, (3 ) uute võõr­keelsete
eestiaineliste teatmeteoste'
valmistamine ja (4 ) globaalse side­võrgu
loomine või parandamine,
Neile võib uusi teemasid lisada. '
Kell 12!00 — lõunasöök, kus sama-huvilised
arvatavasti koos istuvad ja
arutelu jätkavad. Lõunasöök on koos
arstiteadlastega, kellel on hommiku!
oma konverents.
Kell 13.30 — lühiettekanded eesti­ainelistel
teemadel. „Vargamäe mees­te
tõest j^ õigusest" räägib Felix Oi­nas
(Indinast),,,Eesti ajaloo pakiliste
ülesannete teenistuses" — Arthur
Võõbus (Chicago) ja Tõnu Parming
(Maryland),kelle pealkiri on otsusta­mata.
Kell 15.00 — Arutelu ,,eestiaine­lise
uurimistöö edendamisest',' juha­tab
Olev Trass (Toronto). Sõnavõtjad
(mõned neist kirjalikult) on: Elmar
Tampõld (Toronto ülikooli õppetoo­list),
Lembit Pütsep (Simon Fraseri
üHkooli kursustest), uudiseid Root­sist
ja Saksamaalt, Eesti Teaduslik
Ühing Ameerikas — Tõnu Parming,
„Eesti keele õppevõimalusi Austraa­lias"
— Tiiu Salasoo, ,.Tartu Insti­tuut"
- Endel Aruja. „Teadlaste ja
.õpetlaste võimalikke ülesandeid glo­baalse
eestluse kultuurikehas" -
Walter Rand. jätkuvad mõttevahe­tused
tulevikuvõimalustest.
Teaduslik; kokkutulek' i^tigUsheel-se
nimega „Conferencepf Scholars"]
on avatud kõigile, kes end selleks
registreerivad, eriti hommikupoolse-tetele
üldhuvilistele loengutele.
Arstiteadlaste
konverents
Eesti Arstide Selts Rootsis energi­lisel
algatusel toimub IV Ülemaailm­ne
Eesti Arstiteadlaste konverents
Torontos esmapäeval, 9. juulil algu­sega
kell 9.00 Royal York'is.
Kava: kell 9.p0 — tervitused ja
teadeanded. Kell 9.15 - teaduslikud
ettekanded. J. Kaude (Gainesville,
Florida): Tuumamagneetiline reso-nans
ja selle osatähtsus diagnostilise
pildistusmeetodina. 0. Kibe (Sunds-vall,
Rootsi): Isikuvabadusest ja aren­gust
tervishoiu alal sotsialistlikus
Rootsis. J. Novek (Stokholm, Rootsi):
Maokatarr röntgenipildis. M. Milles
(USA): Näopaistetuse mõõtmine ja
vähendamine pärast näokirurgiat.
Ameerika kontinendilt esinevad et­tekannetega
Maret Truuvert, Riivo
Ilves ja Arvo Neidre. Kell 12.00 -
lõunasöök, koos samaaegselt toimu­va
Teadusliku Kokkutulekuga.
Kõik arstiteadlased pn kutsutud.
Registreerida kas Esto piletite telli-mislehe
kaudu (Teadlaste Kokkutu­lek)
või eraldi Toronto-poolsele kor­raldajale
- dr. Hans Sepp, 301 Lyt-ton
Blvd., Toronto, Ontario, Canada
M5N1R7.
„Meie Elu" nr.21 (1786) 1984
r
Töövõimalusi Toronto ja ijmbru$e
noortele ESTO nädalal
EST© '84 ¥ A J Ä B ABILISI! Kui olete 16-aastane või vanem ja huvi­tatud
abistama, tasu ©ost (või ka ilma) Esto ürituste läbiviimisel, siis
täitke siin toodud kupong ja saatke aadressil: Esto '84 (abiline), 958
jBfoadvflQw Avanue, Toronto M4K 2R6.
i
Noorte töö on korraldatud lühiajaliselt ja nõnda, et see ei sega noorte
osavõttu Esto nädalast. Tasu $5.00--10.00 tunnis, olenevalt abilise
vanusest ja töö Iseloomust (dekoraatori-abiline, uksehoidja, kassa­pidaja,
sidepidaja, baari-abiline, müüja jne.)
Nimi
Aadress
Sünniaeg
i i. .Telef(/n j
5 ' . •
* •
j Olen huvitatud.abistam '".rgmistel üristustel: j
i Estorama •, Näitused •, Kontserdid •, Teatrid •, j
I Võimlemise valikrühmad •, Rahvapidu •, Sport •.Ööklubi" • j
KIRJAN
New Yorgiii kultuuripäevadel esinesid
esinejad vanematega. Vasakult — pr.
Eestlased p
„Canadian J
Festivari*!
„MülticuUurnU8m Canada pntro-
Eiaazhi all toimuva suurlavastuse,
originaalse mitmekultiiurilisu
muusikali, „Pühit8egem - tulevik
kuulub, meile kõigile" kavas oi ole
eestlasi. Samuti puuduvad sealt
paljud teised Põhja-Euroopa rali-vaste
esindajad.
Sellele juhtis Kanada Milmokul-
-C' tuuri minister David Collone,lt(i'i
pressikonverentsil ministri Uih(,>h>
i-Andre. Sa'muti vll(n'S' (a koois^'lsu
suhtelisele arvulisele nbavõrdsu-solo:
Manitobast on esinejaid 9, Suskal-chewanist
8, kuid OntnriosI ninull 2,
mõlemad briti päritoluga. Nova.Sco-tlast
esineb küll üks rootslan(3, tant-su^
laulu-, klaveri- ja kitarrisolist ning
akrobaati Yukonist holiandi-is|nndi
päritoluga laulja ning Saskatchewar
nist ukrainanorra tagapõhja, esineja-,
kuid täielikult puuduvad näiteks soo­me,
eesti, läti ja leedu rahvatantsi­jad,
lauljad, instrumcMitalistid jir
« võimlejad.
Ministri vastusest võis järelduda,
et esinejate osas oli arvestatud pro­vintside
soovitusi, kuid peamiselt on
valiku eest vastutav lavastuse kuns­tiline
juht jacques Lemay, Winnipo-gis
elunev Royal Winnipeg balotti
jazzi-juht..
,,Celebrate" lavastuse esietendus
toimus 22. mail Kitcheneris, etendus
järgmisel päeval, 23. mail Hamilto­nis,
25. maii Windsoris ning kulmi­neerub
Torontos pühapäeval, 27 mail
Roy Thomson HulPis. Selle Grande
FinaleM etenduse 3000 pääset qn kõik
juba välja jagatud.
Kultuurilise suursündmuse ees­märgiks
on elno-kultuurilisle kunsti­de
integreerimine Kanada ellu ja kõi­kide
Kanada kultuurigruppido üks­teise
mõistmise ja koostöö edutami­ne.
45 esinejat on koondatud whise.fso
etteVandesse Kanada kultuurilise
mosaiigi tradilsioonilisin laulude,
tantsude, muusika ning originaalse
koreograafiaga sõnastusega.
sul
osi
tui
Ml
Kl
11
2.^
kt
m
- ml
dil
l i |
kJ
nl
vj
1 ü
\
Yil
\i
\>\
nl
Noored alla 19 aastat ei tohi olla baari-abilised
Laste jq
raam
V. Lenk ÕPETA MIND LUGEMA I
V. Lenk ÕPETA MIND LUGEMA II
V. Lenk EESTI KEELE HÄRJUTUSTIIJ
H. Rajamaa EESTI ALGLUGEMIK I
H, Raiamaa EESTI ALGLUGEMIK II.
H, Jänes EESTI KEELE GRAMMATIKJ
H. Jänes MEIE EMAKEEL II Eesti koi
harjutustega koolidele )a kodulJ
H. Jänes MEIE EMAKEEL 11,1, Eesti '
harjutustega
Postiteel tellides lisand|
Müügil „MEIE
958 Broadview Ave,