Meie Elu = Our life, May 24, 1984

              oxwxaam
Prof. dr. Adolf Parts
Austraplias, Thirlmere'i Eesti
Majas tähistati 30. märtsil 1984
suurejooneliselt prof. A. Partsi
80. sünnipäeva. Peale abikaasa Hel­mi,
poja Aarne ja tütre Maaja pere­kondadega
võttis osa arvukalt sõpru-tuttavaid
nii EÜS:i perest kui ka mu­jalt.
:
Juubilar sündis 1. aprillil 1904 Seli
vallas,Pärnumaal. Ta lõpetas Tartu
Poeglaste Reaalgümnaasiumi 1922.a.
ja Tartu Ülikooli mat.-loodustega- .
duskonna keemia osakonna 1925.
Samas omandas ta järgmisel aastal
magistrikraadi ja 1929 dr. nat.phil.
kraadi. Samal sügisel siirdus Rocke-felleri
stipendiaadina üheks aastaks
Saksamaale, Göttirigeni ülikooli ja
järgmiseks aastaks Madriidi. USA-s
täieridds|ta end aastail 1937-38.
Tallinna Tehnika Ülikooli asuta-
'misel-määrati dr. A. Parts füüsikali­se
keemia instituudi dotsendiks,
asukohaga Tartus 1934-36 ja järgmi­sest
aastast prdfessOriksT.T. Ülikoo-lis,
Tallinnas,kuni vabariigi lõpuni.
24, sept. 1943 põgenes dr. A. Parts
Soome kaudu Rootsi, kus töötas mit­mes
tööstuses omal alal. Sealt viis
teekond Inglismaale. A. 1946 valiti
dr. Parts Türgis Ankara ülikooli esi­meseks
füüsikalise keemia korrali­seks
professoriks. Loenguid pidas ta ,
saksa keelös ja üks saksa keelt oskav ^
tür)(line tõlkis need türgi keelde. Ta
koostas ka füüsikalis-keemilise õp­peraamatu
ülikoolile. '
Austraaliasse asus dr. A. Parts
1951. a. Ta töötas vanemlektorina
omaUlal SSW ülikooli juures ja aas-tas^
t 19,58 Sydney ülikooli juures, kus
ta ülesandeks oli teadusliku töö ju-.
'hendamine, eriti arendades polü­meeride
uurimist, Viibides täiendus-reisil
USA-s Põhja-Carolina ülikooli
juures 1962-63.' Juubilar on avalda­nud
üle 60 teadusliku uurimuse.
Eestis oli ta Eesti Keemikute Seltsi
esimeheks ja Austraalias inseneride
seltsi esimeep. Juubilarile soovime
head tervist ja jätkuvalt palju aastaid.
E. KUKLANE
Ilmari Reiman
. . INMEMORIAM..
Austraalias, Forsteri linnakeses,
NSW, lahkus jäädavalt 30. märtsil
1984 jurist Ja Tartus tuntud notar
Ilmari Reiman oma 86. eluaastal.
Üks töörohke, mitmekesine elu\oli
lõpule jõudnud. , —
Ilmari Reiman sündis 1. jaanuaril
1898 Kolga-Jaani kiriklas tuntud rah­vusliku
tegelase, kirikuõpetaja Vil-lem
Reimani pojana. Ta lõpetas
1917.a. Tartu Aleksandri gümnaa­siumi
ja astus samal aastal Tartu
Ülikooli õigusteaduskonda ning üht­lasi
EÜS-i, kus ta pidas rea ameteid,
ka esimehe oma. Võttis osa Eesti
Vabadussõjast vabatahtlikuna II ja-
.laväepoigu ratsamaakuulajate ko­mandos.
.Pärast ülikooli lõpetamist
1923, asus järgmisel aastal tegevus­se
Tartus notarina, millist ametit pi­das
1944. aastani, okupatsiooni-aas-tal
1941 küll Otepääl. Oli tegev ka
Tartu pankades ja Peetri koguduse
nõukogus'.
Punase hädaohu liginedes 1944. a.
põgenes koos paljudega Saksamaale,
kus oli Wiesbadenis ja Matte.nbergis
Eesti Komitee juhatuses ja lõpuks
USA ala eestlaste keskkomitee liige.
Sealt siirdus ta koos abikaasaga .19.
märtsil 1948 Austraaliasse raskele
tööle kanafarmerina Sydney lähisel.
Pensionäriikka jõudnud, asus ta elar
ma Forsteri linnakesse ostetud majja,
kus ta ka elupäevad lõpetas. Ta keha
tuhastati ja urn asetati sõprade saa­tel
Sydney Rookwoodi kalmistule
eestlaste leinamuüri.
Puhka rahus!
E. KUKLANE
NELIAPÄEVÄL24. MAIL' ~ THURSDÄY, MAY 24 „Meie Elu" nr.21 (1786) 19M
iMiiiiiiiiiiiiiHiiiininiiiiiiiiiiiiiimiiiMiiiiiiiniiiiniuiiiititiioiioiiotiiiiiaiiaiiDiiiiiattBiioitaiiiii^
Ujujad olümpiaadile
Meie parim rinnulmjuja, l^^a.
Cindy Õunpuu Kanadast, seisab
suure küsimusmärgi ees, Ijas on
võimalus ujuda Kanada naiskon­nas
suvisel olümpiaadil või niiUe.
Senini oli eesti ujujaišt'Toomas
Arusoo Montrealist jõudnud nii­kaugele,
John Kulasalu Austraa»-
isast ja mitmeid ujujaid Eestist; kus
edukaim on olnud Ivar Stukolkin.
Olümpiaadile pääsemine on iga
ujuja unistus, kuid konkurents on
ülitugev. Ainult Venemaal treenib
pidevalt 50.000 noort, USA-s 20 tu­hat,
Kanadas 10 tuhat jne.
Ka meie parimate ujujate unistus
oli šania, kui treenisid veel J. Daniel.
R. iSntraaa, E, Kosenkranius, T.
Troost, M. Treumuth, Asmus'ed, K i -
risillad jt. Cindy' ajad on küll 4-dal
kohal Kanadas ja umbes võrdsed
Eesti parima rinnuliujujaga. Pinge on
suur.
Austin/Texases jaan. 5.—8. peetud
internatsionaalsel ujumisvõistlusel
50 m ujulas saavutas Cindy 11-nda
koha .100 m rinnuli 1.15,13 (consol.
finaalis). Esikoht 1.09,42- U; Gewe-niger,
Ida-Saksamaa, teiseks H. Na-gasaki,
Jaa]i)an, siis Anne Ottenbrite,
Kanada (hollandi päritoluga] jne. ^-
as ja 9-as koht.ka veel Kanadale. 200
m rinnuli tüli esimeseks jaapanlan­na
2,30,27, teiseks Ottenbrite. 4-jas ja
9-as koht Kanada. Cindy aeg 2.42,83
consol.finaalis sai diskvalifitseeritud
(jalgade löök, pöörded). Seda ori lp
varem juhtunud ja treener peaks tõsi­selt:
midagi ette võtma.
g
õ
S
5
m
S
Š
5
£
£
£
£
E
5
S
5
B
5
5
õ
s
a
5
5
S
Š
S
ILMARI REIMAN
Dr. H . E . Ronimois
surnud
Majandusteadlane dr. H. E. Ro-nimois
suri 15. aprillil Vancouveris.
Lõpetanud Tariu Ülikooli, omandas
ta magistrikraadi ja sai stipendiumi
Oxfordi ülikooli, juures doktoreeri-miseks,
mida ta ei saanud kasutada
olude tõttu, kuid pärast sõda Inglis­maale
asudes omandas Oxfordi üli­koolis
doktorikraadi.
Tartu Ülilloolis oli ta majandus­juht,
dotsent rahvamajanduse alal õi­gusteaduskonnas.
1943. a. läks Soo­me,
sealt Rootsi, kus oli üks Eesti
Komitee ja Rahvusfondi asutajaid.
Siirdus 5eplt Inglismaale ja 1949. a.
VancoUveri Ida-Euroopa- majandus-ajaloo
professoriks. Ta on mitme tea­dusliku
tööl autor.
' Kutse vändralastele
Vändra Gümnaasiumi ja Keskkooli
endised õpilased ja õpetajad, tulge
kohtama lõunasöögiks (Reception
Lunch) 13. juulil, 1984.
Koh^tamise paik on Buckingham
Room Westbury hotellis, 475 Yonge
St. (1 blokk põhja pool College jaa­ma).
Ko^guneme sinna kelMl.30.
I Külalisi võib kaasa tuua.
Eelregistreerimine soovitav — te­lefon
421^5732.
. Nägemiseni!
Toronto Eesti Maleklubi meeskond
võitis West Hill Maleklubi (Scarbo-rough)
meeskonda 8. mail' peetud
turniiril. Mängud toimusid 10-nel
laual ja mänguaega oli 60 minutit
mängijale. Kuigi eestlastel puudusid
mõned maletajad, saavutas meie
meeskond 5,5 punkti 4,5 punkti vas­tu.
TEM meeskonnas mängisid järg­mised
maletajad (sulgudes rating): 1.
laak Triefeldt (1775), 2. Andrus Kõ-resaar
(1534)i^3. Olav Randoja (1624),
4. George Orgusaar (—), 5. Andres
Loorits(—), 6. Lembit Joselin (1499),
7. Valdeko Pikkand (1466), 8. Valter
Puna (-), 9. Jaak Järve (1437), 10.
Peter Smeelen (1351).
West Hiili meeskonnas, laudade
järjekorras, mängisid: 1. E.Mucigant
(1833), 2.:^ R. Buchan (1747), 3. V.
Bhapkar (1632), 4. E. Sinko (1585), 5.
M. Szilagyi (1512), 6. J. Puusa (1493),
7i G. Armstrong (1312), 8. G. Bugg
(1217}, 9. P. Kosir(-), 10. K. Ho.wes
•• • i).. • \
Toronto linna 1984 aasta malevõist-lusest
võtsid osa kaks eestlast, L
Liitoja,kes^saavutäs 4,5 punkti (võit­jatel
oli 5,5 punkti seitsmest võimali­kust)
ja V. Pikkand 3 punkti. Män­gud
toimusid ühes klassis 114 osa­võtjaga.
L. joselin on korraldanud Eesti
Majas meie algkooli noortele male-treeningut
igal teisipäeva õhtul ja
mängijaid on alati 10—15 vahel.
24 võistles
squashimängus i
Eesti squashi esivõistlustest, mis
toimusid laupäeval, 5. mail Scarbo-rougbCollegeMs,
võttis osa 24 võist­lejat.,
nendest 6 naist ja 18 meest.
Naised võistlesid ühes klassi^ja me­hed
kolmes — A. B ja C. Võistlustel,
mis kestsid ligi neli iun-di. saavutati
järgmisi tagajärgi:
Naised: 1. Aiki Saaremets. 2. Karin
Vagiste, 3. Heldi Lee.
Mehed: Klaiss A — 1. jaan Lää­niste,
2. Jaan Reitav, 3. Rein Lee.
Klass B ^ 1. Aarne Aus, 2. Jaan Lee,
3. Andrus Kõresaar.. Klass C - 1.
Derek Pallandi,.2. Tooma Heinar. 3.
Mati Raud.
Auhindadeks olid karikad. Üld-korraldajaks
oli Jaan Lääniste.
: ' H.R. •
Cindy Õunpuul
r • .
MAAILMA PARIMAD -
1983. a. naiste maailma parimad
100 m rinnuli on: 1.08,51 U. Geweni-ger.
Ida-Saksa, 1.09,62 S. Gerash,
Idä-Saksa, 1.10,63 A. Ottenbrite Ka­nada,
1.10,77 T. Bogomilova, Bulgaa­ria,
edasi Hollandi, Jaapani, Itaalia,
Rootsi, Ven^, USA, USA ujuja,
1.11,90 K. Baid, Kanada, 1.11,96 D.,
Rõussy, Kanada, edasi Ida-Saksa,
USA ja Prantsusmaa C. Poiret
.1.12,08 jne.
200 m rinnuli maailma parimad,
kus rekord 2.28,36 on leedulanna L i ­na
Kashushite nimel, aga Vene all. on
järgmised: 2.29,91 H. Nagasaki. Jaa­pan,
2.30,13 U. Geweniger,Tda-Sak-sa,
2.30..55 Ä. Ottenbrite, Kanada,
Ida-Saksa, Vfne, USA, Bulgaaria,
Vene jne. 12-nes koht 2.34,53 K.
Baid. Kanada, järgneb leedulanna
(Vene) 2.34,58 Aishikute Buzelite,
16-nes 2.35.17 USA jne.
1983. a. meeste maailma 100 m
rinnuli tabelis on 4-jas lätlane-Rober-tas
Shulpa 1.03,32 ja 200 m rinnuli
teisel kohal 2.1.5,93 sama R. Shulpa.
Eestlastest seisis maailmatabelis va­abalt
ujumises aastaid tagasi I. Stukol­kin
ja kunagi^E. Kosenkranius (va­balt).
Maailma parimate mees- ja nais­ujujate
tabeleid peetakse ainult 50 m
ujulas ujutud aegadest, uuendatakse,
iisatakse, saadetakse igale maale,
,.Svy^im" magasinile Torontosse, et
kõik ujujad ülemaailma näeksid, kus
nad seisavad, eriti enne olümpiaadi
' ja saavad arvestada oma väljavaade-
•tega omal alal. Üldiselt on väiksemad
riigid ujumises tublisti, ettepoole
jõudnud suurriikide järele.
; M . K ;
SCäesolevateks Eesti Päevadeks
kaunestage omad kojad!
(PA JOŠ-PAI NTERS
463-4430
TIP-TOP-^ÖÖ
SUS
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiititiieiitiiiiiiiiiiiiiiiiisiiiiiiiiiiiHiiSiii
Esto '84 malevõistlustele on Aust­raaliast
registreerinud Karl Raynard
ja Urmas Aayelaid. Kohalikkude ma­letajate
registreerimine kestab ja se­da
on võimalik teha järgmisel TEM
maleõhtul 24. mail. Sellele maleõhtu-le
on kutsutud külalisi ja ön loota
mitmeid soome maletajaid. Mängi­jaid
palutakse registreerida kell 7
õhtul. Külalised on teretulnud.
KUHU MINNA? Enne suve tulekut on kokku lepi­tud
Austria maleklubiga meeskonna­võistluseks.
See suurüritus leiab aset
v i • i - i i T i -i Jr. 207 Beverley Street, Austrian Club
? p " • VJ^T " ' " ..Edelweiss" kell 7.30 õhtul 6. juunil.
1r Paevi|d (Esto '84) Torontos. Pealtvaatajad on teretulnud.
t l l l M ^ ^ Aeg
Squashi võistlustel 5. mail esikohtadele tulnud mehed. Ees, vasakult
- Jaan Lääniste, Aarne Aus Derek Pallandi, Jaan Reitav. Taga - Mati
Raud, Andrus Kõresaar Toomas Heinar, Rein Lee, Jaan Lee. Võistlus­test
osa võtnud naised. Ees Vasakult - Karin Vagiste, A i k i Saaremets,
Heldi Lee. Taga Liisa Kaiinisi^^»' puudub Linda
Foto — H . Raigna
Mabari veste
KÜLM RAUD
Ei mäleta, kas ma olen teile
rääkinud omavalla mehest Jü­rist,
kes lõi mulle kaikaga pähe,
et pääseda kerge elu peale mood­sas
luksusvanglas? Noh, see tal
õnnestus, ja ma ei kuulnud te­mast
mõnda aega enam midagi.
Siis tuli mulle temalt pikem kiri
— Rootsist, Rootsi kuninga mar­giga
ja õhupostiga. Olin äärmi-seh
üllatatud ja ka uudishimu­lik,
kuigi esimene impulss oli
kiri tagasi saata. No. ja lõpuks
ikkagi omavalla mees ja kallis
kaasmaalane sinna juurde!
Ta kirjutas, et kui oli vanglas
mõne aja mõnulenud ja kaalu
juurde võtnud, siis asus ajavii­teks
tegutsema millegi tulusama
suunas. Et seal muidugi rahvus­komiteed
ega kesknõukogu or­ganiseerida
ei saanud, siis ta
pööras tähelpanu kohalikele
eeskujudele, kus kõige tulusa­mana
ja lubavamana paistis
unioni asutamine, nimega —
„Sotsiaalse korra ohvrid(SKO)".
Muidugi polnud tema kaas-kannatajail
küllalt raha unioni
maksude ja pensionifondi tasude
jaoks, kuna raha saamiseks tul­nuks
töötada. See olnuks aga
sunnitöö ja põhiseadusega kee­latud.
Sellepärast nõuti, et vang-lavalitsus
tasuks need maksud
vangide eest. Vanglayalitsus tõr­kus
esialgu väga vastu, kuid neid
ähvardati streigiga — et kui kõik
vargad ja röövlid streiki lähevad,
pole ju vanglaid vaja ja vangla-valitsus
kaotab oma töökoha.
Siis vanglavalitsus pidas pare­maks
järgi anda.
Union asus selgitama rahvus­vahelisi
sidemeid ja võimalikku
kultuurivahetust teiste maade­ga.
Venelased olid kohe valmis
seda pakkuma VEKSA raami­des,
kuid see lükati tagasi, kuna
nende vanglate kultuur oli liiga
kaugel Siberis. Asi sobis selle
asemel edumeelse ja humaanse
Rootsiga. Sõlmiti vastav vahe­tusleping
ja määrati vastav dele­gatsioon
eesotsas Jüri kui unio­ni
juhiga. Lennati Rootsi, kus
vastuvõtt oli südamlik.
Nagu selgus olid seal vangla
olud igati edenenud.' Igal vangil
oma tuba, mille uksi aga ei su­letud
{kuigi olid millegipärast
ehitatud). Võis töötada vangla
raamatukogus ja nautida roh­keid
meelelah utusi. Nii andis
seal rootsi (riiklik) rändteater
vangidele operetietendusi, kor­raldati
filmiõhtuid, loenguid ja
jalgpallimänge.
Kes töötasid, neil olid eraldi
tööriided ja siis eraldi pühapäe­variided.
Ametiasjus väljas
käies, nagu kohtus, kanti oma
. endist tsiviilrõivastust. Kas peo-õhtuiks
olid ka sabakuued, see
jäi selgumata.
Pikemaaja vangidele anti su­vepuhkust,
milleks oli koht kau­nis
maastikus, kauni looduse rü­pes.
Seal võisid puhkajad veeta
kaks nädalat, olgu oma pruutide
või muidukallimatega.Valvet
teostasid peamiselt vangid ise, ja
mõned ametlikud valvurid, kes
seal olid, pidid nendelt küsima
linnaluba. Võidi supelda, kalas­tada
ja golfi mängida.
Noh, nii umbes kirjeldas Jüri
kõike seda ilu ja õnne kuninga-maal.
Ja siis ei olnud temast tükil
ajal enam midagi kuulda. Arva­sin,
et ta üldse asus ümber Root-simaale,
kus — nagu seisis aja­lehes
— tulid yanglaolud veelgi
parandamisele.
Aga ega Jüri ei kadunud siiski
kuhugi. Mõnedel inimestel on
Hhtsalt selline loomus, et nad ei
kao ega hävi, vaid komistad neile
ikka ja jälle. Nii ka minu tuttava
Jüriga!
Ühel päeval linnas kõndides
nägin üht meest kulunud pükstes
ja narmendavas kauboi-särgis,
juuksed kaelal ja lõug habeme-tüükais.
Mees astus mü juurde ja
naeris:
,,No — kas ei taha tunda, või
ikka vihane?"
. Vaatasin siis, et — muidugi
Jüri, see neetud omavalla mees,
kes mulle pähe lõi. lurtsusin:
,,Kuidas nii ruttu väljas juba?"
Ise hoidusin pisut eemale.
,,Jah, essusti laks. See kura­muse
kohtunik!" Mu uudishimu
tõusis.
,,Kas viskasid Rootsist välja?"
ironiseerisin.
,,Ma ütlesin, et kohtunik!Ta-rajasti
kui mul olid asjad susise-mas
suvituslaagri lähedases ole­va
kaubapoe tütre Ingega. Tuli
telegramm, et koju tagasi, jala­maid!"
„Mispärast ^iis — kas pandi
aastaid juurde?"
,,Ei sugugi, nagu näed," õien­das
Jüri.,, Viidi küll muidugi koh­tu
ette — arvasin, et nüüd on küll
lugu selle unioni pensionifondi­ga,
mis ma Inge peale magama
panin. Aga kohtunik oli üpris
lahke, suu laia naeru täis. Ta
ütles, et just sellel päeval, kui
määras mulle karistuse, kaota­nud
ta hipodroomil. Ja nüüd aga
sjianud kaks võitu! Otsustanud
siis heastmeelest ka minu karis­tust
muuta - 10 pulka trahvi ja
koju!"
„Sain üsna ärritatuks," jätkas
Jüri „ja hakkasin vastu vaidle­ma,
et otsus oli ikka tehtud ja
seaduse jõu omanud ja et nii ei
saa ikka teha! Oo, saab küll,
kinnitas kohtunik. Kaheksa aas­tat
tagasi olnud Austraalias just
samasugune lugu - ja see on
nüüd pretsedent. Pretsedendi
vastu ei saa keegi. Minge! —
ütles ja lõi haamriga vastu lau­da."
Nüüd on siis pisut kehvavõi­tu,"
lasin pilgul libiseda üle Jüri
töömehe välimuse.
„Ei ole," kinnitas Jüri. „Tõst-sinkahjutasun
õude, et minu tu­levikuplaanid
kõik lõhutud ja
prii kost ja korter kadunud, Kii­ruga
jäid ka prillid Rootsi. Mõis­teti
välja kolmkümmend viis tu­hat!
Puhtalt!"
Seisin imestusest kui soola­sammas.
,,Kas jõid raha kõik maha, ei
saanudendaleosta paremat pint;
sakutki! Oled töötatööline!" ^
,,Valesti arvatud," salvas Jüri.
..Ostasin maja siia linna lähedus­se
alevikku, seal käivad kõik
sedasi riides ja mina pean käima
ka. Olen nimelt seal kohtuni­kuks.
Ei või end rahvast eralda­da.
Olen rahva kohtunik."
Mul kukkus suu imestusest
lahti:
,.Aga sul pole mingit haridust,
kuidas sa saad ollal kohtunik?"
kogelesin.
,,Siin maal saab," vastas Jüri..
„01in vanglas koos ühe sellise
kohtunikuga. Ta oli tulumaksu
variamise eest aastaks kinni
pandud ja selleks ajaks seati
kohtunikuks tema naine. Pole
erilist haridust tarvis, kinnitas
hiljuti ka kõrgem kohus. Nii tu­leb
odavam ja on rahvaläheda-sem,"
kergitas Jüri oma pükse.
„01en Ijnnas bussiga, aga kui sul
on auto, sõidame minu juurde,
siis näed ise!"
Ei saanud uudishimule tõesti
kuidagi vastu panna, võtsin ta
autosse ja sõitsime maale. Ale­vikku
jõudes näitas ta, et pööra
siit sisse. Jõudsime pritsimaja ta­gaküljele.
Majja sisenedes oli
seal pritsiautode taga laiem
ruum, mille ühes otsas oli pikem
laud. „HeiDzhordzhr' tervitasid-mõned
pritsimehed.
Jüri viis mind laua juurde, kus
tõepoolest seisis ka üks politsei­nik;
Ta istus laua taha, lõi haam­riga
vastu laufia ja kuulutas:
„Kohtuistung on avatud. Teii
süüdistatakse ühesuunalises tä­navas
vastupidi sõitmises. Mis
teil on öelda?"
,,Mis — kus tänavas?!" ei saa­nud
ma aru.
,,Siinsamas - maja ette sõites",
ütles Jüri.
,,Aga sa ise käskisid siia pöö­rata!!"
protesteerisin.
„Ei loe. mis ma ütlesin. Sea­dus
on seadus — ja see on sea­dus
selles kohas. Süüdi — viis­kümmend
dollarit trahvi!"
Ja jälle kolksatas haamriga.
„Kuule, Jüri!" sain nüüd üsna
vihaseks.,,Mis sa jamad!"
Uus kolksatus haamriga:
„Contempt of court — kohtu
solvamine! Kolm päeva aresti!"
Politseinik liigatas, kett kõli­ses
ja külm raud sulgus mu rand­me
ümberi"
8
3
š
.as
.3
9
S
s
s I 5
I
a
s
t
i
9
§
a m
9
ä
m.
m
c
n
n
m
a
ä
õ
n
a
a
n
a
n
ä
9
l l l | l l | l l l l l|n| l l | l l l i ! | l l|ll|ll|li||l| K i l ) | h i l l | I J I i r<|.l|lJ>l| l l l l J l i l i : | l l l l : | l l i l l l l l l l l|M|!lill| l l | l l|l! l l l l l l|ll|||^
Iga uus „MEIE ELU" tellija aitab kaösa sisukamale
ajalehele,