Meie Elu = Our life, November 17, 1983

              2 NELJÄFÄEVAL, 17. NOVEMBRIL-THURSDAY, NOVEMBER 17
,miij:i,iJti
„OUR LIFE" - Estonian
Published by Estonia]|iPublishingCo. Toronto Ltd., Estonian
House,958 Broadview Ave., Toronto, Ont.Cänada, M4K 2R6
Tel. 466-0951 ' '
Toimetajad: H. Reblne ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Parming, 4/[3 Luhmann Dr., New Milford, N.].,USA.
; . TeU20l) 262-0773.
„Meie E l u " väljaandjaks on Eesti Kirjastus KanadaSo
• Asut: A . Weileri algatusel 1950.
,,Meie E l u " toimetus ja talitus Eesti Majas, 956 Eroadview
. Ave., Toronto, Oiit.M4K2R6 C a n a d a - Tel. 466-0951
# •
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp. k l . 9 h m . -
5 p.l., esmasp. ja neljapj k l . 9 hm.—8 5., laup. k l . 9 hm.—1 p .l
,,MEIE E L U " tellimishinnad: Kanadas 1 a, $40.00, 6 k. $22.00,
3 k. $i5.50.:USA^sse 4 1 ä.|44.00,6 k. $25.00,3 k. S17.00. Üle=
meremaadesse r - 1 a. $46.00, 6 k. $26.00, 3 k. $19.00. .
Kirijjostilisa Kanadas: 1 a. $28.50, 6 k. .25. Kiri- ja.
õhupostilisa USA-sse: 1 a. $30.80, 6 k. $15.40. Õhupostilisa
ülemeremaadeise: l a . $58.00, 6 k. |29;00.
Üksiknumber— 754:
Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul — esiküljel $5.50, '
tekstis $5.00, kuulutuste küljel $4.75.
jitintiiiitiiiiiiiiiiiiiiuitiiiiiiiiiiittiiiiiiiliiiiitiiiii
Grenada kampaania on sedapuli» Liidu kavatsustega Grenada suhtes
ku peagu lõppenud, kuid uus kam- ja see oli oluline. Teisiti võinuks
paanis USA-s käib edasi: sedapuh­ku
administratsiooni ja sõjaväe va­hel.
USA ajakirjandus teeb nüüd
etteheiteid, miks ei inf<)rmeeritud
ette, et sissetung Grenadale tulebja
miks ei võetud ajakirjanikke kohe­selt
kaasa. Sest nende lugejail on
õigus teada, mida nende valitsus
teeb. Selline käitumine administ
see dokumentatsioon hävitatud
saada, et jälgi kaotada. Nagu ei ol­nud
esialgse informatsiooni and­mine
mingi tsensuur ajalehtedele,
nii ei olnud seda ka reporteritele
ligipääsu takistamine algmomenti-del
seda samuti.
Vaba ajakirjandus on üks lõpma­ta
tore asi. Kuid selle ajakirjandu-ratsiooni
jä sõjaväe-voimude poolt se vabaduse nimel on paljukord-
®i ununevat niipea, kui see ununeb selt reedetud ka nõukogude vastu-kunagi.
luurele lubamatult palju informat-
Need on rasked sõnad ajakirjan- sioone ja tehnilisi saavutusi nagu
duse veergudel, mis naudib suuri- reedeti omal ajal aatompomm,
maid vabadusi võrreldes ükskõik Nüüd peab maailm ja patsifistid
millise i ajakirjandusega ükskõik tundma surmahirmu Nõukogude
millisel maal Neitde artiklite kirju- Liidu relvastuse ees, kus arvata-
Sajad unustavad, et USA ajakirjan- vasti paljud koiriponendid on ehita-dus,
tv ja raadio ei ole millegagi tud lobasuude avalduste põhjal,
kontrollitud USA-s ja isegi nende Distsiplineerimata ajakirjandus
koosseisud on sageli „puu otsast ei ole kunagi sajaprotsendiliselt
kukkunud" ja neil puudub vastu- patriootiline. Alati mängib sehsat-tustunne
ning moraalne ja eetiline sioon esimest viiulit. Ameerika
arusaam. Kuid lisame kohe, et USA mandri massimeedias töötajate
ajakirjandus on andnud kõrgelt hulgad on nii suured, et nende fak-
Icvalifitseeritud ajakirjanikke, kes tilist käsitlust ega kutselist eetikat
on kompetentsed omal alal ja kes ei ei suuda keegi kontrollida. Nii ongi
luba omale kontrollimatuid eksi- sageli silmapaistev kutse-eetika
sesse.. 'V
Kuid viimased ei kippunud Gre-ladale.
Läksid erapaatides naaber-saartelt
need, kes lootsid sõjate­gevuse
sensatsiooni ju^ireš olla esi­mesed.
Nii renditigi Grenada naa-bersaartelt
mootorpaadid ja asuti
üle lainetava mere Grenada sada­mate
poole. Kuid seal seisid USA
puudus.
Aastaid tagasi ,,Gripsholmi" lä­henedes
New Yorgile, ilmus USA
reporterite armaada laevale, et
ringreisile sõitvaid Stokholmi naisi
võimlejaid vastu võtta. Naistel kä­sutati
seljast nende esindusdressid
ja selga trikood. Objektid seati
poosidesse, nagu oleks tahetud läbi
sõjalaevad ees ja pidasid nad kin- nende taevatähti vaadata. Torontos
m.
Kas tõesti arvasid need ,jpaadi
mehed", etnemad pidid USA mees
kondi juba ees ootamata, et siis raa
dioühenduse kaudu Miaijnisse pa
intervjueeris üht pruuni juustega ja
pruunide silmadega naist kanada
reporter. Kui artikkel ilmus, siis
kirjeldati blondi juustega ja siniste
silmadega eesti naist. Selgus, et
sunc^ada kogu Äiaailmale, et USA reporter oli värvipime.E.V. 50. a.p.
ründab tillukest Grenadat? Akt­sioon
Grenada! oli mõeldud ülja-tusrünnakuna,
et vältida teisi või­malikke
segamisi, nagu iahinglen-nukeid
Kuubalti |Selline vahelese-eamihe
oleks nõudnud USA mere-puhul
korraldati Royal Yorgis To­ronto
ajalehtede toimetajaile in­tervjuu
ja vastuvõtt. Sel puhul | ei
ilmunud ühtegi rida ega pilti. Need
reporterid pidid olema päris pime­dad
ja lisaks veel kurdid.
LUGEJA KIRJUTAB
„Meie Elu" nr. ^13 (1759) 1983
Kolmas eesti ajaleht
„Meie Elu" nr. 46 (1759) 1983
.'5
gude L i i
u n 0 OVl
Vähemalt see on N. Liidus kindel, et ka selline suurus kui J
Andropov on surelik, kuigi ta on üle viieteistkümne aasta olnud KGB
juht. Väheste järgmiste aastate jooksul vajuvad ajalujkku Brezhnev!
surma üle elanud võimumehed/Mis juhtub siis Moskvas?
Paljud mehed,keda me nägime kui
kokkuvarisenud kujusid Brezhnevi
matuste puhul poodiumil,on sündis
nud, samuti nagu Andropov, enne
bolshevistlikku revolutsiooiii ja on
roninud kommunistlikus parteis kõr­getele
kohtadele Stalini ajal, asenda­takse
vnekümne või neist noorema­tes
aastates meestega. See noorem
generatsioon on saanud parema hari­duse
kui nende eelkäijad, mille tõttu
neil tõenjäoliselt on paremad teadmi­sed
ja arusaamised läänemaailmast
kui praegustel N . Liidu vaiitsejatel.
Võib ka arvata, et nooremas generat­sioonis
on ennast teeniv oportunism
surunud tahaplaanile revolutsiooni­lise
ideoloogia. Kuid arvamine, et
nad on enam või vähem, asendanud
hoolimata edasijõudmise püüded
ajaloolise missioni täitmise eesmär­giga,
ei tohiks meid viia ekslikele
oletustele. Nad ei ole siiski mitte
liberaalsed reformistid, vaid on või-mutehniliste
oskustega valitsejad.
Kuna nad karjääri teevad perioodil,
mil N . Liit on demonstreerimas enne­olematut
maailma mõjutamist jä üle­tamatut
sõjalist jõudu, siis on mõel­dav,
et nad on vähem tagasihoidli;
kumad N. Liidu poliitilist- ja relva-jõudu
kasutamast läänemaailma vas­tu,
kui' seda olid nende eelkäijad,
kõrges vanuses võimutsejad.
,Meie Elu" avaldab meelsasti
qma lugejate mõtteavaldusi — ka
neid mis ei ühtu ajalehe seisukoh­tadega.
Palume kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimetus jätab endale õi­guse
lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning mittesobivuse
korral jätta avaldamata.
KOHTUMINE
PAAVSTIGA
Minu tütar ja väimees käisid puh­kusel
Roomas. Kui algas kirikus
paavsti sõrmuse suudlemine, olid ne­mad
esimesed. Paavst küsis tütrelt:
,,Mis rahvusest teie olete?"
Tütar vastas:„Eestlane.*'
Seda kuuldes oli paavst nad era­ruumi
kutsunud. Pakkunud istet ja
rääkinud: „Ma tean Eesti maast ja
rahvast palju. Aga ma ei ole veel
eestlasega rääkinud. Teie olete esi­mene
eestlane,kellega räägin." Ta oli
eestlastest väga huvitatud. Tütar rää­kis
temale palju eestlastest ja mai­nis,
et „minu isa on preester". Paavst
küsinud: ,,Kus ta praegu on?" Tütar
vastanud: „Kanadas,Que.,St. Andra
väikelinnas prantsuse vanadeko­dus."
Paavst ütelnud: „Seal on temal
hea küll olla. Aga küsige isalt,kas ta
tahaks Rooma elama tulla?"
Ta oli mulle oma õnnistuse saat­nud.
Ülempreester M . ERVART
•.•r.\. New Yorki?
;|/lim^el päevadel on New Yorgi
eeäÜ|skoAttas liikvel visad kuuldu­sed
kolmanda eesti ajalehe peat­sest
ilmuma hakkamisest. Uus nä­dalaleht
(?) pidavat trükitama pool
inglis- ja pool eestikeelne, ~ nagu
sellega katsetas 1982/83 hooajal
mõnede numbritega „Vaba Eesti
Sõna" juures lühemat aega tööl
olnud nooremapõlve ajakirjanik
Peeter Ristsoo, kes koos oma abi­kaasa
Juta R. -ga olla uue väljaan­de
organiseerijad; P. Ristsoo, kes
varemalt elunes Kanadas ja töötas
hiljem Münchenis Vabadusraadio
teenistuses, lahkus ajaleht V. E.
Sõna juurest k.a. suvel, kritiseeri­des
selle toimetamist ja trükitehni-list
osa, kusjuures kirja koopiaid
levitati siinses ühiskonnas. Meil ei
õnnestunud asjaosalisi saada kätte,
@ga neist teadetest, mis on saabu­nud
hästi informeeritud allikaist,
järeldatakse, et uue lehe ilmumise
teostumisel oleks see mõeldud
eestkätt nooremale põlvkonnale.
New Yorgis on peale V. E. Sõna
seni juba 20 aastat ilmunud ka
„ p s t i Postimees", varemalt näda­lalehena,
viimastel aastatel iga ka-
Iie nädala järele, mida toimetab
algusest peale end. Rahvuskomitee
esim. õigusteadlane Aug. Kärsna.
Postimehe*asutajate hulka kuu­lus
ka äsja surnud ajakirjanik-õi-gusteadlane
Ev. Roosaare, rida ees­ti
tegelasi läänerannikult j.t.
ÜÜRIDA
Ft. Lauderdales privaat villa, hästi mööbleeritud. Üürile anda 1-st
veebr. 1984. 2 suurt magamistuba, suur elutuba, täielik elektriköök,
saun, bassein, whirlpool, tenniseväljak. Sobiv 2-le perekonnale.
$1200.00 kuus. (D Helistada:Chicago 1-312-869-9017. Ft. Lauder-dale
1-305-524-6319.
väe ridades suuremaid ohvreid Et Grenada aktsiooni alustati il-vaid
seiklushimulise * reporteri ma reporteriteta on vast üks selle
püüdluste tõttu. Aktsiooni start kiire teostumise põhjus. USA
suudeti saladuses hoida ja see oli mereväel oli täiesti õigus, sest see
vajalik. Juba paar päeva hiljem oli valitsuse aktsioon ja see tuli
võeti need reporterid peale ja sõi- l^ästi teostada ilma reporterite abi-dutati
ringi saarel ja näidati, mis oli ta. Kui viimased nüüd valitsusega
juhtunud. ajakirjanduse nimel võitlusse on
Sellega suudeti haarata ka sala- astunud, siis sõdivad nad ilmselt
jane dokumentatsioon ja ÜSA-sse valel poolel.
Mua, et selgitada küsimusi Castro
relvastatud üksuste ja Nõukogude
Kuid selleparast pole kadunud
veel ajakirjanduse vabadus, y.
oliiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin
Eestlastel on juba ammu olnud
toredaks tavaksavaljkult oma väl­japaistvate
isikute juubeleid tähista­da.
Selleks on,korraldatud aktuseid,
kontserte, näituseid ja teatrietendusi.
Ikka vastavalt sellele.millist ala need
isikud on silmapaistvalt viljelenud.
Nende hulgas, kelle saja'ndat sünni­päeva
tänavu võiks pühitseda mee­nub
kõigepeajt Hugo Raudsepp. Pro­saist,
kriitik ja üldtuntu näitekirja­nik.
Vaimukates kõverpeegelpiltides
on Hugo Raudsepp meile esitanud
mitmete ühiskonnakihtide esinda­jaid,
ning vaheda huumorinoaga lah-kanud
nende nõrkusi ja eelarvamus­likku
ellusuhtumist. Tema rikkalik
jooming mõjutas suuresti kaheküm­nendate
ja kolmeküntiiendate aasta­te
eesti näitekirjandust ja,teatrit. Pa­remaid
tema töödest pm menukalt
mängitud ka Soorhe ja Läti lavadel,.
Komöödiate autori blu lõppes traagi­liselt
Venemaa vangilaagris aastal
1952. Tema kuulsus eesti klassikuna
elab aga edasi. Eeldades, ei keegi ei
0 0 0
kahtle Hugo Raudsepa klassiku staa­tuses
KAS VÕIKS pärida.millal ja
kuidas kavatsetakse selle eesti vai­musuuruse
sajandat sünnipäeva tä­histada?
Teades, et järgmisel aastal
eesti rahvast koguneb hulgaliselt To­rontosse,
on igati mõeldav selle täht­päeva
märkimist aasta võrra edasi
lükata; Kommunistide vangistuses
surnud eesti klassiku meenutamine
pagulaseestlaste pidupäevadel oleks
ka sümboolne käeulatus neile, kes
kodumaal eesti rahva ja kultuuri hävi­tamise
vastu võitlevad. Ühe suurme­he
juubeli pühitsemine ÜEP raami­des
kuulub kä kanadalaste seisuko­hast
võttes uudiste valdkonda. Hugo
Raudsepa loomingut ja tema surma
Nõukogude Liidu vangilaagris kirjel­dades
saame Kanada massimeedia
tähelepanu suunata eestlastele teh­tud
ülekohtule niisama edukalt kui
see toimus Maria Kbppermani Siberi
teekonna kirjeldamisega aastal 1972.
• •HARRIKIVILO '
JÄRGLANE VALITUD •
Andropov valis mehe^kes täidaks
peale tema surma ajavahemiku prae­guse
ja noorema generatsiooni või­mule
tuleku vahel. Selle mõttega ni­metas
ta üleöö Azerpaijani kommu­nistliku
partei esimese sekretäri, 59-
aastase Geydar Aliyev'i N . Liidu pea­ministri
esimeseks asetäitjaks ja po­liitbüroo
täisõiguslikuks liikmeks..
Seega tegi ta Aliyeyi tegelikuks me­heks
number kaks N . Liidu valitsu­ses.
Nikolai Tihhonov on ainult ni­meliselt
peaminister, kuna ta on juba
77 aastane ja kandidaat pensionile.
Samuti nimetati hiljuti veteran, välis­minister
Andrei Gromõko,peaminist-ri
esimeseks asetäitjaks. Kuid ta on
siiski liiga vana (73) selleks, et veel
palju kauem olla suuteline täitma
tähtsaid poliitilisi ülesandeid. Selline
sisepoliitiline manööverdamine sai
alguse siis, kui Andropovi tabas tõsi­ne
neeruhaigus.
Vaatamata sellele, et Aliyev on
heledajuukseline ja jsiniste silmade­ga,
pärineb ta sünnilt muhamediusu-iisest
perekonnast. Mõnede lääne
poliitiliste analüütikute arvamise
kohaselt valis Andropov Alijevi oma
kjrvemeheks selleks, et ta ükshaaval
kõrvaldaks kõik tähtsamad võimu­mehed,
kes veel pärinevad Brezhnevi
ajastust. Ka arvavad nad, et Alijey on
suuteline, veel enne Andropovi sur­ma,
kujundama oma isiklikule või­mule
Moskvas selliselt tugevat polii­tilist
alust, et aserbaizhaanist pärit
mehest võiks saada tulevase N . Liidu
juht. ,
On võimalik, et Geydar Aliyevi
poliitiline tõus ei valmistanud rõõmu
Soyjeii kindralitele. Pigemini võis
see neile olla pettumuseks. Kuna
enamik neist on venelased või uk­rainlased,
suhtuvad nad šoyinistliku
vastumeelsusega sellesse, et aser-baizhaanlane
on tõstetud kõrgele
postile N . Liidu valitsuses. Liiguvad
. ütelušed, et Kremli on koondumas
hommikumaine jõuk. Veel olulisem
on aga see; et Vene ohvitserkonnas
on kuulduste kohaselt kasvav viha
KGB suhtes;
Sovjeti süsteemi püsimine, üle
kuuekümne kuue aasta, arvates boi-shevistlikust
revolutsioonist, on tin-gitud
sellest, et on suudetud alal hoi-
JURl ANDROPOV
da delikaatne balanss kommunistli­kul
partei, KGB ja sõjaväevõimude
vahel. See balanss on nüüd segi löö­dud
sündmustega, mis on aset leid-nud
pärast Brezhnevi surma sellega,
et KGB mehi on asendatud senini
parteituusade valduses olevatele
kõrgetele ametkohtadele. Vladimir
Kuzichkin, endine KGB ohvitser, kes
möödunud sügisel põgenes Tehera-nist,
ütles hiljuti:,,KGB ülesanne on ^
defineeritud tema enda motoga:
..Kommunistliku partei mõõk ja
kilp." Normaalsete olukordade juu­res,
see tähendab seda. et KGB üles­anne
on partei seisukohtade kaits^
mine ja nende kõrvalekaldumata täi­deviimise
üle valvamine. Kuid seo­ses
vnmäste sündmustega on KGB
võim niivõrd kasvanud, et ainult te­ma
seisukohad on muutumas partei
otsusteks".
Erakordne KGB kiike võim Andro­povi
ja tõusva tähe Geydar Aliyevi
näol kutsub siiski esile mälestused
sellest, mis juhtus Stalini kardetava
salapolitsei juhi Lavrenti Beria'ga,
kui viimane kasutas oma, võimu sel­leks,
et ennast upitada qiktaatoriks
kohe peale Stalini surma. Beria või­muhaaramise
katse tõi temale õnne­tu
lõpu. Mõnede andmete kohaselt
laskis marssal Konev ta maha kogu
poliitbüroo ees. Andropovi jä Aliyevi
ambitsioonid võivad kujuneda tegu­riks,
mis välja kutsuvad seda, mis
senini ei olnud teostatav, — sõjaväe­list
riigipööret.
SÕJAVÄELINE RIIGIPÖÖRE'
Hilisemad defektorid nii KGB-st
kui' kä sõjaväe salaluure organisat­sioonist
GRU, arvavad, et mees keda
jälgida tuleks, on kindralstaabi ülem,
marssal Nikolai Ogarkov, kelle ot­sustusvõime
ja halastamata käitu­mine
tõstis tema reputatsiooni Volga
sõjaväelise distrikti üleman? Mars­sal
Ogarkov loodab saada sõjminist-
.riks. kui kõrgetes aastates oiev Di-mitri
Ustinov diskreetselt kõrvale
tõugatakse. Küsimus iseendast on
dialemmaks partei juhtidele. Kui nad
Ogarkoyile, kui kutselisele Õjame-hele
peaksid andma, sõjauJnistri
portfelli, mida normaalselt antakse
. mõnele poliitikamehele, siis nad
avaksid sõjaväelisele võimule tee
mõjuvaks vahelesegamiseks partei
tegevusele. Kui nad äga keelduHd
temale sellist mõjuvat poliitilist po­sitsiooni
andmast, siis olgks see kõr­gematele
sõjaväelastele nende loo­tuste
pettumuseks, mis võiks kutsu­da
esile sõjäväplise võimuhaaramise.
Kui see peaks leidma aset, mida
võiks läänemaailm loota sõjaväeli­selt
rezhiimilt Moskvas? Nimeka
GRU defektori arvates võiks sõja­väeline
võimuhaaramine põhjustada
isegi KGB ja kommunistliku partei
lõppu. Kommunistlikust dogmast
vabanenud sõjaväeline rezhiim võiks
olla palju paenduvam oma suhtumi­ses
majjanduslikele ja sotsiaalsetele
reformidele. Ta võiks isegi hakata
lammutama kollektiivset põlluma­jandust,-
kuna viimane on olnud pea­miseks
põhjuseks Venemaa võime­tusele
ennast ise toita. S(!e tähendaks
rahvale maaomandi õiguse taasta­mist
individuaal-majapidamiste loo­miseks.
See tõsine kommunistlik­kudest
põhimõtetest kõrvalekaldu­mine
päästaks vene rahva alaliselt
ähvardavast näljahädast.
Sõjaväelise valitsuse esialgseks te­gevuseks
kujuneks siiski saavutatud
võimu kindlustamine ja sellele avali­ku
tunnustuse võitmine. Nende ees­märkide
saavutamiseks nad võiksid
otsida tõeliselt häid vahekordi lääne
maailmaga. Kuid samal ajal nad
püüaksid tõendada, et nad ei ole
sugugi järleandlikumad ega paendu-vamad,
kui olid nende eelkäijad ra­hutuste
ja vastuhakkamiste puhul
Ida-Euroopas. Poola.olukorras ei tu­leks
kergendavaid muudatusi vähe­malt
niipea.
EI
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts - 1918.
„Ma olen absoluutselt kindel,.et
lähema viie aasta kestel leiab N .
Liidus aset sõjaväeline võimuhaara­mine",
ütleb endine kõrgel kohal tee­ninud
KGB defektor. Selle põhjusta­jaks
võiks tema arvates olla Geydar
Aliyevi võimuletulek, mässulised
ülestõusmised toiduainete puuduse
tõttu, häbiväärne väeüksuste välja­tõmbamine
Afganistanist ehk liht­salt
kasvav tunne sõjaväe barakki­des,
et Armee tund on tulnud.
VÄHEUSUTAVAD PÕHJUSED
; Ei oie siiski usutav, et toitainete
puudus ehk Afganistani operatsioon
võiks kujuneda küllaldaseks sõja­väelise
võimuhaaramise põhjuseks.
Hädaohtlikust toitainete puudusest
päästavad N . Liitu nüüd ja ka tule­vikus
viljamüügiga nii Põhja- kui ka
Lõuna-Ameerika riigid. Ei saa kaht­lust
olla, et need, ise majandusliku
pankroti äärel rabelevad riigid, suu­res
rahapuuduses on valmis müüma
N. Liidule, kui oma endisele liitla­sele
ja loodetavale tulusale äripart­nerile,
igasugusjid toit- ja tarbeai­neid
temale vajalikul hulgal. Siin
maksab põhimõte: „Ka vanakuradi
vanaemaga tuleb tantsida, kui see on
kasulik".
Vaadatuna venelaste seisuko­halt,
ei ole Afghanistani operatsioon
veel mingisugune katastroof. Ei tohi
unustada, et N . Liidus ei ole avalik­ku
arvamist, vaba ajakirjandust ega
ka nimetamisväärset opositsiooni,
seal pole patsifiste, mobilisatsioo­nist
kõrvalehoidjaid ning liberaale.
Seal oh ainult hirm, mis sulatab kok­ku
anakronistliku impeeriumi. Kui
N. Liit ka kümme aastat kestva
Afghanistani okupeerimise puhul
kaotaks 58.000 meest, nii nagu
Ameerika kaotas Vietnamis, siis
isegi see ei saaks teatavaks N . Liiäu
rahvale, ei kutsuks esile masside pro­teste
ega sunniks venelasi lahkumast
Afganistanist ehk isegi tegemast jä­releandmisi
vabadusvõitlejatele. Mis
on Afghanistani kaotused venelaste­le,
kui nad Teises maailmasõjas kao­tasid
20 miljonit inimest ja vähemalt
teist samapalju Stalini suure puhas­tustöö
puhul. Afghanistanon N.Lii­du
julgeolekule niivõrd tähtis maa, et
venelased ön valmis, oma sealsete
baaside loomise eesmärgil,vastu võt­ma
mitte ainuh rahvusvahelist tühist
mõnitamist ja viha, vaid ka pikema
jututa, kõiki suhteliselt väikeseid
inim- ja varakaotusi.
KGB VALVEL
Kommunistlik partei ja KGB on
muidugi .tarvitusele võtnud peenelt
viimistletud abinõud selleks,et hoida
ära sõjaväelist riigipööret. Selleks
ellu kutsutud poliitiliste komissaride
tihe võrk valvab suurima hoolsuse­ga
sõjaväe poliitilise meelsuse üle.
Teatavasti on os^ kindraleid teinud
oma sõjaväelise karjääri ainult tänu
varasemale tihedale koostööle riigi
. julgeolekuorganitega. Tegelikult see
ongi ainus tee rahu ajal sõjaväelise
karjääri tegemiseks. Sellise kooli
saanud kindralid on usaldatavad
' KGB kaastöölised. Neid mitte' üle
ehk alahinnates võiks,pksimatult ni­metada
KGB sõjaväelisteks nõuand­jateks.
Kuid kõik see ei anna meile küllal­dast
alust, et teha õigeid oletusi mil­jonitesse
ulatuva sõjaväe poliitilise
meelsuse üle. Faktiks jääb aga see, et
kogu soyijeti ajaloo kestel ei ole kat­setatud
viia läbi ainustki sõjaväelist
võimuhaaramist. Seda ei teinud Zu-kov
— kuigi teda süüdistati Bonapar-tismis;
ka mitte Tukhachevsky, keda
selles katses süüdistati ja isegi mitte
Leon Trotski — punaarmee looja ja
selle pailaps.
Võime'küll kindlad olla aga selles,
et pärast Antropovi surma ilmub N.
Liidu poliitilisele lavale uus generat­sioon
võimumehi. Mida aga keegi ei
saa kindlalt ennustada oii see, kas
nad kannavad era- või punaarmee
vormiriietust.
PANSLAVISM JÄÄB
Ükskõik millised ka poleks N . Lii­du
sisepoliitilised muudatused peale
Juri Andropovi surma - püsima jääb
ikkagi Vene panslavism, milline pole
mitte kommunismi leiutis vaid on
ajalooliselt olnud kõigi Vene valitse­jate
harrastuseks ja imperialistliku
ekspansiooni põhjustajaks. Pansla­vistlikust
laiutamisest teiste vabade
rahvaste arvel ei loobuks ka uude
generatsiooni kuuluvad valitsejad.
Lisaks sellele näih,et läänemaailm on
unustanud ajalooliselt väljakujune­nud
tõe, mida venelasd ei õle mitte
unustanud: - ei ole võimalik, et
ükski impeerium jääks staatilisse
seisundisse - see oleks limpeeriumi
hukkumise algus. Selleks, et impee­riumi
kokku ei vajuks, jääb selle
valitsejate järjekindlaks püüdeks
nende võimu laiendamine teiste maa­de
vallutamise arvel.
Selles suunas töötab ka Nõuko­gude
Liidu välispoliitika. Lääne­maailm
ei ole senini veel jõudnud sel-lele
arusaamisele.
A. METS^ÕLD
TORONTO
958 Broadi
Ont
ühenduses on Jõud
ODAVAD LAENUD Ki
Bnforniatsioonlkl
465-4(
I
>•:
¥
m mmm
Akende asendamine thermo-akendl
kuues vfirvlt. ic RäHsj
Keldri akendele dsseniurdniil
Tasuta hindamine. Helistage pM<
Kodus m
OSSO INVESTM
10335 Keele Str., MapleJ
ESTONIAN
STATIONERY
Maitsekas SINi-MUST äär
Heakvaliteodillne VALGE paber
-KASULIK-VAJALIK-STATIONEAY
$5.00 ($6.25 Canadtan)
7%'xlOyr lOprlntodihMU
10 pitin thttts lOenvilopos
NOTECARDS $4.00 ($5.00 Canadian)
^ 4V4"x5yr lOnute» lOenvalopti
IGALE SOBIV KINGITUS!
Bil
i l
Mina tahan tellida:
pkgs. STATIONERY
at $5.00 each ($6.25 Canadian) <» 1
pkgs. NOTECARDS
at $4.00 each ($5.00 Canadian) B
totatamountdueS.
Ninii„.^ ,
iii
n
!d
sj
Aadress.
Saatke tshekk voi rahakaart:
BALTIC PRODUCTS
604 W. Oougtass
Houghton, Ml 49931 U.S.A.
Allow4-6weok8lordellverv.
Prlces includt thipping und delivery,
Moneybackllnotsatlttlfid. k
li
USAkait
(Algus Gsik]
Sissejuhatavas osas kiri väidab, et N . Uf
Liit oma põhisedusele vastavalt oi
pooldab rahva õigust enescmöärami- lo
sele, kolonialismi, rassismi ja apart- ki
heidi kaotamist. Nõukogude sotsia- se
listlik riik on rajatud vabade inlmes- pe
te täiesti vabatahtlikule liidule. 1977. oti
a. põhiseaduse alusel igal Nõukogu- ar:
de Vabariigil on õigus Liidust lahku- se
da. N.Liit toetab täiesti ÜRO Täis- Bo
kogu poolt 1960,aastal vastu võetud se
deklaratsiooni iseseisvuse tagami- lei
seks koloniaalriikidele. le
Edasi kirjas süüdistatakse eriti pi
USA-d, kes jätkab kolonialismi toe- kc
tamist ja surub maha rahvaste vaba- tei
dusvõitlust oma huvides tegutsedes se
„maailma politseinikuna." Üheks mi
näiteks on laimavad väljamõeldi- se
sed ÜRO dokumendis A/38/318, mia tei
hõlmab Nõukogude Balti Vabariike, us
Washington taotleb võtta omale Õi- vii
gust otsustada,mi8sugune Valitus neil ta
rahvail on ja mis suunas nende sot- le,
siaalne ja majanduslik areng peab lal
olema. See on katse sekkuda teiste si<
riikide siseasjadesse ja Ameerika m
administratsioon laskub ajalooliste
tõsiasjade jämedasse võltsimisse. ^
Kirja ülejäänud osa puudutab
peamiselt Lõuna-Aafrikat ja Iisraeli, os
ENESEMÄÄRAHISÖIGUŠ [.!.
N. Liidu esindaja kirjas esitatud väi-detele
ja süüdistustele vastas 19.
oktoobril USA esindaja enesemUö-t
ramisõigusega tegelevas komisjo-nis,
Carl Gershman. Ta ütles, et kuigi j^g
ÜRO põhikirja vihjab ainult kahes i
kohas enesemääramisele, on selle
mõte selge. Olles analüüsinud pike- ,^
mait küsimust ÜRO poolt avaldatud ge
seisukohtade taustaga defineeris, et yj,
enesemääramine on demokraatlik gg
printsiip, mis tähendab rahva õigust
määrata vabaU oma sisemine ja väli- |jj
ne seisund ja taotleda oma poliitilist,
majanduslikku ja sotsiaalset ja kui-tuürilist
arengut viisil, mis respek- y^
teerib teiste õigusi. Loetledes selle j^j,
definatsioone raames toimunud va- j ^ i
badustaotlusi USA poolt, Carl Gersh-man
ütles, et kahjuks enesemäära­mise
printsiipi on tihti vääralt kasu­tatud,
et õigustada keeldumist enese- kt
määramisest. Ta tõi näiteks Nõuko- ni
gude delegaadi kirja, millele ta viitas pe
oma kõnes päeva varem. vc
Nõukogude Liidu esindaja väidab, ki
et varemalt Rahvasteliitu kuulunud lu
kolme Balti Vabariigi elanikud nau- va
divad enesemääramisõigust ja see on tu