Meie Elu = Our life, November 17, 1983

              HEiJAPAEVÄL, 17. NOVEMBRIL-HlimSDÄy, NOVEMBER 17 „MQi@ Elli" nr. 46 (17S9) 198S
ia Elmar Pähn 75
Kanadas tähistab 18. nov. oma 75-
aastast sünnipäeva õpetaja Elmar
Pähn - pärit Võrumaalt, Rõuge ki­helkonnast.
'
Looduseiluga kaunistatud koduta­lu
ei köitnud teda põllumehe elu­kutse
külge, vald temas ärkas püüe
kõrgema hariduse poole. Lõpetanud
1930 Võru Ühisgümnaasiumi, siirdus
ta Eesti Vabariigi Tondi Sõjakooli,
lõpetades aspirantide kursuse
1931.a.
Ka see veel ei rahuldanud teda.
Looja oli ta ära vaiinud oma riigi
tööliseks. See sisemine kutse ei and­nud
taile enne rahu — kuni astus
Tartu Ülikooli usuteaduskönda
1931. a. Asudes hoolega õppima —
lõpetades selle 16. sept. 1934. a.,see-ga
kiiremini kui tavaline kord seda
ette nägi..
Pidanud prooviaasta oma venna
õpetaja August Pähn*a, Koeru kogu-deses,
ipraost Hans Kubu, Tallinna
laani koguduse juures - ordineeri-ti
kirikuõpetaja ametisse 14. aprillil
1935 Tallinna Toomkirikus piiskop
prof. dr. Hugo Bernhard Rahamägi
Oli Tõstamaa koguduses kohuste-täitjaks
õpetajaks 4 kuud. 26. aprillil
1936. a. valiti ta Urvaste koguduse
õpetajaks Võrumaal, kus töötas kuni
kodumaalt põgenemiseni 1944. a. sü-gisel.
V
Põgeniku teekond viis ta koos abi­kaasa
ja lastega Saksamaale Schwe­rini
(Mecklenburgi Gau), kus jätkas
oma tööd eestlaste keskel — Wisma-ris,
Schwerinis, Rostockis ja Küh-lungsiDornis.
Peale Saksamaa kapitu-leerimist
teenis ta oma rahvast ki-riklikuh
Hannoveri piirkonna laag­ris,
Meerbeckis. Siirdus hiljem Põhja-
Rhein Westfaleni õpetajaks, teenides
ühtlasi eesti üliõpilaste keskusi Köl­nis
ja Bonnis, elukohaga Bocholt.
Aastal ipso emigreerus Ameeri­kasse,
kus asutas Baltimores EELK
Markuse koguduse.'Ameerikas asu­vate
kaasmaalasile poolt kutsuti teda
veel paljudesse kohtadesse täitma
oma kutse ülesandeid.
Nii oli ta Issanda sõnakülvajaks
Buffalos, Cleveland-Ohio, Chicago
Pauluses, kust ta 2. juunil 1978 asus
elama Tjorontosse „Eesti Kodu'sse"
— minnes pulikepalgale, kuid siiski
jõudumööda abistades ametivendi
Torontos. ^
Kohtasin esimest korda Elmar
Pähn'a Tartu Ülikooli kolmandas au­ditooriumis
aastal 1931. Keegi ei
mõistnud siis ette kuulutada, et meist
saavad eluaegsed sobrad ja rändame
läbi paljusid võõraid maid ja linnu.
Säält algas meile juba ühine tee —
olles ühes korteris, käidi hoolega
loengutel, eksamitel jne.
Kord ütles prof. Rahamägi, et kui
Pähn kusagil liigub, siis peab Rei-naru
ka läheduses olema. Nii olime
kui vennad kokku kasvanud ja seda
^tänapäevani—üle 50 aasta.
Ametivend ja sõber on veendunud
tõsikristlane ja p^endumatu patrioot,
tugeva tahtejõuga tubli Võrumaa
poeg. ; .•.,•) [. • • •
Ka tema^abikaasa, Kodavere köst­ri
Küüts'i tütar Aino, on suureks
abiks olnud kiriklikul alal, sest Jumal
on talle muusikalise ande kinkinud
^ laulu, oreli ja kalveri rtiängu alal.
Aino on lõpetanud Pefseri gümnaa­siumi
ja õppinud Tartu Kõrgemas
Muusikakoolis lauluklassis.
Oma üle\^oolava energiaga ön ta
tänini tegev mitmetes organisatsioo­nides,
nagu gaidina, koorijuhina, or­ganistina
jne. ning sealjuures üles-kasvatanud
kolm last — Malle, Hil­lar
ja Anne. Malle kutsuti surma läbi
igavikku 1979.
Õnnitleme koos abikaasaga hälli-last
soovides talle tervist ja Jumala
õnnistust,paljudeks aastateks! ,
RUDOLF REINARU
egase skribendi
märkmikust
Hiidlaste Seltsi juhatus mardipeoL Vasakult — Edgar Liik (esimees), Vilbert Tüli (varahoidja), Elme Kaju
(ametita liige), Martin Vanaselja (laekur), Elna Kungla (abiesimees), Lembit Pihlberg (sekretär). All-küla-lislauas
maakondade esindajad A. Kelder (Võrumaa), Ä. Käärid (Saaremaa), pr. Käärid, pr. Preem, E. Liik
(Hiiumaa), J. Vihma (Viljandimaa) Foto - S. Preem.
su
Laupäeval, 12. novembril, peeti
Toronto Eesti Majas Hiidlaste Selt­si
9. mardipidu. Tuuliselt külmale
ilmale vaatamata oli kohale ilmu­nud
saalitäis hiidlasi ja nende sõp­ru,
3 külalist koguni väljaspool Ka-
Peõkülalisi tervitas Hiidlaste Selt­si
esimees Edgar Liik, mainides hu­moorikalt,
et kuigi ilma järgi otsusta­des
näib see rohkem jõulupidu ole­vat,
kuid maskide ja kostüümide
puudumise peale vaatamata on see
siiski mardipidu, mida hiidlased on
traditsiooniliselt korraldanud mardi­päeva
paiku.
Esimees siiski eksis.
Tantsutuuride puhkedes ilmus
saali suur kukk ehtsas kukeko^tüü-mis
ning suure sabaga. Trikirohke
Meeri Lehesalu üllatas külalisi ning
korraldajaidki.
Eeskavalises osas Hiidlaste Seltsi
juhatuse liige Elme Kaju esitas dek-lifiigniiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiK^^^^^
Let us protect
your ifeuil car
ftr all its miorth.
15% HINNAALANDUST
KAASMAALASTELE.
Kõige paremini võitleme Teie
auto roostetamise vastu.
täiuslik
kaitio
rootto
vattu
kaautataltso
9 patendiga 8 a. vastupidavus
tööriista garantooritud
oskuslike Zieporfi uua
tööliste poolt, auto ostuL
Provin &mBn& tn® worfd
on
® Nov. 13., 17., 18., 19. ja 20. EKK
28. kunstinäituis Peetri kiriku ruiH°
mides.
® Laup., 19. nov. Kotkajärve 30.
juubeliball Eesti Majas algusega
kl. 7.30 õ. ^
% Pühap., 20. nov. väljakuulutatud
Rene Uferi pop-kontsert on esineja
haigestumise tõttu edasi lükatud.
® Kolmap., 23. nov. dr, Vello SbotšM
referaat Tartu GollegeMs algusega
kL 7.30 õ.
®, Neljap., 24. nov. Aiandusklubi
loeng Eesti Majas algusega kl. 7.30
õ. •
©Reedel, 25. nov. Etnograafilise
Ringi Rahvakunsti Õhtu Eesti Ma­jas
algusega kL 7.30 õ.
©Laup., 26. nov. Õngitsejate ja Ja­himeeste
Seltsi „}ahimeeste sügis-pidü"
Eesti Majas algusega kL 7 õ.
® Laup., 26. nov. EAK ja „Ehätare"
loterii Ja näitemüük „Ehatares" al­gusega
kL 2 p.
© Laup., 26. nov. Baptisti kogudu­se
Misjonitoimkonna välismisjoni-õhtu
algusega kl, 1 p^
©Pühap., 27. riov. Pensionäride
Klubi Jõululaat Eesti Majas alguse­ga
kL 12.30 p.
® Pühap., 4. dets. tartu Ülikooli
aastapäevale pühendatud Gustav
Suitsu 100. sünnipäeva tähistamine
Tartu CoUegeMs algusega kl. 3.30 p.
Laupl, 31. dets. uueaasta vastu­võtu
ballEesti Majas.
iiSHUIUliilililllllHilSllilllllilllllillllliilliltli^
lamatsiooni ning külalisena bariton
Andres Raudsepp, kelle teekond ko­dumaalt
läbi Hiiu- ja Saaremaa kul­ges,
esitas oma kitarrisaatel mitu lõ­busat
laulukest: saksa meremehe-laulu
„Sõbrad",„Sealkaugel lõunas,
Argentiinas", „Mind saatus kodust",
„Hiidlase kosjalugu" (koos publiku­ga),
..Mihkli-laat" ja kaasaegse viisi,
oma sõnadel, „Merelind". Lisapalar
na laulis ta simmanilaulu „PilFsee
hüüab" (koos publikuga] ja hiljem
veel „Lillede laulu". Andres Raud­sepa
meeldivalt mahe hääl ning so­biv
esinemine pälvisid publikuh tu­geva
ning kestva aplausi.
•Enampakkumisel müüdi. peol
Emmaste rahvariide tanu ($60.-] ja
Pühalepa põll ($30.-] ning kuuekord­ne
loterii (60 võiduga] müüdi kiiresti
läbi.
Lembit Piilberg teatas pidülistele,
et kuumad kapsad on tehtud Eesti
Maja uuel pliidil ja võileivad hoitud
külmas uues jääkapis, mõlemad
kingitud Eesti Majale maakondade
ühispeo ülejäägist. Ta lisas veel, et
lavadekoratsiooniks maalitud suure
Hiiumaa all asuv pisitilluke saareke
ei ole siiski Saaremaa, vaid on Kas­sari
saar.
Tujuküllase p6o jälakeerutuse eest
hoolitses WalterRamafu.trio.
Esto '84 eelseks
värvimiseks, tapeetimiseks
P A J O S - P A I N T E RS
463-4430
TIP-TOP-TÖÖ
m
Vaipade ja mööbli
keemiline puhastus
samuti akende pesamine. Söögo-tuba,
elutuba ja koridor $59.9i.
Pensionäride üürikorteritele !
hinna-aiandus.
PEETER VALING ~ Tel. 690-4961
MOSKVA. N. Liidu ülemkoh-
^tus algas protsess 93-aastase
pensionäri Vjatsheslav Molotovi
vastu. Teda süüdistatakse aegu­mata
sõjaroimades, eriti kuri­kuulsa
pakti allakirjutamises
koos Ribbentropiga. „Ta oleks
1946, aastal pidanud Ribben-tropi
kõrval rippuma," rõhutas
prokurör oma süüdistuskõnes.
NEW YORK. UN-i peakorter
saadetakse New Yorgist välja,
teatas New Yorgi linnapea Koch.
Uueks asukohaks on ette nähtud
Vorkuta Siberis. Seal on UN-i
pimedusega löödud delegaatidel
võimalus võtta kontakti nõuko­gude
intelligentsiga ning ühtlasi
tutvuneda oma tulevaste töö- ja
elutingimustega.
GENF. Üks nupukas shveitsi
leidur otsustas ehitada suure
elektrijaama Rahvasteliidu pa­lee
naabrusse. Uus jõujaam saab
oma energia massistungitel Gen­fis,
kus taatide keelepaelad hak­kavad
tänu uuele leiutisele toot­ma
midagi tulusat: elektriener­giat.
Uus jõujaam võib varustada
elektrienergiaga kogu Lääne-
Shveitsi. •
DÜSSELDORF. Saksa Ameti­ühingute
liit otsustas eelseisva­tel
tariifiläbirääkimistel esineda
uue ja targema ettepanekuga:
vähendada palkasid vähemalt 25
protsendi võrra, et saada maail­maturul
jälle konkurentsivõime­liseks.
Samaaegselt tahetakse
tööaega pikendada 48-le tunnile
nädalas.
PARIIS. Alates 1984. aasta
jaanuarist saadetakse hulluma­jadesse
vaimse seisukorra kind­lakstegemiseks
kõik kommunjs-tid.
Selle ettepaneku tegi Praifit-suse
siseminster. Ta põhjendas
oma seisukohta sellega, et
Liidus toimetatakse mentaalravi
kliinikutesse veendunud anti­kommunistid.
. HELSINGI. Nagu kuuleb
„Uusi Samomat" Ivalost Inari
järve äärest, on esimesed sügis-hällad
hävitanud kogu ananasi-ja
kohvisaagi seal asuvates suur­tes
plantaazhides. Kahjusid hin­natakse
vähemalt 10-nele mil­jonile
Soome margale. Vennas­rahval
tuleb tänavu neid hõrgu-tisis
importida ..sõbralikult ida­naabrilt",
kus plantaazhid Ar­hangelskis
olevat andnud re-kordsaagi.
BONN. Siin toimus möödu­nud
nädalavahetusel hiigelde-monstratsioon
kahe miljoni osa^
võtjaga, enamasti karvakasva-tajate
parteist. Demonstrandid
nõudsid valitsuselt mõjuvaid
samme halva ilma vastu, mis
takistavat istumisstreike ameeri­ka
kasarmute ees. Valitsus peab
leidma vahendeid, et vähemalt
kasarmute juures oleks maa
kuiv.
KAIRO. Sim maalilises Niilu-se
jõe orus leidis aset maavõist­lus
suusatamises Egiptuse ja
Soome vahel. Ülivõimsad egipt­lased
lõid soomlasi kõigis dist­sipliinides
välja arvatud 400 m
! tõkkesuusatamine, kus soomla­sed
Ukko Kirvonen ja Pekka
Mähkanen tõid vennasrahvale
kaksikvõidu.
JÕMMLINGEN. Rikas pensi­onär
August September, kes
eestlastega läbi ei käi ning vajab
oma pensioni pudelissepanemi-seks
sulaseid, sai neil päevil hak-karha
'eriskummalise tembuga.
Ta tellis omale eesti ajalehe ja
maksis kirikumaksu. Asjaomas­tes
ringkondades arvatekse, et ta
tegi seda deliiriumi mõjul. Või­matu
see ei ole.
ROOM. Itaalia Ametiühingu­te
Liit otsustas neil päevil peetud
koosolekul teha valitsusele ette­paneku
kõigi pahempoolsete or­ganisatsioonide
keelustamiseks,
sotsid kaasa arvatud. ..Riigiree­turid
ja demokraatia vaenlased
võivad minna punasesse ..para­diisi",
toonitatakse vastuvõetud
resolutsioonis.
TEHERAN. Siin karistati 50-
ne piitsahoobiga 20-aastane
Nurjat Taherkäni, keda süüdis­tati
kõlblusvast^tes teos. Nagu
kinnitas tema kaitsja, olevat tuu­lehoog
tõstnud kaebealuse mus­ta
urbi kuni põlvedeni üles. Ad-vakaadile
määrati valetamise
eest 60 piitsahoopi.
ATEEN.' Konterevolutsiooni-lise
tegevuse eest pandi siin pike­maks
ajaks pokri ärimees Abram
Silbergold. Viimane oli katsunud
saata Afganistani vabadusvõit­lejatele
kaks paari saapaid ja
paari lubjavilte.
STOKHOLM. Allveelaeva pe-riskoobi
arvas nägevat Vätteri
järves 80-aastane Björn Johans-son.
Kiiresti kohalekutsutud me­reväe
eksperdid õngitsesid .,pe-riskoobi"
välja, mis osutus tüh­jaks
viinapudeliks.
Ühine häda lähendab Advokaat E, Alfred
-m
Juu mälu
USA kohtuministeeriumi eriiRc
vestigeerimise asutuse juhataja k.t.
N; Shear andis kevadel pressil®
informatsiooni, milles ta ütleb, et
kui Karl Linnas „sõjakuritegude"
eest deporteeritakse, siis saadetak°
se taN. Liitu, — „sest Eesti on nüüd
N. Liidu osa". ERKU saatis prot?§=
tid presidendile, valis- ja kohtumi
nistrile ja mujale. Pärast kuid kest­nud
vaikust saabus nüüd esimehe
le kohtuministeeriumi vastus, et N
Shear „ei mäletavat enam, mida ta
tookord (21. mail) pressile ütles
Eesli kuulumisest N . Liitu", ja taas.
kinnitus USA poliitikast, et USÄ ei
tunnusta Balti riikide okupatsiooni
legaalseks. Seega ei §33,
daks ka K. Linnast saata N. Liitu
millest aga kohtuministeeriuKii
vastuses ei ole juttu.
Vastavalt trükikoja tehniüg.
tele nõuetele palume käsi.
kirjad ,^eie Elu" toinietu!
sele saata m a s i n k i r j a §
ja võimalikult varakult emjg
lehe ilmumist.
Toronto Eesti Võitlejate
ühingu
peakoosolek peeti Eesti Majas püha­päeval,
6. novembril.
Koosoleku avas ühingu esimees
Ülo Tamre lühikokkuvõttega ühingu
eesmärkidest. Ta tänas juhatuse liik­meid
sõbraliku ja eeskujuliku koos­töö
eest. Samuti avaldas ta tänu ak­tiivsetele
liikmetele ning prouadele
,Kirs, Alaver, Kirsipuu, Sangulies ja
Litavskey,kes on kõigile ühingu üri­tustele
ennastsalgavalt kaasa aida­nud.
Eriline tänu veel prouadele Kirs
ja Kasemets majandusliku toetuse
eest. Leinaseisakuga mälestati kõiki,
kes ühingu ridadest manalasse on
varisenud. ^
Koosoleku juhatajaks valiti =Raffi
Moks.ja protokollijaks Ernst Hallas.
1982/83. aasta tegevusaruande esi­tas
Ü. Tamre, millest selgus, et ühin­gu
tegevus on olnud väga aktiivne.
;Samuti esitas tajjl98a/84.aasta tege­vuskava.
Rahaline aruande ja eelar­ve
esitas }. Kirsipuu. Kõik aruanded
kinnitati peakodsoleku poolt.
Endine esimeäs Ü. Tamre valiti
tagasi ühel häälel. Samuti valiti ta­gasi
kõik endise juhatuse liikmed: R.
Moks,A. Tooming, J. Kirsipuu. E.
.Hallas, P. Kunstimees, J. Reinoja, E,
Kirs ja A. Lukk. ;
Kohalalgatatud küsimuste ja läbi­rääkimiste
all arutati mitmeid aktu­aalseid"
küsimusi, kaasaarvatud
ESTO'84.
H. Teder tänas eelmist juhatust
tõhusa töö eest, tõstes esile eriti esi­mees
Ü. Tamre panuse. Koosolek
kviteeris seda tugeva aplausiga.
Esimees andis, üle äuaadressi
kol.lt. A. Tomander'ile tema 90-da
sünnipäeva puhul. .
Asjalik ja sõbralikus vaimus kul­genud
koosolek R. Moks'i eeskuju-
Hkul juhtimisel lõppes Eesti rahvus­hümniga.
Balti riikide traagiline käekäik
alates II maailmasõjast, on eesti,
läti ja leedu vabas maailmas asuva-teltvabadusvõitluslike
organisatsi­oonide
poolt leidnud intensiivset
avalikku selgitust. Moskva rahvus­vaheline
terror ja salajane õõnes-tustöö
on viimastel aegadel tule­mas
kasuks kommunismist ikesta-tud
rahvaste võitlusele, kuna saa­dakse
juurde uusi liitlasi. Eriti
nende hulgast, kes ise juba kan­natavad
sama vaenlase läbi, viõidel-des
oma vabaduse ja demokraatia
eest
Seda võisid selgesti konstateeri­da
ka Balti riikide diplomaatilised
esindajad,kui nad oktoobrikuu lõ­pul
olid koos mitmeteks üritusteks
ja eriti Washingtonis D.C. korralda­tud
kontsert-koosviibimisel, oli
soodne võimalus seal vestelda dip­lomaatilisse
korpusse kuuluvate
isikutega, kellede hulgas on tõus­mas
uusi sõpru. Peakonsul saadiku
maksujõuetu
Seoses advokaat Ernest j.E. Alf"
redi maksujõuetuks tunnistamise­ga
on The Glarkson Gompany Li­mited
saatnud kreeditoridele kut­sed
koosolekule, mis peetakse 24.
novembril algusega kl. 1 p. 25 SL
Clair Avenue East seitsmendal
korral. Nimistus on üle 80 ettevõt­te
ja isiku, nendest enam kui pooled
eestlased. Nõudesumma on kokku
$1.6971782,74.
ülesandeis, E. Jaaksonil, näiL oli
pikem vestlus Honduurase saadi­kuga,
kes ka avameelselt kirjeldas
kommunismi hädaohtu ühenduses
põrandaaluste revolutsionääride
ja „mark8i8tlikust" Nikaraaguast
juhitud tegevusega. Sellel üritusel
viibisid ka välismin. (J. Schultz ja
abinresident G. Eiush.
|gi the matter @f the bankruptcy of
MST J. E. ALFRED,
LLB., Barrister,
i th® City of Toronto» Province of Ontario,
Notice is hereby given that Ernest J. 'E. Aihed, LLB.,
barrister of the City 6f Toronto, Province of Ontario,
filed an assignment on the 2nd day of November 1983
and that the first meeting of creditors will be held OE
Thursday, the 24th day of November 1983 at the hour of
1 o*clock in the afternoon (Eastem Standard Time) at the
Office of The Official Receiver, 25 St. Gaif Avenue
East, 7th floor, Toronto, Ontario.
at Toronto the 7th day of Nov^ber 1983.
The QarksoD Cornp^y LSmited,
Tnnto^
F.O. Bos 231, Toronto Dominion Centro, Toronto,
Ontario M5K 1J7