1984-05-03-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Library of Ganutk
Developraent 3raRc!
395 '.•.'ellington 3tr, (^QJ.
- )
Second Class Mail Registration No. 1354.
Nr. 18 (1783) 1984 NELJAPÄEVAL 3. MAIL - THURSDAY, MAY 3 XXXV aastakäik
Tallinnas põles
RoGca ai Mare
i/^abaõhumMuseum
STOKHOLM ~ Okupeeritud
lestist tulnud informatsiooni järgi
põles Tallinnas Kopli lahe edelakaldal
Rocca ai Mareks asuv vabaõhumuuseum.
Tegu on süütamisega,
kuna kohapealt leiti bensiinipu-deleid.
Missugused hooned põlesid
ja kui suur on kahju, pole teada.
Skautlike raooffte jüripäevaparaad Eesti Maja suures saalis. (Lähemalt Ihk. Foto - 0. Haamer karistuslaagrisse
Moskva nõuab
opositsiooni väljasaatmist
rahvatantsijad
venelastega '
vajalik telefõhinumbör..
Prantsuse, saksa ja hispaania
ajakirjanikud tundsid elavat huvi
neile antud balti inimõiguste
nõudjate fotode (saadud Rootsist
A. Kippari organisatsioonilt) ja
okupeeritud riikide piaakaardlte
vastu. Venelased on vahepeal
nõudnud, et nende vastased grupid
tulevad ol|Llmpiamängude
.ajaks Los Angeles'ist välja saata
nagu toimus olümpiamängude
ajal Mofikvas teisitimõtlejatega.
SAMMUGU KOOS
VENELASTEGA
Balti Vabadusliidu advokaadi
protestile, et eesti, läti ja leedu
rahvatantsijaid on diskrimineeritud
osavõtu keeluga, vastas avaja
lõputseremoonia juht David
Volper, et nad saavad esineda,
kui nad sammuvad koos venelastega.
EVL nõuab TV-s avaliku vaidluse
võimalust |^.Liidu esindajatega
inimõigustfe jl-ikkumise üle
Balti riikides ja mujal.
Eesti, läti, leedu
sammugu koos
YORK (M.E.) - Balti
Vabadusliidu ja organisatsioon
„Ban the Soviets" ühisest pressikonverentsist
Los AngelesM
Eesti Majas võttis osa üle
ajakirjaniku, TV reporteri ja
sa.mapalju tehnilist personali.
Hoone dii sõna tõsises mõttes
ümber piiratud TV kaamera»
test ja pressiautodest.
Samal õhtul USA televisioo-nisaädetes
näidati L.A. Eesti
Maja ja anti edasi BVL seisukohad
seoses venelaste osavõtuga
I olümpiamängudest. BVL
pooh antud informatsiooni oli lisatud
ka Balti riikide okupeerimise
küsimused. Los Angeles'i
ajalehed avaldasid informatsiooni
järgmisel hommikul.
VENEKEELNE PLAKAT
BVL ja ,,Ban the Soviets" asetavad
olümpiamängude ajaks
Los Angeles'i nähtavale kohale
hiigelsuure venekeelse plakati:
„See on siin vaba maa ja see on
raadio Torontos teatas es-snaspäeva
õhtul oma uudlsteõaa-tes,
et eesti vabadusvõitleja Enn
Tarto on mõistetud 10-neks aastaks
risse. Teda süüdistatS
tegevuses.
99
NADALAKROONIKA
Eestlaste Keskiiiõukogu Kanadas (EKN) poolaasta üldkopsoiek peeti Toron^
aprillil, koosoleku tähelepanuväärivamaks mõtteavaldusäks oli EKN ja Eesti Liit Kanadas ühendamine
ühe büroo alla, kus Eesti Liidule jääks põhiliselt rahvuskultuuriline tööpõld ja EKN'le poliitilised
probleemid. Selline tööülesannete jaotamiinie võimaldaks EKN'1 anda maksimaalne panus meie välisvõitlusele
kodumaa ja rahva vabastamiseks.
Koosolek algas õp. dr. Allan Lauri
palvusega, mille järel aupeakonsul
Ilmar Heinsoo o,ma tervituses ilmekalt
selgitas EKM, kui rahva poolt
valitud kesknõukogu, olemasolu va-jadu^^
t kolme näi|e varal hiljutistest
sünämtfötest. 7 " •
-KOLMNÄIDETL^;:^ ; •,
Esimese näitena ta meenutas, kuidas
UN pakkus iseseisvust ja esindust
UN-isdoeo saare elanikele. Co-co
saar, mis asub India ookeanis 1700
miili kaugusel Austraaliast, kuulub
praegu Austraalia valitsuse alla. Saare
kitsi ja lambaid kasvatav elanikkond,
arvult 370 neist hääleõiguslikke
170, otsustas UN lahke pakkumise
tagasi lükata. Samal ajal ei
tunne UN mingit huvi üle miljoni
elaniku ja vähemalt4000-aastase ajalooga
Eesti, v ^ teiste Balti rahvaste,
vabaduspüüdluste vastu.
Teise näitena nimetas ta Mart Nikluse
ema külaskäiku oma poja juurde
N.Vene orjalaagris^e, kus tal keelati
rääkida oma pojaga eesti keeles, kuigi
pr. Niklus vene keeh ei osanud.
Sellest masendavast sündmusest on
pikemalt kirjutatud meie oma kohalikes
ajalehtedes.
Kolmanda näitena jutustas konsul
loo Kanadk va^itsusasutiste tegevusest.
Läti saatkonnanõunik Washingtonis,
Voldemars Kreisbergs.pidi
ametiülesandel külastama Kanadat,
Diplomaadina polnud tal kunagi olnud
prbbleemle piiri ületamisel. Seekord
aga ei lubanud Kanada piirikontroll
teda sisse ja soovitas tal taotleda
sissesõiduluba Kanada konsuli
juuresBuffalos,. Viimane keeldus seda
andmast. Kreisbergsi sõit Kanadasse
jäigi tegemata. Kui ta hiljem
keedumise põhjuste üle aru päris,
vastatj talle Washingtoni Kanada
saatk(|nnast, et ta oleks pidanud luba
taotlema N.Vene saatkonnast Was-hingtdnis.
L
Need kolm näidet tõestavad, kui
vajalik on rahvusgrupil keskorgani-•
satsioon, kui tal pole oma valitsust
seljataga. Selliseid probleeme saab
diskuteerida, tihtipeale ka lahendada,
ainult kohaliku maa võimude
poolt tunnustatud keskne organisat-sioonyektlv^
kui see.on. kompla
tud üldiste valimiste^
EKN ESINDAB MHVUSGRUPPI
Rahvuspoliitiliste päevaproblee-mide
üle kõneles rahvuspoliitilise
komisjoni esimees Enn Kiilaspea. Ta .
nimetas EKN meie ühiskonna olulisimaks
instantsiks, kuna ühiskonna
poolt valitud keskorganisatsioonina
on ainult temal õigus esindada kogu
me rahvusgruppi ja ainult tema leiab
täielikku tunnustust teiste rahvusgruppide
ja valitsusasutiste poolt.
Tahes, või ka tahtmata, on EKN
mandaadiks silma peal-hoida meie
rahvusgrupi teiste organisatsioonide.
tegevusel.
Meie ühiskonnas on ka organisatsioone
mõnekümne liikmega, kelledest
võib-olla vaid pooled käivad
kord aastas peakoosolekul, kuid kes
püüavad esindada meie ühiskonda
kogu Kanada ulatuses. Selline väike
grupp, kelle nimes tavaliselt esineb
„Eesti", tekitab ka majanduslikke
probleeme, kui nad riiklike toetuste
saamisel kasutava^ ära suurema osa
eesti organisatsioonidele, määratud
„kvootast". Kõik riiklikud toetust-andvad
asutised vahetavad omavahel
andmeidja võib kergesti juhtuda,
et kvöota on ära kasutatud ja suuremad
organisatsioonid, kes oma töö
sooritamiseks tgesti vajavad toetust,
jäävad sellest ilma. Neil põhjusil
peaks EKN olema koordineerivaks-organisatsiooniks.
. EKN ülesandeks ei ole rahvuskultuurilise
tegevuse läbiyiimine.vaid
teiste sellealaste organisatsioonide
tegevuse aitamine ja koordineerimine,
Kui EKN sellekohast mandaati
nimetatakse ebademokraatlikuks,
siis Enn Kiihspea esitas omalt poolt
alljägnevad Vastuväited:
TUGEVALT PAREMPOOLNE
„Nr.l. VäljaSpoolt respekteeritakse
rahvusgruppi, kelle tegevus oh
hästi organiseeritud, väärikas ja silmapaistev.
,»Nr.. 2^..Siseniine :!^sald^
ganisatsioohi vastu oleneb mefe"
ühiskonnast enesest, kes vastutab or- '
ganisatsiooni kvaliteedi eest valimistest
aktiivselt osa võttes.
„Nr. 3. Isikud, kes halvustavad
keskorganisatsiooni tegevust ja ei.
hooli oma arvamusi hääletuse teel
avaldada, annavad tegelikultEKN'le
vabad käed, samal ajal loovutades
igasuguse õiguse EKN tegevuse kritiseerimiseks."
Edasi kõneleja kinnitas kaasmaalaste
arvamist, et EKN on tugevah
parempoolne, seda põhjustab fakt, et
oleme erilaadne pagulasühiskond,
kelte kodumaa on lakanud eksisteerimast
vabade rahvaste peres. Kui
meie peaksime aktsepteerima vasakpoolset
elementi, siis oleks see ühel
või teisel teel, kas osaliselt või täie-likult,
meie kodumaad' okupeeriva
äärmiselt vasakpoolse võimu tunnustamine.
Oleme vabad inimesed
vabal maal kõikide vabaduse hüvedega,
mis puuduvad teispool raudeesriiet.
„See tähendab seda, et eesti päritoluga
vasakpoolsete vaadetega inimene
eksisteerib väljaspool meie
ühiskonda ja ei ole osa sellest."
Lõpuks soovitas Enn Kiilaspea teha
rohkem selgitustööd rahvahulgas
EKN ülesannete ja tähtsuse osas.
EKN kui keskorganisatsiooni mandaat
on olla kõige kõrgem ja kõige
auväärsem instants meie ühiskonnas.
EKN loodab, et peatselt lõpeb
see mandaat, sest kui vabaneb meie
kodumaa, siis on Kanada eestlastele
vaja hoopis uut organisatsiooni uute
eesmärkidega.
'• • " • . • I, •
SÕNAVÕTUD ^ ^
Pärast Enn Külaspea ettekandel
5 ESTO&yiÄN PROGRESSIVE COSySERVATBVE CLUB jä
EAST EOROPEAW PROGRESSIVE COWSERVATIVE €LU1
Ühisel korraldusel:
PETER WORTHr^^^
,7. 7.30 õ. ® Kõik tGretulnudS
järgnesid mitmed jnavõtud.
Ülo Jürima tänas hr. Kiilaspead
ilusa ettekande eest, kuid märkis, et
EKN pole siiski täitnud oma mandaati
eestlasi ühe dava keskorganisatsioonina.
Ees ' Liit Kanadas
püüab ka olla samu sihte taotlev
keskorganisatsioon. Edasi leidis ta,
et konservatiivsena esinemise asemel
on EKN rohkem lipitsenud liberaalidega,
kel on sõprusleping N.
Venega ja kelle suhtumine meiesu-gustesse
peegeldus lätlase Kreisbergsi
sissesõidu keelamises ja soovituses
täqtleda^i8^aSJ4üvii4MM«r¥B
saatkonnast.
Vastuoluliseks nimetas Ü. Jürima
kä E. Kiilaspea väidet, et EKN ei
aktsepteeri vasakpoolseiga suhtlejaid,
kuna EKN ridades ja ka juhatuses
on olnud inimesi, kes on vastu
võtnud N.Liidu kullereid ja neid ise
külastanud. Ü. Jürima arvas, et möö-dunud
sügisel EKN nõuandja Aarne
Vahtra väide, et kodumaa eestlaste
suurimaks mureks on moraalne laostumine
ja liigne alkoholi tarvitamine,
ei ole kohane nõuandjale, kuna olu-lisfemaks
mureks on meie^^ rahva hävitamine
ehk venestamine. Ü. Jürima
heitis EKN*le ette ka üldkoosolekust
vähest osavõttu valitud liikmete
poolt, mis ei väljenda EKN tugevust
ja huvi.
Laas Leivat vastas Ü. Jürimale, et
Aarne Vahtra pole kunagi olnud
EKN nõuandja ega ka kaastööline,
kuigi Vahtra sooviks oli vist olla
koostöös eesti vabadusvõitluslike organisatsioonega.
Kuigi EKN põhikiri
näeb ette olla parempoolne organisatsioon,
pole meil mingit tegertiist
siinsete poliitiliste parteidega.
Enn Salurand kinnitas Enn Kiilaspea
poolt nimetatud vajadust rõhutada
EKN tegevust ja otstarvet meie
eestlaskonnas. Ta rõhutas hädaohtu,
et me rahvusgrupp lakkab mõtlemast
endast kui poliitilisist põgenikest. See
on suurim hädapht, millele peab otseselt
näkku vaatama. Enn Salurand
mainis, kuidas EKN peasekretär Priit
Aru vald mõne nädala jooksul eesti
ühiskonda rohkem tundma õppis kui
kogu eelnevate aastate jooksul. Meie
Kanada ühiskonda nimeliselt raali
ehk kompuuterisse sisse kandes leidis
ta, et EKN mittetoetajate nimistu
on mitmekordselt pikem kui toetajate
oma. „Peame pöörama tähelepanu ja
leidma mooduseid, kuidas äratada
seda massi, kes on jäämas apaatseks
eesti rahvusliku tegevuse vastu"
INGLISKEELT KÕNELEJAD
Veel väljendas Enn Salurand muret,
et on tekkimas rühmitusi, kes
hakkavad arendama ingliskeelt rääkivat
eestlaskonda. Näitena nimetas
4a New Yorgis'ilmuma hakanud ingliskeelset
ajakirja „Esto-Amerika".
nKui meie noorte ajakirjas eesti keelt
enam üldse ei näidata, kus need noored
süs oma emakeelt üldse veel
(Järg Ihk. 3)
LONDON - Lähemal ajal ilmub
trükist kindral Alexander Haigi
mälestustekogu. Sielles on pikem
kirjutis Haigi tegevuse kohta Falk-landi
sõja ärahoidmiseks. Tema
käikudest Londonisse ja Buenos
Airesisse jäi kindralile mulje, et
Argentiina president kindral Leopolde
Galtieri oli kindel Argentii^
na võidus. Ta kinnitas Haigile, et
Moskva on lubanud Argentiinale
sõjalist abi ja lasta põhja Briti len-nukitekandja
„Invincible", mille
pardal tegi sõjakäigu kaasa prints
Andrew, ja jätta mulje, et selle
laeva põhjalaskjaks oli Argentiina
allveelaev. Üldiselt Haig hindab
^cÕTgoti e{itd<dtit»Re6^ani>t)iõliUi^
list instinkti ja ettenägelikkust.
Kahjuks on ta ennast ümbritsenud
poliitiliste amatööridega, kellel poliitilist
taipu ei ole.
VARSSAV — Poola kommunistlik
valitsus andis järele ühe töös-tus-
kooli juhatuse ja õpilaste nõudmisele
ning lubas tuua tagasi kooli
magamisruumidesse ja raan^atu-koguruumi
pühakujud. Õpilased
nõavad, et ka klassiruumidesse lubatakse
tuua tagasi pühakujud. Ko-.
halik kommunistliku partei juht on
lubanud, et 760 õpilast, kes boiko-teerisid
kooli pärat pühakujude
eemaldamist ja visati koolist välja, '
on lubatud tigasi võtta kooli ja
õppetööd jätkata. Õpilasi toetas
nende nõudmiste juures kogu katoliku
kiriku juhtkond.
LE. AIANDUSKLVBI
laupäeval, 12. mail 1984
BOTAANIKAAEDA
informatsiooniks ja osavõtukiB
registreerimiseks helistada
425-4478 või 445-0925
Osavõtjate arv on piiratud.
KEVAD-PÄRASTLÕUNA
sõnas ja laulus —
pensioniealistele
Toronto Eesti Vabakoguduse kirifcus> 562 Jonas $t.
5. mail s.a. algusega kell 3 p.l.
KÕIK TERETULEMAST
PEETER KAUPSI
MAALIDE NÄITUS
ll.Ja 12. mail 1984
Baptisti kiriku alumises 8aali@
883 Broadvlew Avenuej
; reedel 6—10 5., laupäeval 11 —8 3.
EESTLASTE KESKNÕUKOGU KANADAS
NOORSOOTÖÖKOMISJONI korraldusel:
NYET, NYET SOVIEf
t TANTS •
l^eedeMS. mail kell 8 õ. Tartu Collegois
iAAR ® SUUPISTED 9 „TARKUS" ORKESTER
Sissepääs $7.00.9 Tulud lähevad paki saatmiseks
Eestisse vabadusvõitlejatele raudeesriide taha.
T.E.S,TAIENDUSKOOL korraldab
Eeiti Maja suures saalis, 958 Broadview Ava.
1,13. mail kell 2 p.l;
Emadepäeva kõnelejaks on T.E.S. Täiendus-keskkooli
lõpetanu MAIKI-ANDRE LUPP
Päevakohane eeskava Õpilastelt
•I •
.J •
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, May 3, 1984 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1984-05-03 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E840503 |
Description
| Title | 1984-05-03-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
Library of Ganutk
Developraent 3raRc!
395 '.•.'ellington 3tr, (^QJ.
- )
Second Class Mail Registration No. 1354.
Nr. 18 (1783) 1984 NELJAPÄEVAL 3. MAIL - THURSDAY, MAY 3 XXXV aastakäik
Tallinnas põles
RoGca ai Mare
i/^abaõhumMuseum
STOKHOLM ~ Okupeeritud
lestist tulnud informatsiooni järgi
põles Tallinnas Kopli lahe edelakaldal
Rocca ai Mareks asuv vabaõhumuuseum.
Tegu on süütamisega,
kuna kohapealt leiti bensiinipu-deleid.
Missugused hooned põlesid
ja kui suur on kahju, pole teada.
Skautlike raooffte jüripäevaparaad Eesti Maja suures saalis. (Lähemalt Ihk. Foto - 0. Haamer karistuslaagrisse
Moskva nõuab
opositsiooni väljasaatmist
rahvatantsijad
venelastega '
vajalik telefõhinumbör..
Prantsuse, saksa ja hispaania
ajakirjanikud tundsid elavat huvi
neile antud balti inimõiguste
nõudjate fotode (saadud Rootsist
A. Kippari organisatsioonilt) ja
okupeeritud riikide piaakaardlte
vastu. Venelased on vahepeal
nõudnud, et nende vastased grupid
tulevad ol|Llmpiamängude
.ajaks Los Angeles'ist välja saata
nagu toimus olümpiamängude
ajal Mofikvas teisitimõtlejatega.
SAMMUGU KOOS
VENELASTEGA
Balti Vabadusliidu advokaadi
protestile, et eesti, läti ja leedu
rahvatantsijaid on diskrimineeritud
osavõtu keeluga, vastas avaja
lõputseremoonia juht David
Volper, et nad saavad esineda,
kui nad sammuvad koos venelastega.
EVL nõuab TV-s avaliku vaidluse
võimalust |^.Liidu esindajatega
inimõigustfe jl-ikkumise üle
Balti riikides ja mujal.
Eesti, läti, leedu
sammugu koos
YORK (M.E.) - Balti
Vabadusliidu ja organisatsioon
„Ban the Soviets" ühisest pressikonverentsist
Los AngelesM
Eesti Majas võttis osa üle
ajakirjaniku, TV reporteri ja
sa.mapalju tehnilist personali.
Hoone dii sõna tõsises mõttes
ümber piiratud TV kaamera»
test ja pressiautodest.
Samal õhtul USA televisioo-nisaädetes
näidati L.A. Eesti
Maja ja anti edasi BVL seisukohad
seoses venelaste osavõtuga
I olümpiamängudest. BVL
pooh antud informatsiooni oli lisatud
ka Balti riikide okupeerimise
küsimused. Los Angeles'i
ajalehed avaldasid informatsiooni
järgmisel hommikul.
VENEKEELNE PLAKAT
BVL ja ,,Ban the Soviets" asetavad
olümpiamängude ajaks
Los Angeles'i nähtavale kohale
hiigelsuure venekeelse plakati:
„See on siin vaba maa ja see on
raadio Torontos teatas es-snaspäeva
õhtul oma uudlsteõaa-tes,
et eesti vabadusvõitleja Enn
Tarto on mõistetud 10-neks aastaks
risse. Teda süüdistatS
tegevuses.
99
NADALAKROONIKA
Eestlaste Keskiiiõukogu Kanadas (EKN) poolaasta üldkopsoiek peeti Toron^
aprillil, koosoleku tähelepanuväärivamaks mõtteavaldusäks oli EKN ja Eesti Liit Kanadas ühendamine
ühe büroo alla, kus Eesti Liidule jääks põhiliselt rahvuskultuuriline tööpõld ja EKN'le poliitilised
probleemid. Selline tööülesannete jaotamiinie võimaldaks EKN'1 anda maksimaalne panus meie välisvõitlusele
kodumaa ja rahva vabastamiseks.
Koosolek algas õp. dr. Allan Lauri
palvusega, mille järel aupeakonsul
Ilmar Heinsoo o,ma tervituses ilmekalt
selgitas EKM, kui rahva poolt
valitud kesknõukogu, olemasolu va-jadu^^
t kolme näi|e varal hiljutistest
sünämtfötest. 7 " •
-KOLMNÄIDETL^;:^ ; •,
Esimese näitena ta meenutas, kuidas
UN pakkus iseseisvust ja esindust
UN-isdoeo saare elanikele. Co-co
saar, mis asub India ookeanis 1700
miili kaugusel Austraaliast, kuulub
praegu Austraalia valitsuse alla. Saare
kitsi ja lambaid kasvatav elanikkond,
arvult 370 neist hääleõiguslikke
170, otsustas UN lahke pakkumise
tagasi lükata. Samal ajal ei
tunne UN mingit huvi üle miljoni
elaniku ja vähemalt4000-aastase ajalooga
Eesti, v ^ teiste Balti rahvaste,
vabaduspüüdluste vastu.
Teise näitena nimetas ta Mart Nikluse
ema külaskäiku oma poja juurde
N.Vene orjalaagris^e, kus tal keelati
rääkida oma pojaga eesti keeles, kuigi
pr. Niklus vene keeh ei osanud.
Sellest masendavast sündmusest on
pikemalt kirjutatud meie oma kohalikes
ajalehtedes.
Kolmanda näitena jutustas konsul
loo Kanadk va^itsusasutiste tegevusest.
Läti saatkonnanõunik Washingtonis,
Voldemars Kreisbergs.pidi
ametiülesandel külastama Kanadat,
Diplomaadina polnud tal kunagi olnud
prbbleemle piiri ületamisel. Seekord
aga ei lubanud Kanada piirikontroll
teda sisse ja soovitas tal taotleda
sissesõiduluba Kanada konsuli
juuresBuffalos,. Viimane keeldus seda
andmast. Kreisbergsi sõit Kanadasse
jäigi tegemata. Kui ta hiljem
keedumise põhjuste üle aru päris,
vastatj talle Washingtoni Kanada
saatk(|nnast, et ta oleks pidanud luba
taotlema N.Vene saatkonnast Was-hingtdnis.
L
Need kolm näidet tõestavad, kui
vajalik on rahvusgrupil keskorgani-•
satsioon, kui tal pole oma valitsust
seljataga. Selliseid probleeme saab
diskuteerida, tihtipeale ka lahendada,
ainult kohaliku maa võimude
poolt tunnustatud keskne organisat-sioonyektlv^
kui see.on. kompla
tud üldiste valimiste^
EKN ESINDAB MHVUSGRUPPI
Rahvuspoliitiliste päevaproblee-mide
üle kõneles rahvuspoliitilise
komisjoni esimees Enn Kiilaspea. Ta .
nimetas EKN meie ühiskonna olulisimaks
instantsiks, kuna ühiskonna
poolt valitud keskorganisatsioonina
on ainult temal õigus esindada kogu
me rahvusgruppi ja ainult tema leiab
täielikku tunnustust teiste rahvusgruppide
ja valitsusasutiste poolt.
Tahes, või ka tahtmata, on EKN
mandaadiks silma peal-hoida meie
rahvusgrupi teiste organisatsioonide.
tegevusel.
Meie ühiskonnas on ka organisatsioone
mõnekümne liikmega, kelledest
võib-olla vaid pooled käivad
kord aastas peakoosolekul, kuid kes
püüavad esindada meie ühiskonda
kogu Kanada ulatuses. Selline väike
grupp, kelle nimes tavaliselt esineb
„Eesti", tekitab ka majanduslikke
probleeme, kui nad riiklike toetuste
saamisel kasutava^ ära suurema osa
eesti organisatsioonidele, määratud
„kvootast". Kõik riiklikud toetust-andvad
asutised vahetavad omavahel
andmeidja võib kergesti juhtuda,
et kvöota on ära kasutatud ja suuremad
organisatsioonid, kes oma töö
sooritamiseks tgesti vajavad toetust,
jäävad sellest ilma. Neil põhjusil
peaks EKN olema koordineerivaks-organisatsiooniks.
. EKN ülesandeks ei ole rahvuskultuurilise
tegevuse läbiyiimine.vaid
teiste sellealaste organisatsioonide
tegevuse aitamine ja koordineerimine,
Kui EKN sellekohast mandaati
nimetatakse ebademokraatlikuks,
siis Enn Kiihspea esitas omalt poolt
alljägnevad Vastuväited:
TUGEVALT PAREMPOOLNE
„Nr.l. VäljaSpoolt respekteeritakse
rahvusgruppi, kelle tegevus oh
hästi organiseeritud, väärikas ja silmapaistev.
,»Nr.. 2^..Siseniine :!^sald^
ganisatsioohi vastu oleneb mefe"
ühiskonnast enesest, kes vastutab or- '
ganisatsiooni kvaliteedi eest valimistest
aktiivselt osa võttes.
„Nr. 3. Isikud, kes halvustavad
keskorganisatsiooni tegevust ja ei.
hooli oma arvamusi hääletuse teel
avaldada, annavad tegelikultEKN'le
vabad käed, samal ajal loovutades
igasuguse õiguse EKN tegevuse kritiseerimiseks."
Edasi kõneleja kinnitas kaasmaalaste
arvamist, et EKN on tugevah
parempoolne, seda põhjustab fakt, et
oleme erilaadne pagulasühiskond,
kelte kodumaa on lakanud eksisteerimast
vabade rahvaste peres. Kui
meie peaksime aktsepteerima vasakpoolset
elementi, siis oleks see ühel
või teisel teel, kas osaliselt või täie-likult,
meie kodumaad' okupeeriva
äärmiselt vasakpoolse võimu tunnustamine.
Oleme vabad inimesed
vabal maal kõikide vabaduse hüvedega,
mis puuduvad teispool raudeesriiet.
„See tähendab seda, et eesti päritoluga
vasakpoolsete vaadetega inimene
eksisteerib väljaspool meie
ühiskonda ja ei ole osa sellest."
Lõpuks soovitas Enn Kiilaspea teha
rohkem selgitustööd rahvahulgas
EKN ülesannete ja tähtsuse osas.
EKN kui keskorganisatsiooni mandaat
on olla kõige kõrgem ja kõige
auväärsem instants meie ühiskonnas.
EKN loodab, et peatselt lõpeb
see mandaat, sest kui vabaneb meie
kodumaa, siis on Kanada eestlastele
vaja hoopis uut organisatsiooni uute
eesmärkidega.
'• • " • . • I, •
SÕNAVÕTUD ^ ^
Pärast Enn Külaspea ettekandel
5 ESTO&yiÄN PROGRESSIVE COSySERVATBVE CLUB jä
EAST EOROPEAW PROGRESSIVE COWSERVATIVE €LU1
Ühisel korraldusel:
PETER WORTHr^^^
,7. 7.30 õ. ® Kõik tGretulnudS
järgnesid mitmed jnavõtud.
Ülo Jürima tänas hr. Kiilaspead
ilusa ettekande eest, kuid märkis, et
EKN pole siiski täitnud oma mandaati
eestlasi ühe dava keskorganisatsioonina.
Ees ' Liit Kanadas
püüab ka olla samu sihte taotlev
keskorganisatsioon. Edasi leidis ta,
et konservatiivsena esinemise asemel
on EKN rohkem lipitsenud liberaalidega,
kel on sõprusleping N.
Venega ja kelle suhtumine meiesu-gustesse
peegeldus lätlase Kreisbergsi
sissesõidu keelamises ja soovituses
täqtleda^i8^aSJ4üvii4MM«r¥B
saatkonnast.
Vastuoluliseks nimetas Ü. Jürima
kä E. Kiilaspea väidet, et EKN ei
aktsepteeri vasakpoolseiga suhtlejaid,
kuna EKN ridades ja ka juhatuses
on olnud inimesi, kes on vastu
võtnud N.Liidu kullereid ja neid ise
külastanud. Ü. Jürima arvas, et möö-dunud
sügisel EKN nõuandja Aarne
Vahtra väide, et kodumaa eestlaste
suurimaks mureks on moraalne laostumine
ja liigne alkoholi tarvitamine,
ei ole kohane nõuandjale, kuna olu-lisfemaks
mureks on meie^^ rahva hävitamine
ehk venestamine. Ü. Jürima
heitis EKN*le ette ka üldkoosolekust
vähest osavõttu valitud liikmete
poolt, mis ei väljenda EKN tugevust
ja huvi.
Laas Leivat vastas Ü. Jürimale, et
Aarne Vahtra pole kunagi olnud
EKN nõuandja ega ka kaastööline,
kuigi Vahtra sooviks oli vist olla
koostöös eesti vabadusvõitluslike organisatsioonega.
Kuigi EKN põhikiri
näeb ette olla parempoolne organisatsioon,
pole meil mingit tegertiist
siinsete poliitiliste parteidega.
Enn Salurand kinnitas Enn Kiilaspea
poolt nimetatud vajadust rõhutada
EKN tegevust ja otstarvet meie
eestlaskonnas. Ta rõhutas hädaohtu,
et me rahvusgrupp lakkab mõtlemast
endast kui poliitilisist põgenikest. See
on suurim hädapht, millele peab otseselt
näkku vaatama. Enn Salurand
mainis, kuidas EKN peasekretär Priit
Aru vald mõne nädala jooksul eesti
ühiskonda rohkem tundma õppis kui
kogu eelnevate aastate jooksul. Meie
Kanada ühiskonda nimeliselt raali
ehk kompuuterisse sisse kandes leidis
ta, et EKN mittetoetajate nimistu
on mitmekordselt pikem kui toetajate
oma. „Peame pöörama tähelepanu ja
leidma mooduseid, kuidas äratada
seda massi, kes on jäämas apaatseks
eesti rahvusliku tegevuse vastu"
INGLISKEELT KÕNELEJAD
Veel väljendas Enn Salurand muret,
et on tekkimas rühmitusi, kes
hakkavad arendama ingliskeelt rääkivat
eestlaskonda. Näitena nimetas
4a New Yorgis'ilmuma hakanud ingliskeelset
ajakirja „Esto-Amerika".
nKui meie noorte ajakirjas eesti keelt
enam üldse ei näidata, kus need noored
süs oma emakeelt üldse veel
(Järg Ihk. 3)
LONDON - Lähemal ajal ilmub
trükist kindral Alexander Haigi
mälestustekogu. Sielles on pikem
kirjutis Haigi tegevuse kohta Falk-landi
sõja ärahoidmiseks. Tema
käikudest Londonisse ja Buenos
Airesisse jäi kindralile mulje, et
Argentiina president kindral Leopolde
Galtieri oli kindel Argentii^
na võidus. Ta kinnitas Haigile, et
Moskva on lubanud Argentiinale
sõjalist abi ja lasta põhja Briti len-nukitekandja
„Invincible", mille
pardal tegi sõjakäigu kaasa prints
Andrew, ja jätta mulje, et selle
laeva põhjalaskjaks oli Argentiina
allveelaev. Üldiselt Haig hindab
^cÕTgoti e{itd |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-05-03-01
