Meie Elu = Our life, May 3, 1984

              Elu" nr. 18 (1783) 1984
lüd vaheajal noored servee-llistele
kohvi ja suupisteid,
lisas osas jätkusid ettekan-
[tian Pühvel ja Tina Sirgo
lüheskoos ette K. Vaikle
la tihase kosjalugu". Mõle-
3d olid riietatud oma osa-avah.
Skaudid Jaan Kukk,
>uhvel, Allan Sutt ja Heiki
isid mitmed nooruslikud
laljad ning ^Ingrid ja Tina
[nagu kaks noort baletitant-
„Mustiastantsu" esitami-lebse
esitas klaveril M. Mii-
I mina olin kiksekene" ja
iloOja „jaanike,ae!" ;
limane esinemine oli Mont-h
noorte rahvatantsutrupi
['-poolt. Nad esitasid Helle
ettövalmistatuna ja Innar
lordionisaatel „Vastadside
f.Savikua. prilka" ja ..Siiri
lng„Mustjäla nöök". Trupi
Is tantsid seekord Toomas
Linda Kukk, Valmar Ku- |
|Leitham, Lisa Lepa. Epp '
id Mikk, CarolPiibe, Mark '
pmas Pühvel,' Peeter Ram-tVaus.
'
kokkutulek jõudis lõpule
cooli juhataja Hilja Teose
^a. Ta tänas kõike^esinejaid
Bs aitasid kaasa eine korral-
I ja saali kaunistamisega. Ja
tes igaüks ütles suur aitäh
[e8ele_^ige tema korraldus-frte
kooli juhatamise eest.
HENN ARVO
ja teated palume tol-b
anda
rElVl^LT REEDEL;
lüstada nende ilmumin©
le nädala lehes.
L N Ü A V A L D U S '
lo Eesti Ap.Õigeusu kogu-jatus
tänab südamest kõiki,
|etašid koguduse kevadise
igi heaks kordaminekuks.
I rohkearvuliselt sooja süda-ihtusid
meie ettevõttesse.
(r\U meienaisringile eesotsas,
laise Linda Järvalfiga ja kä-
|ile, kes ohverdasid oma ae-
5tades väärtuslikke esemeid
laks müügilauda. Soe käepi-fahele
daamile väljaspool
judust.
liik tänu kõigile osavõtjaile.
i.Õig. Koguduse Juhatus
I
m
1
13 gaidide kõnekoor~ All —
Foto - M. SultsoB
„M0i0Elu" ip.lS (1783) OTOAPÄEVAL 3..MAIL r- THURSDAYi MAY 3
Gustav Suits ja Hugo Raudsepp
Eest! Pensionäride
kõne]
Montreali IsstI Pensionäride
Klubi viimasel kokkutulekul oli
meeldiv kuulata ülevaadet kahest
eesti tuntumast kirjanikust. Dr. Alf­red
Kurlents kõneles Gustav Suits'-
ust, kelle sünnist täitus möödunud
aastal loo aastat, ja Hugo Raud­sepast,
kes on ainult neli kuud va­nem
Gustav Suitsust.
Mõlemad on sündinud Tartumaal
— Suits lõunapoolses Võnnus, Raud­sepp
põhjapoolsel Laiusel. Kui aga
Gustav Suitsu elutee kulges sirgejoo­neliselt
hariduse alpimägede tipu
poole, oli Vaimastvere viinameistri
poja elutee hoopis siiruviirulisem.
Kui Hugo oli noor mees, rentis ta isa
metsakolkas asuva Sarapuu kõrtsi ja
kas on veel paremat kohta rahvatüü­pide
ja ehtsa rahvakeele tundmaõp-
DR. ALFRED KURLENTS
ga Miriapi oas. Hea vastuvõtt, kuigi
Raudsepplik kodanlik käsitlus piib-linnakooli
ja nühkis veel Kroonu-
Esto '84 rahvatantsu õppepäev Seattles. — Esireas vasakult — Härnald Toomsalu, Portlandi Eesti
Seltsi Rahvatantsu Rühma juht ja järgmiste Lääneranniku Eesti Päevade korraldaja Lehti Merilo, Seattle gümnaasiumi ninke ia nidi seeiärele
Eesti Noorteklubi Rahvatantsu Rühm ,,Mürakarud'Vjuht Hilve Ennemuist-Shuey ja San Francisco Eesti tööd ^ ^ ^ ^
Seltsi Rahvatantsu Rühm „Kullaväravad" juht Yola Lusik.
pimiseks kui kõrts mida täitsid kiri-, ükangelastest. Järgnes komöödiate
Ku. ja laadateelised. ^ vool. mi^viis Raudsepa nime ta kuul-
Hugo lõpetas kolmeaastase Tartu
„Visioon" muutub
Järjest reaalsemaks
„Esto Visioon" ettevalmistustööd
on muutunud järjest intensiivse­maks,
nii et lieaaegUj igal nädalalõ­pul
toimub õppe- ja harjutuspäevi.
Võimlemiskava üldjuht; Evelyn
Koop, on käinud instrueerimisreisul.
Montrealis ja märtsi viimasel nädala­lõpul
olid Torontos Ühendriikide
idarariniku piirkonnas j tegutsevate
võimlemisrühmade juhid, et saada
järjekordseid näpunäiteid kava osas.
Samuti on olnud harjuti^si.koos „Rit-mika"
võimlejategal Ka müusika-
Juht-komponist Armas Maiste on ol­nud
rakendatud nendel harjutustel,
mis tagab selle, et nii muusika kui
liikumine sulatatakse üheks tervi-,
kuks.- • ^' . •' '
Võimlejate üldarv on tublisti kas­vanud
ja tundub, et suur Maple Leaf
Gardens esinemispind jääb kitsaks
kõigi osavõtjate korraga mahutami­seks.
Märtsikuu, viimasel nädalalõpul
viibis Läänerannikul, Seattles, rah-vatantsukava
üldjuht H. Toomsalu,
et anda näpunäiteid selles piirkonnas
tegutsevaile rahvatantsurühmadele.
Kohale olidtulnudVancouveri, Port­landi,
San Francisco ja muidugi ko-hahkud
tantsijad, kokku üle 40 osa­võtja.
; Kuigi kohal oli küllaltki suur arv
tantsijaid, kurdavad kohalikud juhid/
et Esto '84'ast osavõtta soovijaid
ILMUS
Salme Ekbaüm „0HUMÄR(3I ALL"
Viies kogu luuletusi.
Hind $10.00. Postiteel
saatekulu Kan. $1.75,
ÜSA-sse$2.12
gi
958 Broadview Ave.
Toronto, Ont. M4K 2R6
otsima. Tervelt viis aastat oli ta
kokku alevikus kaupluse äriteeni­jaks
ja jälle rahvaga ja rahvakeelega
sõbrutsemas! Sel ajal õppis Gustav
Suits juba Helsingi ülikoolis. Nii oli
kahe andeka mehe elukäik eriteid
kulgenud.
Salme Ekbaum: Õhumärgi
Viies kogu luuletusi.
Toronto, 1983,
Veel nooruslikult loomevõimele
üte Salme Ekbaum on rikastanudl
meie kirjanduslauda heal 1983.
aastal kahe teosega: oma 13. ro­maaniga
(„Inimehe Ingel" EKKJ
|a viienda luulekoguga „Õhumärgi
all", mis muidugi ilmus autori „ku-lu
ja kirjadega", nagu peale eran­dite
seda on juba aastaid prakti­seeritud.
Kunstiliselt võib see osu­tuda
isegi eeliseks. Meid haarab
Kõike kokku võttes,
liites, lahutades,
hetki ülemeelikuid,
päevi päikseveerikud,
ribadeks rebit rõõme,
valu soöbeid ja sõõme,
jääb joone alla siiski:
TÄNULIKKUS
Kui ainult inimesed õpiksid tänu­likud
olema selle< eest,et neile on
üldse antud elada!
Alles 1906. aastal kolis Hugo Raud­sepp
Tartu: Sooviga nüüd matsist
haritlaseks saada. Esialgu ta pidas
Raatuse tänaval vürtsipoodi ja hak­kas
tegema kaastööd ajalehtedele.
Kuni viimaks J. Tõnissoni juhtnööri­dega
sai a. 1907 Valga ajalehe „Sõ-na"
toimetajaks ja sellega algas ta
tegevus ajakirjanikuna, mis kestis 17
aastat mitmes linnas, kuni jõudis
Tallinna ..Päevalehe" ja hiljem „Va-.
ba Maa" juurde. Arvustaja, teatriar­vustaja
kahe reisiga Saksamaale
teatriasjandUsega tutvumiseks ja
osav vestekirjanik varjunimede all
nagu„Pudrumäe Kuningas", „See-netreial",
..Koll" ja peamiselt,„Mil-limallikas"
(hüüti kodumeele poolt
Milline mulline mullikas). Pärast
Veebruarirevolutsiooni 1917 võttis
Hugo Raudsepp (J. Kärneri eestveda­misel)
osa poliitilisest tegevusest,
sasse kõrgpunkti. Kahekümne aasta
jooksul 21 näidendit'— ka rekord.
Kõrgpunktid ses näidendite reas
moodustavad ..Sinimandria", mis
küll kJöosnes ekspressimismile ligi-löödavas
stiilis, kuid on pärl oma
paradoksliku tulevärgiga, osalt kree­ka
kon^öödiate eeskujul värssjandik§
„yildi, vidi vintsu — kerjus, viska
kintsu!" Näidend mõjus nii, et Tartus
avati.isegi resto „S". ,,Mikumärdi" ,
(1929), mille Raudepp kirjutas kuue
kuuga, kujunes kõige menukamaks
ta loomingus. Sellal, kuiteatrid põde-,
sid kriisi, mängis „M" üle 200 korra'
täissaalidele. Menu jätkub tänapäe-i/
ani ja vnmane etendus toimus 23.
märtsil s.a. Pärnu „Endlas", Soomes
sadu kordi ja ka Lätis, nii et seal sai
eestlaste hüüdnimeks/juba Miku-märdi.
Näidendi aktuaalsus potipõl­lumeeste
ja Magri-Märti meenutava
Jooramiga võis pidada üheks põhju­seks,
kuid see, mis päevakajast üle
vaatas, oli rahvapärane kõne, mõtte-teravus
ja lakkaronimise romantika,
mis oli ometi maal levinud, kuid meie
vabatahtliku tsensuuri poolt tauni­tav.
„Estonia" ei julgenud ..Mikumär-dit"
lavastada mitte enne, kui sai
selleke loa mõni aeg hiljem. .
Meie siin Kanadas oleme näinud
mitmeid neid näideneid meie teatrite
lavatusel Torontos ja Montrealis,
::?Ü^f olles tuntud mitme laiatusega Rahei
kohe Rutt Tulvingu kahepoolne. ^<^^^°^f^m^:^^f^^ . Olbrei poolt ning peaosades Rudolf
kaaneBiJt.kilplannašt kunihgätari/^^^,^ -'"v Su.tski. Tänapäeva prnatunael.- ^ipp, Rüna Reinik, Olav Kopvillem,
ga (võrvästüpldi), kelle kroonist - ^ _yabavars8. rum.da, ku.g. to sele pagu asele kolab see sotsi la re- koppel Ja teised. Tuntumad on
m„h<.l<nrvi«f rnm«ntili,«d »«l,«a selleks peab munakorvist romantilised valged vahel ohverdama mot- volutsionaari ühend kohutavana, Raudsepa „Roosad prillid" Rein
linnud häälitsedes tõusevad „tae
vaaluse tagamaadele". Ent luule
tuses kilplanna, autori tqisik, ko
mistab Ja ta põlved ..suudlevad põr
Võiks olla palju rohkem ja et puudu- kadunud ja ta ainus lind, süda, siut- kestvat mõtteerksust on ^nõudnud Hugo Raudsepp oli ka Asutava Kogu
v,.t c«n niao hnna coo utiho nn ! « „ h rihiA. «ahoi Ma{«f « ü ^ a ^ o kujunditc loomino Hugu ^lumole OH luge 1919-1920, millal pühendas end
linnuvarbad trükkinud hiinakeelse kirjandusele. Algas tindijõe vool. Ka-poeemi".
Rahvalaulust on mõjuta- hekümne kahe aasta jooksul ilmus ta
mu.". Korv on tühi, kuningakroon
lud ja ta ainus lind, süda, siut-vat
see õige hoog. Millest see nähe on j sub ribide vaheL Neist südame
tingitud, sellele ei osanud keegi „sõr- j siutsumistest õngi loodud see luu-me
peale panna", aga see võib ker- I lekogü kuues tsüklis. Olgu need
gesti tuleneda sellest, et juba praegu ' siintoodud lühidaIt^„Saatuse puu"
käivad' ettevalmistused järgmisel , on tagasivaade minevikku, kuhu
aastal .toimuvatele Lääneranniku • .kadusid kõik kunagised rõõmud ja
Eesti Päevadele ja kuna need toimu- uljused.,;järelhõögus" on elupuu põ-vad
iga kahe aasta tagant, siis võtab lemist, autori küpsemisest läbi täi­see
kindlasti paljüdelhuvi ära, minna ve ja tuleja unenäolisest lembeluu-vahepeal
kuhugile kaugemale sar- lest, aga ka mineviku põletamisest
naseid,kuigipaljusuuremamõõtelisi koldetuhas. See;on kõige elujõu-.
Päevi pidama. lism osa.^Ajahunt on röövinud ko-Õhtul
toimus koosviibimine, mis du, toonud haigused ja tõvevang-oli
avatud kõigile ja millest võtsid la: .Juhaks saame tuisulapsed".
osa ka lätlased. EesRavas esinesid Meieei oska vaikusesõnu ega ränd-läti
ja Vancouveri tantsurühmad, lindude keelt, .seetõttu ei leiagi me
ning eeskava lõpetati ühise „sõprus- pähe ammutatud tarkuse heina­tantsuga",
millinakoosneb kõigi koi- kuhjast hinge.,tunamulluseid ridu*
me rahvuse tantsusugemeist. onsarimulluseidmõtteteid jatuna-
Järgmised rahvatantsijate.suurko- seid tujusid hibiskuse õiest, leina-gunemised
on Lakewood'is. Järve- pajust ja pühendus Mängumehele,
metsal. 19. ja 20. mail ja,siis Torontos ikes mängigu uug lootuse lihasse ja
2. juunil, millised jäävad ka viimas- Iuusse.,Angelus*bn nagu leinakella-teks
öppepäe(^adeks enne Esto'1. de helin, mälestades isa, ema ven-
Võimlejatele aga on ette nähtud da ja Äralasse lahkunud abikaa-juunikuu
jooksul terve rida õppe- sat, mis mõjub suurreedelikult ma-päevi
ja need sünnivad Toronto Eesti lendavalt, sest ainult mullal, mil-
Majas. Mõlemad üldjuhid loodavad Jeks me saame, on muistne mälu.
ja soovivad nendele õppepäevadele Viimane tsükkel,Õhtu tiiva all*pa-maksimaalset
osavõtjate arvu, sest jätab lahkumisest, kus.„kõik, mida
flästi ettevalmistatud kava tagab ka tahtsin anda, lendab üle parda".
Me pole ainsad, kes on kaotanud
oma kodud. Kajõepääsukesed kao­tavad
onia liivatarekese kaldaku-rus,
kui sem sisse variseb. Parata­matult
„kõik sünnib ja sureb, ning
uueks saab üha".
Salme Ekbaum ei tõsta mässu
ega vannu kättemaksu ülekohtule.
Ta hinnang elule on toodud kahek­sas
napis värsis:
te selguse („pühin külma higi/mis
must kui pigi"). Üldiselt annab au­tori
vabavärss sisu edasi pingeli­selt
ja ökonoomselt. Loodavad pil­did
on kujynmrikkad ning sel
aga tegelikult^oli^see tol ajal demo- ^ ^ j ^ ^ lavastuses ja „Demobiliseeri-kraathkku
vabariiki pooldav partei, perekonnaisa" Söödori lavastu-
Hiljem nad võitlesid nõukogude või­mu
vastu ja korraldasid 30. augustil
1918 isegi atentaadi Lenini vastu.
sel, „Põrunud aru õnnistus ja „Ohe-liku
orjapõli".,
HENN ARVO
Ilmus „MANA'' nr. 51
Torontos ilmus trükist eesti kul­tuuri
ja kirjanduse ajakirja „MANA"
järjekordne number 51, mis on telli­jatele
välja saadetud. See sisaldab
ilukirjandusliku loomingu osas seni
näitekirjaniku ja novelliraamatu au­torina
tuntud Ilmar Külvati romaani-katkendi
„Kraadekukk", Enn NÕu
novelli ..Presidendi viimne esmas­päev",
uut luulet Ivar Ivaskilt ja
Ilmar Mikiverilt ning järje Ivar
Grünthali värssromaanile „Laulu
võim". Ilse Lehistelt on artikkel
„ Mõtisklusi eesti keele sisemise vor­mi
kohta", Felix Oinas kirjutab „Jo-hannes
Aaviku estetismist", Leonid
Trett jätkab oma mälestusi A. H.
Tammsaarest. Huvitava pildi prae­guse
eesti noorema haritlaskonna
meeleoludest ja ellusuhtumisest ko­dumaal
annavad ulatuslikus filosoo­filises
ja sotsioloogilises essees „Tar-tu
sügis" kaks seal elavat noort kirja­meest
Ants Juske ja Linnar Priimägi.
Eestlaste kunstielust Rootsis kirju­tab
pikemalt Eevi fend, kelle artikli
juurde on trükitud reproduktsioone
Aksel Roosmani, Eugen Kase, Ville
Topsi, Ilona Wiklandi ja Hans Per
Andersoni kunstitöödest. Ivar Ivask
esitab laiahaardelise essee„Inimese
teekonnast, lendavatest linnadest ja
tuulde hüüdmisest — tähelepane­kuid
eesti reisiluulest kodu- ja välis­maal",
Mardi Valgemäelt on rohke­tele
allikmaterjalidele põhinev uuri­mus
ameerika ajakjrjaniku John Ree-di,
vene revolutsiooni käsitleva kuul­sa
raamatu „Kümme päeva, mis va-pustatus
maailma" autori kokku­puuteist
Eesti ja eestlastega, kus sel­gub
et J. Reed sõitis Nõukogude Ve­nemaale
Eesti Vabariigi passiga.
Hellar Grabbi annab ülevaate I.
Ivaski poolt toimetatud ajakirjast
..World Literature Today", tuues ära
l^täieliku nimestiku seal viimase küm-fne
aasta jooksul avaldatud eesti kir­jandust
käsitlevatest artiklitest ja
raamatuarvustustest.
M. Valgemäe vaatleb teatrikrooni­kas
noore eestlasest näitlejanna Ma­rika
Blossfeldti sooloetendust New
Yorgis, Heljo Männi näidendi „Saba-ta
krokodill" lavastulst New Yorgi
Eesti Teatris ja mälestab näitekirja­nikku
Tennesee Williamsi. Trükitud
on mitmed teatrifotod. Raamatuar-vustuste
osas Jaan Pühvel hindab
Eestis ilmunud sans^kriti klassikat
f^innar Mälli tõlkes. Viktor Kõres-saar
retsenseerib Gustav Ränga uu­rimust
laplaste katkuhaldjast. H.
Grabbi vaatleb Fred Limbergi raama­tut
Eesti Vabariigi'sõjaväe juhtkon­nast.
I. Grünthal Uno Lahe proosa-kogumikku
ja Mihkel Muti romaani
„Hiired'tuules" ning Ed. Krants Rai-mond
Kolgi novellikogu ..Uskmatu
Toomas". Austraaliast on lügejateki-ri
Sydney Eesti Kirjandusringilt.
Numbri lõpetab „MANA" toimetaja
ja väljaandja Hellär Grabbi inglis­keelse
sisukokkuvõttega. MANA nr.
51 on müügi ,.Meie Elu" talituses.
tud paralellismide rohkus, allite­ratsioonid
ja siseriimid, mis on
kõik kasuks. Leidub ka mõjutusi
mujalt nagu bettialyerlik „Rõõm",
Liigset sõnade tulva, mis on vaba­värsi
nõrkuseks, siin ei esine. Ja
üheksa proosaraamatut, jutustusi ja
ka romaan „ Viimne eurooplane 1941
— pärl teravmeelsuselt — ja 1000
artiklit ajalehtedes. Ta vested ja no­vellid
olid tihti anekoodilise karakte­riga,
enamasti abielu-kolmnurgast ja
Hea käsiraamat praegustest
oludest okupeeritud Eestis
ilmselt on arengut, võsreldes autori armuvahekordadest ning tõmbasid
eelmise koguga. suurt hulka lugejaid.
~: .. . .11. lx 1 Tema jutukesed rõhutavad ins-
.,Ohumarg.aronud.seltnuk- ,i„u,i ja alateadvuse võimu meile
ker, leinaline kogu. Üksindusse sisseistutatud moraalireeglite üle.
tõmbunud autor eelistab massmi- s.g„„^j ^^^y^^^
meste le kelledest on jaanud vaid ^^^^ ^..(g^ vitalismiks,
..uhkeldav ja teesklev kest", elavat ^^.^^^^ edaspidiseks vaidlus-oodust,
misjon tallejlavam kui pähkliks R. ja noor-eestlaste, eriti
inimesed: kadakas kehitab olgu ja GusWSultsu vahel. Raudsepp eelis­te
beb Jeelehtedelt teateid ja^aru- ^ J ^ ^ ^ , Ude, Ernst Peterson) ja
heinaga peab aru^ Ta tunneb en. ^ ^ ^ ^ ^ nooreestlasi stiilitähtsuse
nastki kord olnud kask. 8118 mand ja
kadak. Seesugusele, ainult oma Si­semaailma
süüvinud luulele, on N Ä I T E K I R I A N IK
kodumai.es arvustuses antud^ni- j^^^^^ j^^^^.
Meks.,naisuksinduse luuled M möltiooksva töökoorma tõttu. Näite-onpal,
u„naisi sügises" n^^^^^ kirjaJikmja debüteeris ta alles nelja-neks
Ohumargi all" ehk lemmik- kümi^eaastasena. 1923. aastal lavas-luulekoguks.
Nauditavat leidub tat< D«*
selles kogus kõigile, sest autori si
semaailm on ausalt ning pillerkaa-fetava
sõnavärvikuseea värsista-esinemise
õnnestumise.
Ä. KURLENTS
AIR APPLIANCE SERVICE
Isühnuiuskappe ja p)Ute — igat liiki
lir 31 aastat tööpraktikat TST
Tel. 533-9334 - Peter
SAADAVAL EKN BÜROOS:
00^ ESTONIA: STOR¥
OF A NATION"
Stokholmis eesti vabadusyõit-lusliku
tegevuse alal töötav. Rootsi
Eestlaste Esinduse (REE) tegevu­sest
osavõttev, Eesti Vabadusliit on
välja andnud Agu Kriisa koostatud
kokkuvõtliku raamatu „Okupeeri­tud
Eesti nii nagu ta on", mis on
praegust üldist olukorda okupeeri­tud
I Eestis haaravaks asjalikuks
teatmeteoseks kõigile neile, kes te­gutsevad
Eesti vabadusvõitluslike
küsimustega.
Agu Kriisa oma entsüklopeedili­ses
teoses annab lugejaile faktilise
materjali praeguse Eesti kohta. Sis­sejuhatuseks
raamatu andmestiku­le
pn lühikokkuvõtted Eesti aja­loost,
rahvastikust, lepinguist Eesti
Vabariigi ja Nõukogude Liidu va­hel
ja okupatsiooni läbiviimisest
1940. aastal.
Järgnevad peatükid Nõukogude
Eesti praegustest võimuorganitest
ja Nõukogude Eestit valitsevast
ülemkihist, nn. nomenklatuurist,
praegustest sotsiaalsetest oludest,
nõukogude statistikast ja majandu­sest,
kuritegevusest ja kultuurielu
sut Eestis, reisimistest ja kontakti­dest.
Eraldi on raamatus käsitatud kü­simusi:
seadusandlus ja LRO Inim­õiguste
Ülddeklaratsioon, usuva­badus,
sõjavägi, võitlus rahu eest.
aadress: ARGADE BUILDING -Tel. 368-^011
Sissekäik: 74 Victoria St. (1. tän. yonge'st idapool ja 1
tän. Queen'ist lõunapool). Postiaadress: 137 YongoSt.,
„Shopping Mair, Toronto M5C 2A5
Rikkalikus valikus intporditiid lõngu Igaks otstarbeks. Haap­salu
rätiku lõngi Linaseid materjale'. Kanvaa je'palju muud.
SKkNPINAAVIAST HÜVITAVAIÖ MATERJALE KÄSITÖÖKS MUST- ,
RIGA. ® Tasuta õpetamine Ja nõuanne. ® Soodsad hinnad.
Avatud: esmasp.—reedeni 9.30--6, laup. 9.30—4. .
tati „Estoonias" ta päevakajaline,
komöödia ..Demobiliseeritud pere­konnaisa"
. Juba vanapoisina 40-ne eluaasta
lävel (1922) abiellus HugO Raudsepp
oma Päpnus toimetajana olemise aja
tutvusega; Kuid paari aasta pärast
avastati tal arenenud kopsu- ja kur-gutiisikus.
Ta ravis end aasta Taa-
Sepere sanatooriumis, seejärel kolis
perega Elva elama, mis klimaatliselt
sobis oma männimetsadega põdeja­le.
Seal elas ta kuni 1936-nda aastani
(11 aastat), millal kolis Tartusse. venestamine-panslavism, topelt-
Külastasin teda 1928. aastal ja olin kodakondsus ja selle järeldused,
üllatatud kahekordsest tudooristiilis kas Eestil on õigus välja astuda
100 Ihk. ingliskeelne Eesti aja- ^"^i^ast. milles ta perega elas ja mui- Nõukogude Liidust, igapäevase
lunu tutvustav takst on äärmi- ^."«i jõudumööda töötas. Elvas asus glu lühike võrdlus tänapäeva Ees- iT^n^r"!^^^^ sus 1600 elanikku, ruumi oli jaluta- tist ja iseseisvast Eestist, Eesti küsi-selt
sobiv väljajagamiseks Ka- miseks küllah. Praegu on Elva linn mus rahvusvahelisel pinnal ja mi-kasvanud
satelliitlinnaksTartuleüle da teha?
öpoo elanikuga ja Tartu lennubaa- Dokumentidena on raamatus ära
side vene naised räägivad kevadeti toodud Ribbentrop-Molotovi pakt,
-Ljähme suvitama Elvagrado!" Apell EestistLRO-le 1972. aastal,40
Tervise paranedes hakkas siin gesti kultuuritegelase kiri venes-
^audsepa näidendite vool jätkuma, tamise küsimuses, Euroopa parla-
1924 valmis neljavaatuseline piib- mendi resolutsioon, Esto '80 Vaba-
"aines draama ..Kohtumõistja Sim- dusapell, juudi vähemusrahva ta-son"
Ants Lauteriga peaosas ja „Sii- nukiri Eesti Vabariigile ja presi-
^ai tähistel" a. 1928 Liind Reimani- äent Ronald Reagani proklama^
nada tuttavatele. — Saadaval
väga odava väljamüügi hinna­ga.
Hind: $1JOO.
EESTLASTE
KANADAS
sioon 14. juuni Balti Vabaduse Päs-vaks
kuulutamise kohta.
Agu Kriisa raamat on dokumen­taalse
iseloomuga. Autor kasutab
ametlikes väljaandeis avaldatud
andmeid, milledele Nõukogude
Eesti võimud ei saa vastu vaielda.
Need andmed näitavad kujukalt
Eesti maa ja rahva toorest eksplua­teerimist
Nõukogude Liidu poolt
ning Eesti ja eestlaste venestamise
taotlusi venelaste massilise sisse-,
toomisega ja vene keele survega
eesti koolides. Sellele venestamise
{Poliitikale esineb aga ka tugev eest­laste
va8tupanu,eriti noorsoo
pooU. Vangistamjsed noorema põl­ve
aktivistide seas näitavad, 3t rah­vuslik
võitlus Eestis käib terval ku­jul
ja on ohvritega seotud.
Raamatu lõpul seab autor küsi­muse
mida teha? Ja esitab mõnin­gaid
mõtteid, mida saaks praeguste
tegelike olude tagapõhjal nõuda
või teostada. Kuna Helsingi dekla­ratsiooni
ühe punktina soovitakse
„hõlbustada paremat ajalöhtede ja
trükiste levikut omal territooriumil
teistest osalevaist riikidest", siis
tuleks nõuda 1) et ka Nõukogude
Liit lubaks oma suuremate linnade
avalikes müügikohtades vabalt
müüa vähemalt kolm iga Euroopa
Julgeoleku ja Koostöö Konverentsi
maa suuremat ajalehte ja 2) et Nõu­kogude
Liit lubab omalt maalt välja
viia neid ajalehti ja trükiseid, mil­liseid
ta omad elanikud võivad ava­likult
osta. J
Agu Kriisa raamat on hea kokku­võtlik
käsiraamat olukorra kohta
Nõukogude Eestis. Sellega on ka­sulik
tutvuda kõigil, kes tahavad
teada saada sellest, missuguses
olustikus peavad eestlased elama
okupeeritud kodumaal, kuidas neil
tuleb suurte raskustega võideldes
oma igapäevaõe eluga toime tulla ja
kuidas nad peavad vastu panema
järiest suurenevale venestamise
survele. I g g