Meie Elu = Our life, January 14, 1978

              S^EEIDEL,'' 14. JAANUARIL;«- FR1DÄY,- JANUARY 14 l^eie Elu" nr. 2 (1405) 1911 *Mele Ilu'1
KD
Tõrgas uurhikotsis lahendu^
Vastavalt hooajale, on' Tartu College majandanud end, kas üliõpilasela-
Muna või hotellina, ühe tõrksa üürnikupärast: .tekkisid.-. äga probleemid,
Kais jõudsid äsja kohtulaua ette.
Nagu; Peter Moori kirjutab Toron­to
hommikulehes „Globe and Mail".
(5. jaanuaril) on majandusjuht Ervin
Mägi ütelnud, et Tartu College taot­leb
vabanemist ma j aomanike ja üür­nike
seaduse pädevusest, mille alusel
„Tartu" 30. novembril leiti süüdi ole­vat.
Arusaamatus blj tekkinud ühe
üürnikuga,: kes kolis sisse möödunud
aasta maikuus, kui „Tartu" alustas
tegevust hotellina. George Dowse,
kes ütleb end olevat kirjanik, keel­dus
välja kolimast), kuna majaoma­nik
ei olevat ülesütlemist teostanud
seaduspäraselt.- ; j
18-kordne üliõpila^elamu Bloori tä­naval
avati 1970. a. ojles ehitamiseks
saanud S3.342.400 suuruse hüpoteek-laenü
riiklikult 1 Central Mortgage
and Housing Corp.-ilt.
Tingimuseks oli, et Tartu College-
'isse1 ei asu ükski isik, kes ei ole re­gistreeritud
ja ei õpi mõnes üli­koolis,
kolledzhis või kdolis.
Samasugune klausel on ka CMHC-i
hüpoteegi tingimustes Neill-Wycik
College'ile, mis on samuti mitte-ka-sutaötlev
kõrgelamu üliõpilastele.
Hr. Mägi on ütelnud, et „Tartu"
Neill-Wycik' ja teistel taolistel pro­jektidel
on lubatud töötada suveho­tellidena
. „vaikse kokkuleppe" alusel
Central Mortgage-ga. /
„Tartul" oleks raskusi oma hüpo-teeklaenu
tasumisega, kui ta suve­kuudel,
kui üliõpilased oii lahkunud,
seisaks tühi. Teiseks võimaluseks
oleks üüride tõstmine. Ta ütles, et
Tartu College töötab aumehe-kok-kulepe
alusel, et mitteüliõpilased
lahkuvad 1. septembriks kui üliõpi­lased
tulevad tagasi.
George- Dowse oli keeldunud suve lõ­pul
lahkumast ja nõudnud, et tema­ga
käitutakse majaomanike ja üür­nike
seaduse alusel, mis näeb ette
ülesütlemise ja deposiiti ettemaks­tud
üürilt intressi tasumist. Ta väi­dab,
et „Tartu" ei ütelnud, ülesse
korra kohaselt, ei maksnud intressi
deposiidilt ja lubamatult jäeti ta uk­se
taha; George Dowse tõstis sellele
seadusele toetudest kolm süüdistust
Tartu College'! vastu. ;
30, nov. kohus leidis, et „Tartu" ei
teinud seaduses ette nähtud üles­ütlemist
ja järgmisel istungil.arutatakse süü­distust,
et ,,Tartu" seadusvastaselt
vahetas tema ruumi luku.
; Neill-Wycik'i üliõpilaseamü amet­nik
Robert Lukär, oli „Globe and
Mai]ile" ütelnud, et nende tegevus su­vehotellina
on olnud edukas ja CM-HC
ei' .ole näidanud sellele mingit
vastuseisu. Ontario Hotel and Motel
Association'i peamõnedzher David
Holland pn lehele ütelnud, et üliöpi-laselamute
madalad suvised üürid
on ebaõiglus nende vastu. Mitmed
hotelli- ja motelliomanikud, kellede
ettevõtted kõrgelt maksustatud, leid­vat,
et see on ebaõige võistlus mada­la
intressiga laenudega valitsuse
poolt toetatud College'ite. poolt. Ta
lisas, et seda küsimust on raske la­hendada,
kuna hotelli-ettevõtlust re­guleerib
provintsivalitsus, üliõpilas-elamuid
aga finantseerib föderaalva­litsus.
' . .
Leht lisab, et Neill-Wycik on jää­nud
taha oma hüpoteeklaenu kohus­tuste
täitmisega CMHC-le, kuna
;,Tartul" olevat vahetevahel olnud
suuri raskusi regulaarse tasumisega.
MONTREALI METSA JÕULUPUU
Möödunud detsembrikuu osutus
Montrealis viimase 25 aasta kohta
kõige külmemaks, Uue aasta lävel
aga tõmbas pakane natukene oma
hülge tagasi, nii et pühapäeval, 2. jaa­nuaril
ta rõõmustavalt soodustas
traditsiooniliseks kujunenud noorte
nnetsajõulupuu pühitsemist eestlaste
asunduses Lättemäel. \
Pidustuse avas) kell 2 p.l. Endel Ru­berg,
tervitades kohaletulnuid. Selle­le
järgnes sõpruse-suusasõit, ühiselt
nii noortele kui ka vahadele, 15 osa-võtjaga.
Miilipikkune murdmaa suu-sarada
algas naabrite lätlaste asundu­sest,
läbis Lättemäe .metsa ning lõp­pes
eestlaste küla peal. Suusasõidus
tuli esikohale Kalev. Ruberg, teiseks
Mark Teose ning kolmandaks Too^
mas Altosaär. •-,
Suusasõidu tõmbenumbriks kuju­nes
Markus ja Toomas Pedriks'i koh­tamine
metsas põdraga (moose). Ho-busesuurune
põder polnud* arg ega
kartnud, eestlasi, lastes neid lähene­da,
ning lubas juurde tulnud Salme
Leetmaal silitada oma pehmet nina.
Kui pr. Leetmaa põdralt eesti keeles
küsis, et miks tal nii pisike'saba on,
siis noogutanud põder selle peale
oma pead. Kui suusatajad viimaks
põdra juurest eemaldusid, jäi see
neile kurvalt järele vaatama.
Hiljem skautide tares, leegitseva
kamina ees; Heino Altosaar mõtisk­les
lootuse tähendusest inimese elus.
Videviku lähenedes süüdati metsas
lumega kaetud noore elava kuuse
küljes küünlad.; Sügavalt haaravaks
kujunes jõulude pühitsemine metsa
all vabas looduses, kus põlevaid
küünlaid kaes hoides lauldi kaks
traditsioonilist jõululaulu; jõulu­evangeeliumi
luges ette Toomas Alto­saar,
mille järele Endel Ruberg oma
lühikeses sõnavõtus tuletas meelde,
et jumal on meid loonud eestlasteks
ning meie kohus on tema tahtmise
järele käies jääda eestlasteks.
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas rahvuslikku tegevust ön käesoleval
tegevusaastal detsembris 1976 oma panusega majanduslikult toetanud all­järgnevad
kaasmaalased:
' Hilda Aalman, A. Aasma, Ad. Ane-lin,
Ida Äreneem, Eesti Abistamisko­mitee
Kanadas, Eesti rensionäride
Klubi Torontos, J. Einota, H. Elken,
Jüri Elken, Linda Erdmari, August
Erikson. • , '
.' Maie Gray, Karl Grunthal.
J. Hall, Hamiltoni. Eesti Selts,
Ernst Hansson, Edgar ^ Heinsoo, A.
Himmist, Verner Heinar, Julie Her-ma.
. Irene Ilmas, Evald Ingelberg, Her-bert
ja Meida Jurgmar^n, Liis Jüske,
A. Juürup. /'
F. Kaljuste, Leo Kann, Arnold Ka­ru,
J. 'Karu, Karl Kasekamp, Alfred
Kask, Enn Kask, Leida Kask, Julius
Kass, Alex Kerk, O. Kess, E. Kirch,
Herman Kirst, Lembat Kolk, Jaan
Kont, Arnold ja Helga Köntus, I,
Kraus, Erich Kulama, Artemi Kukk,
Hjalmar Kuld, Linda Kull, JE. Kuut-ma,
Rn Käsper, Gustav Köster.
täamaii, M. Lepik,, MgustUitf-oja,
Ärmanda Linnamägi, R, Lipp, E,
Lootus, Öeorg. Lootus, Hilda Lootus,
A. Lükk,L. Lüüs. V' K-A.
Maälstein, Roman Marley, Ö.
Meidla, H. Möindok, E. Merivee, Ar­nold
Mets, Ed. Miil, Eidel Milliste,
Murhan Constrüction Ltd. (H. Piir­salu),
Hugo Muru, Paul ja Linda
Mäepea, Peeter ja Aime Möldre.
August Nurm, M. Nurming.
H. K, Oidla, Artur Ojassdo, Karl ja
Eva Ollino.
Henn Paabo, A. Paas, Johannes
Pahapill, Jaan ja Tiiu Pallop, Kons­tantin
Palo, Räni-Villem Palo, E. Pe­terson,
E. Piiberand, Ei Piil, Ed.
•Poom/;.. ^>/-|0
E. Rabadik, Boris Rahe, Valdek
Raiend, L. Rannala, Herbert Raud,
A. Raudsepp, Karl Raudsepp, V. Reil-jan,
R. Ringsmann, Alexei Romanov,
Ed. ja N. Rose, Albert Roost.
Edward Saar, Erik Saar, Felix Saa­remets,
E. Saridre, Arvo A. Sauks,
Alfred Sepa, Richard Sepa, H. Sepp,
Johannes Sepp, Udo Sillavere, E.
Soomet, Tõnu Soovere. ^ .
Harri Talve, L. Tamberg, H.
Tamm, V. Tammemägi, Elli Terts,
Voldemar Tuvikene, L. Tõsine, Enno
Türner. .•
E. Uduste/H. Ustel.
Nadia ja Walter S. Walter, Oskar
Vares, Ülo Vastopä, A. Veedler, Ar­ved
Viirlaid, Alfred Üleoja.
30. jecsnuariS
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
väliskomisjon korraldab pühapäe­val,
30. jaanuaril kell 4 p;l. Eesti Ma­jas
kõheköosoieku praeguste päeva-proDleemide
selgitamiseks. Sisseju­hatava
avasõna ütleb EKN, välisko­misjoni
esimees K -Leival- Kanadas
elavat arutelu leidnud olukorrast
Quebecis ja selle tagapõhjast kõne­leb
EKN abiesimees Montrealis P.
Möldre ja Ühendriikide uue valitsu­se
arvatavat poliitikat käsitab EKN
esindaja Ülemaailmses Eesti Kesk­nõukogus,
toimetaja H. Raudsepp
New. Yorgist. Ettekandeile järgnevad
läbirääkimised. , Lõppsõna koosole­kul
on EKN esimehelt U. Petersoolt.
Palume „Meie Elu" lugejaid saa­ta
kaasmaalaste ; aadresse proovi­numbrite
saatmiseks.
QDGQ9B
1.7. /:
Ajalooliste ehituste restaüreerimme, tuletõrjehoone
ehitamine, vananenud veevarustuse süsteemi uuega
asendamine. Kui teie võtate aega nendele prob­leemidele
mõtlemiseks, siis selgub teile tõenäoliselt, et
paljud head projektid loovad juurde uusi töökohti
ning on väga kasulikud kogukonnale.
Käesoleval aastal rakendatud uus töökohtade
loomise programm, mida nimetatakse Canada Works,
aitab võidelda tööpuuduse vastu, kuna selle kaudu
jagatakse rahasummasid gruppidele ja
organisatsioonidele, kaasaarvatud eraettevõtted, kes.
tegelevad kasulike kogukondlike projektidega.
Kui teil on projekt, mis võimaldab vähemalt viie
tööta inimese rakendamist teie piirkonnas, siis andke
oma sooviavaldus sisse Canada Works'ile.:;
Kuid tehke seda kohe. Sooviavalduste Sisseandmise
viimaseks tähtajaks on 4, veebruar. -
Kohalikust Canada Manpower Centre'ist on võimalik
hankida sooviavalduse formulare ja Canada Works'i
broshüüri ,,Guide to AppiicantS",.mis kirjeldab
programmi ning annab juhiseid sooviavalduste,
esitamiseks. '
Külastage kohalikku Canada Manpower Centre'it
juba täna.; - ' •
Canada Works: Hoolitsege selle eest, et ta töötab ka
teie kogukonnas. '.
Eeloleval suvel programm Young Canada Worksf
aitab vähendada tööpuudust õpilaste hulgas, luues
töökohti teie kogukonnas. Õpilased rakendatakse
projektide teostamisele, mis on kasulikud kogukonnale'
ning annavad neile võimaluse probvida oma võimeid
tulevase karjääri rajamisel.
Iga tegutsev organisatsioon võib anda sisse j
sooviavalduse Young Canada Works summade
saamiseks.
Teie poolt esitatud projekt peab võimaldama
vähemalt kolme töökoha loomist õpilastele kuue nädala
kestel. Esitatud projektide alusel on võimalik töötada'
kuni 14 nädalat marja septembri kuude vahelisel
perioodil. Kohalikust Canada Manpower Centre'ist võite
hankida Young Canada Works'i ;,Guide" ja
sooviavalduse formulare.
Esitage oma sooviavaldus nüüd. Young Canada
Works'i sooviavalduste sisseandmise viimaseks '
tähtajaks ön 4. veebruar.
"Young Canada Works on mõeldud teie
kogukonnas elavatele õpilastele. '.' ..;
Main-d'oeuvre
and Immigratbn etlmmigratiõn
BudCulten
Minister
BudCullen
Ministre
INAMSUK!
Mõned nädalat tagasi lugesin ühe
siinkandi põhjapoolsema linna aja­lehest
meie ajakirjanikust tüire joo­nealust,
kus ta meie Tänupü la lõu­nat
kirjeldas. Esimene mõte oli —
lapsele tuleb peapesu teha —' sellis­test
: asjadest ei kirjutata ometi mit­te
ajalehes! Siis aga hakkasin aruta­ma,
et miks mitte. Väga paljud ini­mesed
ei ela ju Supermarketi val-mispakitud
produktidest, vaid nii
enamvähem / isevarustamise teel.
Meie siin kuulume ka kuskile sinna­kanti
ja selletõttu võivadki vahel
menüüd segi minna. Et'üks oli küll,
plaanis, aga mingi muu sündmus viis
plaanid segi. i
Igatahes — tüdruk tuli Tänupü­haks
k:oju ja kavatses peale purgi-suppide
peal elamist ühe sööma-aj a-ga
mitme nädala kaloritekaotuse ta­sa
teha. Tegi ka nagu alati, olgugi,
et oodatud kalkuni asemel oli laual
hoopis kana. Ilus ja kuldpruun, täi­dis
sees ja puha, aga ikkagi ainult
kana. Kalkun pii külmetuses. Jutu
tulipunkt oli aga see, kuidas ta selle
vaese kana lõppu kirjeldas... ökk.
Lühidamalt jä veidike esteetilise­malt
jutustades oli asi nii. Meie ka­nadele
meeldib 'millegipärast lehma
jalgade ümber tülerdada ja nii pol­nud
mingi ime, et üks nendest kae­lapidi
lejima. jala allaijäi. Kui nia hä-
.dise kõõksumise peale lauta jooksin
ja kana iehma jala alt päästsin, sel­gus,
et siin ei päästa olukorda ei
plaaster ega asperiin. Ainult kirves.
Praegusel õhtutunnil oma • köögi-troonil
— puukasti kaanel istudes
.meenus mulle, kuidas ma kunagi "ja
aastate eest üldse sellise verise spor­diga
alustasin. Taeva pärast mitte
vabatahtlikult! Ikka häda sunnil.
Nimelt küsis mü naabrinoorik mi­nult,
et kas ma mitte talvemoonaks
parte ei soovi. Tal olevat neid üleliia.
Muidugi, soovisin. -
v ,,Tule siis homme hommikul mei­le,
kahekesi läheb kiiremini," ütles
naabrinoorik. ,
Mu „kahekesi kiiremini" üle pea­murdmine
lõppes j ärgmisel hommi­kul
. Taganeda ei kõlvanud kuidagi­moodi,
sest siis oleksin omale peale
löönud rohirohelise linnaproua arg-püksi-
templi. Kahekesi läks kindlas­ti
kiiremini; Mina hoidsin parti pead­pidi
pakul ja naabrinoorik välgutas
kirvest samasuguse osavuse ja üks­kõiksusega
nagu prantsuse revolut­siooni
ajal. Suled rabasime pardil
seljast nelja käega kahe asemel. Läks
ruttu küll — ja uskuge, sõbrad luge­jad
— ma harjusin. Lõpuks pidavat
ka rotimürgiga-harjuma kui pisikes­te
annustega alata.
Järgmisel kevadel pani naabrinoo­rik
minu jaoks paar tosinat lihakana
kasvama; ,. . ' •>.•;• .
Ühel sügisesel kanade mihklipäe­val
olid naabritalus peened külalised
— Saksamaalt. Need tulid oma filmi­kaameraga
alla lauda juurde. Et
oleks kodus elav/tõend ette näidata,
millised metslased Siinkandis ikka
veel elavad — alguses skalbid, nüüd
kanapead. .
Meil kahel oli kiire nagu alati. Ra­basime
laudast nii neli kana korra­ga.
Peata kanad loopisime tagasikätt
põõsaisse oma viimast rabelemist
rabelema ja läksime uute järgi. Mees
filmikaameraga pidas vastu, naispe­re
mitte, färast kuulsime aga, et
meie ,,Metsiku Caäne" filmil olevat
Lääne-Saksamaa „kinodes"; ilmatu
menu olnud. ^ : , . : •.
•Siis tuli see aeg; mil ise pidasin
patte, kanu ja hanesid. Giljotiinitöö
tegi teinepool. Kuid järg jõudis mi­nu
kätte ka. Ühel hommikul oli tei^
nepool juba jalaga autos, kui mina
kiljatasin: „Aga kana! Mulle on lõu­naks
kana tarvis!"
'„Teäd sa, mis," vastas mu abikaa­sa,
„me mängime nüüd ühte mängu.
Mängime- nii, et. ma olen juba läi­nud.
Pole enam siingi.. Ja. sulle on
lõunaks kana tarvis. No mida sa
teeksid?" ' ; •;
:Japani •• .miriema.> nii, et kummid
JOHN SOOSAAR, CA
Sufte402
725 Don Mills Rd.
Don Mills, Ontario
483-6308
4294944
undasid.
No ja mida ma siis tegin? Kirvest
välgutasin, see on, mida ma tegin.
Ühest küljest oleme meie, iseva-rustäjad,
väga vähenõudlikud. Kuid
teisest küljest ometi nii poputatud-pillitatud,
et meie lauale leiavad poe-produktid
-— munad, piim, leib, 'iha
ja aedviljad — tee ainult äärmise hä­da
sunnil. Sest lugedes poeprodukti-de
silte — ,,Enriched with this and
that", „Vitamine this and that add-ed",
tuleb kurku selline „ökk" tunne.
Just sellepärast olengi vahetevahel
sellisesse pooltäbarasse olukorda
kukkunud. Nagu näiteks möödunud
suvel. Soovitasin' nimelt teiselpoölel
korraks alla sohu piibri jahti minna,
koertel värske liha sootuks Otsas ja
omagi lauale kuluks kena praad ära.
Ise sõitsin naabrinaise poole kohvi­le.
Tagasi jõudsime mõlemad ühel
ajal ja õhtuhämaras, teinepool pris­ke
piibriga ja mina kõhutäie kooki­dega.
Piibrinülgimine pidi jääma
hommikuks, sest väi j aš oli juba pa­ras,
tihe hämarus. , V -V
Hommikul oli aga. teiselpoölel kii­re
nagu ikka ".„Eks sa ,käse Jaagul
piiber ära nülgida," soovitas teine­pool.
Aga Jaak, mu suvine sulane, ;lu:
bas,selle asja/üle tõsiselt järgi mõ­telda
ja astus hoopis õllepudeliga lä­hema
vaikse metsatuka poole. Tõm-
,basin mõttes Jaagu abile jämeda
kriipsu peale ja helistasin naabrime­hele.
„Ma pakun sulle kogu oma kaas­tunde
ja sümpaatia," vastas naabri­mees;
„aga mina pole oma. elus veel
ühtegi piibrit nülginud ega kavatse
sellega ka mitte just täna alustada."
„Mehed või asjad," põlastasin
Omaette täie õigusega ja otsustasin
ise selle tööga hakkama saada. Pea
legi meenus parajasti, et siin kuskil
' põhjapool kandis peetakse igal tal
ui Piparkoogivabrik
Hamiltonis
„Kungla" gaidisalk oli .pühade eel
nobedasti ametis piparkookide küp­setamisega.
Üks; agarateks „pagari-teks"
oli hell. Kristina Laurimaa, kel­lest
õhtu jooksul sai parim koögi-meister
ja selle ala ..asjatundja"..
Gaididest proovisid kätt ja dekoree­rimise
oskust-Aida^Tammer ja H e l ­ga
Malberg hing vanematest ^uluja­test"
olid kohal gdj. Piret Aasa, ngdr..
Virge-Kai Lindaja ja ngdr. Merike:
Ko^er, kelle kodus toimuski see lõ­bus
ja jõulusid meelitav pärastlõu­na.
Õhtule kutsuti ka endine lkp. va­nem
ngdr. Ellen Lindaja piparkooke
mai tsma, millised olid tõesti hästi"
õnnestunud ja hea perenaiste retsep­tiga.
Peamine tänu kuulub perek..
Koger'ile kõige eest! Kohvi ja kooki­de
vahele, kõlasid jõululaulud üks: -
meeles ja rõõmus saabuvate pühade
eel ngdr. M. Kogeri klaveri saatel..
Noorte lahkudes sai igaüks omale
kotikese piparkooke ka kodustele: 1
anäitšmišekš. Sellise praktilise ja
„maguša" koondusega lõpetas "
»Kungla" salk 1976. a. tegevuse-ning-'•
uueks aastaks uued • plaanid, lootes
vaid, et need üksikudki juhtide ;
püüdlustest lugu peavad ja kaasa
mängivad selles väikeseks jäänud
gaidluse .ringis.
vel naiste piibrinülgimise võistlused
ja osavõtjad pole- sugugi mitte in­diaanlased;
* . '
1 Saingi hakkama. Leidsin/ et piibril
naha seljast sikutamine on umbes
võrdne kitsa, j seest märjaks saanud •
kummikinda käestf kiskumisega. '
Jaaku ma piibripraele ei kutsunud,
ja naabrimehe osa söötsin koertele.
\ Metsaliine
Jär jekorl
ges 23. jaa|
siküte ori
tia kohtsei
; Selle kc
solistiks õt
le hästi ti
Mall Kersc
Nora-Mal
sed muusii
sest lapseel
te muusikl
Ta on võil
meid auhiil
õpilasena
servatoorii
võistlustel!
sides. Koni
ra-Mall koi.
A:R.G.T. ml
se puhul
tekantud
• 1976.
Nora-Mal
klaveriõpel
1976 aastal
Ülikooli
sert-pianis|
Klaveri
^ 4it, ja või|
sooritami!
Väljasp<
nik ennas
"prof. Jeanj
muti Nizal
veriklassis
Mõõduni
.Eesti Päe\
te kontserl
ette . eranj
helitöid.
Nii ka 21
serdi kaval
Bach'i Eil
kompošiitc
Kalju Rai(
Ka on
kestri koni
kõrge tase
suuremal
Peetri kiri]
sel kontšel
mi sel.
Korp! Fil
te rohkeail
kontserdis
pianisti kl
muusika v|
Edm
iduni
korraldust
St. Lawreil
saa.li eesi
mund Vali
i i
ride näitu!
karikatuuii
' E. Valti
vuse lõpud
pälvinud tj
nikuna Sai
muude ajs
tiliste
USA-sse enj
maksma p|
tähelepanul
saanud, mi]
' gemalegi.
ford Times
dus hiljem
remate ja
nagu „Ne^
ton Post"
käesolevas
ajalehe kai
• le aktüaälj
nismi, det<
väljapanek^
mase presi(
käikudega.
: Valtman
rist. Oma
vaatleb ja
konna- ja
_ päevakajali|
mukas, tal
ainekäsitlujj
satiiriga; sel
pealkirja le|
i Meie kuji
karikatuur
väheste kid
on nende t|
rääkimine
jt. aladel K
ne karikati
mehe" juui
erilisa „Säd|
toimetas m
3000 karikal
ja prantsüsi
se aastaist
ja suurema
koosseisu l
karikaturist