1981-05-07-05 |
Previous | 5 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
1981 [uada [on 1. jsaata Ldgar Wes- [u valsi ka lisada I sisalda ja I Eesti keskse, ipile $200, $150. $125, ^70, 2. Ed-kivat. [e loo-tööd |a aja- [X. . Istlane lebrua- [i. Igas lit siis fli; vä-tabeli Väga lormid Jnidele. Iga lät- IToron-ta igas itlusel; (75^ iljuti-jemanis p:oImas |us. 400 rikka-bvas 22 Btlüsed (õistlus helised la esi- Van-eesti ide re- ' on pa- Ermo letus. mm 3 14 p . 46 5; i,95 \s': 3.35 ^5 • 7,45 - f::i m i -J ^I^WWHW • • AV.-,-, Wm ritud kodanikud oma töökohtadel es. d uniasta iial neid sõnu, mida ütles üks itaalia päritoluga vanahar- m ra m« esimesel Brasiilias danssse ^Sellel kollasel rassil*on suur elujõud ja ühtekuuluvuse tunne. Teiste- ,JCes Brasiiliasse tulnud, on sisr- b rahvastele jnimigrantidele nad või-id hing." t y"^^ ^^^^ mitmes suhtes eeskujuks. Mül oli raske sellest anasaa^a. "si' Tänaseni nad on imeosavad ning visad põllumehed ja aednikud; 'Kui palju uusi puuvilja sorte on nad areta-nud ja kui palju imelilli! Kes teab, võibolla nende mandli-silmade jõud seisab selles, et nad vaatavad — sissepoole. r * M a V TRUST C0«H>0«I*TI0N « « A U t O» 1052 KINGSTON RO.. SCARBOROIIGH. ONT. Olen kaasmaataste teenistuses selle firma juures Kinnisvarade agendina. 50 kontorit Torontos ja lõuna Ontarios. VICTORLIBE TEL. KONTORIS:6943336 kOOUS: 281-5912 KINNISVARADE VAHENDUS! / 7 H.E.S. Segakoori juhatjus, kes on vastutav mineku eest. Esimene rida, vasakult: Ines Foltov ¥alve Tali — sekretär, Viima Landers — ekinaine koorivanem. Teine dda: Harino BoH — km — koorijuht, Osvald Õunapuu —^laekur. n — Kopvll H.E.S. Segakoor on -hoogsas töös,. käies koos kaks korda nädalas, et olla täies vormis onia aastaikontser-diks, milline tuleb toime laupäeval, 9. niail Haniiltonis. Kontserdi kava on valitud huvitav ja peaks pakkuma midagi igale lauluhuvilišele, sest omas ülesseades tuleb kontsert kaheosaline. Esimeses osas kuuldakse väljavõtteid meie koori pdhivarast esitades sarnaseid helimeistreid nagu Jürme, Kreek, Lüdig ja Päts, kelledele sel tsüväd veel Toi ning Purje. Teine kontserdi osa on pühendatud täielikul t möödunud suvd Seedriorul esitatud ja suure populaarsuse võitnud „Nipemaadi teelahkmel" muusikalise osa esiletoomisele, mille autoriks on. teatavasti Jüri Mandre. tsegi Niper-naadi on lubanud •,,kandle kaela" haarata ja kaasa lüüa, kuigi se^.pole veel päris tema rändamiste ,,hoo-aeg". Seekordne Nipernaadi ilmub Avo Kittask'i kehastuses, milline fakt ise peaks tagama kuulajaskonnale „seiklusrikka" muusikalise elamuse. Muidugi teevad kaasa täispanusega ka koori omad solistid, nagu Hilda Sepp. Valve Tali ja Aino Tera. Kontsert poleks ka mõeldav ilma Eva Rammo kindlakäelise klaverisaateta ning loomulikult sünnib kõik see musitseerimine Olaf 'Kopvilleml taktikepi all. Kontsert toimub 9. maU algusega . kell 7.00 õhtul. Koht on tuttav juba paarist eelmisest kontserdist ja selleks on First Place Auditoorium, 350 King St. East, Hamüton. Koht on kättesaadav kõigile — südalinnas. Toronto poolt tulijate'le: 403 pealt välja sõita Main St. E. Main St. mööda sõita kuni Wellingtori St. (tuled). Üks tänav edasi on East Ave., keerata vasakule ja ongi First Place :sisse-ikäik King St. pealt. Auditoorium on teisel korral. Pääsmed kontserdile saadaval eelmüügil kooriliikmeilt ja muidugi ka enne kontserti kohapeal. katsus selgitada!, jMul on siin õnne olnud rohk^ kui võinuks loota. Olen suutnud tõusta kõrgemale kui seda ehk oleksin jõudnud kuskil teisel, maal või manani. Olen hästi kindlustatud materiaalselt; mul on kinnisvarad, raha pangas jne. Pean ütlema, et Brasu-lias võib hästi elada ja isegi rikkaks saada. Aga... kui südame häält kuulata, siis... Annaksin kullas oma kehakaalu, kui saaksin tagasi oma endise elu ja Itaalia." . See oli 40-ne aasta eest. Olen neid gõnu korduvalt revideerinud. Ja pean tunnistama, et nende sõnadega on lausutud palju tõtt ka meie, eestlaste 'kohta. Võiksin ütelda ehk paremini veel: selles tões on sissepargitud meie eestlaste oma nahk. Kui ladina rassi kuuluv ja ladina eluviisiga mees sedasi rääkis, mida ütelda siis meist nordikuist— põhjala poegadest ja tütardest? 40 aastat on mu esimesest hädaaas-tast möödunud. Suuremal arvul rahvuskaaslastest saab siin elatud üle 50-ne aasta. Ja on ka neid kes hiljem tulnud, pärast Teise niaailmasõja algust. Aga kõigile meile üldiselt on olnud esimesed aastad siin häda-ajaks, kui mitte ütelda --^ surmaaas-taiks. KODUAIA! Brasiilia on ladina maailm. Oh,seda täielikult 40-ne aasta eest — 100% meile eestlastele võõras. Polnud midagi kodust siin, ei maas, ei vetes ega ka taevas. Kõik vdõraš: rahvas, keel, elukombed, usk, rahva hing ja veri..,.' Paljud inimesed mõtlevad ekslikult, et lõunamaalane on rõõmsa ning elava iseloomuga. Qtse ümberpöördult, brasiillane on sentimentaalne ja kurvameehie. Aga ka sensuaalne. Ja see ladina veri ehk süda on nagu magav vulkaan, mis võib äkitselt elava tulena hiilata. Kas õnneks või needuseks. Ometi siin Brasiilias, selles, suures sulatispotis, kus kõigi maade ja mandrite ras-se ja rahvaid on kokku valatud, on ka koht kainel anglosak-soonil ja jonnakal nordlkul. Ladina veri ja eluviis siiski valitseb siin tänapäevani, MEIL OLT V Ä G A MSKE , 0 0 Raske, väga raske oli meil, eestlastel see kokkusulamise valu ja üleminek. Aga polnud teist võimalust. Pidi: me astuma üle surmajoone. Kes kirgastus? Kes läks kaduma? Mis muutus? Mis püsima jäi? Sellele võib ai-iks ise meist vastata. Eesti Kodu toiger, V. Voika-(^eljaga)p H. KIv!, l.Feot, I. Maar, E. Talve Ja o i » 0 /*' Eesti Kodu huviringidest ja klubidest kõige . aktiivsem, on olnud Piljardi Klubi oma ligi 40; liikmega, neist üks naisliige. Teist aastat korraldati piljardi (snooker) võistlused,* lõpupunktiks oli auhindade jagamine 8. apr. omavahelisel koosviibimisel. Kutsutud külalistena olid reisibüroo omanik Hans,Kivi ja Eesti Kbdu^esi-mes Richard Metslang. H. Kivi andis üle üldklassi auhinna^ alates Kivi reisibüroo rändauhinnast meistrile, kelleks tuli klubi esimees Hans Pent. Samuti H. Pent võitis' pr. Alviine Oluperi rändauhinna (ta abikaasa Theodori mälestuseks) senior-klassi meistrile, seda teist aastat järjest. Pr. Oluper sai õnnetult surma^m.a. detsembris, rändauhinna jä muud senior- klassi auhinnad andis üle, R.' Metslang. Auhindade jagamisef ja " võidu-lintide rinda panemisel abista- -sid klubi julfätuseliige Endel Toiger ja auliige Vambola Võika. . Võistlustest võttis üldklassis osa . mängijat, neist 10 ka senior-klassis (65 a, ja üie). M!a. suurmieister Heiki Kuld määruste kohaselt ei saabud rohkem võistelda kui ainult kaitseda suurmeistn tiitlit üldklašsi meistri H. Penti vastu. H. Kuld võitis teistkordselt Anette leivatööstuse ränd- . karika võitude vahdkorraga 3:1.. Kahjuks tal ei olnud võimalik koosviibi-misele tulla, karika ja sellega kaas,u-va jäädava auhinna ta sai hiljem. Auhindadele tulid järgnevad võistlejad: Üldklass: 1) Hans Pent 27,5 punkti, 2) Rein Raud 26,5, 3) Arvo Pallop 26, 4) Hugo Aaslepp 25, 5) Edvard Si-monlatser 25. lohutusauhind Evald Mathiesen. Senior-klass: 1) Hans Pent 2! punkti, 2) Arvo Pallop 20, 3) Edvard Simonlatser 17, 4) Elmar Maldre 14, 5) Endel Toiger 13, 6) Tõnis Hurt 13. Võistlused olid väga tasavägised, paljudel juhtudel võidu otsustas viimase inängupalli sisselöömine. Tasa-vägisust näitab seegi, et möödunud aasta meister üldklassis ei pääsenud auhinnale. Võrdse pünktide-seisu puhul järjekorra määrasid lisamängud. Piljardi Klubi lähemas tegevuskavas on kevadel „handicap" võistluste korraldamine, s.o. mängüpunktide etteandmisega võistluste tugevamatelt nõrgematele.' '. i '•••E.T. , 'Pea meeles: see on uus maailm, kus vaUtsevad uued tõed: õpi tundma, mis siin on võimalik ja mis võimata ning lepi paratamatusega. Siin suures sulatispotis valatakse uut rassi ja rahvast, siin sünnivad riigi kodanikud mitme protsessi ja rist-sugutuse läbi. See on uus sort inimes i . • Ära võõrasta enam mustnahalise käepuudefega pea inetuks pakse neegrihuuli! Ka sellel rahval on õigus elule. Samba koolid; karneval ja Imanja' (Veteema) kultus, -mis sinule üpris võõras, on nende südamelaul. Vaata jaapanlasi nende töökuses ja tõsiduses. See rahvas on saanud Brasiilias maa õnnistuseks. Üpris vaesed ja suures osas kirjaoskamatud, nad tulid siia kitsast kodust, kus elanud kokkusurutuna n^gu silgud 'karbis. Siin nad nägid avarust: kui palju maad, kui palju tliihja maad! Maad igale inimesele, kek armastab mulda ja põldu. Siin nad siis hakkasid siblima ja kõplama mulda, visad ja väsimatud nagu sipelgad, kes töötasid koidust videvikuni, argi- ja pühapäevadel. Need esimesed Jaapanist tulnud. Ning varsti sündisid haljad aiad ning põllud orgudes ja lausikutel, linnade külje all. Täna on jaapanlastel oma kooperatiivid, koolid, kirikud jne. Ja'nende lapsed käivad kõrgemates koolides või on juba diplomee- NÄHÄ J A Õ P P I D A , .„ •Siin Brasiilias võid sa nü palju nä-fe ja õppida. Võid kaaluda paljude rahvaste tõde ja võrrelda su omaga. Eks vaata huvitavat portugaallast! Mees sageh ei oska kirjutada oma nime, aga oskab meelitada oma kukrusse rahva raha. Pagariärid — rahva igapäevane leib — on ju nende käes. Ja sageli linnaosades või külades ilusamad ja kõrgemad majad on nende omad. Rahva suu läbi on ta sõimatud eesliks (burro) aga me ei või unustada, et just see rahvas on Brasiilia rahva aluspõhi. Portugaalla-sed olid ju Brasiilia avastajad — Ped-ro. Alvares Gabral — ja esimesed koloniseerijad. Itaalia on annud Brasiüiale palju immigrante ja riigi kodanikke, Sao Paulo linnale ehk lõviosa. Itaalia rahvas on mõjutanud ja kujundanud Brasiilia rahva mõtte- ja hingelaadi: usk, elukombed, tõekspidamised jne. Muuseas olgu märgitud, et see mees oli itaallane, kes aastal 1925. andis esimese hädaabi eesti immigrantide grupile, milline sai löödud välja immigrandihoönest südaööl troopika vihmavalangu kätte. Põhjus: nad tõr^kusid minemast orjadeks kohvi-mõisasse. Sao Paulo. linn itaallaste, poirtu-gaallaste ja hispaanlaste kõrval mahutab enesesse ael suurel hulgal juute, süürlasi, liic jineeše, türklasi ja araablasi (tööstus; kaubandus). Pole vist maailmas rahvust, kelle liikmeid süt ei leia. Sellest rahvaste päritolu kirevusest kõnelevad selget keelt restoranid. Siin on tüüpilisi vene, saksa, itaalia, hispaania; portugali, jaapani, araabia, süüria, austria ja hiina restorane^ rääkimata brasiilia omadest. Xõuna-'Brasiilia koloniseeriti omal \ a'jal sakslaste poolt, kuhu juure kuuluvad veel mõned teised vEuroopast tulnud immilgrandid (hollandlased, belglased). Kuni tänaseni Lõuna- Brasnlia (Rio Grande do Sul, Santa Catarina).on euroopaliku ilmega ja eluviisiga. Seal oii arenenud põllundus ja karjapidamine. Ka kliima on seal rohkem euroopalik ja puhuti talveajal mõnedes kohtades langeb temperatuur mitu kraadi alla nulli ja sajab lund. Hispaania päritoluga rahvast elab ka Sao Paulos kaunis suur arv, ometi ei s^a neid kõrvutada itaallaste või ka portugaallästega, ei tööstuses, äri või ka muul alal. Selle rahva iseloomu ja kombeid, eriti südant, on Garcia Lprca oma luules meisterlikult edasi annud. Mul oli kord juhus'kõnelda härja-võis tluse üle kellegi auväärse tra- • ditsioonilise hispaania härraga! Ta imestas väga kui ütlesin, et minu meelest härjavõitlus on toores ja alaarenenud rahva lõbu, mineviku häbi ja mitte tänase kultuurrahva jaoks. Ta imestas ja ütles, etsee on ilus, sangallik surm. Tapatällis surm tuleks niilkuinii. Vilets siirm. Areenil on aga uhke surm. Ja lisaks need härjad oma elu ajal on väga hästi toidetud ja hoitud. Sageli olen mõlgutanud mõtteid: kui palju võimalusi on mulle antud siin Brasiilias, et näha ja õppida. Võimalusi' kõigi rasside ja rahvaste tundmaõppimiseiks.. Milline rikkus saada osa kogu maailma südame ja hingevaradest! Su ees on lahti suur Rahvaste Raamat, mida sa päevast päeva loed ja kust alati on sul midagi õppida. Su mõte ja hing on muutunud avaramaks, su meel leplikumaks. Sa mõistad nüüd, mis on õige patriotism ja mis on illusioon või ainult reklaam. Sa oled nüüd rohkem sa Ise ja enam — eestlane. V Toronto, Ont. M6R IVS ÄRAVEDU Lic. Mehaanik Sõbralik teenindus ja nõuanne Filtsos Brothers ^ Associate^ § Q u ^ St. E;Tonmto (YcMge juiipes) Tel. O H rikkalikus valikus impoileeHtud lõngu, Iceland lopl löng, al-paca/ anchor needlepoint lõng, kroy lõng j.t. Sobivad varrastel ( MATERJALE KÄSITÖÖKS vMs ^ SIH)DSAD HINNAD. Avatud: esmasp.,--4dlmap.9--6, neljap./reedel 9-€, laup. 9.30-4. il^ve. Tor. — Tel. m-im, keU 3—5 p.l. Kogedes suurt hinna tõusu viljade ostmisel paneb see meid mõtlema, kas neid mõningal määral ei saaks kasvatada koduaias. Kaheldamatult on see võimalik, kui leidub selleks sobiv maatükk ja kui sellega ei kahjustata olemasolevat iluaian-duslikku osa. Ei meenu ühtki köögivilja mis kasvaks vilus, seega tuleb nende jaoks leida päike!S,epaisteline koht. Muldasid esineb koduaedades mitmesuguseid. Ideaalsem oleks keskmine huumusmuld, mis korraliku harimise 'kõrval vajab vaid vastavat väetamist. Siis on liivamaa mis struktuuri parandamiseks nõuab tublit annust freesturvast (Peat moss>, komposti ja sõnnikut. Sageli on maja ehitamisel ümbrus täidetud saviga ja kivi-räbuga. Köögiviljade jaoks peaksime suutma vastava ala tubli labida sügavuselt ümber kaevata ja kivid välja korjata. Savimaa kipub jälle vajuma kõvaks, seepärast vajab kaevamisel samuti freesturvast, komposti ja sõnnikut. Sõnnik mida keedu-viljaaias kasutame olgu soovitavalt poolkõdunenud. KOMPOST . Mõnikord mahub aia nurka, ipõõ-saste taha komposti hunnik. Siia kogume jäätmed, niidetud rohu, lillede ja muud varred ning ka puude lehed. Viimaseid on soovitav kihitada muu materjaliga, suurema kogusena kipuvad nad ,,põlema" ja muutuvad kuivadeks ega kodune. Huniiik tuleb ümber kaevata kord aastas, keerates välise kihi sisse ja seesmuse välja. Kompost on vaevalt tarvitamis-kõlblik enne paari aastat. Viimasel ajal pakutakse koduaed-nikele komposti „tehaseid". Need on metallist, -põhjata tünnid, kaaned peal ja maapinnal luugikesed. Pealt täidetakse tünni äeg-ajalt oleriiasole-vate materjalidega ja selle kõdunemise järgi saadakse kompostimuld kätte alumisest luugikesest. Asi näib olevat hea ja lihtne, tünn värvituna ei riiva silma, on käepärane ja puhas. Esimest „toodangut" peame aga siingi ootama paar aastat ja see ei saa olla kuigi suur. tomat vähemalt mehe pikkust tugi-teivast, kuid need kestavad ka aastaid Koduaeda istutame tomatid ritta 60 sm vahekaugustega, teibad lööme mulda enne istutamist, taini on soovitav paigutada lõuna poole teivast. Tomati kasvatame toe najal ühe või kahe harulisena, lehekaenaldest ilmuvad harud kõrvaldame, taime lehti kunagi' ei kärbita. Hiliseid, majja järelvalmimiseks vndud vilju ei tarvitse hoida valguse käes, valmimist mõjutab siin peamiselt temperatuur. Tomat on tublisti väetist nõudev • taim. Mõnel aastal esineb viljadel to-mati- viljatipumädanik, mil esinevad vilja tippudes mustad, ümarikud lohukesed. Nende põhjustajaks on teatud bakterhaigus kuid suurel määral ka ebajärjekindlus kastmisel ja; väetamisel. Topiati kasv on algul aeglane ja nende igasse vahekohta võib istutada üks salati taim. Viimase tarvitame varakult ja tomatitele jääb siis küllaldaselt ruumi. BAKLAZAAN (Eggplant)^ on sooja-nõudlikum tomatist,' hooldamisvõt-ted aga samad. Kasvatatakse peamiselt põõsana, ei vaja tugi teibaid. Koduaednikul on tavaliselt endal plaanitsetud milliseid köögivilju aias kasvatada, küllap aga esimesena tuleks kõnesse tomat. Neid on palju sorte, sageli on huvitavani tieiste hulgas kasvatada ka .vähem tuntuid. Esmajoones võiksime istutada paar taime „Sv^eet-100". See on varajane, võrdlemisi kõrge sort sõrmeotsa suuruste viljadega mis asetsevad vastastikku, paari kaupa kuni 18 ühes kobaras. Maitselt ori nad magusad ja vaevalt meenutavad tomatit. . teine ebaharilik on „Trip^LCrop", mis võiks aias olla teatud kurioosumiks. See kasvab üle 4 m kõrgeks, on hiline, vajab varajast külvi et taimed oleks tugevad välja istutamise ajaks, viljad on tal hästi suured. Sobib müüri või seina äärde või olgu siis vajaük pikk tugiteivas tagavaraks ja vastav redel. Tomati taimi võiks istutada ka lil-le- peenra tagumisse ritta. Siin vajab ta mulla ettevalmistamist ühe kuup-jala ulatuses. Kui pole tegemist kää-bussordiga „Tiny Tim" j.t. siis vajab SALAT, HERNES, P O R G A N D ^• SALATrtiike ja sorte esineb arvukalt, peamiselt tegeletakse kas pea-või lehtsalatiga. Allakirjutanu pooldab esimesi kuna hea hooldamise juures kasvavad need suureks nagu „kaap^kübarad". Neist on saadaval ka pruunikirju lehiseid sorte. Tüütuma kahjurina esineb neil tigu. Tõrjeks puistatakse taime ümber vastavat mürkhõrgutit juba enne kui ,^pea looma hakkab". AEDHERNES on saadaval paljudes sortides, madalad, keskmised ja kõrged. Esimesed on kõige varajasemad ja vajavad võrdlemisi lühikesi keppe, kõrged kasvavad üle pea ja siis on tarvilikud pikemad kepid või lööme mulda tugevamad teibad millede vahele pingutame nöörid või traadid. Madalaim on vana, timtud sort „Ameerika ime" (American Wonder), põlve kõrgune, seda kasvatasime juba kodumaal, snn on see pisut kõrgem. Torontos külvame esimesed herned aprilli algul. Kiiremaks idanemiseks hoiame seemned ühe öö vees. Kui taimed on vaksa kõrgused, on soovitav neid mullata, kohe järgneb keppide panek. Herne alt vabaneb maa võrdlemisi varakult. Kui kõrval - kasvavad näiteks kurgid, mis vajavad enam ruumi, on võimalik nende kasve juhtida berne alt vabanenud maale. Herned ei vaja värsket väetist, see paneks neid asjatult „kasvu taga ajama". Neil endil on mügärbakterid juurtel, mis toodavad vajalikul määral lämmastikku. PORGANDI sortidest nõuab esmajoones märkimist tömbiötsane ^Nantes" millist kasvatasime juba kodumaal. Teisi sorte on koduaednikul soovitav uurida seemneärides piltidega varustatud pakenditelt. Porgandi seeme idaneb väga aeglaselt, seepärast toimugu ta külvamine kohe kui pind võimaldab, kodumaal külvasime neid vahest ka juba sügisel. On soovitav porgandiga koos külvata samasse ka vähesel määral rediseid. Viimased tõusevad varakult ja märgivad rida kust porgandid ilmuvad ^hiljem. Redistest sobivad siia ümarikud, väiksed sordid millede välja kiskumisega suuresti ei kahjustata nõrku porgandi taimi. (Järgneb) ARVID VILMS
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, May 7, 1981 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1981-05-07 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E810507 |
Description
Title | 1981-05-07-05 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | 1981 [uada [on 1. jsaata Ldgar Wes- [u valsi ka lisada I sisalda ja I Eesti keskse, ipile $200, $150. $125, ^70, 2. Ed-kivat. [e loo-tööd |a aja- [X. . Istlane lebrua- [i. Igas lit siis fli; vä-tabeli Väga lormid Jnidele. Iga lät- IToron-ta igas itlusel; (75^ iljuti-jemanis p:oImas |us. 400 rikka-bvas 22 Btlüsed (õistlus helised la esi- Van-eesti ide re- ' on pa- Ermo letus. mm 3 14 p . 46 5; i,95 \s': 3.35 ^5 • 7,45 - f::i m i -J ^I^WWHW • • AV.-,-, Wm ritud kodanikud oma töökohtadel es. d uniasta iial neid sõnu, mida ütles üks itaalia päritoluga vanahar- m ra m« esimesel Brasiilias danssse ^Sellel kollasel rassil*on suur elujõud ja ühtekuuluvuse tunne. Teiste- ,JCes Brasiiliasse tulnud, on sisr- b rahvastele jnimigrantidele nad või-id hing." t y"^^ ^^^^ mitmes suhtes eeskujuks. Mül oli raske sellest anasaa^a. "si' Tänaseni nad on imeosavad ning visad põllumehed ja aednikud; 'Kui palju uusi puuvilja sorte on nad areta-nud ja kui palju imelilli! Kes teab, võibolla nende mandli-silmade jõud seisab selles, et nad vaatavad — sissepoole. r * M a V TRUST C0«H>0«I*TI0N « « A U t O» 1052 KINGSTON RO.. SCARBOROIIGH. ONT. Olen kaasmaataste teenistuses selle firma juures Kinnisvarade agendina. 50 kontorit Torontos ja lõuna Ontarios. VICTORLIBE TEL. KONTORIS:6943336 kOOUS: 281-5912 KINNISVARADE VAHENDUS! / 7 H.E.S. Segakoori juhatjus, kes on vastutav mineku eest. Esimene rida, vasakult: Ines Foltov ¥alve Tali — sekretär, Viima Landers — ekinaine koorivanem. Teine dda: Harino BoH — km — koorijuht, Osvald Õunapuu —^laekur. n — Kopvll H.E.S. Segakoor on -hoogsas töös,. käies koos kaks korda nädalas, et olla täies vormis onia aastaikontser-diks, milline tuleb toime laupäeval, 9. niail Haniiltonis. Kontserdi kava on valitud huvitav ja peaks pakkuma midagi igale lauluhuvilišele, sest omas ülesseades tuleb kontsert kaheosaline. Esimeses osas kuuldakse väljavõtteid meie koori pdhivarast esitades sarnaseid helimeistreid nagu Jürme, Kreek, Lüdig ja Päts, kelledele sel tsüväd veel Toi ning Purje. Teine kontserdi osa on pühendatud täielikul t möödunud suvd Seedriorul esitatud ja suure populaarsuse võitnud „Nipemaadi teelahkmel" muusikalise osa esiletoomisele, mille autoriks on. teatavasti Jüri Mandre. tsegi Niper-naadi on lubanud •,,kandle kaela" haarata ja kaasa lüüa, kuigi se^.pole veel päris tema rändamiste ,,hoo-aeg". Seekordne Nipernaadi ilmub Avo Kittask'i kehastuses, milline fakt ise peaks tagama kuulajaskonnale „seiklusrikka" muusikalise elamuse. Muidugi teevad kaasa täispanusega ka koori omad solistid, nagu Hilda Sepp. Valve Tali ja Aino Tera. Kontsert poleks ka mõeldav ilma Eva Rammo kindlakäelise klaverisaateta ning loomulikult sünnib kõik see musitseerimine Olaf 'Kopvilleml taktikepi all. Kontsert toimub 9. maU algusega . kell 7.00 õhtul. Koht on tuttav juba paarist eelmisest kontserdist ja selleks on First Place Auditoorium, 350 King St. East, Hamüton. Koht on kättesaadav kõigile — südalinnas. Toronto poolt tulijate'le: 403 pealt välja sõita Main St. E. Main St. mööda sõita kuni Wellingtori St. (tuled). Üks tänav edasi on East Ave., keerata vasakule ja ongi First Place :sisse-ikäik King St. pealt. Auditoorium on teisel korral. Pääsmed kontserdile saadaval eelmüügil kooriliikmeilt ja muidugi ka enne kontserti kohapeal. katsus selgitada!, jMul on siin õnne olnud rohk^ kui võinuks loota. Olen suutnud tõusta kõrgemale kui seda ehk oleksin jõudnud kuskil teisel, maal või manani. Olen hästi kindlustatud materiaalselt; mul on kinnisvarad, raha pangas jne. Pean ütlema, et Brasu-lias võib hästi elada ja isegi rikkaks saada. Aga... kui südame häält kuulata, siis... Annaksin kullas oma kehakaalu, kui saaksin tagasi oma endise elu ja Itaalia." . See oli 40-ne aasta eest. Olen neid gõnu korduvalt revideerinud. Ja pean tunnistama, et nende sõnadega on lausutud palju tõtt ka meie, eestlaste 'kohta. Võiksin ütelda ehk paremini veel: selles tões on sissepargitud meie eestlaste oma nahk. Kui ladina rassi kuuluv ja ladina eluviisiga mees sedasi rääkis, mida ütelda siis meist nordikuist— põhjala poegadest ja tütardest? 40 aastat on mu esimesest hädaaas-tast möödunud. Suuremal arvul rahvuskaaslastest saab siin elatud üle 50-ne aasta. Ja on ka neid kes hiljem tulnud, pärast Teise niaailmasõja algust. Aga kõigile meile üldiselt on olnud esimesed aastad siin häda-ajaks, kui mitte ütelda --^ surmaaas-taiks. KODUAIA! Brasiilia on ladina maailm. Oh,seda täielikult 40-ne aasta eest — 100% meile eestlastele võõras. Polnud midagi kodust siin, ei maas, ei vetes ega ka taevas. Kõik vdõraš: rahvas, keel, elukombed, usk, rahva hing ja veri..,.' Paljud inimesed mõtlevad ekslikult, et lõunamaalane on rõõmsa ning elava iseloomuga. Qtse ümberpöördult, brasiillane on sentimentaalne ja kurvameehie. Aga ka sensuaalne. Ja see ladina veri ehk süda on nagu magav vulkaan, mis võib äkitselt elava tulena hiilata. Kas õnneks või needuseks. Ometi siin Brasiilias, selles, suures sulatispotis, kus kõigi maade ja mandrite ras-se ja rahvaid on kokku valatud, on ka koht kainel anglosak-soonil ja jonnakal nordlkul. Ladina veri ja eluviis siiski valitseb siin tänapäevani, MEIL OLT V Ä G A MSKE , 0 0 Raske, väga raske oli meil, eestlastel see kokkusulamise valu ja üleminek. Aga polnud teist võimalust. Pidi: me astuma üle surmajoone. Kes kirgastus? Kes läks kaduma? Mis muutus? Mis püsima jäi? Sellele võib ai-iks ise meist vastata. Eesti Kodu toiger, V. Voika-(^eljaga)p H. KIv!, l.Feot, I. Maar, E. Talve Ja o i » 0 /*' Eesti Kodu huviringidest ja klubidest kõige . aktiivsem, on olnud Piljardi Klubi oma ligi 40; liikmega, neist üks naisliige. Teist aastat korraldati piljardi (snooker) võistlused,* lõpupunktiks oli auhindade jagamine 8. apr. omavahelisel koosviibimisel. Kutsutud külalistena olid reisibüroo omanik Hans,Kivi ja Eesti Kbdu^esi-mes Richard Metslang. H. Kivi andis üle üldklassi auhinna^ alates Kivi reisibüroo rändauhinnast meistrile, kelleks tuli klubi esimees Hans Pent. Samuti H. Pent võitis' pr. Alviine Oluperi rändauhinna (ta abikaasa Theodori mälestuseks) senior-klassi meistrile, seda teist aastat järjest. Pr. Oluper sai õnnetult surma^m.a. detsembris, rändauhinna jä muud senior- klassi auhinnad andis üle, R.' Metslang. Auhindade jagamisef ja " võidu-lintide rinda panemisel abista- -sid klubi julfätuseliige Endel Toiger ja auliige Vambola Võika. . Võistlustest võttis üldklassis osa . mängijat, neist 10 ka senior-klassis (65 a, ja üie). M!a. suurmieister Heiki Kuld määruste kohaselt ei saabud rohkem võistelda kui ainult kaitseda suurmeistn tiitlit üldklašsi meistri H. Penti vastu. H. Kuld võitis teistkordselt Anette leivatööstuse ränd- . karika võitude vahdkorraga 3:1.. Kahjuks tal ei olnud võimalik koosviibi-misele tulla, karika ja sellega kaas,u-va jäädava auhinna ta sai hiljem. Auhindadele tulid järgnevad võistlejad: Üldklass: 1) Hans Pent 27,5 punkti, 2) Rein Raud 26,5, 3) Arvo Pallop 26, 4) Hugo Aaslepp 25, 5) Edvard Si-monlatser 25. lohutusauhind Evald Mathiesen. Senior-klass: 1) Hans Pent 2! punkti, 2) Arvo Pallop 20, 3) Edvard Simonlatser 17, 4) Elmar Maldre 14, 5) Endel Toiger 13, 6) Tõnis Hurt 13. Võistlused olid väga tasavägised, paljudel juhtudel võidu otsustas viimase inängupalli sisselöömine. Tasa-vägisust näitab seegi, et möödunud aasta meister üldklassis ei pääsenud auhinnale. Võrdse pünktide-seisu puhul järjekorra määrasid lisamängud. Piljardi Klubi lähemas tegevuskavas on kevadel „handicap" võistluste korraldamine, s.o. mängüpunktide etteandmisega võistluste tugevamatelt nõrgematele.' '. i '•••E.T. , 'Pea meeles: see on uus maailm, kus vaUtsevad uued tõed: õpi tundma, mis siin on võimalik ja mis võimata ning lepi paratamatusega. Siin suures sulatispotis valatakse uut rassi ja rahvast, siin sünnivad riigi kodanikud mitme protsessi ja rist-sugutuse läbi. See on uus sort inimes i . • Ära võõrasta enam mustnahalise käepuudefega pea inetuks pakse neegrihuuli! Ka sellel rahval on õigus elule. Samba koolid; karneval ja Imanja' (Veteema) kultus, -mis sinule üpris võõras, on nende südamelaul. Vaata jaapanlasi nende töökuses ja tõsiduses. See rahvas on saanud Brasiilias maa õnnistuseks. Üpris vaesed ja suures osas kirjaoskamatud, nad tulid siia kitsast kodust, kus elanud kokkusurutuna n^gu silgud 'karbis. Siin nad nägid avarust: kui palju maad, kui palju tliihja maad! Maad igale inimesele, kek armastab mulda ja põldu. Siin nad siis hakkasid siblima ja kõplama mulda, visad ja väsimatud nagu sipelgad, kes töötasid koidust videvikuni, argi- ja pühapäevadel. Need esimesed Jaapanist tulnud. Ning varsti sündisid haljad aiad ning põllud orgudes ja lausikutel, linnade külje all. Täna on jaapanlastel oma kooperatiivid, koolid, kirikud jne. Ja'nende lapsed käivad kõrgemates koolides või on juba diplomee- NÄHÄ J A Õ P P I D A , .„ •Siin Brasiilias võid sa nü palju nä-fe ja õppida. Võid kaaluda paljude rahvaste tõde ja võrrelda su omaga. Eks vaata huvitavat portugaallast! Mees sageh ei oska kirjutada oma nime, aga oskab meelitada oma kukrusse rahva raha. Pagariärid — rahva igapäevane leib — on ju nende käes. Ja sageli linnaosades või külades ilusamad ja kõrgemad majad on nende omad. Rahva suu läbi on ta sõimatud eesliks (burro) aga me ei või unustada, et just see rahvas on Brasiilia rahva aluspõhi. Portugaalla-sed olid ju Brasiilia avastajad — Ped-ro. Alvares Gabral — ja esimesed koloniseerijad. Itaalia on annud Brasiüiale palju immigrante ja riigi kodanikke, Sao Paulo linnale ehk lõviosa. Itaalia rahvas on mõjutanud ja kujundanud Brasiilia rahva mõtte- ja hingelaadi: usk, elukombed, tõekspidamised jne. Muuseas olgu märgitud, et see mees oli itaallane, kes aastal 1925. andis esimese hädaabi eesti immigrantide grupile, milline sai löödud välja immigrandihoönest südaööl troopika vihmavalangu kätte. Põhjus: nad tõr^kusid minemast orjadeks kohvi-mõisasse. Sao Paulo. linn itaallaste, poirtu-gaallaste ja hispaanlaste kõrval mahutab enesesse ael suurel hulgal juute, süürlasi, liic jineeše, türklasi ja araablasi (tööstus; kaubandus). Pole vist maailmas rahvust, kelle liikmeid süt ei leia. Sellest rahvaste päritolu kirevusest kõnelevad selget keelt restoranid. Siin on tüüpilisi vene, saksa, itaalia, hispaania; portugali, jaapani, araabia, süüria, austria ja hiina restorane^ rääkimata brasiilia omadest. Xõuna-'Brasiilia koloniseeriti omal \ a'jal sakslaste poolt, kuhu juure kuuluvad veel mõned teised vEuroopast tulnud immilgrandid (hollandlased, belglased). Kuni tänaseni Lõuna- Brasnlia (Rio Grande do Sul, Santa Catarina).on euroopaliku ilmega ja eluviisiga. Seal oii arenenud põllundus ja karjapidamine. Ka kliima on seal rohkem euroopalik ja puhuti talveajal mõnedes kohtades langeb temperatuur mitu kraadi alla nulli ja sajab lund. Hispaania päritoluga rahvast elab ka Sao Paulos kaunis suur arv, ometi ei s^a neid kõrvutada itaallaste või ka portugaallästega, ei tööstuses, äri või ka muul alal. Selle rahva iseloomu ja kombeid, eriti südant, on Garcia Lprca oma luules meisterlikult edasi annud. Mul oli kord juhus'kõnelda härja-võis tluse üle kellegi auväärse tra- • ditsioonilise hispaania härraga! Ta imestas väga kui ütlesin, et minu meelest härjavõitlus on toores ja alaarenenud rahva lõbu, mineviku häbi ja mitte tänase kultuurrahva jaoks. Ta imestas ja ütles, etsee on ilus, sangallik surm. Tapatällis surm tuleks niilkuinii. Vilets siirm. Areenil on aga uhke surm. Ja lisaks need härjad oma elu ajal on väga hästi toidetud ja hoitud. Sageli olen mõlgutanud mõtteid: kui palju võimalusi on mulle antud siin Brasiilias, et näha ja õppida. Võimalusi' kõigi rasside ja rahvaste tundmaõppimiseiks.. Milline rikkus saada osa kogu maailma südame ja hingevaradest! Su ees on lahti suur Rahvaste Raamat, mida sa päevast päeva loed ja kust alati on sul midagi õppida. Su mõte ja hing on muutunud avaramaks, su meel leplikumaks. Sa mõistad nüüd, mis on õige patriotism ja mis on illusioon või ainult reklaam. Sa oled nüüd rohkem sa Ise ja enam — eestlane. V Toronto, Ont. M6R IVS ÄRAVEDU Lic. Mehaanik Sõbralik teenindus ja nõuanne Filtsos Brothers ^ Associate^ § Q u ^ St. E;Tonmto (YcMge juiipes) Tel. O H rikkalikus valikus impoileeHtud lõngu, Iceland lopl löng, al-paca/ anchor needlepoint lõng, kroy lõng j.t. Sobivad varrastel ( MATERJALE KÄSITÖÖKS vMs ^ SIH)DSAD HINNAD. Avatud: esmasp.,--4dlmap.9--6, neljap./reedel 9-€, laup. 9.30-4. il^ve. Tor. — Tel. m-im, keU 3—5 p.l. Kogedes suurt hinna tõusu viljade ostmisel paneb see meid mõtlema, kas neid mõningal määral ei saaks kasvatada koduaias. Kaheldamatult on see võimalik, kui leidub selleks sobiv maatükk ja kui sellega ei kahjustata olemasolevat iluaian-duslikku osa. Ei meenu ühtki köögivilja mis kasvaks vilus, seega tuleb nende jaoks leida päike!S,epaisteline koht. Muldasid esineb koduaedades mitmesuguseid. Ideaalsem oleks keskmine huumusmuld, mis korraliku harimise 'kõrval vajab vaid vastavat väetamist. Siis on liivamaa mis struktuuri parandamiseks nõuab tublit annust freesturvast (Peat moss>, komposti ja sõnnikut. Sageli on maja ehitamisel ümbrus täidetud saviga ja kivi-räbuga. Köögiviljade jaoks peaksime suutma vastava ala tubli labida sügavuselt ümber kaevata ja kivid välja korjata. Savimaa kipub jälle vajuma kõvaks, seepärast vajab kaevamisel samuti freesturvast, komposti ja sõnnikut. Sõnnik mida keedu-viljaaias kasutame olgu soovitavalt poolkõdunenud. KOMPOST . Mõnikord mahub aia nurka, ipõõ-saste taha komposti hunnik. Siia kogume jäätmed, niidetud rohu, lillede ja muud varred ning ka puude lehed. Viimaseid on soovitav kihitada muu materjaliga, suurema kogusena kipuvad nad ,,põlema" ja muutuvad kuivadeks ega kodune. Huniiik tuleb ümber kaevata kord aastas, keerates välise kihi sisse ja seesmuse välja. Kompost on vaevalt tarvitamis-kõlblik enne paari aastat. Viimasel ajal pakutakse koduaed-nikele komposti „tehaseid". Need on metallist, -põhjata tünnid, kaaned peal ja maapinnal luugikesed. Pealt täidetakse tünni äeg-ajalt oleriiasole-vate materjalidega ja selle kõdunemise järgi saadakse kompostimuld kätte alumisest luugikesest. Asi näib olevat hea ja lihtne, tünn värvituna ei riiva silma, on käepärane ja puhas. Esimest „toodangut" peame aga siingi ootama paar aastat ja see ei saa olla kuigi suur. tomat vähemalt mehe pikkust tugi-teivast, kuid need kestavad ka aastaid Koduaeda istutame tomatid ritta 60 sm vahekaugustega, teibad lööme mulda enne istutamist, taini on soovitav paigutada lõuna poole teivast. Tomati kasvatame toe najal ühe või kahe harulisena, lehekaenaldest ilmuvad harud kõrvaldame, taime lehti kunagi' ei kärbita. Hiliseid, majja järelvalmimiseks vndud vilju ei tarvitse hoida valguse käes, valmimist mõjutab siin peamiselt temperatuur. Tomat on tublisti väetist nõudev • taim. Mõnel aastal esineb viljadel to-mati- viljatipumädanik, mil esinevad vilja tippudes mustad, ümarikud lohukesed. Nende põhjustajaks on teatud bakterhaigus kuid suurel määral ka ebajärjekindlus kastmisel ja; väetamisel. Topiati kasv on algul aeglane ja nende igasse vahekohta võib istutada üks salati taim. Viimase tarvitame varakult ja tomatitele jääb siis küllaldaselt ruumi. BAKLAZAAN (Eggplant)^ on sooja-nõudlikum tomatist,' hooldamisvõt-ted aga samad. Kasvatatakse peamiselt põõsana, ei vaja tugi teibaid. Koduaednikul on tavaliselt endal plaanitsetud milliseid köögivilju aias kasvatada, küllap aga esimesena tuleks kõnesse tomat. Neid on palju sorte, sageli on huvitavani tieiste hulgas kasvatada ka .vähem tuntuid. Esmajoones võiksime istutada paar taime „Sv^eet-100". See on varajane, võrdlemisi kõrge sort sõrmeotsa suuruste viljadega mis asetsevad vastastikku, paari kaupa kuni 18 ühes kobaras. Maitselt ori nad magusad ja vaevalt meenutavad tomatit. . teine ebaharilik on „Trip^LCrop", mis võiks aias olla teatud kurioosumiks. See kasvab üle 4 m kõrgeks, on hiline, vajab varajast külvi et taimed oleks tugevad välja istutamise ajaks, viljad on tal hästi suured. Sobib müüri või seina äärde või olgu siis vajaük pikk tugiteivas tagavaraks ja vastav redel. Tomati taimi võiks istutada ka lil-le- peenra tagumisse ritta. Siin vajab ta mulla ettevalmistamist ühe kuup-jala ulatuses. Kui pole tegemist kää-bussordiga „Tiny Tim" j.t. siis vajab SALAT, HERNES, P O R G A N D ^• SALATrtiike ja sorte esineb arvukalt, peamiselt tegeletakse kas pea-või lehtsalatiga. Allakirjutanu pooldab esimesi kuna hea hooldamise juures kasvavad need suureks nagu „kaap^kübarad". Neist on saadaval ka pruunikirju lehiseid sorte. Tüütuma kahjurina esineb neil tigu. Tõrjeks puistatakse taime ümber vastavat mürkhõrgutit juba enne kui ,^pea looma hakkab". AEDHERNES on saadaval paljudes sortides, madalad, keskmised ja kõrged. Esimesed on kõige varajasemad ja vajavad võrdlemisi lühikesi keppe, kõrged kasvavad üle pea ja siis on tarvilikud pikemad kepid või lööme mulda tugevamad teibad millede vahele pingutame nöörid või traadid. Madalaim on vana, timtud sort „Ameerika ime" (American Wonder), põlve kõrgune, seda kasvatasime juba kodumaal, snn on see pisut kõrgem. Torontos külvame esimesed herned aprilli algul. Kiiremaks idanemiseks hoiame seemned ühe öö vees. Kui taimed on vaksa kõrgused, on soovitav neid mullata, kohe järgneb keppide panek. Herne alt vabaneb maa võrdlemisi varakult. Kui kõrval - kasvavad näiteks kurgid, mis vajavad enam ruumi, on võimalik nende kasve juhtida berne alt vabanenud maale. Herned ei vaja värsket väetist, see paneks neid asjatult „kasvu taga ajama". Neil endil on mügärbakterid juurtel, mis toodavad vajalikul määral lämmastikku. PORGANDI sortidest nõuab esmajoones märkimist tömbiötsane ^Nantes" millist kasvatasime juba kodumaal. Teisi sorte on koduaednikul soovitav uurida seemneärides piltidega varustatud pakenditelt. Porgandi seeme idaneb väga aeglaselt, seepärast toimugu ta külvamine kohe kui pind võimaldab, kodumaal külvasime neid vahest ka juba sügisel. On soovitav porgandiga koos külvata samasse ka vähesel määral rediseid. Viimased tõusevad varakult ja märgivad rida kust porgandid ilmuvad ^hiljem. Redistest sobivad siia ümarikud, väiksed sordid millede välja kiskumisega suuresti ei kahjustata nõrku porgandi taimi. (Järgneb) ARVID VILMS |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-05-07-05