Home

1986-07-03-08

Reference URL

Add tags

Comment

Rate

To link to the entire object, paste this link in email, IM or document
To embed the entire object, paste this HTML in website To link to this page, paste this link in email, IM or document
To embed this page, paste this HTML in website

Meie Elu = Our life, July 3, 1986

1986-07-03-08

8 of 8

View Description

View PDF & Text

Download

small (250x250 max)

medium (500x500 max)

Large

Extra Large

large ( > 500x500)

Full Resolution

This page

All

PDF
Text

search this item

Text Search...

8 3. j Ü U L l L - THURSDAY, JULY 3' „Meie Elu*, nr. 27 (189S) 198(8
•D
^iiill'
- 4
Kümme aastat
• õpetaja A, Kivisiku
^^^^^ • s
Möödunud nädalal täitus kümme
aastat Hamiltoni koguduse esimese
õpetaja, August Kivisiku surmast.
Lahkunud hingekarjast mälestas
kogudus oma kalmistupühal Hamiltoni
Woodlandi kalmistul, mida eestlased
tunnevad Metsakalmistu nime
all. '
Kuna kogudusel on sellel kalmistul
kaks matuseplatsi, toimub igal
aastal kaks teenistust, üks vanal,
teile uuel matuseplatsil.
Ka tänavu peeti esimesena' teenistus
koguduse uuel matuseplatsil
Tavakohasel teenistusel teenis koguduse
õpetaja Tõnis Nõmmik.
Sealt siirduti koguduse vanale ma-tuseplatsile,
kus puhkab koos paljude
koguduse liimetega ka õpetaja
Kivisikk, Teenistuse alguses asetasid
õp. Kivisiku hauale pärja, koguduse
nimel, esinaine Ingrid Tamm ja
nõukogu liige Leo Saar, kuna trsim-petisoölo
lahkunu mälestuseks mängis
G. Young.Öp. Nõmmik oma jutluses
meenutas kadunud õpetajat kui
truud ]umalasõna sulast. Ilusa ilma
tõttu oli osavõtt rohkearvuline.
ies kolmekümnendail aastail
Tallinna Westholmi gümnaasiumis,
said mu erilisiks huviobjekteiks nimetatud
kooli juures tol ajal tegutse- \
nud õpilaskoor ja sümfooniaorkester.
Mõlemaid kollektiive juhatas
tuntud koprimaestro Tuudur Vettik.
Lähemalt jälgides nii koori kui ka
orkestri tegevust, avastasin peatselt
• i. Vettiku parema käe, kelleks osu-tus
vanema klassi õpilane Roman
Toi. Viimane ei mänginiid üksnes
klaverit, orelit ja viiulit, vaid vajaduse
koi^rai usaldati ning ulatati talle
juhi p^olt ka taktikepp, mida ta ilmse
oskusrning osavusega kasutas.
Nüüd, üle poolesaja aasta hiljem,
uuesti eesti„koorile ning orkestrile"
pilku heites,'seda mitte aga enam
Westholmi kooli piiratud mastaabis,
vaid kogu Välis-Eesti muusika ulatuses,
põrkub taas silm tuttavale l^uju-le.
Küll parema ja vasema käega ning
käena, organiseerides, luues, korraldades,
^iivustades, dirigeerides ja
üleval pidades, on Roman Toi aastakümnete
jooksul tugeva ning püsiva
pitseri asetanud mfej rahvuslikele ja
muusikalisile üritusile, institutsioonele
ning produktsioonile. Igalpool,
kus on viljeldud eesti muusikat, on
tunda ja leida Toi laskel laaste ning
lõhna.
Roman Tol sai 18. jiiunil 70-aasta-seks.
Õnnitlen Sind koolivend! Jäht-sa
sünnipäeva puhul korraldas Esto-.
nia koor järgmisel õhtul kontserdi
Toronto Walter Hallis, mis üliest
kiiljest tutvustas jällegi Toid koorijuhi
ning komponistina, j samas aga
reetis laialdasemalt juubilari ideaale,
pürgimusi ning praktilisi saavutusi,
järgmised tõigad tulid kontserdil reljeefselt
nähtavale: Esiteks, Roman
Toi on eesti patrioot selle sõna parimas
mõttes; Eesti muusika jä selle
levik on talle südameasjaks ja kutsumuseks.
Õhtu kavas figureeris^id selletõttu
ühtekokku kahteteistkümne
eesti helilooja nime, alates Tuudor
Vettiküst ja lõpetades Roman Toiga.
Teisekd, eelnevale lähedalseisvana
ning sõltuvana — sünnipäevalaps
Toi on rahvahelilooja. Keegi muusi-kakriitikuist
ütles kord: , , 0n olemas
kolmesuguseid komponiste. Ühed
kirjutavad üksnes iseendile, teised
jäädvustavad noote paberile kaashe-liiöojate
või nn. asjatundjate tarvis,
kolmandad loovad muusikat tarbijaile
ning kuulajaile.'^ Sinna kolmandasse
kategooriasse mahub õnneli-kuh
me juubilargi. Väidetus veendusime
nautides sünnipäeva-kontserdil
Toi kantaati ,,Mängumees" —
helitöö, mis otse pulbitseb sundima-
, tusest, segamatusest, selgusest ning
soojusest. Koorile, solistidele /(Avo
Kittask, Valve Tali, Liina Lepik)' ja
pianistile,(Charles Kipper), samuti
rahvaviisidele, nende sugemetele,
aariatele, ja retsitatiividele^ olid kõik
õiged lõngaotsad õigetel aegadel
ning kohtadel kätte antud. Tulemus:
värvikas, päikesepaisteline ning hubaselt
kodune vaip, millest aga ka iga
külaline võib rõõmu tunda.
Kolmandaks, peatugem hetkeks
juubilari ühe õnnestunuma koori-sünnituse
ja lapse juures — õhfu
korraldaja Estonia Kpor. \^älis-
Eesti koorid paraku vananevad. Mitte
aga Estonia. Nii vänusegruppide
kui ka repertuaari poolest püsib nimetatu
võidutsedes tasakaalu kesl^-
punktis — uusi nägusid ilmub parajates
intervallides koori kauneisse ridadesse.
Kahtlematult on sellist nähet
edustanud. Toi taidelise Võimekuse
kõrval, juubilarist maestro posi-liivne
ellusuhtumine ja inspireeriv
isiksus. Toi on lauljatele ning esinejaile
rohkem l^ui paljas dirigent, kes
aina taktikeppi vehib. Ta on sama-aegseh
mõistev hingehooldaja, juV
gustav kaasatõmbaja ja elukogenud
koolmeister. Tabavad ning mänglevad
nagu ori ta helid, on ka ta sõnasümbolid,
mõttekillud; võrdumid,
1^ ~
koguduse Võidupüha jumalateenistus peeti perekond Hiir'te suviüas pühapäeval, 22. juu-õpetaja
Udo Petersoo jutlustamas, paremal — üldvaade. Foto — E. Eerme
Vana-Andrese koguduse
Võidupüha jumalateenistus MÜÜGID
kontrastid ja illustratsioonid. Kõige
valjemgi tõde ning nõue pakitakse
Toi poolt ikka lunastavasse ning leevendavasse
huumori paberisse. Aga
las Estonia lauljad ise seletagu. Üks
neist näiteks märgib: „Roman Toi
energia on nakatav! Ta käitub meiega
kui helde karjane — ülikannatli-kult,
sooja huumoriga, paneb meid
nõudma endilt rohkem ja rohkem —
nii palju kui aniiab. Peale pikka^har-jutust,
tulen koju kergema südamega,
tervema tundega." Teine lausub:
„Dr. Toi kui helilooja ja koorijuhi
märkimisväärseis võimetes ei ole
mingit kahtlust. Sinna juurde kuulub
aga veel üks ülimalt oluline dimensioon-
isiksus. Haarav, sütitav, kõrgetasemelist
interpretatsiooni nõudev
ja soodustav — kõik need omadused
rajatuna sügava musikaalsuse
ja hea koorijuhtimise tehnika põhjalikule
valdamisele on kujundanud
maestro Toist eestlaste tippkoorijü-hi.
Ja paljudele meist lemmikkoori-juhi."
Kolmas lisabr,,On pmaette
elamus, kui harjutuselToi võtab lauljal
kui käest kinni ja viib silp-silbilt,
noot-hoodih endaga kaasa ja pea
märkamatult /(vahel küll ka kõva
,,tuupimisega"! on õpitav helitöö
korraga elav, mõttetihe, terviklik
muusika-luule süntees... Kunagi ei
ole Toi üleolev oma lauljate vastu,
pigem sugereerib ta neile kindlust ja
esinemisjulgust ning vabastab põhjamaalase
tagasihoidva tundeskaala."
Neljandaks, kontserdi kavaleht oli
trükitud kahes keeles — eesti hing
inglise. Miks nii? Sest üritusest võttis
osa hea hulgake ,,umbkeelseid".
Seegi on kiiduväärt.. Toi patriootsus
ja muusika ületavad rahvuspiirid. Ta
sihiks on eesti parema taide tutvustamine
kanadalasile ning teistele
mitte-eestlasile. Eks võeti sellel eesmärgil
ette, mulluste jõulude ajal, ka
pikem koorireis Pühale maale, kus
lauldi eesti keeles Jeruusalemmas, Pet-lemmas
ja teistes Piibli linnades-asula-tes-
paikades. Selline tegu annab ühtlasi
tunnistust juubilari Usulisele hu-
' vile, mis väljendub sünnipäevalapse
. kiriklikus töös — organistina koorijuhina
ja usuteaduse instituudi lektorina,
eht kõige markeeritumalt ta vaimulikus
heliloomingus, kus prominentselt
esile astuvad kantaatSuur
on, Jumal, Su ramm ". Piibli tekstile
kirjutatud „Gorinthians 13:1" ja
koori-orkestriteos ,,Laudate Deo".
"Loetletuile lisaks on Toi kompor
neerinud arvukalt vaimulikke laule.
Vaevalt möödub jõulupühi eesti ko-gudusis,
kui neis poleks esitatud juubilari
voolavaid viise. Õigustatult
loeme sellepärast New Yorgi Eesti
Meeskoori albumist: „Heliloojana
toetub Toi ainevalik oluliselt kahele
teemale: isamaa ja usk."
Sai juba mainitud, et Toi on andekas
pedagoog. Lisagem öeldule kaalu
juurde. Viiendaks: maestro on ise
õppinud mitmeisõppeasutusis, olulisemad
neist: Tallinna Konservatoorium,
Shveitsis asuv Institute de
l^autes Etudes Musicales ja Toronto
Ülikooli muusikafakülteet. Viimaselt
saavutab Toi doktorikraadi 1977. a.,
kirjutades väitekirja ,,Estonian Folk
Music".Me maestrost saab tehtud
mees ja ta hakkab õpetama Toronto
Konservatooriumis muusikateooriat,
dirigeerimist ja kompositsiooni.
Üks ta silmapaistvamaid õpilasi —
eestlane Peter Tammearu, pianist,
helilooja ja muusikakriitik. Pedagoogika
ühendab Toid ka Metsaülikooliga
ja Balti teadlaste konverentsidega.
Muusikateadus, kriitika ja vaatlused;
nendega tegeleb Tõigi alustades
-vastutusrikast tööd, muusikaarmastajate
kujundajana^ juba kodumaal.
Sõja päevil oli Ita Ringhäälingu sümfoonilise
muusika kommentaator ja
raadio lasteooperite looja. Ka jätkus
tal energiat artiklite kirjutamiseks
ajakirjadele ning ajalehtedele. Muu-
.CI3>()4IZ>l)«n>()CD»()4B»()'4»0«»<)OX»(K13»U«»0«II>0<IIX)cn>a
..MEIE ELU" asutas Eesti ühiskond
ja seisab eesti ühiskonna teenistu*
CQS.
K3s»()«D»o<xi>(i4xa>()<c>()<is&o<ci:&nai»o<a»(KEa>0€[i»i>«a>()a3DO
On ilusaks kombeks, et kogudused
korraldavad suveti vabas looduses
jumalateenistusi.
Teist korda toinius Vana-Andrese.
Koguduse. Vabaõhu-jumalateenistus,
märkimaks meie Võidupüha, perek.
Hiir'te suvilas, Barrie lähedal kuhu
pühapäeval, 22. juunil kogunes arvukalt
koguduse liikmeid koos sõpra-
Jumälateenistus, kus teenis koguduse
õpetaja Udo Petersoo, algas
sümboolse lauluga:,,Kuule, kuis kõlab
kodumaa ra'alt nurmedelt, niitudelt,
metsast ja mäelt."
Jutluses õpetaja rõhutas õigust
ja vabadust. Vabadus, millise võitsime
Vabadussõjas, bn kodumaa
vanglas. Võit, kui tõde, on jääv ja
püsiv. Vanglad ei saa seda olematuks
teha. Õigus, millest räägime, on Jumala
tode. Eestlase usk ei ole ainult
JumalassejVaid ka oma rahvasse ja
õigusesse. Seda usku ei matnud meil
orjapõli ja ei mata ka kodumaal praegu
valitsev võim. Meie võidu otsus-»
tas usk endasse, rahvasse, õigusesse
ja Jumalasse.
Jumalateenistus lõppes meie rahvushümniga.
,
Pärast jumalateenistust pakuti perek.
Hiirte ja koguduse naisringi
poolt rikkalik eine. Veedeti kaunis
looduses ülejäänud päev sõprade ja
tuttavatega ning loodi uusi tutvusi.
ee
JÕEKÄÄRUL MUUA
korralik suvila. Nõuetele vastav
septiktank, soe ja külm vesi ja
puurkaev. 0 Tol. 488-8533.
NALJAD
Varem oli meil töörahvast kurnav
tsaar, siis despootlik Stalin ja mis on
meil täna?"
Vaadake kalendrit. Täna on esmaspäev."
Jl*I.Hi^..[ig.'l"W!...IMll'
Chartered Accountant
Süite 1802,181 Unäversäty Ave., Toronto, Ontarõo, NISH 3rVä7
Tel 864-0099
11. juunil suri E.E.L.K.
ani koguduse õpetaja praost Einar
Kiviste. Matusetalitus toimus
14. juunil Sydney Läti kirikus ja
tuhastamine Rookwoodi krematooriumis.
Praost Einar Kiviste oli sündinud
15. okt. 1906 a. i
sika esseistina on juubilar tegutsenud
tänaseni.
Kui mitu, kus ja millal on väliseestlased
laulupidusid korraldanud?
Küsige Toih. Tal on kõik sellised
arvud ja ajad teada. On ju suuremale
osale neist sünnipäevalaps tõhusa
panuse andnud organiseerijana, üldjuhina
ning komponistina. Sellistele
suurpidustustele on ta sageli saabunud
ühes oma vaprate sõdalastega -
Geislingeni Meeslaulu Selts, Montreali
Eesti Nais-ja Segakoor, Toronto
Eesti Mees-ning Segakoor ja Estonia
k^or.
Kui omal ajal, pärast J. Markuse
surma. Kanada eesti konsuli koht
vakantseks jäi, siis oli kuulda sosis-tamisi:
küllap saab uueks konsuliks
Roman Toi, tal see amet enam-Vä-hem
selge, eks ta ole töötanud Markuse
abilisena juba aastaid! Siiski,
Toist ei saanud konsul ja seda õnneks
— seda varakam on Välis-Eesti muusika
ning taie oma mitmesuguseis
väljendusis. Puha õigus oli dr. Toil,-
kui ta ühel Kultuurikongressil lausus:
„Oleme paguluses poliitiliselt,
kuid mitte vaimselt." Olles rohkem
kui täispanuse viimasele kinkinud,
võib ta sügava rahuldustundega käi-.
. dud teele tagasi vaadata. Meie aga
publikuna ja kaasaelajana toimunule
täname Suurt Loojat heade andide
eest, mis ei ole meiegi rahva osas just
kitsid olnud. Kujukaks näiteks öeldule
on Roman Toi isik ja elutöö.
Soovime jätkuvat loomevärskust
nooruslikule juubilarile. Ühinegem
selleks Westholmi kooli lipukirjaga:
per aspera ad astra!
August Kiilaspead
mälestades
August Kiilaspea, Sind ei näe meie
enam! Sa olid hea kaaslane muusikas
ja Toronto Eesti Meeskooris kaas-laulja.
Sinus oli suur isiksus, kes
algatatud ideedele jäi truuks ja tegi
kaasa kõiksed üritused, millised ette
võtsid ning millistele ise kaasa elasid
kuni viimse elupäevani.
Sa omasid meelistegevusena eesti
muusika, nii orkestris asutajana,
kaasamängijana, meeskooris asutajana,
koorijuhina ja lauljana. Sündinuna
1905.aasta 9. mail Viljandimaal
Uue-Kariste Kesksilla algkoolijuha-/
taja pojana, oli Sul verre antud muu-sikatunnetus
ja armastus sellele. Juba
seitsme aastasena algasid tegelikult
muusikaga, mängides kaasa isa
poolt juhatatud- kohalikus orkestris.
Su lemmikpilliks oli viiul, kuid olid
võimeline käsitama mitmeid instrumente,
millistest tõid välja kauneid
helisid. Edaspidine koolitee kulges
Viljandi Gümnaasiumi ja selle järele
Olustvere Põllumajanduse kooli.
Töötasid Tartus Eesti Põllutöökoja
alluvuses riikliku loomakasvatuses
nõuandjana. Omasid erialaliseh hõ-berebastekasvatuse
suuri teadmisi,
olles viimati Rebasel A/S Lihaeks-pordi
hõberebase kasvatuse juhatajana.
Suur põgenemisaasta, 1944, tõi Su
koos abikaasa Leida Nelbergiga Saksamaale,
kus Geislingeni eestlaste
Sllurlaagris tegelesid muusikaga.
Mängisid kaasa Geislingeni Eesti
Teatri orkestris ja laulsid Eesti Meeskooris.
Lõpliku uue kodu asutasid Torontos
1950. aastal. Koheseh aitasid asutada
Toronto Eesti Meeskoori,-olles
selle asutajaliige ja esimene koorijuht.
Kooriliikmete arv tõusis kiiresti
ja andsid esimese eesti meeskoori
kontserdi Torontos kuue kuu järele.
Oli täide läinud su suur soov: asutada
meeskoor, hiljem orkester, kus
ise said kaasa töötada ja mõlemaid ka
elujõuliseks muuta. Su teenete eest
valiti Sind tema auliikmeks. Sinu
oomulik armastus eesti muusikale
on kandunud edasi Su pojasse ja
tema poegadesse. '
Sinu elu oli ilus muusikas ja Su
lahkumisega 18. mail 1986 oleme
kaotanud hää lauluvenna ja sõbra!
Lubame Sulle;,, Alati Sinule, kodumaa,
kõlagu vabade meeste laul!"
Oleme kaotanud Sinu,' kuid mitte
mälestuse Sinu tööst ja Sinust.
Lauluvennalikult
, E M I L EERME
TEM asutajate liikmete ja
lauluvendade riime!
..MEIE ELU''
lugejad, ärge unustage, oma
sõpradele soovitamast
..MEIE ELU"
Kuulen raadiost, et produtseeri-me
rohkem liha, võid ja mune. Aga
mu jääkapp on tühi. Kas võite mulle
nõua anda?"
Aga loomulikult. Pange jääkapi
pistik raadio seinakontakti."
0
,,Miks nii kurva näoga, Villem?"
küsib naaber.
Lugesin äsja üht raamatut väga
kurva lõpuga."
,,Mis raamat see siis oli?"
,,Mu pangaraamat."
m
Sõnumid ja teated palume toimetusele
anda
HILJEMALT REEDEL,
et kindlustada nende ilmumine
järgmise nädala lehes.
Prantslane, inglane ja venelane
veavad kihla, kes kõige kauem siku-laudas
vastu peab. Esimesena läheb
lauta prantslane. Ta tuleb kohe nina
kinni hoides välja. Inglane on^pool
minutit kauem ja võitlebvälja tulles
pööritusega.
Venelane läheb kõige viimasena.
Inglane ja prantslane ootavad hea
hulga aeg;a, ja,imestavad venelase
vastupidavust. Ja siis avaneb lauda
uks ja sikk jookseb välja.
NÄDALA RISTSÕNAD
PÖIKREAD: 1. Võõrkeelne täht. 4.
Mitte kõik. 7. Peakorter. 12. Hiljuti
Eestis vahistatud kirikuõpetaja. 14.
Maailmajagu. 15. Lõuna-Venemaa ja
Põhja-Kaukaasia rändrahva liige. 16.
Pealinn Euroopas. 18. Paabulind. 19.
Ese istumiseks. 20. Hiina pinnaühik.
21. Pinnaühik. 22. Tekstiilkaup. 23.
Kerge jalanõu. 24. Astatiini keemiline,
märk. 25. Muudkui aga. 26. Rumeenia
rahaühik. 27. Palgatud talu-tööline.
29. Lahti. 32. Kartlik. 33.
Õppeasutus. 34. Noot. 35. Eesti helilooja.
37. Vastne (zooloogias). 38.
Jõgi Saksamaal. 39. Mägi Himaalaja
mäestikus. 40. Tagatisena kasutatav
ese. 41.. Spordiriist. 42. Linn Eestis.
44. Oskussõna muusikas. 46. Torustiku
osa. 47. Muistne kreeka linn ja
kogukond. 49. Eesti luuletaja. 50.
Mitte kitsas. 51. Lapsevanem.
PÜSTREAD: 1. Ekstrakt. 2. Eba-moraalne.
3. Filmitäht. 4. Vilets maja.
5. Noot. 6. Teatav väärtpaber. 7.
Mitte korpulentne. 8. Temal. 9. Sihi-nurk
astronoomias. 10. Üks. 11.
Mängu pandud summa. 13. Puhas
saviaine., 17. Kuritegevuse jumalanna
kreeka mütoloogias. 19. Juurdekasv.
21. Rohumaa. 22. Sõõr. 23.
Mitte siin: 25. Varandus. 26. Linn
Ukrainas. 28. Kala Eesti vetes. 29.
Suurtuiksoon. 30. Läti Vabariigi president.
31. Saksakeelne artikkel. 33.
Maitseaine. 35. Vapside tuntumaid
kujusid. 36. Äpardunu. 37. Linn Iraanis..
38. Mitte tagasi. 40. Üks tuntumaid
esimesi asukaid Ameerikas. 41.
Küla Võrtsjärve ääres. 43. Küla
Ke^k-Eestis. 44. Tuntumaid ameeri^
ka arhitekte. 45. Roll. 48' Noot.
{Lahendus järgmises numbris)

Object Description

Rating
Title	Meie Elu = Our life, July 3, 1986
Language	es
Subject	Estonian Canadians -- Newspapers
Publisher	Eesti Kirjastus Kanadas
Date	1986-07-03
Type	text
Format	application/pdf
Rights	Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright
Identifier	Meie E860703

Description

Title	1986-07-03-08
Rights	Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright
OCR text	8 3. j Ü U L l L - THURSDAY, JULY 3' „Meie Elu, nr. 27 (189S) 198(8 •D ^iiill' - 4 Kümme aastat • õpetaja A, Kivisiku ^^^^^ • s Möödunud nädalal täitus kümme aastat Hamiltoni koguduse esimese õpetaja, August Kivisiku surmast. Lahkunud hingekarjast mälestas kogudus oma kalmistupühal Hamiltoni Woodlandi kalmistul, mida eestlased tunnevad Metsakalmistu nime all. ' Kuna kogudusel on sellel kalmistul kaks matuseplatsi, toimub igal aastal kaks teenistust, üks vanal, teile uuel matuseplatsil. Ka tänavu peeti esimesena' teenistus koguduse uuel matuseplatsil Tavakohasel teenistusel teenis koguduse õpetaja Tõnis Nõmmik. Sealt siirduti koguduse vanale ma-tuseplatsile, kus puhkab koos paljude koguduse liimetega ka õpetaja Kivisikk, Teenistuse alguses asetasid õp. Kivisiku hauale pärja, koguduse nimel, esinaine Ingrid Tamm ja nõukogu liige Leo Saar, kuna trsim-petisoölo lahkunu mälestuseks mängis G. Young.Öp. Nõmmik oma jutluses meenutas kadunud õpetajat kui truud ]umalasõna sulast. Ilusa ilma tõttu oli osavõtt rohkearvuline. ies kolmekümnendail aastail Tallinna Westholmi gümnaasiumis, said mu erilisiks huviobjekteiks nimetatud kooli juures tol ajal tegutse- \ nud õpilaskoor ja sümfooniaorkester. Mõlemaid kollektiive juhatas tuntud koprimaestro Tuudur Vettik. Lähemalt jälgides nii koori kui ka orkestri tegevust, avastasin peatselt • i. Vettiku parema käe, kelleks osu-tus vanema klassi õpilane Roman Toi. Viimane ei mänginiid üksnes klaverit, orelit ja viiulit, vaid vajaduse koi^rai usaldati ning ulatati talle juhi p^olt ka taktikepp, mida ta ilmse oskusrning osavusega kasutas. Nüüd, üle poolesaja aasta hiljem, uuesti eesti„koorile ning orkestrile" pilku heites,'seda mitte aga enam Westholmi kooli piiratud mastaabis, vaid kogu Välis-Eesti muusika ulatuses, põrkub taas silm tuttavale l^uju-le. Küll parema ja vasema käega ning käena, organiseerides, luues, korraldades, ^iivustades, dirigeerides ja üleval pidades, on Roman Toi aastakümnete jooksul tugeva ning püsiva pitseri asetanud mfej rahvuslikele ja muusikalisile üritusile, institutsioonele ning produktsioonile. Igalpool, kus on viljeldud eesti muusikat, on tunda ja leida Toi laskel laaste ning lõhna. Roman Tol sai 18. jiiunil 70-aasta-seks. Õnnitlen Sind koolivend! Jäht-sa sünnipäeva puhul korraldas Esto-. nia koor järgmisel õhtul kontserdi Toronto Walter Hallis, mis üliest kiiljest tutvustas jällegi Toid koorijuhi ning komponistina, j samas aga reetis laialdasemalt juubilari ideaale, pürgimusi ning praktilisi saavutusi, järgmised tõigad tulid kontserdil reljeefselt nähtavale: Esiteks, Roman Toi on eesti patrioot selle sõna parimas mõttes; Eesti muusika jä selle levik on talle südameasjaks ja kutsumuseks. Õhtu kavas figureeris^id selletõttu ühtekokku kahteteistkümne eesti helilooja nime, alates Tuudor Vettiküst ja lõpetades Roman Toiga. Teisekd, eelnevale lähedalseisvana ning sõltuvana — sünnipäevalaps Toi on rahvahelilooja. Keegi muusi-kakriitikuist ütles kord: , , 0n olemas kolmesuguseid komponiste. Ühed kirjutavad üksnes iseendile, teised jäädvustavad noote paberile kaashe-liiöojate või nn. asjatundjate tarvis, kolmandad loovad muusikat tarbijaile ning kuulajaile.'^ Sinna kolmandasse kategooriasse mahub õnneli-kuh me juubilargi. Väidetus veendusime nautides sünnipäeva-kontserdil Toi kantaati ,,Mängumees" — helitöö, mis otse pulbitseb sundima- , tusest, segamatusest, selgusest ning soojusest. Koorile, solistidele /(Avo Kittask, Valve Tali, Liina Lepik)' ja pianistile,(Charles Kipper), samuti rahvaviisidele, nende sugemetele, aariatele, ja retsitatiividele^ olid kõik õiged lõngaotsad õigetel aegadel ning kohtadel kätte antud. Tulemus: värvikas, päikesepaisteline ning hubaselt kodune vaip, millest aga ka iga külaline võib rõõmu tunda. Kolmandaks, peatugem hetkeks juubilari ühe õnnestunuma koori-sünnituse ja lapse juures — õhfu korraldaja Estonia Kpor. \^älis- Eesti koorid paraku vananevad. Mitte aga Estonia. Nii vänusegruppide kui ka repertuaari poolest püsib nimetatu võidutsedes tasakaalu kesl^- punktis — uusi nägusid ilmub parajates intervallides koori kauneisse ridadesse. Kahtlematult on sellist nähet edustanud. Toi taidelise Võimekuse kõrval, juubilarist maestro posi-liivne ellusuhtumine ja inspireeriv isiksus. Toi on lauljatele ning esinejaile rohkem l^ui paljas dirigent, kes aina taktikeppi vehib. Ta on sama-aegseh mõistev hingehooldaja, juV gustav kaasatõmbaja ja elukogenud koolmeister. Tabavad ning mänglevad nagu ori ta helid, on ka ta sõnasümbolid, mõttekillud; võrdumid, 1^ ~ koguduse Võidupüha jumalateenistus peeti perekond Hiir'te suviüas pühapäeval, 22. juu-õpetaja Udo Petersoo jutlustamas, paremal — üldvaade. Foto — E. Eerme Vana-Andrese koguduse Võidupüha jumalateenistus MÜÜGID kontrastid ja illustratsioonid. Kõige valjemgi tõde ning nõue pakitakse Toi poolt ikka lunastavasse ning leevendavasse huumori paberisse. Aga las Estonia lauljad ise seletagu. Üks neist näiteks märgib: „Roman Toi energia on nakatav! Ta käitub meiega kui helde karjane — ülikannatli-kult, sooja huumoriga, paneb meid nõudma endilt rohkem ja rohkem — nii palju kui aniiab. Peale pikka^har-jutust, tulen koju kergema südamega, tervema tundega." Teine lausub: „Dr. Toi kui helilooja ja koorijuhi märkimisväärseis võimetes ei ole mingit kahtlust. Sinna juurde kuulub aga veel üks ülimalt oluline dimensioon- isiksus. Haarav, sütitav, kõrgetasemelist interpretatsiooni nõudev ja soodustav — kõik need omadused rajatuna sügava musikaalsuse ja hea koorijuhtimise tehnika põhjalikule valdamisele on kujundanud maestro Toist eestlaste tippkoorijü-hi. Ja paljudele meist lemmikkoori-juhi." Kolmas lisabr,,On pmaette elamus, kui harjutuselToi võtab lauljal kui käest kinni ja viib silp-silbilt, noot-hoodih endaga kaasa ja pea märkamatult /(vahel küll ka kõva ,,tuupimisega"! on õpitav helitöö korraga elav, mõttetihe, terviklik muusika-luule süntees... Kunagi ei ole Toi üleolev oma lauljate vastu, pigem sugereerib ta neile kindlust ja esinemisjulgust ning vabastab põhjamaalase tagasihoidva tundeskaala." Neljandaks, kontserdi kavaleht oli trükitud kahes keeles — eesti hing inglise. Miks nii? Sest üritusest võttis osa hea hulgake ,,umbkeelseid". Seegi on kiiduväärt.. Toi patriootsus ja muusika ületavad rahvuspiirid. Ta sihiks on eesti parema taide tutvustamine kanadalasile ning teistele mitte-eestlasile. Eks võeti sellel eesmärgil ette, mulluste jõulude ajal, ka pikem koorireis Pühale maale, kus lauldi eesti keeles Jeruusalemmas, Pet-lemmas ja teistes Piibli linnades-asula-tes- paikades. Selline tegu annab ühtlasi tunnistust juubilari Usulisele hu- ' vile, mis väljendub sünnipäevalapse . kiriklikus töös — organistina koorijuhina ja usuteaduse instituudi lektorina, eht kõige markeeritumalt ta vaimulikus heliloomingus, kus prominentselt esile astuvad kantaatSuur on, Jumal, Su ramm ". Piibli tekstile kirjutatud „Gorinthians 13:1" ja koori-orkestriteos ,,Laudate Deo". "Loetletuile lisaks on Toi kompor neerinud arvukalt vaimulikke laule. Vaevalt möödub jõulupühi eesti ko-gudusis, kui neis poleks esitatud juubilari voolavaid viise. Õigustatult loeme sellepärast New Yorgi Eesti Meeskoori albumist: „Heliloojana toetub Toi ainevalik oluliselt kahele teemale: isamaa ja usk." Sai juba mainitud, et Toi on andekas pedagoog. Lisagem öeldule kaalu juurde. Viiendaks: maestro on ise õppinud mitmeisõppeasutusis, olulisemad neist: Tallinna Konservatoorium, Shveitsis asuv Institute de l^autes Etudes Musicales ja Toronto Ülikooli muusikafakülteet. Viimaselt saavutab Toi doktorikraadi 1977. a., kirjutades väitekirja ,,Estonian Folk Music".Me maestrost saab tehtud mees ja ta hakkab õpetama Toronto Konservatooriumis muusikateooriat, dirigeerimist ja kompositsiooni. Üks ta silmapaistvamaid õpilasi — eestlane Peter Tammearu, pianist, helilooja ja muusikakriitik. Pedagoogika ühendab Toid ka Metsaülikooliga ja Balti teadlaste konverentsidega. Muusikateadus, kriitika ja vaatlused; nendega tegeleb Tõigi alustades -vastutusrikast tööd, muusikaarmastajate kujundajana^ juba kodumaal. Sõja päevil oli Ita Ringhäälingu sümfoonilise muusika kommentaator ja raadio lasteooperite looja. Ka jätkus tal energiat artiklite kirjutamiseks ajakirjadele ning ajalehtedele. Muu- .CI3>()4IZ>l)«n>()CD»()4B»()'4»0«»<)OX»(K13»U«»0«II>0a ..MEIE ELU" asutas Eesti ühiskond ja seisab eesti ühiskonna teenistu CQS. K3s»()«D»o(i4xa>()()0€[i»i>«a>()a3DO On ilusaks kombeks, et kogudused korraldavad suveti vabas looduses jumalateenistusi. Teist korda toinius Vana-Andrese. Koguduse. Vabaõhu-jumalateenistus, märkimaks meie Võidupüha, perek. Hiir'te suvilas, Barrie lähedal kuhu pühapäeval, 22. juunil kogunes arvukalt koguduse liikmeid koos sõpra- Jumälateenistus, kus teenis koguduse õpetaja Udo Petersoo, algas sümboolse lauluga:,,Kuule, kuis kõlab kodumaa ra'alt nurmedelt, niitudelt, metsast ja mäelt." Jutluses õpetaja rõhutas õigust ja vabadust. Vabadus, millise võitsime Vabadussõjas, bn kodumaa vanglas. Võit, kui tõde, on jääv ja püsiv. Vanglad ei saa seda olematuks teha. Õigus, millest räägime, on Jumala tode. Eestlase usk ei ole ainult JumalassejVaid ka oma rahvasse ja õigusesse. Seda usku ei matnud meil orjapõli ja ei mata ka kodumaal praegu valitsev võim. Meie võidu otsus-» tas usk endasse, rahvasse, õigusesse ja Jumalasse. Jumalateenistus lõppes meie rahvushümniga. , Pärast jumalateenistust pakuti perek. Hiirte ja koguduse naisringi poolt rikkalik eine. Veedeti kaunis looduses ülejäänud päev sõprade ja tuttavatega ning loodi uusi tutvusi. ee JÕEKÄÄRUL MUUA korralik suvila. Nõuetele vastav septiktank, soe ja külm vesi ja puurkaev. 0 Tol. 488-8533. NALJAD Varem oli meil töörahvast kurnav tsaar, siis despootlik Stalin ja mis on meil täna?" Vaadake kalendrit. Täna on esmaspäev." Jl*I.Hi^..[ig.'l"W!...IMll' Chartered Accountant Süite 1802,181 Unäversäty Ave., Toronto, Ontarõo, NISH 3rVä7 Tel 864-0099 11. juunil suri E.E.L.K. ani koguduse õpetaja praost Einar Kiviste. Matusetalitus toimus 14. juunil Sydney Läti kirikus ja tuhastamine Rookwoodi krematooriumis. Praost Einar Kiviste oli sündinud 15. okt. 1906 a. i sika esseistina on juubilar tegutsenud tänaseni. Kui mitu, kus ja millal on väliseestlased laulupidusid korraldanud? Küsige Toih. Tal on kõik sellised arvud ja ajad teada. On ju suuremale osale neist sünnipäevalaps tõhusa panuse andnud organiseerijana, üldjuhina ning komponistina. Sellistele suurpidustustele on ta sageli saabunud ühes oma vaprate sõdalastega - Geislingeni Meeslaulu Selts, Montreali Eesti Nais-ja Segakoor, Toronto Eesti Mees-ning Segakoor ja Estonia k^or. Kui omal ajal, pärast J. Markuse surma. Kanada eesti konsuli koht vakantseks jäi, siis oli kuulda sosis-tamisi: küllap saab uueks konsuliks Roman Toi, tal see amet enam-Vä-hem selge, eks ta ole töötanud Markuse abilisena juba aastaid! Siiski, Toist ei saanud konsul ja seda õnneks — seda varakam on Välis-Eesti muusika ning taie oma mitmesuguseis väljendusis. Puha õigus oli dr. Toil,- kui ta ühel Kultuurikongressil lausus: „Oleme paguluses poliitiliselt, kuid mitte vaimselt." Olles rohkem kui täispanuse viimasele kinkinud, võib ta sügava rahuldustundega käi-. . dud teele tagasi vaadata. Meie aga publikuna ja kaasaelajana toimunule täname Suurt Loojat heade andide eest, mis ei ole meiegi rahva osas just kitsid olnud. Kujukaks näiteks öeldule on Roman Toi isik ja elutöö. Soovime jätkuvat loomevärskust nooruslikule juubilarile. Ühinegem selleks Westholmi kooli lipukirjaga: per aspera ad astra! August Kiilaspead mälestades August Kiilaspea, Sind ei näe meie enam! Sa olid hea kaaslane muusikas ja Toronto Eesti Meeskooris kaas-laulja. Sinus oli suur isiksus, kes algatatud ideedele jäi truuks ja tegi kaasa kõiksed üritused, millised ette võtsid ning millistele ise kaasa elasid kuni viimse elupäevani. Sa omasid meelistegevusena eesti muusika, nii orkestris asutajana, kaasamängijana, meeskooris asutajana, koorijuhina ja lauljana. Sündinuna 1905.aasta 9. mail Viljandimaal Uue-Kariste Kesksilla algkoolijuha-/ taja pojana, oli Sul verre antud muu-sikatunnetus ja armastus sellele. Juba seitsme aastasena algasid tegelikult muusikaga, mängides kaasa isa poolt juhatatud- kohalikus orkestris. Su lemmikpilliks oli viiul, kuid olid võimeline käsitama mitmeid instrumente, millistest tõid välja kauneid helisid. Edaspidine koolitee kulges Viljandi Gümnaasiumi ja selle järele Olustvere Põllumajanduse kooli. Töötasid Tartus Eesti Põllutöökoja alluvuses riikliku loomakasvatuses nõuandjana. Omasid erialaliseh hõ-berebastekasvatuse suuri teadmisi, olles viimati Rebasel A/S Lihaeks-pordi hõberebase kasvatuse juhatajana. Suur põgenemisaasta, 1944, tõi Su koos abikaasa Leida Nelbergiga Saksamaale, kus Geislingeni eestlaste Sllurlaagris tegelesid muusikaga. Mängisid kaasa Geislingeni Eesti Teatri orkestris ja laulsid Eesti Meeskooris. Lõpliku uue kodu asutasid Torontos 1950. aastal. Koheseh aitasid asutada Toronto Eesti Meeskoori,-olles selle asutajaliige ja esimene koorijuht. Kooriliikmete arv tõusis kiiresti ja andsid esimese eesti meeskoori kontserdi Torontos kuue kuu järele. Oli täide läinud su suur soov: asutada meeskoor, hiljem orkester, kus ise said kaasa töötada ja mõlemaid ka elujõuliseks muuta. Su teenete eest valiti Sind tema auliikmeks. Sinu oomulik armastus eesti muusikale on kandunud edasi Su pojasse ja tema poegadesse. ' Sinu elu oli ilus muusikas ja Su lahkumisega 18. mail 1986 oleme kaotanud hää lauluvenna ja sõbra! Lubame Sulle;,, Alati Sinule, kodumaa, kõlagu vabade meeste laul!" Oleme kaotanud Sinu,' kuid mitte mälestuse Sinu tööst ja Sinust. Lauluvennalikult , E M I L EERME TEM asutajate liikmete ja lauluvendade riime! ..MEIE ELU'' lugejad, ärge unustage, oma sõpradele soovitamast ..MEIE ELU" Kuulen raadiost, et produtseeri-me rohkem liha, võid ja mune. Aga mu jääkapp on tühi. Kas võite mulle nõua anda?" Aga loomulikult. Pange jääkapi pistik raadio seinakontakti." 0 ,,Miks nii kurva näoga, Villem?" küsib naaber. Lugesin äsja üht raamatut väga kurva lõpuga." ,,Mis raamat see siis oli?" ,,Mu pangaraamat." m Sõnumid ja teated palume toimetusele anda HILJEMALT REEDEL, et kindlustada nende ilmumine järgmise nädala lehes. Prantslane, inglane ja venelane veavad kihla, kes kõige kauem siku-laudas vastu peab. Esimesena läheb lauta prantslane. Ta tuleb kohe nina kinni hoides välja. Inglane on^pool minutit kauem ja võitlebvälja tulles pööritusega. Venelane läheb kõige viimasena. Inglane ja prantslane ootavad hea hulga aeg;a, ja,imestavad venelase vastupidavust. Ja siis avaneb lauda uks ja sikk jookseb välja. NÄDALA RISTSÕNAD PÖIKREAD: 1. Võõrkeelne täht. 4. Mitte kõik. 7. Peakorter. 12. Hiljuti Eestis vahistatud kirikuõpetaja. 14. Maailmajagu. 15. Lõuna-Venemaa ja Põhja-Kaukaasia rändrahva liige. 16. Pealinn Euroopas. 18. Paabulind. 19. Ese istumiseks. 20. Hiina pinnaühik. 21. Pinnaühik. 22. Tekstiilkaup. 23. Kerge jalanõu. 24. Astatiini keemiline, märk. 25. Muudkui aga. 26. Rumeenia rahaühik. 27. Palgatud talu-tööline. 29. Lahti. 32. Kartlik. 33. Õppeasutus. 34. Noot. 35. Eesti helilooja. 37. Vastne (zooloogias). 38. Jõgi Saksamaal. 39. Mägi Himaalaja mäestikus. 40. Tagatisena kasutatav ese. 41.. Spordiriist. 42. Linn Eestis. 44. Oskussõna muusikas. 46. Torustiku osa. 47. Muistne kreeka linn ja kogukond. 49. Eesti luuletaja. 50. Mitte kitsas. 51. Lapsevanem. PÜSTREAD: 1. Ekstrakt. 2. Eba-moraalne. 3. Filmitäht. 4. Vilets maja. 5. Noot. 6. Teatav väärtpaber. 7. Mitte korpulentne. 8. Temal. 9. Sihi-nurk astronoomias. 10. Üks. 11. Mängu pandud summa. 13. Puhas saviaine., 17. Kuritegevuse jumalanna kreeka mütoloogias. 19. Juurdekasv. 21. Rohumaa. 22. Sõõr. 23. Mitte siin: 25. Varandus. 26. Linn Ukrainas. 28. Kala Eesti vetes. 29. Suurtuiksoon. 30. Läti Vabariigi president. 31. Saksakeelne artikkel. 33. Maitseaine. 35. Vapside tuntumaid kujusid. 36. Äpardunu. 37. Linn Iraanis.. 38. Mitte tagasi. 40. Üks tuntumaid esimesi asukaid Ameerikas. 41. Küla Võrtsjärve ääres. 43. Küla Ke^k-Eestis. 44. Tuntumaid ameeri^ ka arhitekte. 45. Roll. 48' Noot. {Lahendus järgmises numbris)

Meie Elu = Our life, July 3, 1986

Object Description

Description

Tags

Comments

Meie Elu = Our life, July 3, 1986

Meie Elu = Our life, July 3, 1986