1986-07-03-04 |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
NELJAPÄEVAL, 3. jUULIL- , JULY 3 „Meie Elu', nr. 27 (1895) 1986 „Meie EluS nr. 27 (1895)
J •
mi
,esti mas
.Oniari
Ontario meistrivõistlustel kergejõustikus tegid eestlased
klassis kaks maailmarekordit ja said 33 medalit. Helgi Pedel hüppas
maailmarekordi kõrgushüppes ja Karl Trei jooksis maailmarekordi
m tõkkejooksus. Purustati ka Kanada ja Välis-Eesti rekordeid.
Teivashüpe: M 60:2. J. Lents 2;50
m. • . . •, . •. • . -
Kuulitõuge: M 60:1. A. Jaago k,95
Can. native ja V^-E. rekord). 2. J.
Lents 11,10 m. M 65:3. V. Kõresaar
9,71 m. M 75:1. K. Trei 9,09 m.
Kettaheide: M 60:1. A. ]aa§o37,60
m, 2. J. Lents 36.42 m. M 65:2. V. Kõresaar
31^18 m. M 75:1. K. Trei 30,90
m(Gaii. open & native ja V-E. rekord).
Odaheide:M 60:1. A.Jaägo 35,94 m
(V-E. rekord). M 65:2. V. Kõresaar
32,32 m (V-E. rekord). M 75:1. K. Trei
27,26:m. ^
Vasaraheide: M 60:.1. A. jaago
28pl4 m.
'Võistlused olid asjatundlikult ning
sujuvalt läbi viidud. Ka ilmastik mõ-lemil
päevil oli peaaegu ideaalne,,
välja arvatud veidi tugevam vastutuul
mõne,ala juures teisel võistluspäeval.
21. ja 22. juunil Etobicoke Cen-tennial
staadionil peetud võistlustest
oli osavõtjaid 209, neist kümme eest,-
last: Helgi Pedel,']. Roos, A. Jaago, J.
Lents, V. Sadul, V. Kõresaar, U. Liit,
V.Lbod, T. Vellendja Karl Trei.
Tulles esikohtadele said eestlased
kokku 21 kuld-, 8 hõbe- ja 4 pronksmedalit.
TEHNILISEO TAGAJÄRJEB ..
' N 60 klassis Helgi PedelMõitis esikohad
kõrgushüppes tagajärjega
1,20 m (uus maailma-, Can. open &
Can. native ning Välis-Eesti rekord),
kaugushüppes — 2,72 m, ja kettaheites
— 17,36 m.
MEESTE'ALAD:
80 m tõkkejooks; M 75:1. K. Trei
16,1 sek. (Uus maailma-, Can. open &
native ja V°E. rekord).
100 m tõkkejooks; M 60:1. V. Sadul
18,8 sek. (Can. natifže ja V-E. rekord).
300 m tõkkejooks: M 60:1. V. Sadul
52,29 sek. M 75:1. K!. Trei 1:10,99 min.
400 m jooks: M do:3. V. Sadul 65,7
sek.
800 m jooks: M 60:2J V. Sadul
2:35,11 min.
5 km kiirkäimine: iCl 45I1. J. Roos
24:19,66 min. M 65:L U. Limit 29;15
min.:
Kõrgushüpe: M 65il. V. Kõresaar
1,28 m (V-E. rekord). M 75:1. K. Trei
1.15 m.
Kaugushüpe: M 60:2. V.Sadul4,l7
• m, 3. J. Lents 4,16 m. M 75;l. K. Trei
3,35 m.
Kolmikhüpe: M60:2.!V. Sadi!il8.65
m. M 65:1. V. Kõresaar 7.85 m (V-E.
rekord), 3. T. Vellend 7,01 m. M 75:1'
K. Trei 8.15 m.
Vancouverist
.^MäeotsaP'
esti ja Kanada lipud õnnistati ja heisati
Kiriku Fondi krundil - Surnuaiapüha
nForest Lawn'' kalmistul
[uulsus Victpr Davis. • Foto — Dan Sajv
Järgmiste suuremate võistlustena
toimub Ontario, masterite 1986. a.
viievõistluse meistrivõistlus L.Amo-reaux
Collegiate staadionil, 2501
Bridletown Circle, Scarboroughs, 12.
juulil algusega kl. 10. Registreerimise
tähtajaks on 5. juuli ja vastavaid
avaldusi on saadaval juhatuse liikmeilt.
Hooaja viimaseks suuremaks jõukatsumiseks
eesti masteritele kujuneb
6. septembril York ülikooli staadionil
Eesti klubi poolt korraldatav
ülemaaline klubide-vaheline karika-võistlus,
kus loodetakse võita seda
kolmandat korda järjest. Igasugune
asjatundlik abi nii kohtunike kui ka
teiste abiliste osas on teretulnud. '
12°aastane Taimi Saj Thunder Bay' le,. seah 1951.a. emigreerusid Kanast,
kelle ema on Elle Jürivee-Saj, dasse ja asusid elama Thunder
Thunder Bay'st, on eestlaste sport- Bay'sse, kus nende tütar Elle 1967.a.
liku tegevuse Kanadas laiendanud abiellus ukraina päritoluga Daniel- lastele uuesti kõrisse karata." Alek-
Vancouveri Eesti Seltsi korraldusel
peeti võidupüha-jaanipäev
„Mäeot5al" laupäeval, 21. juunil
ligi 200 osalejaga. Autode voor hakkas
„Mäeotsale" sisenema juba
kella 2-st alates. Kogunes noori,
mitte-nii-noori, vanu ja vanemaid,
kuid eriti rohkelt oli kohale tulnud
tibatillukesi ja alla 10-aastaseid lõbusaid
põngerdajaid.
Võidupüha aktus algas kella viie
paiku lipu heiskamisega ,,Kaunistagem
Eesti kojad" helide saatel Vancouveri
Eesti Segakoorilt dr. Eugen
Ruusi juhtimisel. Lühikese palvuse
pidas preester Ruus. Eesti Seltsi esimees
Enno Lepnurm tervitas külalisi
ja avaldas head meelt,, et nii paljud on
:cokku tulnud ja mitmed on soovi
avaldanud ,,Mäeotsat" mitte müüa ja
soovis, et leidub siiski inimesi, kes ka
„Mäeotsat" korras hoida tahavad.
AKTUSEKÕNE
Aktusekõne pidas Lääneranniku
Eesti Päevade Peakomitee abiesimees
Lembit Pütsep-. Pütsep kõneles
jaanipäeva mütoloogiast; Koidu ja
Hämariku kohtumisest jaaniööl ja
sõnajala õitsemisest, mis üldse ei
eksisteerivat. Jaanipäeva mütoloogiast
ja rahva kommetest üle minnes
reaalsuse maailma, kui meie rahva
vaprad pojad purustasidLandesweh-ri
vägesid Võnnu all. Ta märkis, et
paljudel Kanadasse, saabumisel oli
siin kindral-kuberneriks välimarshal
Aleksander, kes oli olnud lääneliit-laste
komisjoni liige, kui sobitati rahu
meie vägede ja Saksa Rauddiviisi
(Landeswehri) vahel. ,,Aleksander
omas raamatus kirjutab, et eestlased
olid jonnakad, vaidlesid ja ajasid vastu.
Ei hoolinud vaherahu tegemisest
ja ainavaritsesid momenti, et ,,saks-uude
sportlaste gruppi. Kui senini • Saj'ga. Elle Jürivee-Saj on üks,,Spina
eestlased Kanadas kolmes põlves Bifida & Hydrocephalus Association
võistlevad 24-1 eri spordialal, sii§ of Canada Thunder Bay" osakonna
Taimi Saj on esimene teadaolev asutajatest. On olnud Kanada keskor-noor,
kes võistleb füüsiliselt defek- ganisatsiooni direktor, selgitustöö juht
tiiopetel noorte (physicälly /dis= ja on praegu keskorganisatsiooni kon-abled)
võistlustel. Juba viieaasta- sultant. Peale nonde ametkohtade on ta
sena õppis ta ujuma ja kolmelVii- veel aktiivne Ontario valitsuse ter-masel
aastal treenitakse teda aasta visalasid juhtnööre andva komisjoni
läbi, 5 päeva nädalas, ThunderBay l|iige, LakeheadM koolivalitsuse eri-
,,Thunderbolt Swim Club'i§" võist- hariduse komitee liige ja ,,'Canadian
lusujujaks. Kanada ujumistreeneri Lakehead Exhibition Creative Arfs
arvates on Taimil häid lootusi pää- Committee" abiesimees.
Elukutseliselt töötab Thunder
Bay's asuva Monitor North Inc.. juures
kunsti administratöor-koordinaa-torina.'
Õpib samal ajal Lakehead'!
ülikoolis antropoloogiat.
seda Kanada naiskonda, kus ta saadetakse
võistlema „Physically Dis-mis
a. öeouris
msmmmmmmmmm
Eesti mastersportlasi Ontario meistrivõistlustel. Ülal, vasakult — V.
Sadul, V, Kõresaar, H. Pedel ja K. Trei. Aü — ees V. Kõresaar, seisavad
K. Trei, H. IPedel, k . jaago, U. Limit, j . Lents (võistlustest võtsid
osa veel dr. J. Roos, T. Vellend ja V. Lood).
695:ST. CLAIR AVENUE WEST, TORONTO, ONTARIO M6C 1B2 •
gsindaji: TIISyÄ (lyORTiVlAA) K^ÄRTJASC
Tol. kodus 653-0599
Möödunud mais Torontos peetud
füüsiliselt defektiivsete noorte uju-mismeistrivõistlustel,
võisteldes kahes
erinevas vanusegrupis, saavutas
ta viis esikohta uute Ontario rekordi-dega
ja sai viis kuldmedalit. Oma
vanusegrupis tuli esimeseks 50 m.
vabalt — 0:40 ja 50 m. selili — 0:49.
Võisteldes 16 ja vanem, grupis saavutas
esikohad lOOm vabah — 01:36,
100 m selili - 01
100 m selili - 01:40 ja 400 m vabah
- 07:15.
Tarni Saj harrastab veel pesapalli-mängu
ja ratsutamist. Olles koolis
hea õpilane,, on ta andekas ka muusikas
ja on võitnud esikohte klaverimängus.
„SPI.NA BIFIDA". \ ^
Vigastus defekt on tal selgroos mis
tuntud arstiteaduses nimega ,,Spina
Bifida". See pune [defekt) on lastel
juba sündides, kui mõni selgroolüli ei
ole normaalselt teistega ühendatud.
Kanada ,, Spina Bifida" organisatsiooni
president Pat Lenzen on ise on
sündinud selle puudega. Kui tema 36
a. tagasi sündis, siis 90% selle veaga
sündinud lapsed surid. Tema oli üks
õnnelikest,kesejlu jäi. Kuid nüüd on
arstiteadus sel alal niivõrd arenenud,
et 90% suudetakse ravida. See puue
põhjustab teataval määral paralüüsi
ja tundepuudust.
ABISTAV ORGANISATSIOON
„ S p i n a Bifida" selgitamiseks ja
selle all kannatavate laste abistamiseks
asutati Kanadas 1981 a.,,Spina
Bifida & Hydrocephalus Association
of Canada,"mis on heategev organisatsioon,
juhatuse asukohaga Wihni-pegis.
Manitobas. Asutamine toimus
Thunder Bay's kus Taimi ema Elle
Jürivee-Saj selle asutamisel kaastegev
oli.
Hiljuti hakkas organisatsiooni
suurem määral toetama tuntud filmitäht
Michael J. Fox, kellel üks sugulastest
selle vigastuse tõttu kannatab.
Ta on endale sihiks võtnud alustada
selgitustööd Kanada ja Ühendriikide
ja TV kaudu. ,
. ELLE ]ÜmVEE-SA|
Taimi ema Elle Jürivee-Saj on sün-dinudpärast
Teist maailmasõda Lää-ne-
Saksamaal põgenikelaagris, kust
ta vanemad esialgu läksid Inglismaa-sander
määrati peale vaherahu loomist
meie ja Saksa vägede vahel
Landeswehri ülemaks ja võitles meie
vägedest nii kaugel kui võimalik Läti
lõunarindel bolshevikkude vastu.
Võidupüha on meile sõnajalaõieks,
mis sümboliseerib meie rahva
iseteadvust ja võitlust, et olla vaba.
Seda võitlust tuleb, jätkata. Meie kohus
on endid tutvustada ümbruskon-ale.
Ta tõi väikese näite oma perekonnast,
kus ta poja vanaema (ämm)
oli haiglas arsti küsimuse peale vastanud
uhkelt, et ta on eestlane, mille
peale arst oli kinnitanud "0 yes,
you're bulgarian!" Anna Haava sõnadega
'meie ei taha olla, ei ole vaikiv
lehekülg aegade raamatus' kutsus
ta üles kõiki andma endast Rohkem
märku — Lääneranniku Eesti
Päevadel tutvustada väljaspoole eesti
muusikat, kunsti, käsitööd, rahva-
„MEIE ELU" asutas Eesti ühiskond tantsu ja üldist kultuuri, ning kanda
ja seisab eesti ühiskonna teenistu- uhkeid rahvarõivaid ja seda massilises,
selt. ,,Meie askeldustel ei ole lõppu
kunagi. Ikka on meil püüe midagi
teha, viia paremuse pööle, nagu
oleks see püüe kätte saada sõnajala
õit, kui kõige täiusliku ja ülima sümbolit."
\ i
EESKAVA
Järgnes Vancouveri Eesti Seltsi Segakoorilt
Thomas Kirvese juhtimisel
kaks laulu: ,,Helise, helise, ilma" ja
,,Pidu hakkab". Hiljem esitasid noored
Susan Mulla juhtimisel rida rahvatantse
erinevate rühmade koosseisus.
Rikkalik einelaud ja baar oli
korraldatud SeUsi noorte poolt, sa-
HARALD RAIGNA
c<iiffi»o«3MKiz><><i3»o<ixi><>C3»o«!3>o<s»o<:;»<^
^RUNT MUUA
ja Weird Sed®-
roadi ^rgal. VGSI krundil.
Helistada 223-3466.
muti loterii. Kes tantsis sees hea orkestri
saatel, kes mängis õues palli,
vestles, jalutas või einetas. Kõikjal
oli palju noori ja tibatillukesi põngerjaid
ringi lippamas. Pimenedes süüdati
tohutu hunnik põletusmaterjali
ja osalejad nautisid tummalt tuld.
Võibolla tulevikus jõutakse ka vana
hea jaaniõhtu kombeni, kus lauldi
lõpmatuseni ja tantsiti tule ümber.
Meeldiv päev ja õhtu imekaunis vabas
looduses, keset põlismetsa hävitas
kõik kahtlused, kas Vancouveri
(sestlastel on,,Mäeotsal" vaja või kas
nad jõuavad seda korras hoida ja on
loota, et Eesti Seltsi peakoosolekutel
enam,,Mäeotsa" müümisega aega ei
viideta. ^ 1
Pühapäeva hommikul kogunes ligi
100-pealine eestlaste pere Kiriku
Fondi krundi nurgale, et heisata Kanada
ja Eesti riigilipud. Selline üritus
oli arutusele tulnud 7. mail Kiriku
Fondi juhatuse koosolekul, kus oli
otsustatud kiiremas korras töödega
alustada, et meie trikoior koos Kanada
vahtralehega lehvima panna
Võidupühaks. Ilmselt ei olnud sellest
teadlikud teised Vancouveri organisatsioonid,
kuna samasugune ettepanek
esitati ja kiideti heaks Organisatsioonide
koosoleul 16. mail, kus kohal
oli ka Kiriku Fondi Nõukogu
liikmeid. Samuti ei teatatud sellest
meie ajakirjandusele.
Tehnilist abi olid andnud Valmar
Tamm, Teas Tanner ja Dennis Tusar.
Lippude varre aluseid valmistas Eino
Varkki. Varred ja aluste materjalid
annetas Milda ja Evald Past ja Iree-ne
ja Rudolf Olljum. Lipud olid annetatud
Heljo ja Johann Eilau ning Aino
ja Valmar Tamm. Kiriku Fondi esimeheks
on Rudolf Olljum.
Eesti lipu kandsid kohale Elsbeth
ja Paul Piir; Kanada lipukandjates
olid Marje Suurkask ja Tommy Vesik.
Piduliku sõnavõtu pidas endine
president K. Pätsi büroojuhataja Elmar
Tambek. Lippude varrastö alust
pühitses õp. Thomas Vaga, asetades
varda jalale peotäis kodumaa mulda,
et ,,seal oleks osa seda maad, kust
trikoior sini-must-valge on võrsunud,
ja et see seisaks ja kannaks seal
trikolori kui õit, mis vaatab ja ootab
vabaduse koitu ja sammub ka ülestõusu
koidu poole". Õp. Vaga pühitses
ja õnnistas mõlemaid lippe ja
palus, et Jumal seda maad (Kanadat)
hoiaks vabana. Preester Eugen Ruus
pühitses ja õnnistas meie trikolori
cui vabaduse sümbolit, meeles pidades
seda kannatust,mis meie maa ja
rahvas on üleelanud. Ta kasutas roo-sikimpu,
kastes seda õnnistatud vette
ja õnnistas lippe oma usukombe kohaselt.
Lipud tõmbas masti Edmund
Soide ja Tarmo Viitre Ühendatud
kooride laubes Enn Võrgu ,,Eesti
lippu", Thomas Kirvese juhtimisel.
Lõppsõna lausus Rudolf Olljum,
millele järgnes Eesti hümn.
®
Samal õhtul, kell 6 peeti surnuaiapüha
kõikide koguduste osavõtul,
Ühendatud koguduse korraldusel
Forest Lawn'i kalmistul. Korjandus
sellest kalmistupüha teenistusest
läks ,,Meie Is^".palve ülesseadmise
kulude katteks Peter Noster kirikusse
Jeruusalemmas, kus on ees juba üle
60-keelse ,,Meie Isa" palve.
• ' V.J.
Võidupüha-jaanipäev „MäeotsaI'\ Lipu heiskamine, rõdul laulab Vancouveri Eesti Seltsi Segakoor dr.
Reusi juhatusel Paremal — noored võrkpalli mängimas, a!I — VES rahvatantse .rühm esinemas.
Foto — V. Johansom
Uuetan
lavast!
1. mail toimus Torontol
suteatri „Dance
Theatre'i" esimese lavi
Special Event" esietendi
sijat, nende hulgas eesth
ve Kivilo ja Karen Rami
sid Ryersoni suures teatj
korda. Peale eelnimeti
eestlastest lavastuses ki
Saaliste trükiste kavandi
fotograafidena Lembitul
Alar Kivilo. Valve Kivüo
ka kompanii mänedžer. |
Suurlavastuse kriitika
hati heatahtlik, kuid samj
negatiivne. Tantsijad ise
neile kuulus publiku \)o\
relkajad ei ole aga vee|
vaibunud. ,
5. juunil avaldas ,,T
Star" kirjutise Bill Tay|
milles on tsiteeritud ka
• muli seisukohti, millede
ise kinnitab, et ta ainult'
tud küsimustele, kusjui
mulje, et küsitletud oli ka|
jäid. Suur pealkiri on
,,Tantsuõpilased leiavac
unistused on tükkideks \i
Väljendus, mida Karen
tuse kohaselt polo kunagi
MAfANDUSLIKUD RA
ThcDance Workshop
tikli kohaselt on stuudij
korda toetas teatrit)
nud, keegi õpilastest poj
tud $30,00 esinemisõhtul
saanud, osa renti olevat
titute'ile tasumata ning 1|
vat, kus võiksid olla la^
koreograaf-näilejuhti IJ
haelson ja Louis-Andrj
Valve Kivilo on liiljem
kinnitanud, et mõlemaii|
rontos ning ta on nendej
Samas kirjutises vä|
Rammul, kes ise kaasa
välja arvatud ühes 29-sj
ooni-numbris, et ,,meil
deline kiindumus Dennij
vastu. Nad olid suuropäl
jad, nad meeldisid meill
^ sime\neist ja me usaki
Nüüd on nad meid mahil
meil pole mingit ideed, k|
mis on toimumas."
Järgmisel päeval, 0.
veelgi taunivam artikl
lOOSEFFRANl
KAUPLUSES •
Käisime abikaasagd
na kauplusi, kaasas aj
mida tahtsime Iisrael
Nagu tavaliselt, kaup
pa täis, kuid neid ej o|
see mida vajatakse..,
Viru värava juun
asub Eesti Kunstifont
on müügil suurepära|
heites pilgu nimekii
meie jaoks polnud sej
Veendunud, et mü
na, pöördusime tenn
tasime, et kavatseme!
tahame midagi kaasa
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, July 3, 1986 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1986-07-03 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E860703 |
Description
| Title | 1986-07-03-04 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
NELJAPÄEVAL, 3. jUULIL- , JULY 3 „Meie Elu', nr. 27 (1895) 1986 „Meie EluS nr. 27 (1895)
J •
mi
,esti mas
.Oniari
Ontario meistrivõistlustel kergejõustikus tegid eestlased
klassis kaks maailmarekordit ja said 33 medalit. Helgi Pedel hüppas
maailmarekordi kõrgushüppes ja Karl Trei jooksis maailmarekordi
m tõkkejooksus. Purustati ka Kanada ja Välis-Eesti rekordeid.
Teivashüpe: M 60:2. J. Lents 2;50
m. • . . •, . •. • . -
Kuulitõuge: M 60:1. A. Jaago k,95
Can. native ja V^-E. rekord). 2. J.
Lents 11,10 m. M 65:3. V. Kõresaar
9,71 m. M 75:1. K. Trei 9,09 m.
Kettaheide: M 60:1. A. ]aa§o37,60
m, 2. J. Lents 36.42 m. M 65:2. V. Kõresaar
31^18 m. M 75:1. K. Trei 30,90
m(Gaii. open & native ja V-E. rekord).
Odaheide:M 60:1. A.Jaägo 35,94 m
(V-E. rekord). M 65:2. V. Kõresaar
32,32 m (V-E. rekord). M 75:1. K. Trei
27,26:m. ^
Vasaraheide: M 60:.1. A. jaago
28pl4 m.
'Võistlused olid asjatundlikult ning
sujuvalt läbi viidud. Ka ilmastik mõ-lemil
päevil oli peaaegu ideaalne,,
välja arvatud veidi tugevam vastutuul
mõne,ala juures teisel võistluspäeval.
21. ja 22. juunil Etobicoke Cen-tennial
staadionil peetud võistlustest
oli osavõtjaid 209, neist kümme eest,-
last: Helgi Pedel,']. Roos, A. Jaago, J.
Lents, V. Sadul, V. Kõresaar, U. Liit,
V.Lbod, T. Vellendja Karl Trei.
Tulles esikohtadele said eestlased
kokku 21 kuld-, 8 hõbe- ja 4 pronksmedalit.
TEHNILISEO TAGAJÄRJEB ..
' N 60 klassis Helgi PedelMõitis esikohad
kõrgushüppes tagajärjega
1,20 m (uus maailma-, Can. open &
Can. native ning Välis-Eesti rekord),
kaugushüppes — 2,72 m, ja kettaheites
— 17,36 m.
MEESTE'ALAD:
80 m tõkkejooks; M 75:1. K. Trei
16,1 sek. (Uus maailma-, Can. open &
native ja V°E. rekord).
100 m tõkkejooks; M 60:1. V. Sadul
18,8 sek. (Can. natifže ja V-E. rekord).
300 m tõkkejooks: M 60:1. V. Sadul
52,29 sek. M 75:1. K!. Trei 1:10,99 min.
400 m jooks: M do:3. V. Sadul 65,7
sek.
800 m jooks: M 60:2J V. Sadul
2:35,11 min.
5 km kiirkäimine: iCl 45I1. J. Roos
24:19,66 min. M 65:L U. Limit 29;15
min.:
Kõrgushüpe: M 65il. V. Kõresaar
1,28 m (V-E. rekord). M 75:1. K. Trei
1.15 m.
Kaugushüpe: M 60:2. V.Sadul4,l7
• m, 3. J. Lents 4,16 m. M 75;l. K. Trei
3,35 m.
Kolmikhüpe: M60:2.!V. Sadi!il8.65
m. M 65:1. V. Kõresaar 7.85 m (V-E.
rekord), 3. T. Vellend 7,01 m. M 75:1'
K. Trei 8.15 m.
Vancouverist
.^MäeotsaP'
esti ja Kanada lipud õnnistati ja heisati
Kiriku Fondi krundil - Surnuaiapüha
nForest Lawn'' kalmistul
[uulsus Victpr Davis. • Foto — Dan Sajv
Järgmiste suuremate võistlustena
toimub Ontario, masterite 1986. a.
viievõistluse meistrivõistlus L.Amo-reaux
Collegiate staadionil, 2501
Bridletown Circle, Scarboroughs, 12.
juulil algusega kl. 10. Registreerimise
tähtajaks on 5. juuli ja vastavaid
avaldusi on saadaval juhatuse liikmeilt.
Hooaja viimaseks suuremaks jõukatsumiseks
eesti masteritele kujuneb
6. septembril York ülikooli staadionil
Eesti klubi poolt korraldatav
ülemaaline klubide-vaheline karika-võistlus,
kus loodetakse võita seda
kolmandat korda järjest. Igasugune
asjatundlik abi nii kohtunike kui ka
teiste abiliste osas on teretulnud. '
12°aastane Taimi Saj Thunder Bay' le,. seah 1951.a. emigreerusid Kanast,
kelle ema on Elle Jürivee-Saj, dasse ja asusid elama Thunder
Thunder Bay'st, on eestlaste sport- Bay'sse, kus nende tütar Elle 1967.a.
liku tegevuse Kanadas laiendanud abiellus ukraina päritoluga Daniel- lastele uuesti kõrisse karata." Alek-
Vancouveri Eesti Seltsi korraldusel
peeti võidupüha-jaanipäev
„Mäeot5al" laupäeval, 21. juunil
ligi 200 osalejaga. Autode voor hakkas
„Mäeotsale" sisenema juba
kella 2-st alates. Kogunes noori,
mitte-nii-noori, vanu ja vanemaid,
kuid eriti rohkelt oli kohale tulnud
tibatillukesi ja alla 10-aastaseid lõbusaid
põngerdajaid.
Võidupüha aktus algas kella viie
paiku lipu heiskamisega ,,Kaunistagem
Eesti kojad" helide saatel Vancouveri
Eesti Segakoorilt dr. Eugen
Ruusi juhtimisel. Lühikese palvuse
pidas preester Ruus. Eesti Seltsi esimees
Enno Lepnurm tervitas külalisi
ja avaldas head meelt,, et nii paljud on
:cokku tulnud ja mitmed on soovi
avaldanud ,,Mäeotsat" mitte müüa ja
soovis, et leidub siiski inimesi, kes ka
„Mäeotsat" korras hoida tahavad.
AKTUSEKÕNE
Aktusekõne pidas Lääneranniku
Eesti Päevade Peakomitee abiesimees
Lembit Pütsep-. Pütsep kõneles
jaanipäeva mütoloogiast; Koidu ja
Hämariku kohtumisest jaaniööl ja
sõnajala õitsemisest, mis üldse ei
eksisteerivat. Jaanipäeva mütoloogiast
ja rahva kommetest üle minnes
reaalsuse maailma, kui meie rahva
vaprad pojad purustasidLandesweh-ri
vägesid Võnnu all. Ta märkis, et
paljudel Kanadasse, saabumisel oli
siin kindral-kuberneriks välimarshal
Aleksander, kes oli olnud lääneliit-laste
komisjoni liige, kui sobitati rahu
meie vägede ja Saksa Rauddiviisi
(Landeswehri) vahel. ,,Aleksander
omas raamatus kirjutab, et eestlased
olid jonnakad, vaidlesid ja ajasid vastu.
Ei hoolinud vaherahu tegemisest
ja ainavaritsesid momenti, et ,,saks-uude
sportlaste gruppi. Kui senini • Saj'ga. Elle Jürivee-Saj on üks,,Spina
eestlased Kanadas kolmes põlves Bifida & Hydrocephalus Association
võistlevad 24-1 eri spordialal, sii§ of Canada Thunder Bay" osakonna
Taimi Saj on esimene teadaolev asutajatest. On olnud Kanada keskor-noor,
kes võistleb füüsiliselt defek- ganisatsiooni direktor, selgitustöö juht
tiiopetel noorte (physicälly /dis= ja on praegu keskorganisatsiooni kon-abled)
võistlustel. Juba viieaasta- sultant. Peale nonde ametkohtade on ta
sena õppis ta ujuma ja kolmelVii- veel aktiivne Ontario valitsuse ter-masel
aastal treenitakse teda aasta visalasid juhtnööre andva komisjoni
läbi, 5 päeva nädalas, ThunderBay l|iige, LakeheadM koolivalitsuse eri-
,,Thunderbolt Swim Club'i§" võist- hariduse komitee liige ja ,,'Canadian
lusujujaks. Kanada ujumistreeneri Lakehead Exhibition Creative Arfs
arvates on Taimil häid lootusi pää- Committee" abiesimees.
Elukutseliselt töötab Thunder
Bay's asuva Monitor North Inc.. juures
kunsti administratöor-koordinaa-torina.'
Õpib samal ajal Lakehead'!
ülikoolis antropoloogiat.
seda Kanada naiskonda, kus ta saadetakse
võistlema „Physically Dis-mis
a. öeouris
msmmmmmmmmm
Eesti mastersportlasi Ontario meistrivõistlustel. Ülal, vasakult — V.
Sadul, V, Kõresaar, H. Pedel ja K. Trei. Aü — ees V. Kõresaar, seisavad
K. Trei, H. IPedel, k . jaago, U. Limit, j . Lents (võistlustest võtsid
osa veel dr. J. Roos, T. Vellend ja V. Lood).
695:ST. CLAIR AVENUE WEST, TORONTO, ONTARIO M6C 1B2 •
gsindaji: TIISyÄ (lyORTiVlAA) K^ÄRTJASC
Tol. kodus 653-0599
Möödunud mais Torontos peetud
füüsiliselt defektiivsete noorte uju-mismeistrivõistlustel,
võisteldes kahes
erinevas vanusegrupis, saavutas
ta viis esikohta uute Ontario rekordi-dega
ja sai viis kuldmedalit. Oma
vanusegrupis tuli esimeseks 50 m.
vabalt — 0:40 ja 50 m. selili — 0:49.
Võisteldes 16 ja vanem, grupis saavutas
esikohad lOOm vabah — 01:36,
100 m selili - 01
100 m selili - 01:40 ja 400 m vabah
- 07:15.
Tarni Saj harrastab veel pesapalli-mängu
ja ratsutamist. Olles koolis
hea õpilane,, on ta andekas ka muusikas
ja on võitnud esikohte klaverimängus.
„SPI.NA BIFIDA". \ ^
Vigastus defekt on tal selgroos mis
tuntud arstiteaduses nimega ,,Spina
Bifida". See pune [defekt) on lastel
juba sündides, kui mõni selgroolüli ei
ole normaalselt teistega ühendatud.
Kanada ,, Spina Bifida" organisatsiooni
president Pat Lenzen on ise on
sündinud selle puudega. Kui tema 36
a. tagasi sündis, siis 90% selle veaga
sündinud lapsed surid. Tema oli üks
õnnelikest,kesejlu jäi. Kuid nüüd on
arstiteadus sel alal niivõrd arenenud,
et 90% suudetakse ravida. See puue
põhjustab teataval määral paralüüsi
ja tundepuudust.
ABISTAV ORGANISATSIOON
„ S p i n a Bifida" selgitamiseks ja
selle all kannatavate laste abistamiseks
asutati Kanadas 1981 a.,,Spina
Bifida & Hydrocephalus Association
of Canada,"mis on heategev organisatsioon,
juhatuse asukohaga Wihni-pegis.
Manitobas. Asutamine toimus
Thunder Bay's kus Taimi ema Elle
Jürivee-Saj selle asutamisel kaastegev
oli.
Hiljuti hakkas organisatsiooni
suurem määral toetama tuntud filmitäht
Michael J. Fox, kellel üks sugulastest
selle vigastuse tõttu kannatab.
Ta on endale sihiks võtnud alustada
selgitustööd Kanada ja Ühendriikide
ja TV kaudu. ,
. ELLE ]ÜmVEE-SA|
Taimi ema Elle Jürivee-Saj on sün-dinudpärast
Teist maailmasõda Lää-ne-
Saksamaal põgenikelaagris, kust
ta vanemad esialgu läksid Inglismaa-sander
määrati peale vaherahu loomist
meie ja Saksa vägede vahel
Landeswehri ülemaks ja võitles meie
vägedest nii kaugel kui võimalik Läti
lõunarindel bolshevikkude vastu.
Võidupüha on meile sõnajalaõieks,
mis sümboliseerib meie rahva
iseteadvust ja võitlust, et olla vaba.
Seda võitlust tuleb, jätkata. Meie kohus
on endid tutvustada ümbruskon-ale.
Ta tõi väikese näite oma perekonnast,
kus ta poja vanaema (ämm)
oli haiglas arsti küsimuse peale vastanud
uhkelt, et ta on eestlane, mille
peale arst oli kinnitanud "0 yes,
you're bulgarian!" Anna Haava sõnadega
'meie ei taha olla, ei ole vaikiv
lehekülg aegade raamatus' kutsus
ta üles kõiki andma endast Rohkem
märku — Lääneranniku Eesti
Päevadel tutvustada väljaspoole eesti
muusikat, kunsti, käsitööd, rahva-
„MEIE ELU" asutas Eesti ühiskond tantsu ja üldist kultuuri, ning kanda
ja seisab eesti ühiskonna teenistu- uhkeid rahvarõivaid ja seda massilises,
selt. ,,Meie askeldustel ei ole lõppu
kunagi. Ikka on meil püüe midagi
teha, viia paremuse pööle, nagu
oleks see püüe kätte saada sõnajala
õit, kui kõige täiusliku ja ülima sümbolit."
\ i
EESKAVA
Järgnes Vancouveri Eesti Seltsi Segakoorilt
Thomas Kirvese juhtimisel
kaks laulu: ,,Helise, helise, ilma" ja
,,Pidu hakkab". Hiljem esitasid noored
Susan Mulla juhtimisel rida rahvatantse
erinevate rühmade koosseisus.
Rikkalik einelaud ja baar oli
korraldatud SeUsi noorte poolt, sa-
HARALD RAIGNA
c |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-07-03-04
