Meie Elu = Our life, September 20, 1984

              mSEPTEMBmi-
Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian
Hoüse,958 Broadview Ave,, Torönjto, Ont. Cana^a,-M4K 2R6
--..^ T e l . 4 6 6 - 0 9 5 1 " ' . /
Toimetajad: H^, JRebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
YorgislB, Parming, 473 Luhmann Dr.i ^ew Milford, N.I.,ÜŠA.
\ ; Tel. (201) 262%7|/
V, ,,]5^e'ie Elo'.'väljaandjaks on Eesti K i
Asut. A. Weileri algatusel 1950.
nMeie Elu'' toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Br
Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6Canada— Tel; 466-0951
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp. kl. 9 hm.—
5 p.l., esmasp. ja n^ljap. kl. 9 hm.--8 õ., laMp.kl. 9 hm.-! p.l.
„MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas la.S40.00,6 k.S22!00,
3 k,$15.50. ÜSA-sse - 1 a. S44.00,6 k. $25:00.3 k. 817.00. Üle-meremaadesse
— 1 a. $48.00, 6,k. $26.00, 3 k. $19.00. • '
Kiripostilisa Kanadas: l a . $28.50, 6 k. $14.25. Kiri- ja '
õhupostilisa USA-sse:;! a. $30.80, 6 k. $15.40. Õhupostilisa .
ülemeremaadesse: 1.a. $58.00, 6 k. $29M. -
Okšik^^
„Meie Elu" m, 38(1803) 1984
E 9
Broadview Ave., Toronto,
Ontario M4K 2R6 '
IV Ülemaailmsed Eesti Päevad (2):
ühenduses on Jõudl
Vaatlusi suurkokkutulekiite
põhireeglite alusel
, Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul - esiküljel $5.50,
tekstisi $5.00, kuulutuste küljel $4.75.
SOODSAD LAENUD KAASMAALASTELE
Inforimatsiooniks h@listag@
465-4659
oome annab V
OULU („Mele Elu" kaastööliseBt) - Valdo Randpere välde pressi­konverentsil
Stokholmis, et Soome annab välja poliitilised põgeni­kud
N. Liidule, on ajakirjanduses saanud suure tähelepanu osaliseks.
Olukorra kohta, mis te;ada nii Eestis kui ka tavalisele soomlasele, on
nüüd ametiisikud andnud osaliselt vastukäivaid seletusi.
Wllllliillllllllilllllillllllllllllllllillilllllltllllllilllllilllllllllll^
Praisgii on need sügispäevad, mil
eesti rahvas kogunes massiliselt
kodumaa ^randadesse, asetas oma
kasina vara paatidesse, astus ise
Järele ja lükkas oma laevulcesed
Läänemere laineile. See oli neli­kümmend
aastat tagasi, mil meie
südameid täitis üheltpoolt hirm
pealetulevate punaste vägede eest
ja teiseltpoolt lootus ja usk, et suu­detakse
jõuda vabadele randadele,
ükskõik,kus need ka ei ole.
Täieli)(n analoogia leiame püha­kirjast
Moosese pääsmisest tilluke­ses
kõrkjapijiadis ja ten^ä aktsiooni
läbi täismehena juhtida iisraeli
rahvas Egiptuse orjapõlvest läbi
kõrbemaastiku arvatavasse Kaana-misse,
kus maa pidi jook^sma piima
jä mett. Ka see rännak kestis neli­kümmend
aastat. Mooses yiis oma
rahva orjusest vabadusse. Niisa­mutid,
nagu meiä põgenesime puna­se
orjuse ja^vägivalla ee^t vabadus­se'.
• - - ^ j
Meid e| ole meie lootused petnud,
kuigi nii mõnigi meist kadus Lää­nemere
lainetesse ja hukkus üha
veel kestvas sõjamöllus. Kuid need,
kes vabadele randadele jõudsid,
algasid oma elu nagu otsast peale ja
mjasid oma uued kodud võrdselt
teiste vabade rahvastega. Tunneme
sellest tõsist headmeelt oma kaas­maalaste
suhtes ja iseenda pärast.
See ei tähenda seda, et olisme
jõudnud unustada selle osa eesti
rahva saatusest, kes kodumaale
maha jäi. Olime küll pääsenud esi­mesest
suurest küüditamisest, mo­bilisatsioonidest
ja mõrvadest.
Kuid pärast meid järgnesid uued
liiassküüditamised, arreteerimi-sed,
mobili8atsioonid ning mõrvad.
Olles I ise juba vat^aduses, lausus
meie hingel raske ^mure ja vaev
mahajäänud inimeste pärast, sest
olime näinud punaste esimest oku­patsiooni.
See oli meie mure põh­jus,
sest punane säärsaabas tallas
meie maad ja inimesi ja Kremlis
istus endiselt verine vägivallavalit-seja
Josif Stalin koos oma hävHüa-
Jameestega. '
Meie ei arva, et oleme ise palju
muutunud vabaduses elades, kuid
teame, et kodumaa rahvastik on se­gatud
sissetulnbd punaste immig-rantidega,
kes täidavad eesti rahva
eluruumi ja' kasutavad meie rahva
töövilja ja toidust. Neljakümne aas­ta
jooksul on kodumaal toimunud
tohutu loodusvarade rüüstamine
{põlevkivi, metsad) ning paljudki
idüllilised külaühiskonnad on
vilatud. Isegi taluhooned ja teed on
kaotatud ja kaevud ning allikad
kuivanud.
Meie vabaduses mäl(ptame ning
teame seda. Meie teame, et kodu­maal
puudub vabadus sõnas ja kir­jas,
töös ja teos, sest Kremlis ikka
veel valitseb P|Unane võim hüvan­guks
endale ja hävinguks teistele.
Kuid olerme rõõmsad siiski iseendi
vabaduse parast. Sest olles vabad,
on meil vabade inimeste õigused ja
saame neid õigusi kasutada. Teeme
seda üha ja koos meie kodumaa ja
seal elunevate ning töötavate ini­meste
pärast. Selleks, et pidurdada
välismõjude kaudu punast survet
ning terrorit.
Midagi on siin muutunud yabade
inimeste ja vabadust püüdlevate
if^imeste,kasuks, punase diktatuu-riimpeeriumi
vastas seisab maail­ma
suurjõud USA, kelle president
Ronald Reagan julgeb Moskvale
tõtt ütelda ja tema hääl kostab 4le
terve maailma. Kanadas on tohutu
rahva enamuse saanud kohserva-tiivid,
eesotsas Brian Mulroney'ga.
Tema välispoliitikat tahame alles
näha. Kuid ometi oleme nainud,et
Trudeau poliitika on pankrotti
jooksnud. Paavst Paulus II näol on
sajad miljonid usklikud saanud
mõjuva eestkostja. Massijutlustaja
Billy Graham on oma usumehe dü­naamikaga
jõudnud Leningradi
ning Tallinna. Inglismaa peaminis­triks
on kindel ning otsustusvõime­line
Margareth Thatcher. Siinkõr-val
näitab punane diktatuurimpee-rium
laienevaid pragusid iima või­mustruktuuris.
Kuid nüüd, meie maapao nelja­kümnendal
aastapäeval, küsitleme
iseendid. Kas on meie rahvuslik
kokkuhoid nii tugev ja effektiivne,
et saaksime võitlusele eesti rahva
vabaduse eest anda oma maksi­mumi?
Või on meil isegi oma rah­vuslikud
dissidendid, kes mjsie
emakeelele kuulutavad peatset
kadu võõrastes oludes? Või on ise­gi
neid, kes oma ressurse suunak­sid
kodumaale,ükskõik,mis ideega
ja mis ettekäändel?
Meil on kõigil põhjust kanda kan­natavat
kodumaad ja rahvast oma
südames. Kuid teha seda kindlas
teadmises ning selektsioonis^ nii et
meie vaimsed ressursid ei jookse
sinna, kelle süü läbi meie rahva ja
kodumaa ikka veel kannatab.
1 V.
eiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii^
Minu hiljutine küsimus rahvusliku
kasvatust' eesmärkidest I vümasel
ÜEP-1 oh tänuväärset vastukaja leid­nud.
Kirjaoskaja inimesena teadsin
juba varem, et suUrlaager ja Seedri-oru
suvihari olid ÜEP eelsündmused,
ning et suurlaagri ajal ei toimunud
ühtki ÜEP üritust ei Torontos ega
Muskokas. Laagri juhtkonna amet­likku
kinnitust eelmises „Meie ElusV
et asi tõepoolest nii oli, ning et sellest
tuleviku tarvis midagi õppida pole, ei
saaaga kahjuks kõige paremagi taht­mise
juures minu! küsimuse vastu­seks
pidada. ' (
Kui eesti rahvas tuleb mitmelt
mandrilt kokku oma vaimu kinnita-^
ma, siis peaksid kõik olulised tege­vused
olema osa sellest kokkutule­kust.
Igasugused eeKja jäfelsündmu-sed
tõendavad, et nende päeyade mõ­te
on mõnedele üpris arusaamatuks
3) 0
jäänud. Niisiis oleks u£P raamides
toimuva laagri suurlõke võinud olla
laupäeval, filmimiseks sobiv kõrge­tasemeline
kireva kavaga avatalitus
pühapäeva keskpäeval ja Seedrioru
vabaõhuetendus pühapäeva õhtul.
Sealne südaöine mõttelend kodumaa­le
oleks tulnud läbi viia lühikese
lipujuubeli talitusena. Kuna skautli-kud
noored kohe pirast laagri lõppu
ilmselt Torontost ei lahkunud, siis
oleks neid olnud võimalik terves
koosseisus viia nii Neeme Järvi kont­serdile
kui ka „Kalurineiu" etendu­sele
— üritustele, mis nen4e huvi
eesti kultuuri vastu oleksid suutnud
tunduvalt tõsta. Tõsi, nii toimimine
oleks olnud vastuolus seniste tavade­ga.
Kuid eks istuks inimene veel
praegugi koopas, kui mõni neist po­leks
püüdnud asju teisiti teha. KAS
VÕIKS kõigi tulevaste suurkokkutu-
Nii endise N. Eesti justiitsministri
iabi Valdo Randpere ja tema lauljata­rist
abikaasa Leila Milleri kui ka
nelja noormehe põgenemine kummi­paadis
tõi päevakorrale põgenike
loovutamise küsimuse, mida käsitas
ka maailmapress.
Soomlastele ei meeldinud Valdo
Randpera väide, et Soome ja N. Lii­du
valitsuste vahelise kokkuleppe
põhjal kõik põgenikud antakse
Soome suurim ajaleht „Helsingin
Sanomat" käsitles seda küsimust
põhjalikult. Toimetaja Pentti Suomi-nen
arvas, et ärahüppamised tulene­vad
kommunistliku partei tugevast
haardest Eestis ja esitas andmeid vii-maseaja
kitsendustest ja raskustest,
näiteks just tollimaksudega.
Siis võttis sõna siseminister Lutti-nen,
kes vaidles vastu Valdo Rand­pere
väitele, üteldes:
„Nõukogude kodanikul on Soo­mes
sama võimalus varjupaika saa­da,
kui mõnest teisest riigist tulnul.
Soome ei loovuta ilma juurdluseta ei
N. Liidust, ega kusagilt teisest riigist
tulnud pagulasi." Ta õiendas Rootsi
ajalehtede kirjutisi naiivselt, jätkt-tes:
„Ühtki näidet vastupidiste väi­dete
tõendamiseks ei esitatud."; ' r
Kohe aga reageeris „Amnesty Inr,
tefhational", kelle järgi Soome loo­vutas
nelja aasta eest venelase Vjats-heslav
Tsherepanovi, kes sai 12 aas­tat
töölaagrit ja kolm aastat asumist.
JLJudise avaldas Helsingi rootsikeel­ne
ajaleht „HufVÜdstadsbladet";
„Amnesty Internationali" kohaseh
pole see venelane ainukene, kes on
loovutatud,sest möödunud 10 aasta
jooksul olevat kümmekond piiriüle­tajat
tagasi saadetud,pärast mitte­täielikku
ülekuulamist.
Peale selle väitis Tsherepanov, et
soome ametivõimud olevat teda peks­nud
ülekuulamise kestel, kui ta võeti
kinni 18. juulil 1980.a. Hattuvaara
vallas. Ülekuulamine oli kestnud
3 päeva. Kui „Hufvudstadsbladet"
avaldas oma artikli, keeldus sisemi­nister
Luttinen sellest enam rääki­mast
ja teda polnud võimalik enam
usutledagi.
Paljud soomlased ohkasid kergen­datult,
kui viimaks ometi hakati ava­likult
rääkima olukorrast, mis liht­rahvale
on juba kaua selge olnud:
soomlased on sunnitud ida põgeni­kud
tagasi andma.
KA LÄÄNES HUVI '
Esimesena ruttas loovutamisloost
kirjutama inglise teadeteagentuur
Reuter, mille järgi peamiseks põhju­seks,
miks põgenikud Soomes asüüU
ei julge paluda,on see,et piirivalve ei
anna neile seda võimalust, ega seleta
nende õigusi. Siinsete ametivõimude
järgi aga pole see nende asi, vaid
põgenik peab ise teadma mida tahab.
Põhjalas on kõik suurimad ajale­hed
kirjutanud loovutamisest lehe­külgede
kaupa ja väga kritiseerivalt.
Näiteks Rootsi suurim ajalehte
,Expresseni" järgi,, Soome valitsus
lükkal vastutuse tagasi saatmises
küsimuses pagulaste oma õlgadele."
Lehe meelest Soome ametivõimud
peaksid olema humanitaarsed ja se­letama
põgenikele oma rngi poliiti­kat,
sest ärahüppajad teavad ainult
seda, mida on N.Liidus kuulnud. Sa­mas
toonis kirjutas ka norra ajaleht
„Dagbladet", kes siiski püüdis mõis-ta
soomlaste rasket olukorda suurrii­gi
naabrina.
lekute kavandajad loobuda tavade
takistayäist köidikuist ning „koo-past"
välja tulla? On mõeldav, et
suurkokkutulekute puhul on targem
laagrite asemel korraldada peasünd-muspaiga
lähistel toimuvaid noorte
õppepäevi. Vajadused nooremate
põlvkondade aktiivsele tegemisele ja
osalemisek..õhutamiseks-TröpvaBI
senisest teisiti fegeniist.
HARRIKIVILO
Briti ajalehe „The Guardian" HeJ-singi
kirjasaatja Donald Fields oma
pooh rõhutas^ juhtumit Tsherepa­nov'iga.
Inglane ironiseerisLuttineni
väidet, et ainult üks nõukogude ko­danik
on Viimase 20 aasta kestel
loovutatud ja tüli järeldusele, et pa-gulasprobleem
on ametivõimudele
ületamatu küsimus, sest riigi iseseis­vusel
on oma teatud piiramised.
POLITSEIÜLEMA SELETUS
Veidi hiljem avaldasid soome le^
hed kaitsepolitsei SUPO ülema Sep-po
Tiitineni üsna sensatsioonilise
teade, milles ta võttis omaks kuulu­jutud,
et asüüli palunuid isikuid on
loovutatud N. Liidule.
Tema seletusel olevat viimase viie
aasta vältel välja antud paar-kolm
asüüli palunud nõukogude kodanik­ku,
sest siseministeeriumi meelest
pagulased ei täitnud rahvusvahelisi
poliitilise põgeniku tingimusi. Ame­tivõimud
väitsid, et vaid asüülipalu-jad
olevat ainult ebamääraselt aval­danud
oma rahulolematust oma riigi
olukorra kohta, ega sedagi r itte iga­kord.
'
SUPO ülem väitis, et ametivõimud
ioleksid täiesti rahul, kui asüüli taot-ueja
väidaks, et ta on poliitiliste ar­vamuste
tõttu tagakiusatuf" isik N.
Liidus. Tema peaks aga ta ka min­gil
viisil tõendama.
Mis puutub Tsherepanovi peks-misse
ülekuulamise kestel, oli Tati­sel
öelda: „TOde on, et see mees sai
siin arsti poolt ravimit, sest ta pol­nud
täiesti korras. Meil pole kom­beks
niimoodi (peksmisega) ülekuu­latavaid
kohelda ja pealegi on soome
õiguskord täiesti selle vastu.
SUPO ülem väitis edasi, et taht­matuid
piiriületamisi juhtub N. Lii­dust
Soome aastas 0—3 ja vastupidi­ses
suunas 10—15. Riikidel pole
omavahelist lepingut isegi kriminaa-lide
väljaandmiseks täiesti auto­maatselt.
Piirivalve ülema abi, kindralmajor
Stig-Erik Malmön kinnitas samuti, et
soome piirivalvurid automaatselt ei
vii tagasi piiriületajaid, vaid võetak­se
kontakt politseiga ja püütakse
klaarida ületaja motiivid tõlgi abil.
Ašiiülitaotlusi tehakse Soomes al­la
20 aastas, kõigile ei vastata jaata­valt
ja seni on poliitiline varjupaik
antud ainult ühele Nõukogude koda­nikule.
Ülemaailmsete Eesti Päevade suurendamisel. Seltskondlik
korraldamiseks on välja kujune- teeb meid lõbusaiks. Ühendab ja köi-nud
mitmed põhireeglid. Ilma sel- dab. Võibolla leiavad järgmise Esto
liste põhialusteta oleks väga raske korraldajad sellele markantsema kg-suurl
maailmakokkutulekul kor- ha üldisel pidustusel. Väga palju ees-raldada.
Vaatleme möödunud IV ti noori on koolides õppinud mängi-
Estot nende alusel: ma muusikalisi instrumente. Kas kee-
1. ÜEP kava peab väljendama ai- gi üritaks noorte orkestri loomist?
nult eesti kultuuriloomingut. See on Noorte oma konverents jäi tagasi-olnud
kõige põhilisem reegel, mis on hoidlikuks foorumiks mõtteid väljen-rakendust
leidnud kõikidel suurpi- dada. Ärgem noorte algatust siiski
dustustel. Sellest bn vM väiksemaid päris maha lööme, vaid andkem uusi
kõrvalekaldumisi olnud. IV ÜEP-1 mõtteid mitmekesistamiseks ja orga-
Torontos ei peetud sellest põhimõt- niseerimiseks!
test mitmel pool kinni, eriti suurel Noorte programm tõstab ka vana»
solistide kontserdil, noorte laevasõi- de erihuvid. Miks puudus Estol pen-tudel
jne. sionäride programm?
2. ÜEP esinejad on eestlased., 7. ÜEP rongkäik ja vabadusnõue
Seda põhimõtet on Estodel üha väljendab esmajoones meie poliitilist
rohkem rikutud. Eriti paistis see sil- tahet Eestit vabana näha.
ma naisvõimlejate esinemistel, kus Suur ja värvirikas rongkäik Toron-isegi
soolo-esinejatena kasutati tei- tos, kuid lõppes siis pikaajalise tü-semaalasi.
Neeme Järvi sümfoonia- • himikuga raekojaplatsil, sest kõnele-kontserdiga,
kus kanadälased esine- ja polnud veel kohal.Miks ei oleks
sid ja mis eestlastele meeldis, püstita- siis võinud ettenähtud kava enne ko­ti
võibolla uus reegel ka edaspidis- neleja saabumist läbi viia selle ase-teks
Estodeks. Kui sama põhialus mel, et lasta rahvast lõõmava päikese
oleks 1972 eksisteerinud, siis oleksid käes oodata. Vähemalt oleks võinud
sel ajal toimunud ÜEP-1 ka Quebeci ootamist ära kasutada eestlaste ja
prantslased esinenud revüüga eestla­se
loomigul ja juhtimisel. Seda ei toi­munud.
Arvan, et mitte-eestlaste esi­nemine
meie pidustustel peab jääma
nende vabaduspüüdlust kanadalas-tele
tutvustamiseks.
AINULT ÜKS MANIFEST
Raekojaplatsil loeti ette vabade
ükiskuteks erandjuhtumiteks, miilis- eestlaste manifest. Mida see siis tä-,
te otsuste tegijaiks saab olla kõrgem hendas? Eesti Vabariik kuulutati väl-pidustuste
läbiviiv organ. Peakomi- manifestiga ja rohkemaid mani-
.. feste eestlased enam vastu ei võtnud
3. UEP peab ergutama isetegevust ^gi välja ei kuulutanud,kuni tuli esi-eestlaste
hulgas. j^g^e vabade eestlaste kokkutulek
Sisemme rahva jõud, mis tuleb ise- (jEP-na Torontos 1972. Siis võeti
tegevusrõõmust,on tugevam pealt- ^astu ja loeti raekoja ees ette uus
vaatamise elamusest. Sellepärast manifesti Eesti • tagasivõitmiseks,
püüab UEP kaasa kutsuda rahvast: gesti kultuuri jätkuvaks viljelemi-asju
ühiselt tegema enti massesme- ^^^^ igo^^te jõudude arendami-mistel
esinemistega nagu laulupeod seks'meie keskel. Kas tähendas uus
ja mängud. Kuna Esto '84 oli suur manifesti uusi eesmärke? See oli
oma ürituste arvu ja peaüritustetege- fauxpas. Raekoja ees oleks pidanud
laste arvu poolest, siis tuleb seda ette lugema eestlaste appeli väljas-kokkutulekut
rahva isetegevuse er- ^^^^^ ^agu seda kõikidel Estodel on
gutajana kõrgelt hinnata. tehtud, ka esimesel ÜEP-1, kus mani-
SUUREM KESKUS festi ette kanti. Uus manifest ei olnud
4. pEP õnnestumiseks on vajalik sellepärast-üht ega teist ja see ei
tugev kohapealsete eestlaste hulk ja kajastanud ka Kanada ajakirjandu-sobivad
ürituste asukohad. ses. Kas ei oleks meie apellgi võinud
Mõelgem,kui palju eestlasi oli mit- olla rohkem praegusi vabadusvõit-
; mesugustesse komiteedesse ja toim- luslikke* küsimusi fookusse-toov ja
kondädesse rakendatud ja kui palju adresseeritud ÜRO-le ja valdemalt
kaugeltitulnud>inimesi Toronto eestt nendele riigipeadele, kus me oma
laste kodudes pidustuste ajal elada uued kodud ol6me loonud? Meie po-võisid.
Kuidas saaks siis Eesti Päevi liitilistel organisatsioonidel oleks
kusagil väga väikeses eestlaste kes- võinud ülesandeks jääda meie apel-kuses
läbi viia nagu näiteks Kopen- li'edaspidised üleandmised neile,
haageUi? Kui kohapeal jõud puudu- kellele see määratud. See oleks meie
vad, oleks juba telefoni kaugekõnede küsimuse poliitiliselt elavana hoid-arv
kohutavah suur. Kuidas saaks nud ka pärast Estot.
väike kohapealne grupp finantseeri- 8. ÜEP on vaba maailma eestlaste
da kümnetesse tuhandetesse ulatu- ühine ettevõte,
vat esialgsetki eeltööd? Torontos toi- Mõelgem sellele mõttele! Kuipalju
munud teisel ÜEP-1 selliseid muresid teiste maade ÜEP komitefed ja nende
polnud. Ürituste asukohad olid head erialade toimkonnad said mõjutada
ning hotellid kaunis lähedal ürituste ja kaasa rääkida Esto programmi ku-asukohtadele.
Probleemiks jäi eest- jundamiseks? See on alati probleem
laste omavaheline leidmine. Ka ei
kannud paljud eestlased oma nime-silte
rinnal.
5. ÜEP kavaline laius edendab küll
isetegevast, kuid vähendab sama­aegselt
inimeste üritustest osavõtu
võimalusi.
Igal inimesel on vaid teatud ener­giatagavara
ja ajaline piiratus üritus­tes
osavõtmiseks. Nii võis ka möödu­nud
Estol kuulda nurinat, et oleks
olnud, sest ega me tihti ühistele nõu­pidamistele
saa kokku tulla. Esto '84
oli kõikide maade soovidega arves­tanud
mitmete maade eriürituste ka­vasse
võtmisega. Kui palju vähen­daksime
Peakomitee muresid, kui
näiteks korraldaksime maade üritusi
umbes nagu teostus Maakondade
Päev? Või kui rongkäik on üles sea­tud
ainult maade alusel? See annaks
ÜEP maade komiteedele konkreet-rohkematesse
kohtadesse tahtnud semaid ülesandeid sõitude organi-minna,
kuid ei jõudnud. Paljud väsi- seerimise kõrval:
TÄHELEPANUKS
ORGANISATSIOONIDELE
,;MEIE ELU" on asunud oma jär-jekorase
{ KALENDRI-TAHTRAA-MATU
koostamisele1985 aastaks.
Kuna ,;^EIE ELU" KÄI^ENDER-TAHTRAAMAT
on organisatsioo­nidele
ja ,,Meie Elu" laialdasele
lugejaskonnale slsendamatuks kä­siraamatuks
üle kogu vaba maail­ma
asuvate eesti organisatsiooni­de
kohta/siis on oluline, et Taht-raamatus
oleksid organisatsiooni»
de täielikud õiged aadressid.
Organisatsioonide praeguste õige­te
aadresside saamiseks palutak-oe
kõUd eesti organisatsioone Ka­nadas
ja mujal saata oma täpsed
aadressid Post Codel äramärldmi'-
3ega„Meie Elule" HIUEMALT
15. OKTOOBRIKS s.a. aadressi^:
,,MEIEELU" •
958 BROADVIEW AVE.,
TORONTO, ONT. M4K 2R^
Oige aadressi avaldamine ,Aieie
0u" Tähtraamatus on iga organi­satsiooni
enda huvides. Seepärast
saatke oma aadress „Meie Elu"
Tähtraamatu Jaoks kohe vüvita-tasid
end ühelt ürituselt teise jooks­misega.
Polnud enam aega süvene­miseks.
Võibolla tuleb siit osaliseh
otsida kä rahva tagasihoidlikku aplo­deerimist
laulupeol ja Esto Visioonil,
s.o. laialivalguv kava hakkas end ise
hävitama.
Tundus, et eelnenud eestlaste
suurkokkutulekul puudus fookuste
otsiminel rohkem kui varajasematel
Estodel. Kuhu jäi Esto Visiooni rah-vatäntsijate-
võimlejate ühine finaal?
Või miks seal lõpetati üritus lamama
jäänud eesti lippudega,kui need olek­sid
pidanud just kõrgele tõusma? Ka
rohketel nõupidamistel räägiti oma
asja. Mõnikord kõneldi seal ka tee­madel,
mis Estoga vähe ühenduses,
Kongresside resolutsioonid jäid üld-sõnalisteks.
Vähe jäi sealt konkreet­selt
n.ö. näppude vahele. Tähtsaim
neist oli kahtlemata eesti Õppetooli
loomine Toronto ülikooli juurde. Sel­le
diskussioon ei ulatunud kaugema­le
akadeemilistest ringkondladet. Jäi
jällegi,, oma asjaks".
Oleksime Estol võinud lasta teistest
maadest tulnud tegelasi ka mitmesu­guseid
üritusi avada. See oleks annud
kokkutulekule ülemaailmsemat tun­net.
5. ÜEP vormiliseks osaks olgu kn
skautide-gaidide maailmalaager.
Vormiliselt peaks ka meie skaut-lik
noortetöö ÜEP kava osa olema,
nagu muusika, rahvatants jne. Näib,
et see on ka noorte juhtide soov.
Seega peavad tulevasedki Estode
korraldajad sellega arvestama. Kuid
Esto, suurlaager ja Vaba Olümpiaad
ühel ajal ~ see on liiga palju. Vaba
Olümpiaadi aega tuleks nihutada või
siis sportlik osa läbi viia Vaba Olüm­piaadi
raames. See jätaks aga laste
sportliku osa ära. See vajab põhja­likku
mõtlemist.
10. ÜEP sünnitab uue Esto. j
Mõtteliselt on see nõnda kõikide
Estodega olnud. Tegelikult jäid BaJ-timores
ja Torontos ÜEP korraldavV
rahva koosolekud ära. Ometi oleks
nii palju rääkida. Nüüd tuleb palju
Esto kunstilist nivood on vastava- raha kulutada, et inimesi üle maali­te
alade asjatundjad arvustanud.
NOORTE HUVI
6. ÜEP programm peab noortes
huvi äratama eestluse vastu nende
mitmekülgse rakendamisega Estol.
Noored olid mitmel viisil rakenda­tud,
eriti rahvatantsijate, naisvõim­lejate,
lauljate ja mitmesuguste noor­te
ürituste korraldajatena. Esto andis
noortele midagi iga päev teha, eriti
aga seltskondlikuh kokku saada. Eri
ma uuesti kokku saada. Kui efektiiv­ne
see oleks «kui kõik Estol juba
teaksid,kuhu järgmine Esto läheb.
Uued koi^raldajad saaksid sealt rik­kalikult
näpunäiteid ja soove, mille­dega
arvestada. Kui meeliülendav
see oleks,kui me Esto lõpul veel
kokku saaksime, et Esto lipp uutele
korraldajatele üle anda ja ühiselt lah­kumislaulu
laulda. Estode vanad ja
uued tegelased ning raWas saaks
,miE ELU'
Ü väärib meie nooiema-põlvkonna seal veel koni tunda, ühise Esto rah-eeštlSteTSSis
esiletõstmist uue f^^^ ^o^*lõpliku tänu
seltskondlike- ja meeleolulaulude ' '
arendajatena meie ühiskonnas. Sel- ^^'^^ "^^^ süttib uue Esto tuli?
lel on'suur tähtsus eestluse ringi ROBERT KREEM
„Meio Elu" nr. 38 (1803) 1984
.11
Karl Linnase d
N. Liitu uues
NEW YORK (ME) - balti riigid j
poliitiline deporteerimine N. Liitu,
ühenduses Karl Linnase deporteeri
märgitakse, et immigratsioonikohtu
nagu märgib kaitseadvokaat saated
N. Liitu, s.t. N. Eestisse.
Edasikaebusel immigr. apellat-sioonikohus
kinnitas 31. juulil küll •
kohtuniku otsuse deporteerimiseks,
ent kaitse argumentidel arvestas mo­tiivi,
et USA ei ole tunnustanud le­gaalseks
Eesti Vabariigi annekteeri­mist
N. Liitu. Sellel põhjusel on lüka­tud
küsimus - millisele maale K.
Linnas deporteerida, uueks selgita­vaks
arutuseks immigratsioönikoh-tuniku
juures. '
ESIMENE TAOLINE OTSUS
K, Linnase kaitseadv. I. Berzins
oma järgnenud seletuses balti ins-tantsidele,
juhib tähelepanu sellele, et
nüüd on sobiv juhus selgitada, miks
eestlasi, lätlasi ja leedulasi ei saada
mitte deporteerida N. Liitu. Ta oletab
aga ka võimalusi, et kohtuministee-riumi
eriinvestigeerimise asutus
(OSI) ehk jätkab oma nõuet kohtule
deporteeritava saatmiseks N. Liitu.
Juhul, kui Balti rahvaste liikmeid
deporleeritakse sinna, siis see oleks
kaitseadvokaadi hinnangul reetliku
ilmega diskrimineerimine," sest näit.
analoogiliselt hiinlasi sellel ajal,kui
USA ei tunnustanud puna-Hiinat^ei
deporteeritud neid mitte sinna. Ta
jätkab, et deporteerimine N. Liitu
muudaks ühtlasi Balti riikide „an-nekteerimise
mitte-tunnustamise po­liitika"
nagu mõnituseks (mockery).
K. Linnase juhtum on ülde esimene
Balti rahvastest, kus asjaosaline on
otsustatud deporteerida N. Liitu. See
on nü. katseprotsess ja selle kaota-
VIIS päeva
Severom
Punalipulise laevastik
lendasid
Möödunud mais läikis Lääne aja­kirjandust
lühlteade 13, mall Mur-manskist
25 km põhja pool asuvas
Severomorski linna piirkonnas
juhtunud katastroofist. Pikkamöö­da
on hakandud plahvatuse koKta
ilmuma rohkem aitdmeld. Üheks
allikaks on Nõuk. Liidus,suust-vti-hu
liikuvad kuuldused ja teiseks
USA sõjaväe, Pentagoni, informat­sioon.
Viimase andmed põhjene­vad
suures osas tehissateliitide
poolt jidasi antud fotodel ja on selle
tõttu usaldusväärsemad ning antud
juhul ka täpsemad.
Nagu selgub, ei olnud Severo-morskis
tegemist ühe ja tohutu suure
pauguga, vald terve rea hiiglaslike
plahvatustega Nõuk. Liidu Punali­pulise
laevastiku peabaasi laske­moona
ja rakettide ladudes. Plahva­tused
ja tulekahjud, mis alguse said
13. mail, levisid ja möllasid baasi
piirkonnas viis päeva. Kuna oli teada
Murmanski piirkonnas aatomrelva-de
olemasolu,' siis kahtlustati esimes­te
selsmlllste registreerimiste järele
Nato jõudude pool esimeses järjekor­ras
tuumarakettide plahvatusi, järg­nenud
atmosfääri raadloaklllvsuse
analüüside negatiivsed tulemused
aga rahustasid meeli.
Viiendal päeval, mli tulevärk lõp­pes
ja suitsupilved haihtusid, hakkas
selguma ka katastroofi ulatus. Seve­romorski
sõjavarustuse kolm suure­mat
lao kompleksi olid jäägitult hä-vinud.
Maatasa olid: Põhjamere lae­vastiku
õhukaitse ja mereväe raketti-diB
laod ning monteerlmlötöökojad
lõhkeainete ja -laengute hoidlad ning
sõjaiaevastlku Iftskemoona pealadu
Alles olid jäänus siiski suur meremil
nlde ladu ja kogu maalima õnneks
rakettide tuumalaengute laod.
200 SURNUT
Inimkaotusi hinnatakse 400-le
neist surnutena 200 ja haavatulna
umbes sama palju. Kui arvestada
plahvatuste suuruse ja tulevärgi
kestvusega, siis näivad need arvud
tagasihoidlikena. On kahtlane, kas
nõuk. võimudel läheb kunagi korda
täpset ohvrite arvu kindlaks teha.
Põhjamere laevastiku taktlkalls
test rakettidest hävis umbes 70%
Kanadast saadetud
STOKHOLM (EPL) - Väljaspoolt
ICanadat tulnud Esto '84 külastajad
saatsid pidustuste ajal Torontost
vaatekaarte tervitustega ka sugu
lastele ja tuttavatele kodumaale
Süütute tekstidega, mis ei oleks
pidanud häirima okupatsiooni
tsensuuri. Nagu nüüd tagantjärele
selgub, ei ole Torontost saadetud
postkaardid adressaatidele kodu
maal üldse kätte jõudnud.
• , . ' ' - « ) V ' ' i i •