Meie Elu = Our life, June 5, 1980

              NELJAPÄEVAL, 5. JUUMSL — , JUMES : „Meie Elu" nr. 23
Ülemaailmse Eesli Vabadusvõitlejate Keskuse (ÜEVK) aasta-peakoosolekust osavõtjad Syracus es,
N.Y. Seisavad, vasakult, 1. rida; Endel Undaja, Kalju Tori, August Jurs (Ü Änson,
US kolonel Harald Lember, Endel Kool ja RaimondPiirvee. 2. rida: Adar Voode, Hans Kivi, "
Uus, Väino Päärson, Foto —H.Uus.
aI><MSIMK!p>(KB»o<B>(K^z^(><^><>«a>(l«Q><ral>(>^^
Eyrõopa kogemusfega
rätsep
Victoriapäeva tuleb Kanadas juba
sellepärast pühitseda, et ei enne ega
pärastl teda, põle Inglise tropnile sel­list
valitsejat enam sündinud. See
viie jala pikkune naine sünnitas ühek­sa
last, valitses targalt ja oli respek­teeritud
ning rahva ppolt väga ar­mastatud.
^ lim ;polnud kuigi meelitav maale
'.sõiduks, seega siirdusime näituseväl­jakule,:
Coliseumi, kus ülemaailmne
Shrine tsirkus (efeinevad ka. TV-s)
andis kaks etendust päevas. Tsirkuse
peakontor Las Vegases, Ameerikas.
Loomakaitse seltsi liikmed levitasid
ukse ees lendlehti, et; „naised ja loo^
mad on tänapäeva ohvrid''. Järgmisel
päeval näi tas i TV kuidas agressiivsed
loomakaitse seltsi liiktned ja tsirku­se
treenerid lõid lahingut, mille po­litsei
likvideeris.
„FAMESSES" KLUBI V V'
Kümme aastal tagasi oli Coliseum
täis .anglosakse.' Nüüd imesta mis
rasse ja rahvaid elab Torontos, kes
ei või ilma söömata mitte kahte ja
poolt tundi istuda. Tsirkuse avamäng
oli väga soliidne. Sellist pole enne
nähtud. ,,Pamesses" 'klubi auväärsed
liikmed sisenesid viie Kanada, ühe
tahe ja enesedistsipliin millega tsir­kuse
inimesi imestama peab! Harul­dane
iludus, Esperita oli ta, nimi,
meenutas Kleopaträt ja oli nagu il­ma
selgroota. Ka siis 'kui rippus vaid
ühe, jalakannaga toetades pea alla­poole
paindus ta selg' täisnurkseks
nii et pea ja kaunid suured silmad
olid üleval Peale karusid tulid seitse
buldog koera, .kus igaüks sai enese.:
välja naerda, Nad tegid Ikõik ühte ja
sama korraga, sitsisid, magasid, hüp­pasid
jne. Kui aga hakkas see terve
meeskond kahel j alal palli mängima
nagu pisikesed poisid,' siis läksid
publik ja kaerad mõlemad hasarti.
Koerad hüppasid väga kõrgele ja
mängisid endid ähmiga ringist välja.
Perenaine võttis palli ära ja koerad
tirisid ta seelikust välja ning viimane
napsas paruka peast.
Eleyante oli kõigest kolm. Hobu­seid
kolme sorti. Valged ponid punas-'
te tuttidega peas tegid tavalisi trikke
treeneri piitsa plaksudes. Suured he-le-
halli laigulised hobused galoppisid
ja nendel esines kuulus blanssimeis-ter
James oma naispartneriga. Üks
üksik valge hobu, suurem kui boni-hobused,
oli iniehobu. See oli lõbus
vaadata. Ta. esines treeneri juhtimi­sel
vaga pai hobusena. Siis küsiS;
kvaliteet materjalid
? Riverview Gardens (Bloor-Jane
Šubway Stn.) Toronto, Ont. M6§ 4E4
TeL 416/769-9535
Rudi H. Schneider
Kolmapäeval, 21. nlail,' esines
„Kandali" St. Catharines'i, eestlaste
ja leedulaste ,,Open House" program­mi
osas koosseisuga: Hanno Bohl,
Margot Bohl, Anna Gerasimchuk,
MarfHimnia, Tiina Rätsep, Susan
Rätsep, Robert Saar ja Härnald
Toomsalu, pillimehe'kš Joharmes Es­ter.
Esineti kahel korral eeskavaga,
mis algas kandfösoologa Hannö
BohVilt ja mülele järgnesid rahva­tantsud
,,Kolmõkeski kaarassim"
tüdrü'kute esituses ja selle järele
,,Jakk", „Jämaja läbajalg", ,,Raksi
Jaak" ja lõpuks„Tuljäk'. Rühma tut­vustas
esinemise algul Karin Täht,
kes on selleaastaseks eestlaste „Miss-
'iks'' St. Catharines:' ' ^
Eestlaste-leeduiaste ühiselt korral-clatud
„Öpen House''-toimus, igaaas­taste
rahvakunsti pidustuste raames
ja oli kohale toonud arvukalt publi­kut,
kes nautis esitatut^ kui ka suu-päraseid
: rahvustoite ning „kange-mat"
keelekastet. Eestlaste osa kül­luslik
käsitööde näitus oli välja pan­dud
Toronto Etnograafilise Ringi
liikmete poolt, eesostas Ene ja Eg-bert
Runge'ga. Ka leedulastel oli oma
näituse osa, kus esines peaasjalikult
puutöid,:millised paistsid. olevat ühe
kunstniku tööd. Veel esines ka suu-remaarvuline
leedu rahvatantsu
rühm „Gyvätaras" Hamiltonist, kun^
ka leedulastel St. Catharines pole
oma esinerhisrüHmi. ,;Kandali'' liik­med
jäid igati rahule publiku suhtu­misega
esinemisse, 'kui 'ka pererahva,
• kelleks oli St. Gatharine .Eesti Selts,
kostiga rühmale.
Järgmine ja viimane esinemine,
enne Rootsi sõitu, on „KaLndali'l"
„Tallirmä Paviljonis" reedel, 20. juü?
S. LINDHOLM Ltd, - RE^
Kixmisvara vahendaja Torontos kaasmaalastele teenistuses
aastast 1954.
glUKUNNAS Ütleb:
,;Rääkige minuga enne kui hakkate
uut autot ostmaV'
Pruugitud autod — uued autod
' * veoautod.
Müügid ja rentimine.
Chevrolet Oldsmobile Ltd.
321 Lakeshore Rd. W. Mississauga
Telefon kontoris: 416-278-3365
kodus: 416-621-5091
and Delieatessen
2851 Lamence Ave. E.,
, (HillšidePlazaÖrim^
• SOOME PAGAR
pagarisaadüsed ja delikatessid, soome kardemonisai, sepils ja rukki­leib.
Maitsv,ad tordid ja muud kohapeal küpsetatud euröopamaitse-lised
pagarisaiädused. ® Spetsiaal tordid ja sünnipäeva kringlid tel­limise
peale. ©Euroopa delikatessid, konservid, juustud* suitsusin-gid,
suitsuribid ja soolaheeringad. ® Suitsukalkuiiid tellimise peale.
50 MIILI TORONTOST— LÕUMAPOOL BARRIE
Lake Simcoe ilusal läänekaldal aasta ringi avatud
SUUREPÄRANE uTOIT — SÕBRALIK MILJÖÖ— PAADID
— mASTUS-^^LUS RAND JA PUHAS VESI UJUMISEKS.
SUVEL VEESUUSATAMINE, TALVEL JÄÄL KALASTAMINE
JA LUMESAANIDE KASUTAMISE VÕIMALUSED
»()<a»oin»i)«D»<)«a»()4ii
Kergejõustikvõistlused, mis pidid
Kristmebergi spordiväljakul toimu­ma,
on nüüd Stökhplmi varia oliim-piia
staadionil. Võistlused toimuvad
neljapäeval, 10. juulil algusega kell
MAALID MÜÜGIL suures valikus.
Helistage ette 225-5595.;
. 390 Princess Ave., Willowdäle
TANTS IGAL LÄUPÄiEVA ÕHTUL ORKESTRI SAATEL
PÜHAD >^ PUHKUS •VÄLJASÕIT
KÜLASTAGE JA ^^^^
SÄVANNAH LOPGE
4LC0NABEACH,STROUb, ONTARIO
Tel. (705) 436-3005, või Torontos
(419) 924-765r küsida Peter
Sõiduks kasutada Hwy 400, ära pöörata Innisfil Beach Rd. East.
362 Danforth Ave.,
Toronto, Ont. M4K IN8
Tel. (41(S) 466-1951
466-1502 i
Ameerika ja oma klubi lipuga. „Pa'
messes" klubil on 18 haiglat nõrga- treenei^naine, las teegi soovib publi-mõfstusega
lastele ja saavad riigilt ^ hulgast, .'kes on 21 aastat vana,
52 miljoni aastas nende ülevalpida- ratsasõidu teha. Läksid üks paks ja
miseks. Nende orkestri liikmed teine pi'kk ja sale poiss. Hobune tõm-kandsid'
punaseid, kiiubesid ja val­geid
pü'kse. Siis järgnesid klubi liik­med
valgetes ülikondades, vasakul
käevarrel klubi embleem. Viimasel
orkestril olid rohelised 'kuued ja val-^
bas kõigepealt kõrvad tahapoole)
tundemärgiks et ta on tige. Ja siis
see suur nali algas mida raslce kirjel­dada!
Hobune joc^ksis poisile järgi ja
hammustas siit-sealt aga poiss selga"
ged püksid. Kõiki ühendas punane ei saanud kuidagi. Teine poiss proo-klubi
müts, millel Wubi nimi peal. omamoodi, et h^^^^^
Ilus pilt silmalef Pärast osavat klubi ^use külje ligi, aga jällegi tulemuste-reklaami
jk suilruste tutvustamist -ta.:Hobune võttis ta püksitagumen-lauldi
ühiselt ,.0 Canada", millega, dist kinm viis ringi äärde ja viskas
ühines ka tsirkuse kahekümne^mehe-. välja. Paks poiss 'kasutas juhust ja
line orkester hüppas tagurpidi hobuse selga, see-
Lõvid majesteetlikult puurides, pea jäi saba poole.: Sai siiski ühe
hiigelkahur nagu ilmaruumi sõiduk sõit,a enne kui hobune ta maha
põhjapool, ja nõrgamõistusega lapsi ja poisi peale magama
oma ratastoolides lõunapool. Segi- tähtis heita.
viimaste nädalate
Jooksul jõudnud ka Torontosse. See
ön äge külgehakkav haigus, mis aval­dub
teadvuse korratuses ja närvika­va
suurendatud ärritatavuses ja lõ­puks
halvatuses. Harilikult antakse
see haigus edasi marutaudi põdevate
loomade puremise läbi. Haiguspisi-kud
on ultramikroskoobilised ja
reeruvad.. .
Koerte meeleolu on muutlik jä tuju­kas,
nad saavad kergesti ärritatuks,
urisevad, kardavad valgust ja müra,
poevad selle eest kuhugi pimedasse ;
nurka varjule; peremehe kutse peale
tulevad nad yastumeelselt, hakkavad
aga varsti tema ümberVJälle hüppa­ma
ja lipitsema, pea saavad nad jälle
rahutuks, ei püsi paigal hulguvad tu-
. bades või õues ringi, jä4,vad äkki pin-
FLOWEflS & GIFTS
: MEIE ÄRIS O N S M D A V Ä L RIKKALIKUS VALIKUS
VALIK LILLI erisiindmusteks ja tähtpäevadeks.^^ ^
Samuti käsitöö kinkeesemeid—"
KULLÄSEPA, MEREVAIGU-, KERAAMIKA-, N A H A jj
: . r : • ^
Kõneldakse eesti, läti ja inglise keelt.
Loomulik külgehakkamine sünnib
enamasti sus, kui niarutaudis looma
sülg tungib puretud haava kaudu na­haalusesse
koesse, musklitesse ja.
närvikiududesse. Ka lakkumise taga­järjel
võivad sattuda haigusepisikud
haige looma sül j ega teise. looma
gul seisma ja kuuiätän^a, hauguvad
ilma põhjuseta ja nagu: purevad, ke-.
dagi õhus (püüavad kärbseid). Maas
lamades väristavad sageli kogii keha,
püüavad kärbseid ja urisevad. Kui
neid meelitades silitada, siis saavad
nad ruttu ärritatuks ja püüavad si-
Chartered Äccountant
Silite 600, 55 Unlversity Ave., Toronto, Ontario, M5J 2H7
või inimese nahäkriimustustesse ehk litavast käest hammastega kinni haa-haavakestesse.
Sülg on kõige külge- rata, iseäranis ärritatiiks saavad nad ^
hakkavam siis, kui loomal on juba võõraste inimeste vastu, aga omade f ensionärid StokhoIrBiisf
avalikud marutaudi märgid nähta­vad.
Ka juba 2—8 päeva. enne taudi
Lõpuks läks astronaut suurde ka­hurisse.
Käis pauk, järnev suits ja
mees lendas teisepoole „Goliseumi"
otsa. Rahvas sai tsirkust, aga mitte
leiba. Roomas Öeldi, anna rahvale
tsirkust ja leiba, siis on ta õnnelik,
meetrilisel ümargüsel põrandal ^«^^si kuninglik pereko ei puudu-oma
trikkidega. Ilusad näitsikud, kui kunagi Hagenbäcki tsirkusest.
tunded tekivad neid armetuid lapsi
vaadates. — Sama esinduslikult kui
klubi tuli, marsis ta:ka orna kahe or­kestriga
ära., i
Pärast lõvisid oli esinduslikku uut.
Nimelt rulluisutajad lae all kahe-märkide
ilmumist on sülg külgehak­kav.
Haige looma piimgi on külge­hakkav.
Haiguse inkubatsiQonipe-riood
on sageli õige - pikk; esimesed
haiguse märgid ilmuvad peale pure- • sügavad ja närivad puretud kohta
mist alles mitme nädala ehk kuu pä- ehk armi. Samal ajal märgatakse ka
vastu jäävad tagasihoidlikuriiäks.
Heledam valgus, äkiline müra ehk
puudutamine sunnib neid kõvasti ke­ha
väristam.a, ehmatades üleshüppa-ma>
sealjuures jääb neil hing kinni;
silmaterad laienevad. Mõned koerad
marmorist vaiatu^ kehadega, nööri­del.
Järgmisena imestasime mitte
just noore mehe kaelasoonte ja, käte
tugevust. Tema ülestõsretud käte
peopesadel tantsis naine ,discot", te­gi
hundiratast ja lõpuks hüppas hoo-laualt
pähe. Klaune kui niisuguseid
tavalisi, ei olnud. Pamesses klubi
kümmekond liiget olid endid klanni­deks
maskeerinud ja'lõbustasid ning
teretasid lapsi enne etendust.
TREENITUD TUVID ' '
Florida papagoide eeskujul on kee-;
gi treeninud tuvisid -imekaunilt esi­nema.
Noor ilus treener oma taeva­sinises
volangidega õhtutualetis oli
kui* kaunis unistus muinas maail­mast
lendavate valgete tuvide vahel.
Need olid suure tuttsabaga tuvid. Iga
sabatutt ise v-ärvi, seega seitse len­davat
tuvi, kes moöciustasid ka kauni
vikerkaare. Meespartneri ülesandeks
oli rataste ja muude instrumentide
vahetamine. Vahetada tuleks ka ^tea­tava
maiguline" tsirkuse nimi.
_ Koini noort poissi esinesid üherat-täga
jalgratastel' Tasakaalu meistrid
olid tõesti' meistrid j a köiel tantsiv
paar^ ei hoolinud m|lestki, kas elu
või surm! Võrku pfclnud all. Lenda­vatel
inin^estel ^ili võrk all; sest kui
keha õhus keerleb kui vurr, mingit
trasseerivat joont jälgida pole, peab
ju lae alt kukkumine kuidagi kind­lustatud
olema. See on suur raudne
liste ajakiri „Triinu" suvise;!
numbril 109 on kaanepildil Mustjala
rahvarõivas, mis asub StokhbIm'i
rast.' On olnud juhuseid, kus haiguse
märgid on ilmunud alles mitme aas­ta
pärast peale puremist.
:.HAiGusE MAINIB :
Haiguse märgid on kõikidel looma­del
enam-vähem ühesugused; erine­vused
olenevad lööma temperamen­dist,
keha ehitusest ja eluviisist.
Nordiska', Müseefis. See kaanepilt 'Koertel märgatakse harilikult. kõige-tõstab
suuresti väärtust.
Nii peab üks õige Mustjala välja
nägema. Peas on applikatsioon tanu
(ümmargused punased' motiivid). /
Teine variant tanu on üleni tikitud.
Krae on lai ja pits katab õlgade laiu­se/
mis on ääretu tähtis tegur Mus^
jala rahvarõiva ilu juures! Kõikidel
nendel, kellele On tehtud kitsas vale
krae, tuleks uuendada oma kraed,
mis ei võta.pai ju aega. ;
Pange tähele, et abul on kümme:
malli! Naise põlle pits (neiud ei kan- •
nud põlle) tõuseb 10—20 sm nurka­delt
• ülesse — oleneb kandj a pikku- •
sest. Vöö ei ripu ja seelik hoiab nöö-riabil
neljasopiliseks. Krae ja põlle
pitsi saatetellida Rootsist. „Esto '80"
ajal demonstreeritakse Nordiska Mü­seefis
niplispitsi ja vöö kudumist.
Neiud, kes Rootsi sõidavad peak­sid
muuseumi külastama. Djurgärde-ni
ühendus on väga sagedane, see oh
kus Nordiska Museet asub. Buss 47
T-Centrali peatusest viib sinna 10 rni-nutiga.
Peale Mustjala rahvarõiva öh
seal ka teisi, mis Eesti isieseisvuse
ajal sai Rootsi vahetuskorras saade­tud.
Eesti ranna rootslastelt olevat
väga suurel arvul väljapanekuid.
enne iseäralist eluviisi muutust, mis
mõnikord siiski vaevalt silma torkab.
I M
HOGAN PONTIAG BUICK
348 Danforth Ave.
Telefon äris: 461-3561
LEMANS
PHOENIX.
FIREBIRD
. .SUNBIR0 : • :
: :.CENTUkY ;:: -
ACADIAN •
SKYHAWK
; ;:G.M.C.-Veoautod •
Pruugitud autod
söögiisu ja maitse muutumist; vae­valt
puudutavad nad harilikku mee­lepärast
toitu ja lasevad selle suust
j älle väi j a kukkuda. Hil j emini ei ta­ha
toitueriam vastu võtta, aga näri­vad
ja neelavad kõiksugu e'ttejuhtu-vaid
esemeid. Kive; sõnnikut, ka ise­enese
väljaheiteid. Haiguse lõpupoo­le
tekib esimeste üldiste märkide jä:
reie neelamise, puremise, keele ja ta­gumise
kehaosa halvatus ning-3-^
päeva pärast järgneb surm.
:KAITSE
MarjLitaudi kahtlaseks tuleb pidada
iga looma kelle juures äkilist käitu­mise
muutust J a puremise tungi mär- •
gatakse: Kahtluse korral pöörduda
viivitamatult loomaarsti poole ja
loom tuleb kohe eraldada kindlasse
ruumi, nii et ta ära jooksta ei saa,
samuti, et keegi tema juurde ei paä-
•seks;-
On marutaud juba arenemas, siis
ei saa selle edasi arenemist enam
mingisuguste abinõudega seisma pan­na
ega muuta. Kui haiguse märgid
; juba nähtavad, siis kaitsesüstimine
enam ei aita; selle pärast kui kellelgi
on olnud kokku puuteid kahtlase loo­maga
otsigu viivitamata arsti abi.
Kaitsesüstimiseks ja raviks tarvita­takse
marutaudi kaltsevaktsiini (Ra-bies
vaccine).
STOKHOLM (EPL) - Stokholmi
Eesti Pensionäride Ühing kasutas
ära raudteede uusi odavaid grupirei­se
ja korraldas neli päeva kestnud
turismireisi Saksamaale.
Taevataat õnnistas ettevõtet suure­päraste
kevadilmadega — Saksamaal
Uus
Adelaide'is elunev sopran
, Pruul, kes on juba aastaid tegelenud
heUloominguga, nagu ta helikunstni-kust
abikaasagi August, on äsja aval-dariud
Ädelaide'is oma kulu ja kirja-oli
temperatuur Otse suvine, 24 kraa- dega uue noodikogu pealkirja all
di varjus! — mis eriti viibimist Ham­burgis
ja Lübeckis meeldivaks tegi.
37 reisist osavõtjaid jäid selle põgu­sa,
Saksamaa külastusega ülimalt ra­hule.
Reisijuhiks oli ühingu esimees
Liis Mesikep, kaasas oli ka raudtee­de
giid.
Sisseseaded, uuendused ja paran-elumajades
või ettevõtetes.
Tel. 762-9190
Lic. E1044
i i ' t m im
palume talitusele anda KUMI
KL: 8 ESMASPÄEVA ÕHTTUL,
et kindlustada nende ilmumine
järgmises lehes.
HELSINGI („M.E.") - Tuntud
eesti vanamuusika ansanibel „Hortus
Musicus" saabub jälle külaliseks Hel­singi
Peonädalatele, mis tänavu toi­muvad
26. augustist kuni 13. sep­tembrini.
Möödunud aastal sai an-^
sambel väga suure edu Soomes ja se­da
sahia on kindlasti oodata -ka
nüüd. Mitmekülgsetele pidustustele
tuleb kunstnikke kõikjalt maailmast.
: Peale muusika korraldatakse mit­med
kunstinäitused, filmietendused
...jne. ' \
Soomes väga hinnatud eesti an­sambel
„Hortuis Musicus" annab Hel­singis
kaks kontserti.
„Salme Ekbaum ja Meta Pruul luules
ja laulus".
Meta Pruul ja Sahne Ekbaum on ^
klassiõed ja nende vaheline vaimne
side on pärit päevilt, kus nad käisid
koos Viljandi gümnaasiumis. See si­de
ei ole vahepealsete aastatega kus­tunud,
vaid pigem kasvanud. Selle
sidenie väljenduseks oiigi kõne all
olev noodikogu, mis on inspireeritud'
S.Ekbaumi. luulest.
Inspiratsiooni allikaks oli kuus Š.
Bkbaiinii luuletust: „Aastaajad",
„Karulaande mina kadusin", ,,Kaja-kas",
„Sakala", „0n see tuul" ja
„Kutsikas". Neist neli on seatud
naiskoorile, neli segaikoorile jä kafa
sopranile. . Seadmeid sega- ning
meeskoorile tegi August Pruul. See­ga
kogus on 11 eri oopust.
Salme Ekbaumi yõluvatele sõnade­le
on loodud^ harmoonilised, kaasa­kiskuvad
viisid, mis on kahtlematult
väärtuslikuks panuseks meie laulu­varale;
Noodikogu on meeldiva kaanega
heal paberil ja puhta ning selge noo­dikirjaga.
Noodikogu võib tellida autorilt
aadressil: M. Pruul, 22 Bella Street,
Gawler, S.A. 5118. Austraalia.
V ; " L . Treti
Õp. Hillar Põld surnud
Kodumaalt tulnud teate järgi on
seal 1. mail surnud Juuru koguduse
õpetaja Hillar Põld. Matused toimu-
' sid 6.maü Simunas. - -
Hillar Põld oli praost Harald Põllu
pöeg.: