Meie Elu = Our life, June 5, 1980

              ^ ^ ^ ^ ^
. N E U A P Ä E V A L , S, ivvmt - TTORSDAY, J U N E S „MeieElu'^nr.23 (1581) 1980
B9
Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estp-pian!
Housie, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Canada.
' M4K2R6 ~- Tei. 466^0951
Toimetajad - H . Rebane ja S.Veidenbaum. Toimetaja New
korgis B.Parming, 473 LuhmannDr-i New Milford,N.L^
USA. Tel (201) 262-0773. L :
;,MEIE ELU'' väljaandjaks on Eesti Kirjastus
ASUL A.Weileri algatusel 1950. ^^^^ ^^^^^
:,Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958
Av^vToronto, Ont. M4K 2R6 C^^^ 466-0951.
Telpmistfe! ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp., k l 9 h.
-5 p.l., esmasp. jä neljäp. k l 9 h;-8 õ. Laup. kl. 9 h:-l p.l.
Tellimishinnad: Kanadas - l a . 127.00, 6 k. |14;50, 3 k.
$9.00: USA-sse — 1 a. $29.00 6 k. |15.50, 3 k. 9.50. Ülemere-maadesse:
l a . $33.00,6 k. 117.00,3 k. $10,00. Kiripostilisa
kanadas: 1 ä. $14.50, 6 k. $7.25. fö^^^
USA-sse: l a . $16,50, 6 k. $8.25 Lennupöstilisaülemere-maadesse:
1 a. $32.75, 61.116.40.
Üksiknumber—-.50^.
4cuulutushinnad: 1 toll ühel veerul: esiküljel |4.00, teks­tis
$3.75, kuulutuste küljel $3;50.
Riiklik toetus eesti
lehtedele Rootsis
STO^HOLM (EPL) - Stätens In-vardilarverk
jagas pressitoetust, nn.
riiklikku produktsiöonitoetust vähe-muskeeltes
ilmuvatele üldistele uu­diste-
ja informatsioonilehtedele.
198(|nda aasta suurima toetuse sai'
5 korda nädalas ilmuv soomlaste
leht „Finnsanomat", kuna teine, kord
nädalas ilmuv soome leht „Ruotsin
Süomalairien'- sai 57().000 krooni.
-Eestlaste lehtedest sai'2 korda nä­dalas
ilmuv „Eesti Päevaleht" 680.QÖO
ja kaks korda kuus ilmuv „Tcataja"
345.000 krooni. ;
Edasi said jugoslaavlaste „Jugoslo:
venski List" ja kreeklaste ,,Metanas-teftika
Nea", kumbki 345.000 krooni.
Kolme suurima vähemuslehe riigitõe-tus
on pisut vähem kui sama suurtel
rootsikeelsetel ajalehtedel.
„Miks me siin oleme?" ^Seepärast, et näd rikkusid'ära meie-olüi
(KOKKUVpiE)
Romaasiis Ristideta Hauad" jutiis-tuse
kangelane hoor mees on tunnis­tajaks
hävitusele, mis tabas meie
maad nõukogude okupatsiooni ajal:
masshauad, Jtüüdltavate rongid, fn-
Eiaarmee, hävituspataljpnid. Romaa­ni
kangelane, pärast pääsmist vabas­se
maailma, võtab omale ainult ühe
ülesande: olla elavaks tunnistajaks
Ja nende eest rääkijaks, kes puhka­vad
ristideta haudades.
Ontarios sündinud poeet John Mc-
Grae kirjutas: ,,Võta vastu taplus
vaenlasega, hoia kõrgel tungallange-mute
eest". Kuid maailmas on palju
langenute haudu, ristideta ja ilma.
Mad kõik iseloomustavad kustumata
võitlust selle eest, mis pn aus ja'õige,
selle vastu, mis on halb, ebaaus ja
despootlik.
Ka Balti õhtute vaim sisaldab ka-
Iie kirjaniku kangelaste vaimu, mis
ütleb: „Võta vastu võitlus vaenlase­ga!"
Meie siin teame, mis tähendus
on võitlusel vaenlasega. Igaüks mäle­tab
Stalini terrori mõistet ning sisu.
Müiid on vaenlane muutnud oma las-saadii
Raudkardin kommunikatsioo­nide
arengu tõttu ei ole enam endine.
K G B on vahepeal õppinud naerata­ma.
Kuid poliitilised vaimuhaiglad
on küllalt tõelised. Viõib olla, siiski,
uute võtete hävitavus on endisest
veelgi hävitavam,
Ometi tahab Nõukogude Liit hoida
iDma nägu maailma ees. Ehituna lam-banahas,
imponeerib ta paremini nei­le,
kes ikka veelgi mõistia nõukogude
sisu. Seepärast ongi mõistatuslik,
milleks Sovet valis just 1979. a. det­sembri,
et Afganistani okupeerimise­ga
ennast uuesti paljastada. Meeto­did
olid samad, nagu meie kogesime
Baltikumis Ungaris' ja Föolas. Just
äjal^ mil nõukogud lootsid niipalju
iõlta propagandaliselt Olümpia män­gudest.
Tuli see sellest, et nõukogud
muutusid Higa endakindlaks või loot­sid
nad proovile parma vaba maail­ma
vaimu, suhtumist endasse jä val­midust
reageerimiseks.*.
Võib-ollä oli see väljakutse Lääne-riikidele>
eriti Kanadale, USA-le,
Austraaliale ja teistele, kes ametli­kult
keelduvad tunnustamast statüs
4 -• - • • ' .
quo'd Balti riikides. Näiteks purje­spordi
võistlused toimuvad Tallin­nas,
s.o. okupeeritud Eesti pealinnas.
Kas taheti osavõtuga purjespordi
võistlustest Tallinnas saavutada või
kas osalinegi statüs quo tunnustus
okupatsioonile? Võistluste pidami­seks
Tallinnas pidi olema oma polii­tiline
tagapõhi. Tänu ja tunnustuse­ga
võtame vastu Kanada valitsuse
seisukoha boikoteerida Olümpia
mänge antud olukorras. Olümpia
mängude boikoteerimine on üheks
suurimaks moraalseks vastulöögiks
Nõukogude Liidule. Nõukogude Liit
on ülimalt tundlik maailma „opinio-nile"
enda vastu ja tulevik näitab,
kas nad püüavad kontrollida oma tu­leviku
samme sellel tagapõhjaL
Nii, meie Balti rahvad küsime va­ba
maailma arvamust ka Balti riiki-
^ de olukorra osas. Meie inimesed meie
respektiivsetel kodumaadel teavad,
kuidas võim kodumaal pelgab lää­nest
tulevaid proteste. See kehtib eri­ti
dissidentide osas. Niipea kui akt­sioonid
dissidentide vastu on toodud
tähelepanu punkti, dissidentide olu­kord
paraneb või nad lastakse va­baks.-
••••••• •
Üldine olukord Baltikumis jääb
aga endiselt tõsiseks. Pideva venesta­mise
kaudu püütakse jõuda olukor­rani,
kus päriselanikud vnakse vähe­musrahvuste
olukorda. See tähen­daks
lõpu algust eesti) läti ja leedu
rahvastele maailmakaardil. Maailma
tähelepanu nendele faktidele võib
olla takistaks seda arengut Baltiku­mis.
Need asjaolud on isegi tõsise­mad
kui nõukogude vägivald inimõi­guste
alal; Seepärast on tähtis, et ka
Balti rahva saatuse küsimused voe­takse
ülesse Madridi konverentsil
kdos Afganistani küsimustega. Sest
nõukogude kavad ei ole muutunud
Stalini päevadest peale. Jääb ainult
küsimus: kes. on järgmine ja kui pal­jud
pärast seda?
Meie Balti rahaste esindajad Kana­das
saame ainult rääkida. Meie saa­me
ainult esitada oma rahvaste prob­leeme
samuti nagu see noor kangela­ne
romaanis „Rislideta Hauad". Meie
saame aidult hoida tungalt valgusta­va
leegiga ja õhutada teisi, kellel on
selleks jaksu ja jõudu,
• . Seoses Moskva olümpiaadi boikoteerimise ja pinevate yate-kordadega
vaba maailma ja N . Liidu vahel, oh komunistl^
ja propagandamasin asunud tööle senitundmatutes mõõtmetes.
Eriliseks objektiks on muidugi pagulasrahväd. Nooremat generat-siooiii,
kes oma emakeeles enam ei ole hästi kodus, isutakse mõju­tada
ingliskeples ja teistes kohaliku maa keeltes. Põhimõtteks on
endisi iseseisvaid riike ja nende tegelasi näidata nii jmustades vär-asi
ei
vides, kui d võimalik.
OiiiniiSlli»ii|lillllllllillllHillllll!!llliItll9llltlllllliililll)li^^
võ^niiseks ja pidulciudcidele.
133 LairdDrive, Toronto 1^ 425-0450
Läti äri
9 Queen St. E. Toronto (Yonge juures) --Tel. 368-5Q11 •
Meil on rikkalikus valikus impprteeritud lõngu. Sobivad varrastel
ja kangastelgedel kudumiseks, põimimiseks, beegejdamiseks, tikki­miseks
ja sõlniimiseks (macrame^.'
SKANDINAAVIAST HUVITAVAID M A T E R J A L | KÄSITÖÖKS
MUSTRIGA^ p ž ^ Kanvaa mitmes/värvis; ^ SOOiSAO: HINNAD.;
Avatud: esmasp.,--kolmap. 9—6, neljap., reedel 9—8, laup. 9.30—4.
Meie tebie äri: 67^ Broadview Ave. Tor. - Tel. 469-2005; kell 3^5 p!l.
Peamiseks rünna'kuobjektiks on
muidugi need, kes olid tunnistajaks
N. Liidu veretöödele. ;
Kommunisthkud julmad veretööd ,
algasid kohe parast seda 'kui Puna­armee
1940. ä'. valgus üle piiri jä võt­tis
ikka suuremad niõõtmed iga uue
päevaga, :mis nad.Eestis viibisid, Nii
tapeti. NKVD poolt ainult esimese
"okupatsiooni ajal ligi 2000 inimest.
Nad, tapeti vanglates, ehk mõrvati :
hävituspataijonlaste poolt sõja puh­kemisel
Saksamaa Ja N. Liidu vahel.
Mobiliseerituna viidi, ära ca 33.000
meest. Tegevteenistuses -viidi ära .
5,300 sõdurit, ja küüditatutena 10,157 , /
inimest. Värš'kast viidi ära 263 eesti
ohvitseri,.kes hukkusid Nörilskis.ja
mujal Siberis.
Palju suuremad kaotused olid Tei­se
okupatsiooni ajal, kus N.: Liidu
häardessa jäi vähemalt 1-6.000 eesti
sõdurit: -.Puhastamise" ohvreiks lan­gesid
1946: "a. 41,000 inimest. Suur-küüditamisega
1949. a. märtsi kiiul
viidi Siberisse 80,000 inimest. Siberi;
maamulda, on jäänud ca 115.000 eest­last.
Kui juurde arvata esimese oku­patsiooni
aja ohvrid, siis ulatavad
inimkahjud vene kommunismi ohv­ritena
üle 180.000/
Kui arvata Juurde Lätsis Ja Leedus
vene okupantide, poolt hävitatud -
ohvrid, siis olid Balti, kolme rahva
kaotused ca pool miljonit inimest.
Kuid kahjuks.ei imule meie neist
kaotustest enarri palju. Aeg läheb
edasi ja näib, et uued generatsioonid,
kes peale kasvavad, ei anna nendele
kuritöödele enam kuigi suurt täht­sust.
Eduard Kärner kirjutab, et te^
ma tähelepanekute jäfgi kujunevad
nn.; nooremate eestlaste •kultuuripäe­vad
peamiselt N. Ludu sellelaadilise
kirjanduse levitamiseks;
Meie ei saa otseselt'kedagi süüdis­tada,
sest allikad, kust.võib leida tõ­de
omariikluse aja kohta on üsna ka-sinad.
Nooremad eesti teadlased kir­jutavad
isegi eestiainelisi teaduslikke
töid kasutades N; Liidu propaganda­kirjandust.
Vabas maailmas ei suudeta lihtsalt
"ette kujutada, et üks selline riik, na­gu
N. Liit raiskab liti'siitiH'summa­sid
vale ja laimu propagandaks. N.
Liidu*võimud teavad täpselt kui: pal­ju
nad on hävitanud Eestija teiste
: Balti rükide kodanikke. Kuid vene
propagandakunstnikud usuvad, et
nad suudavad oma valepropaganda^
ga pimestada, vähemalt ühte osa va-
, ba maailma pahempoolsete ülikooli­de
ustest välja tulnud maailmapa­randajaid,
kes on üle võtmas täht-,
said ametikohti ÜSA ja teiste suurrii^
. kide administratsioonis. Need on me­hed,
Ices levitavad kommunistlikku
laimu juba asukohamaa maksumaks­ja
kulu ja kirjadega.
Põhimõtteks on, et Balti riikide va­baduse
eest võidelnuid hakatakse
vaatlema.mithies riigis nüüd tagant
järele; kui kurjategijaid. Ori ahglo-sakside
maid, 'kus väikesed süüteod
aeguvad aasta paari jooksul, kuid
raskemate süütegude jaoks ei ole
aegumise pnre olemas. Samuti ei lõ­pe
ükski kohtuprotsess õigeks mõist^
misega, vaid alati on võimalik alata
äsja uuesti.. Sellise korra juures või­dab
see, kel^ on rohkem raha. Kes
ootab seni kuni vastase tunnistajad
surevad; või surmatakse •kurja .käe
läbi Ja siis ön väljavaateid oma vas­tast
vangipanna. . :
Baltimaadel kehtis tsaari-vene õi­guse
põhimõte, kus kõik kuriteod ae-vgusid
10 ja kohtuotsuste täitmine ,20
• aasta: jooksul. Paljud maad aga on
alanud rakendama oma õiguse ja
kohtupidamise reegiieid. Sellega an­takse
N. Liidu laimu-^ ja toetusprbpa-gandale
nagu uut hoogu.
Ühelt poolt rakendatakse eesti noo­ri
teadlasi viisaka ja osava.käitumiv
sega, selleks, et Eestist külastama
läinud noori petta. Selle viisaka käi­tumise
taga on aga ainult suur vale
Nõukogude argipäevast. Kõik see
peth>k ja veider süsteem on muude­tud
omamoodi teaduseks^ et petta
vaba maailma. Põhimõtteks on näi^
däta, .et kui N' Ludus ja Eestis on
puudusi, siis neis pole süüdi partei
ega Mos'kva, väid süüdi on iseseis­vusaja
igandid. Ühe sõnaga mitte
koer ei hammustanud inimest, vaid -
inimene hammustas koera.
Nii saadetakse mitmetes keeltes
kommunistlikku propagandat, vabas­se
maailma lootusega, et küll leidub
uskujaid. Kuid saadetakse välja ka
osavaid külalisi,' kes peavad omalt
poolt suusõnal kõike seda kinnitama,
mis vaimuvaesed broshüürid kirjuta-
^vad; .V
Sellega ön vaba maailma rahvusli­kud
organisatsioonid ja nende tege­lased
pandud erakorrahse proovi
peale. Moskva ei saa leppida sellega,
et tema suur propagnadaüritus —
olümpiaad — on jooksmas kraavi,
sest-üle:60 riigi ei võta sellest osa.
• , / A J K - ; '
olümpiamängude vastu ikestatud
Eestis, kirjutab Alur Reinans ,,Eesti
Päevalehes". Küll aga annab loomuli­kult
Esto-80 toimumine soodsad või­malused
neile, kes seda leha saavad
ja tahavad. Tegijaks ei saa aga olla ei
Esto-80 peakomitee ega ükski teine
Esto Organ. Keegi teine peab endale
võtma ülesande levitada selgitavat
materjali tuhandeile rootslastele, kes
äkki avastavad, et siin maal asub tu­handeid
eestlasi. On selle läbiviijaks
Rahvusfondi või Eesti Komitee? ^
Albert Meerik •kirjutkb„Eesti Päe­valehes":
,Mitmeaastalise ettevalmistustöö
järele peaks ju Esto-80 Peakomiteel
ja toimkondadel ikka veel öleinä
meeles, et Eesti Päevad kuulutati väl­ja,
kavandati ja esitati ka ametiasu­tustele
kui ülemaailmset eestlaste
rahvuskultüuriliišt üritust. Et see
vorm kokku langes ka Stökholmi
kommuuni kultuuri- ja turismipropa-ganda
huvidega, seda näitab mh.
meie külalistele korraldatav ametlik
vastuvõtt Stadshusetis Blä Haüenis.
Kui nüüd jälle uued pQÜitiii^ laa­di
probleemid on üles kerkiniid ja
Peakomitee juhatusel ön käldm-us
paanikasse sattuda, siis on Reinansi
meenutus Peakomitee ülesannete, lu­baduste
ja vastutuse osas õigusta-
..MEIE ELU"
lugejad, ärge unustage^oma
sõpradele soovitamast^
.MEIE ELU'"
Stätus quo konkurentsivõimes,
ütleb Rudolf Jalakas (Foto
Trummer).
STOKHOLM (EPL) — Kokkulep-petingimuste
; kohta äsja; lõppenud
palgavõistlusel lausub valuutaeks-pert
Rudolf Jalakas.
„Palgatõusmine ulatub selle piirini,
mida rootsi töö^štus suudab taluda,
kui konkurentsiolukord jääb muutu­matuks.;
Selle vastu ei saa olla mingit
juttu |ko.n'kürentsivõime paranemi-
.^sest.; :
Rootsit päästab asjaolu, et ka tei­sed
riigid patustavad ja lubavad pal­kadel
ning inflatsioonil kasvada roh­kem
kui seda teeb produktiivsus.
Omaette oleks rootsi krooni reval-veerimine
(selle väärtuse tõstmine)
positiivne. Aga seoses palgatõstmise­ga
on see võimatu. Hea lahendus Sel­le
vastu oleks olnud, kui valitsus
oleks, nõudnud ametiühingutelt pal­gatõstmise
nõuele vähendamist ja
samal ajal revalveerinüd rootsi kroo-
..ni.,'.' •
Okupeeritud Eesfn
jPIiljuti saabus tagasi Londonisse
ajaloolane Alistar Home koos öma
21 aastase tütrega, kes valdab vene
keelt. Nad teostasid N. Liitu etteka:-
vatsetud sõidu, et tutvuneda Kauk­aasia
rahvaste eluga. Ette oli nähtud
lühike peatus Moskvas.
Oma sõidu iseloomustamiselcs A.
Home meenutas kunagist Peter Fle-mingü
ütelust, et ladinlased ja araab­lased
valetavad oma lõbuks, inglased,
et end välja päästa või midagi var­jata;
venelased valetavad ilma igasu­guse
põhjuseta. See kuulub nende
elu juurde. Inimese inimlik kohtlemi­ne
ei kuulu sinna juurde. Sellest ju­tustab
Horneri te seiklus Moskvas.
KOMPVEKID AVATI ;': ^
. . . . . - ,
Läbiminekul 'päkiköntroHist üks
inspektoritest laskis übet keskealisel
daamil üksikultMahti pa'kkida kõik
shokoladikompv6kid kinnisest kar­bist,
mis oli mõeldud kellegile kin­giks.
Selle järele ta juhtis daami üh­te
kõrvalruumi, laskis riietiida lahti
ja otsis kehaliselt läbi. Ta konfiskee­ris
ühelt Ameerika neiult tütarlaste
ajakirja ja nõudis ühelt turistilt; et
ta kirjutaks alla' ühele, ainult vene­keelsele
planketile. Kui see keeldus,
siis järgnes pikem seletus ja turistü
tuli oodata, enne kui nad pakikoht-roilist
läbi said. .
Teisel hommiku^ Homerid olid va­rakult
^ lennuväljal, nagu öeldud.
Poolteisetunnise ootamise järele tea­tati,
et iume tõttu lennuk ei saa õhku
tõusta, turistidel tuleb minna tagasi
Moskvasse ja tulla tagasi pärast lõu­nat.
Samal ajal lennuväljal lennukid
tõusid ja: maabusid mõneminutiliste
vaheaegade järele. Miks nende len-
, nuk ei saanud tõusta, jäi arusaama­tuks.
Pärast lõunat selgus, et lennuk
Kaukaasia suunas üldse välja ei len­da
erine järgmise päeva bommikut.
Homerid otsustasid" kasutada seda
aega tutvumiseks Lenini Muuseumi­ga.
Nende imestuseks Muuseumist
oli kõrvaldatud kõik, mis kuidagi oli
seoses Leon^ Trotski isiMga. Sel ots­tarbel
oli Trotski välja radeeritud ka
ühelt pildilt, kus ta istus Lenini kõr­val,
kuid tema sõjaväe vormimüts oli
jäetud õhku rippuma. Kui Ä. Horne
tütar küsis, miks L. Trotski on välja
radeeritud sellelt pudilt, siii juht vas­tas,
et sellist isikut ei ole kunagi eik-sisteerinud.
Lenini testamendis olid
snski alles Lenini kiidusõnad L.
Trotski kohta. Kui sellele juhi tähe­lepanu
juhiti, siis vastas / tema, et
Trotski oli nähtavasti üks Lenini
tähtsuseta kantselei ametnik.
Järgmisel hommikul lennukit jälle
ei tulnud, õhtul võeti turistid kokku
ja, viidi ühele teisele lennuväljale.:
Nelja ja poole tunni ootamise järele
giid teatas rõõmsal näol, et neil on
lennuk. Kahjuks lennuk oli kolmap-dal
iennuyäljal. Sõit sinna kestis 00
minutit, buss pii vana ja laskis sisse
ga^si, Reisijad tundsid end halvasli.
Sellest sõidust pusas Horneri tele
ja nad tahtsid kohe istuda lennukis­se,
mis viiks neid Londonisse. Giid
seletas, et see on võimatu, kuna nad
vajavad väljasõidu vüsat ja selle saa­mine
võtab 25 tundi aega (Osutus jäK
le valeks!). Kell neli hommikul tuli
seista pimedal lennuväljal ja oodata
lennukit, mis pidi iga minut tulema.
Pooletunnise ootamise Järele see
tõesti tuli. Turistid lasti lennukisse
ja mootorid pandi käima. Lennuk
paigalt ei hikunud ja varsti lendur
koos abiga tõusid püsti, ütlesid, et
keegi ei tohi omalt kohalt lahkuda,
läksid välja, sulgesid ukse ning kus­tutasid
tuled. Turistidel oH tunnetus
nagu istuks nad allveelaevaga mere
põhjas. •
Lennuk kunagi ei tõusnud õhku ja
järgmisel hommikul turistid sõiduta­ti
tagasi Moskvasse. Seal Homerid
said võimaluse minna Inglise saat­konda,
kus neile hangiti võknalus
sõita Londonisse järgmise lennukiga
ja olid õnnelikud, et pääsesid yälja
Venemaalt.
Londonis A. Horhe avaldas arva-
16. veebruaril 1980 avaldas Tartu
leht „Edasi" kriitilise artikli „Veise-kasvatus
veereb allamäge". Selles
Öeldakse kohe algul, et loomade su­vine
söötmine jättis palju soovida.
Eriti hull olevat lugu Rõngu sovhoo­sis.
See olevat jäänud Tartumaal kõi­ge
viimaseks plaanide täitmise poo-
.lest.'• ••V'.:;
Lehes öeldakse:: ,,Viletsa söötmise
jä,halbade pidamistingimuste tõttu,
haigestuvad loomad; tihti ning ravi­mine
ei anna kuigi häid tulemusi.
Aasta jooksul hukkus 121 veist, neist
61 vasikat. Kuid kari jäi loodetust
pisemaks ka sel põhjusel, et 34 tiinel
lehrnal tekkis iseeneslik abort, 136
aga sünnitasid elutu vasika (selliseid
oH 17,9% saadud vasikatest).
Sel talvel ei ole olukord kuigivõrd
parem. I^ehmad on lahjad ja piima­and
nigel. Mõne aasta eest rekonstru­eeritud
Rõngu lüpsikarj ai aut oli hal­vasti
soojustatud . . . külm oli- lehma-delgi,
rääkimata vastsündinud vasi­katest.
Mõned vasikad olid juba hai­gestunud.
Kontrollijad leidsid külma -käes'
kannatavaid' loomi ka Tiksi; farmis.
Vasikalaut talveks kohendamata,
uksed lagunenud, ruumis pidev tõm-betuul.
Soöjustamata oli ka paaritüs-ealiste
mullikate laut. Lautade juur­de
veetud söödast oli muist segune­nud
lumega ja riknemisohus."
Sovhoosi direktor olevat kontrolli­jatele
seletanud, et olukord on kehv
sellepärast, et riik pole neile ehita­nud
ühtki uut, tänapäeva nõuetele
vastavat farmi, toodangut aga nõu-talkse.
Läinijd aastal ei Jõutud lõpe­tada
ka vasikalauta. Ka on lähedal
olev karjamaa kuivendamise alt
kuid seegi töö on tegemata. Puudus-
; tuste pärast olevat riigifafmi direk­torile
.avaldatud noomitus, nagu
„Edasi" märgib.
^-•:'^^-:;• :••'•••.•, •:-• J. L . - •
mist, et selHselt koheldes 300,000
olümpiakülalist, N. Liit kindlasti
kaotab külma sõja.
,3«eieElu"
on
Kuberner
konverentsi
out Crossej
Reagan ja
Majas.
N. Liidu s(
mes kindral-i
tinov kõnelesi
me reservohvi
tas juhust, et
Skandinaavia
sõbraliku hoii
oli mõeldud ei
kes N. Liidu]
oma poliitilisi
lääneriikide pl
Need riigid,!
tantinov, võivl
sõialiscs konfi
na"strateegili;
kannatada rasi
Kah
(Ah
va komitee
, Kanada hümni
mcndi liige VVl
kis parlamendf
vastuvõetud ei
nende rahvaste
võetud. Tervild
leid, osavõtvai(
la Ja USA saadi
Broadbenti,.mi
rit Flemingüt,
;MacGuigan'i,
liikmeid ja teri
tust osavõtjaidl
Järgnes koh
(sopran) Lind^
ril. Edasi ütles
esimees T. E.
nes pikem son;
U. Petersoo'lt.
dud teisal). Pä
kandeid.:; harf il
Ja flöödil Beatil
peokõnelejana
MacGuigan
Helsingi leppe :|
. simusi. ;Kuid u
dade revideeriri
duga ja yälispol
üldse. Välismii
ametlik'ja hoil
saanud ka osav]
tekstiga, sest
kõne oH õhtuki
tekstipaljundus|
• Välisn^inistri
Capkas (koi. so|
nad leedulaste
monavicius. K(
rektselt ja sõhi
arvult kaheksas!
täidavad oma üj
ti rahvusgruppj
kontakti Kanad
• Söögisedcl sis|
sulõhe võileib
> mee; loomalihal
gandid — pun;
salat; leedulastel
ning eesti mura|
tüd soomlastell]
Kunsti väljapc]
Eesti Kunstide'
riid Hemmaa kei
saku sulelöid.
(Algui
Hai abielupaar
sissetuleku juur j
0 Iisraeli : peal
Begin pääseb v|
omale ajutiselt 1
ded. Senine
Weizman astus 1|
© Hiina võttis
se Tiibeti haldab
ette reformt Ti
na-Hiina poolt 2^