Meie Elu = Our life, March 4, 1982

              ,3ÄeieElu" M . 9 (1670) 1982
t.E.S. Täienduskooli E.V. 64. aastapäeva tähistamise
Lydia Aruval^'! juhatusel Smi-must-valge^ Mpuvalve: flti^Pl
rohkearvultsae laulukoor
ä Monica Roose.
Foto-—0. Haamer
Toronto linn OB äsja lõpetanud'3 aastase
uurimise Property Tax Reformi alal. LõpIÖcita
aruande saamiseks inglise keeles helistage
367-7341 või 367-7039, või külastage Public
Information Centre, '^nd Floor, Gity Hall.
Neljapäeval, 18. märtsil kell 8 õ. peetase
avalik koosolek, Gouncil Chamber,' City Hall.
ijd palutakse koosolekust osa võjtta ja
Kui Tomnto E.S. pieriduskool nõuab vabadust eestlastele, kes ela-
:. veebruaril pühitses Eesti Vaba- ' Vad Eestis vangidena. Kord tuleb
oodatud tund, niil täitub esiisade
soov: Vaba ja tugev Eesti — eestlas-tekl
• • '
H. Lupp teatas ka Mrjandusvõist-riigi
64. aastapäeva, olid ^aneanatele
määratud tooliileridades rohkesti
osavõtjaid. Publiku püsti seistes too^
rahvarõivais õpilaste i poolt aüko-
Reedel, 5. märtsil algusega kell'7 jO
õhtul toimub Eesti Maja suures saa­lis.
Toronto Eesti (Keskkooli Omaloo-minguõhtu,
mis sel aastal kujuneb
ainulaadselt pidulikuks. , ,j
Kavas :ön noorte omalobmihgut sõ­nas,
muusikas ja laulus, mis haarab
noorte mõtteid ja «katsetusi oma
emakeelses.
Samas' ioimüb ika Eesti Keele- ja
Kooliaasta raamides toimunud noor-
T T i i T - M J ,n/r M T» • • -n . ; te kirja^dusvõistluste . auMimatud
II W. oiMlased. 1 ^ ^kesknõukogu Kanadas $150, Multi^;tööde lybrikute avamine, auhinda»
de üleandmine ja esikohale tulnud
tööde esitaimirie. Auhindu on mää-raftud
kogusummas 1635,-— dollari
Väärtuses. Zhiirii vääristas auhinda­dega
21 tööd.
ayor Art
Chairman,
Joint Gommittee on Property Tax Reform
hale me rahvusUpp ja liüldi ühiselti luste tagajärjed (avaldatud eelmises
hoogsat lipulaulu, õpilaskoorilt ko-' lehes). Võistlus viidi läbi Eestlaste
lasid 'L.; j Aruvalla juhatusel meel^^ Kesknõukogu Kanadas koolikomis-koitvad
•laulud: ,iVeel k^lab meie joni poolt koostöös 1 o ^ ^ E.S.
laul" ja:,,SääIk^§ikl õitsvaid amr- Täienduskoolidega ja Eesti Õpeta-mi..^'
\ . jäte Ühinguga Kanadas. Auhinda-:
: deks laekus ja kuulub väljaandmise-
Päevakohase deklamatsiooni, H. le ligemate 'inOO. Eesti Sihtkapital
Rajamaa „Vabaduspäevaks", esitasid : Kanadas annetas IKXX). Eestlast^
IIIWilBiiHnilJ
ter McConnön. Koolijuhataja Henn frameLtd^^ flOO, Eesti õpetajate
Ründya palus kõnepulti.: esimehe ^ Ühing Kanadas 1100 ja Täienduskoo-
Hans Lupi. f t Iide komitee $85 pluss viis raaihatut.
Kõneleja väitis^ et 24. A^eebruar ori ' Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tü-tähtsaim
päev, mis i ühendab eestlasii ( tarlaste Gümnaasiumi vilistlaste
üle maailma. Sel päeval ei niotlei poolt anti |200 — parima töö eest
eestlased üksnes sellele, mi^s-meil oli, eestlust käsitaval teemal kõrgemas
mis meile jäi, vaid eelk-õige siirdu­vad
me mõtted sellele, mis meist
saab ja mis meil tuieb teha. Vastus
on vist kõigile selge: Peame hoidma
alal oma keele, rahvusliku meele ja
kultuuri. Meil tuleb Wha kõik sel­leks,
et Eesti saaks peatselt jälle ya-
Eesti Vabariigi 64 a. sünnipäeva Säägi kes oma kõnes käsitles eesti
vanusegrupis.
Edasi mainis H. Lupp: ,,Kuigi
Eesti Keele- ja Kooliaasta lõpeb
ametlikult 24. veebruaril kestavad
edasi selle aasta jooksul esiletoodud
tegevus, mõtted ja vaim. Need pea­vad
olema meie noortele aluseks ja
tähistamise jumalateenistus ja ai tus
peeti Royal Beachi lähedal ühenda­tud
(United) kirikus kus jutlustas
bäks! Kõneleja mainis,; et ta leidis; sihiks oma keele ja meele säilitamise
kirjandusvõistlustet auhinnatud töö­de
hulgast sobiva kõne-teksti Vaba­riigi
aastapäevaks ja t^ kasutab se­da,
Selle autor ori l^—Š) aastaste
vanusegrupist noor, kes kirjutab
varjunime all „Noor 'Psltrioot". .
ning 'Eesti iseseisvuse taastamise
teel. Keele- ja Kooliaasta äramärki­miseks
ja edaspidiseks meenutami­seks
andis koolikomitee igale õpüa-
Fühapäeval, 7. märtsi M l 2 p.I
mub Peetri kirikus Toronto EeslS
Ap. õigeusu kogudus© pidulipc ju-
, . . , malateenistus, kus tähistatakse ko-
Kutsume koiki noortetööst huvita- g^^use 30. aastapäeva. Jumalatee-tud
kaasmaalasi ,;katsimia'^ ^es5?^ nistusele tuleb kauge külaline lül«n-kooli
noorteperet! preesWr Nikolai S
Eesti KcK)lide Kevadpäevad toimu-^^^^^^^^^™^^ T. Nõmmik, organistiks
vad sel aastal 22., 23. ja 24. mail La- Stökholmi EAp-õV koguduse ^ahnu», oli Ed. Welin ja^^ solistiks Maimu
kewoodis jäi New " Yorgis . ühisdt ^^^^^ ^iSSiltS^ lumalateenis^^^ algas Eesti Upu;
i j ^ Nikolai Suursööt, - ülem- ' ^ « s s e ^^o^
iaiks 1a k o r r ^ i a r k s on New Yorgi õpetaja ^^^^"^^^^r,^ .
aLakewoodi eesti koolipere kooU- Udo Petei^oo ja: õpetaja Ändmr Ja esiisadelt päritud võitlusvaimu.
1 . . . . . . . . - t ^ j . . . . rr... ... T«,.i ii»iiin"h irnaiiHiicp laiiiiikrtrti- ri»NommiK (13 a.), Hendn'K iNommiK , Meie kohus on ka oma asukohamaa
a.) ja nägusas rahvarõivais Tiiu sõpradele selgitada ^milline oÜt meid
rahva võitlusi. Puudutades praegust
polntiist olukorda ta ütles: „Praeigu
on meie ülesanne leida endale -iikika
rohkem sõpru maailma avalikkuses,
esile tuua oma õigusi iseseisvusele;,
tutvustada maailma meie saavutus­tega
ja anda pagulastena lisapaiasid
meie senistele rahvuslikele saavu­tustele,
luues uusi vaimseid väärtu­si.
Peame ülal hoidma eestluse Ideed
sele rinnaskantava märgi. Selle idee
algataja oli keskkooli juhataja Ed­gar
Marten ning kunstnik Jüri Pun-no
selle kujundaja. Märgil on süm-is
mõrvates ja põletades meie Eesti Poolselt kujundatud eestlase meele- •
isamaa südamesse; Siis-jätsid mu 'kindlus, tahtetugeyus püüdmiseks .
vaneriiad maha oma armsad sugula- sihtida poole, njilleks on: Eesti kool^
juhataja Eduard- Kärneri organisee- Taul. Laulab, koguduse laulukoor G.
rimisel. Pidustuste peaosa toimub Haagi juhatusel. Lauhisolist Erika
22. mai pealelõunal ja öhful Lakei Solom, orelil dr. Roman Toi. ^
Ta kirjutab, et ligi 40 aastat on
'möödunud sellest, kui punavägi tiin-sed,
varanduse ja sünnimaa, et pää­seda
vabadusse.. Tänapäeva, käib
edasi me rahva hävitamine. Punane
rezhiim püüab eesti rahva -keelt,
keel ja meel!. Esimese teenetemärgi
sai koolijuhataja Henn jRündva.-
,ySümboplseiks tänutäheks Eesti Ma­ja
„vaimule" Paul Naabrile, kes siin-woodis.
Ka väliste eeltöödega on ju­ba
aiustatud.
Loodariie molemile üritusele kaas­maalaste
rohket osavõttu ja toetust.
^: TORONTO- EESTI- KESKKOOL
Pärast jumalateenistust ühine
koosviibimine all kiriku saalis, kus
kohvi eest hoolitsevad
naisringi liikmed.
kui muri ja ideritsüst ^lijalilailt ja ^^^^^ jä päeval hoolitse!^ hea ja kind-
•gaveseks kaotada. K u i see Õnnestub, ^a^korra eest, annetas loolikomitee
siis eestlased kaovad, kui rahvus, esimees vastava teenetemärgi -
Nõukogude liiidu inimmerre. Kui ^ Mägi „Eesti Rahva Ajaraaina"
meie jälgime oliikorda Eestis, jätab ^ • r
see masendava mulje. Meie ei tohi Meeldiva rõhu- ja .diktsiooniga
lootust kaotada! jVIaailmas on üks ^^^^^^^^ b klassist Riina
Kindlam J . Liivi ,JK^ui. tume veel
'kauaks..." KenaMenuetti" J.S^-
Bach loomingust esitas viiulil IV kl.
õpilane Marja-Leena Roos. J. Sibe-/
liuse „Valsette" klaveril mängis VI
kl. õpilane Ester Roosipuu ning'
Helle Reikmani,,Mu maa" dekla-meerisid
VI kl/õpilased Kadri Nom-'
mik, Karina Tamm, Peter Roose ja
00 0 oo oe
tugev võim, mida 'vene teraskardin
ei sUuda hoida tagasi. See võim on
Vaba Eestlust! Inimesed, kes šur-
:raa,hirmus si>õgfenesid puna vägede
eest, seisavadliüüd, kui tjugevad bas°
tioonid vene assimilatsiooni' vastu.
Vabad eestlased tegutsevad i igas i l ­makaares,
/et alal hoida meie ema-
'keel ja kultuuri. Nagu koigi ehitus-:
Laupäeyal, 20f veebruaril toimus
Toronto Eesti Õngitsejate ja Jahi­meeste
Seltsi Jcalapüügivoistlils 23-e
osavõtjaga. Umbes jala paksune lur
mekord jääl tegi autoga võistluse
kohale sõidu võimatuks ja jalakäi­mise
raskeks. Royal Beachis elune­jad
eesti kalasportased tulid linna-
Pühapäeval, 2L veebruaril kogu­nes
suur hulk lastevanemaid, gaidi-juhte,
gaide ja hellakesi Eesti Maja
nportetuppa, et kaasa elada tradit­sioonilisele
tõotuse andmise koon­dusele.
Nõmmik (5 a.),
Maimu Nõmmik laulis Ed. Welin'i
oreli saatel Juhan Aaiviku „Hoia Jul­mal
Eestit".
Kiriku altar oli kaunistatud Rein
Hõbed"a poolt, kes tegutses ka vöör-mündrina.
Õpetaja oli oma vaimuliku kõne
aluseks valinud Johannese evangee­liumist
5. salmi. Ta võrdles jumala­sõna
tegeliku eluga sidludfes seda Va­bariigi
aastapäeva tähistamisega.
Pärast jutlust õpetaja niälestas lan­genuid
kangelasi.
Teenistuse lõppedes siirdüti alla
kiriku seltsikondlikku iruumi kus lau­dadel
põlesid sini^must-Jvalged küün-ja
ka neid varitseb n.n. kultuuriside­mete
loomisega kommunistlike maa­dega
ja meie vaenlastega.
Ta lõpetas oma kõne sõnadega:
„Jääb vaid soovida, et jätkuks Va­badussõja
vaimu ka poraeguses sega­ses,
olukorras' ja eriti siis, kui olu-
, korrad on küpsed meie maa ja rahva
järjekordseks vabastamiseks. £lame
ja püsime selle vaimuga!"
õpetaja Nõmmiku noored laulsid
Ed. Welini •klaveri saatel kaks laulu
ja said tugeva aplausi osalisteks.
Rikkaliku kohvilaua oli katnud
Selma Hõbe keda aitas nõulkogu ju­hatuse
liige A. Päri.
lad. Aktus algas Kanada ja Eesti rii-gihümniga.
Hoogsa ja päevakohase ,Järpiised jumalateenistused toi-
Tseremoonia äigas lippude sisse- kõne pidas Vabadus- ja Teise maail- i muvad samas 20. märtsil ja Suurel
toomisega, miile järele ngdr. Silvia masõja veteran vet. n. itn. Johannes .neljapäeval, 8. aprillü.
Birk Terts ütles avasõna ning süü- •
tas sümboolse elutule,. Selle järele .1 \ • < ' " .- / .— • —' ' ."
vanemgaid Sandra Rannu pidas kõ­ne,
milles ta rohkete näidete varal
isiiklikest läbielamustesit selgitas
iiitiiiuiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiinniiiiiniiiiiiniiniiiiiiiiiHiiiiiiiii
, . Eesti Sihtkapital Kanadas
tega, aeg nõrgendab neid ja uued J f ^ ^ f Silmberg „Bourree J. S. . võislus võis alat^õiS^^^Ii^rT'' vitas, et gaidid sügavamalt järele
müürid peavad neid kindlustama ja ^^^^hilt mängis viiuli VI kl. õpilane • ^ l e ^ ^ d e H ^ ^ ^ gaiditõcmise tähenduse
vviuimmaakKss aasseennadaammaa . lN^eeead uuuueeda mmuüui - .-r^.,,. , , . . . . ; „ . Ivarras sini-must-valpfttra ic^ o«Uo^V ule.
rid on vaba maailriia eesti noored.
Eesti noored pn teadlikud, et näd
peavad eestlust edasi kandma ja alail
hoidma juba lähemas tulevikus. • ,
Meie kaunis keel on eesti ühiskon­na
tähtsaim sideaine. Kui eesti keel
Särina Westerblom. L . ,
isti^aid tänavusi lõpetajaid: Liisa ^ ^ f ^ J ^ ^ ^ auvanem gdr. -HUja Kmitma.
Kaid, Margus Kask,iRiina Kindlam> . f ''^ '"^^"^ '^^^^m^ sõnavõtus pöönhis ta
Ingrid Kangsepp, RitaCilian ! Lees, , Kalapüügi võistlused toimuvad nimeliselt nende noorte poole, kelle-
Michael Maries, Andres M Pia- väljaspool püügimajakesi lagedal d e L p ^ ^ lubaduse või tõotuse
Metsala, Erik} Ä a r , Andres ^ää^^^ andmise moment ees seisis ning rõ-ori
terve ja piisiv, siis on ka eesti ^^ym, Kadri4Merike;»^ Arine- ilus Royal^ selle sündmuse suurt tähtsust
meel terve. ' Mai Pedel, jTiina-Maret Pedel, Pee- ;re vahelisel järve jääl. Võistlus ai- noortele ja nende vanematele.-
Ühe. osa eesti organisatšiooriidest ^er-Andres Roose, Ester, Roosipuu, gas kell « h. ja lõppes kell 12 p. PÜÜ-moodustab
eesti koolide süsteem. Sillastle, Maricus Silmberg, L i i - igiriistad koos ja kalad kotis sõiduta-
Eesti keskkool on selltessiisteemis Sbots, Karina-ValU Tamtri, Chris- sid' „küüdimehed" võistlejad Royal
tähtsaim. -Siin tekib noorel tõeline '^^P^^^ Timusk, Allan VessmaUn ja Beachis elava seltsi juhatuse liikme
huvieestluse vastu. Siin saavad noo- "^^"^"^ w . c f . . ^ u ^ . . .
mKlestusfondld on tuIumaksuvabAd.
Suunfõce oma imnetused noortele Ja
tMstele eesti osianäautelofmldele
Eesti Sihtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kvUtunsl sae-mlseks.
— Eesti Maja, 998 Broad^
vSew Ave. Toronto, Oat.
lESTI HAISSELTS
t^ONTREALIS
komldusei toimub neljapäeval, IS.
märtsü Montreali Jaani koguduse
selts'kondlikes ruumes korraline re-feraat-
õhtu. Kogunemine kohvitassi .
juures kell 6.45, ikava algus kell 7.30.
Kõneleb Helene Avarlaid Torontost
teemal: ,,Vanade eestlaste tavandi-ja
peotöidud." Kõik teretulnud.
red selgemifii aru, kust nad pärine­vad,
et nende kohuseks oin; hoida üht
maailma ilusamat keelt; Tähtsamaks
teguriks eesti ühiskonnas on eesti
üritused. Nendib ürituste siht on
eestlust ühendada ja eestlaste olu­korda
vaba maailmale tutvustada.
Järgmine suurim üritus on ESTO
'84.: 'Selle üritusega noored peavad
näitama vaba maailmale: hoolimata
faktist, et Eestj on vene käipa all,
elab me ühiskond edasi ja nõuab
la;kkamatult vabadust oma isamaa­le.
Meie noored' oleme siin vabas
Kanadas osa eestluse südameleegist,,
See süda jääb leegitsema, tuksuma,
ta ei väsi. See süda on elav, vaimne
jõud, miis.kestab
Särina Westeri^lom.^^' Aadli Juurde, kus toimus kalade
Lõpetajaile kinnitasid hõbedast lõ-^^^^^M ja seltsi esiniehe poolt
pumärgid rinda klassijuhatajad End- auhindade väljajagamine,
la; Komi,ja Hella Leivat.v
' : Seekordne saak ei olnud kiidu-
Koolijuhataja Henn Ründva palus väärt, kuid auhinna väärilisi k^^^^^^
esile „kooli isa" ja ,;kooli ema" — t A m i ^ o c M ^ia^r.^,u.A^^^. ...
Hans Luppi ja Leida Marley'd, kes
On olnud hoolsad ja armastavad
„vanemad" eesti koolidele 25 aastat.
Hans Lupp koolikomitee esirneihenä
ja ; Leida Marley sekretärina. Neid
tänati Icoolide poolt, kinkeesemfetegä
ja kolleegide ppölt lillede ning-tordi­g
a . - ' [ y :
Peale hümni laulmist 'kogunesid
õpilased pildistamiseks ja koolitun-tunnistuste
saž
Järgnevalt kogunesid ipõksuvate
südametega hellakesed oma juhtide
saatel Eesti hpu ette, kus nad püs-tiseisva
rahvahulga ees ühekaupa
oma lubaduse andsid. Hellakese val­ge
kaelaräti ning lubaduse märgi
iäid Kersti Jaason, Lenita Karhunen,
Katrnna Küng, Maaja Leivat, Katrin
Lepik, Kairi Taul ja. Vaiki Taul. Kor-
{flSillllillilillllllllilllllllillllllHIiiHlilliilllllliilllllillllllilllRI
Lubadused ja tõotused võttis vas­tu
gdr. Hiljaj Kuütmä. ! '
'Lõpuks võttis sõna liplkonna juht
ngdr. Margot 'Nortmaa, 'kes andis üle
sõprusmärgid |jr. Pedelile ja hr, Roo-sele,
lipkonnale osutatud abi tun-riustusöks.
Teise järgu märgid said
gaidid Ingrid Jürman, Irigi-Mai Loo­rand
ja Maimu Nõmmik.
Iga uus „MEIE ELU" tellija aitab kaa*
sa sisukamale ajalehele.
tõmbasid päaAudest vä|a järgmi-, damööda ^astusi^l nüüd juba^^ , Pärast lühikest vaheaega esitasid
f 1 v ' " ^ « ^ - ^f^"^ P h a vhia,v i, rätti_ kandvaid^hellake_sed laua ette, —y^^^^ omaloomingulise
2. pr. V. M . Parrast 3,5 nl..siig ja 3.
K. Paap 3 nl. havi. Hr. Suurna õnge
otsa „eksis" suurem kala, kuid see
oli -luts ja seda auhinnakomisjon ei
pidanud vääriskalaks.
Pärast auhindade välja jagariiist
tänas esimees võistlejaid ja teatas
et järgmine võistlus toimub samas
kohas sanial ajal 13. märtsil.
.... . „. ,. noored huvitava omaloomingulise
kus igauks suutaskuunla mng kirju- ^ ^ ^ ^ nmg tondus lõppes lipkon.
tas oma nime lipkonna raamatusse.
Sns (|>li kord gaidide käes. Gaidi-tõotuse.
andsid Linda Kraav, Kristi
Laanso^ Monika Roose, Anne Pedel,
Tiink P^del ja Katrin Verret. Vanein-gaidid
sidusid neile kaela valged
kaelarätid ning kinnitasid rinda tõo­tuse
märgid Iga gaid süstas samuti
küünla ning jäädvustas < oma nime
li
na lauluga, millele ka lastevanemad
ning endised gaidid püsti seistes
kaasa aitasid.
18. aprillil toimub Eesti Majas
lipkonna moenäitus, mis tõotab ku­juneda
tegevusaasta suursündmu­seks.
Ootame sellele rohkearvulist
vaatajaskonda.
V A I K i E R A ^ W
Õ I E N D U S
„Meie Elus" nr. 5 ibnunud Endel
Toigeri luge;jakirja!& ,^Veelkord põ­genemisest
Rootsi" on juhtunud ek­situs
põgenike arvuga. Rauma sada­masse
oli kogunenud üle 1000 eesti
põgeniku, mitte üle lOO^ja nagu oli
trükitud. Laeva teekonna kirjelduses
on jäänud vahele lause: „Lääne suu­na
asemele tuule&t aetuna laev trii­vis
piki Botnia lahte põhjapoole.
Laeval olnud eesti merenieestele,
nende seas seitse või kaheksa ranna-sõidu
k^ptervt, tekkis Witlus, et
laevajuhiimises on midagi viltu." Pa­lume
©ksitust lahkesti vabandada,
' ; Toim