Meie Elu = Our life, December 7, 1978

              U 49 (1504) 1978
• ii.
• ii
,n ka tänapäeval'
lellest, kas on te-mistahes
muud •;
Võimu vahetuse- . V .
.aasunud vihased
, I C kandidaatide
id on mitte üks-vaid
sageli ka, ;
liine muudatus-
1 19M-- kui 57-rne- ' .
;,os-oma kolleegi- .
ja Kikita Hrust-
•ihelepanu ärata:
hisc akt toimus '
[kui Bre/.hnev ku- :
lornõi: presidendi
;e auameiisse as-
•mise lõpp võib .
lisemaks kui selle. \
liinist saadik po-.. '
[iili võimukandja
u võimu, kui le­ia
poliitilise otsu-ta
mööda minna
Idist, parieijuhist
Isalist. Brezhnevi
l;stab edasi üha •
hoolimata oma
lon ta endiselt
fkija.
bliitilised vaatle»
[ikud ennustuste
levi järeltulija
võivate poliiti-kohta.
Md, millele oma
[est ükski Vene .
oma õiget var- '
V tipule on jõud- . '
leliit ei anna ku-iäne
ametikand-dustavad
a i n u l t;
[mister Kossõgin
|mõko, ja needki
lanitsetud tingi-izhnevi
- järglast
Vumuredelilt, siis >
ju ainult vanade
|od. Peaminister.
74 a. vana ja
ühail Suslpv 75.
-a tervisega, mis-vaevalt
kõne-käib
ka Poi ii t-ontrollkomisjoni.:
••••.
le kohta, kes on :•:
H\ ori-ka Andrei
|i Üstinovi välja-välisministrina
Ina on'kogu oma V
la kitsal erialal.;
|aks kroonprint-aastast
Andrei
Ihnevi sõpra ja
It-eifunktsioonide "..
las mees Kremli'•
[pärast Brezhne-.
llovit: Kirilenko. :
Izhnevki, on Po-skkomitee
liige.
Ilt üleminekuaja
)liitika jätkajat
(kujul, kes, mui­lt
saadud õnnis- -;
i'.t välja kangu-
|arjä'äri ühe jõu-isahstanis.
ja stsenaariumi
last Stalini sur-yaevalt
keegi
lustada. Kahtle-,
oraegu käimas
partei .tippu
hulgas. (Poliit-leskmine'
vanus
|t)v, . Leningradi
ja poliitbüroo
agressiivsema-
• t • •' . -
;rbitski,. 60-aas-li-
ht ja Poliitbü-
1^3-aastane põli- .
ir,- Poliitbüroo
o4-aastane pea- .
m, 63-aastane.
juht, keda küll
parteipoliitika
jaks Ijcui • riigi-vaatlejad,
kes
Vene tulevase
*ohta vastavalt
pääseb Vene im--
näevad asjata
|iib, et kes ka ei
:>ni, jäävad Ve-laollused
maail-all
endiselt te-:
jseda vastavalt
Imalt näivad sõ­le
ja'kohale. ..
|sete, lubaduste
la peidetud fak-n
selge kui eba-rezhnevi
jargla-kust
või leplik-luju.
silija aitab kaa-ile.
JV
r.
,,Meie Elu4' nr. 49 (15 NELJAPÄEVAL, 7. - .THURSBAY, DECEMBER 7 .3-
Shahhi' vastased meeleavaldused
Iraani pealinnas Teheranis jätkuvad.
Meeleavaldajad tormasid USA saat­konna
juurde, kitid sõjavägi peatas
märatsejad avades rahva peale tule.
Arvatakse, et ; kümmekond inimest
sai surma ja paarkümmend haavata.
Sõjavägi oli1 siiski olukorra peremees
ja ajas xm lajad laiali. Karde­takse;
et mässulised võivlad rikkuda
ja hävitada Iraani- õliallikaid ja õli-puurimise
seadmeid. •'. .V
Surma sai kä üks politseinik ja sõ­javäelased
peksid läbi kolm välisaja-kirjanikku'
kes aitasid mässulisi.
Peksa said „Newsweeki" ja ^Londo­ni
Daily Telegraphi" lehemehed.
Kindralist peaminister teatas, et vä­givallateod
olid esile kutsutud kom­munistide
poolt.
.fr » O O
(Algus 'esiküljel)
17. septembril. See nädalalõpp andis
'niitu uut ja head tantsuinstrüktorit.
14, oktoobril toimus Torontos „Tral-lani",
mis oli rühma, peakoosolek ja
rahvatantsu õppuse päev. Rühm an­dis,
oma osa Killamängude heaks
kordaminekuks. On - sisustatud To­ronto
Eesti Seltsi pidu ja Jõekääru
perekonnaõhtut. Võeti osa ka „mini-
. karavanist". 2; jä b . detsembril esi­neti
Sheraton Centre hotellis Metro
Toronto etnilistel jõulupidustustel
Metros Community Folk Art pro­grammis.
Kavas on - esineda pensio­näridele
14. detsembril nende jõulu­puul
Toronto Eesti Majas. Pensionä­rid
on alati hästi suhtunud meie rah­vatantsijatesse
ja noored lähevad
rõõmuga jõulukinki valmistama/ •
Tulemas on rühma jõulupuu ja 3.
märtsil suusap^ev Deviis Elbows.
Seltskondlik osa on olpud väga täh­tis
rühma tegevuses, et anda liikme­tele
koosviibimise võimalust peale
tantsu.
— Kas esinete tasu eest?
— Ei. Rühma esinemised on alati
tasuta olnud, et põrnu valrrlistada
vaatajatele ja ise rõõmu tunda tant­sust,
ütleb esimees. Tantsitakse, et
alles hoida ja edasi kanda ühte ilu­samat
osa eesti rahvuskultuurist, j
Mitmel korral on esinemiste puhul
toetusi aptud, mida rühm on tänuga
kviteerinüd. Rühma ainuke sissetu­lek
on liikmemaksud ja omad üritu­sed.
Suurim ja peamine väljaminek
on Toronto Eesti Maja üür harjuta­mise
eest. Rahvatantsijad on üks
noorteorganisatsioone, kes peab üüri
niaksma, olgugi, et see on minimaal­ne.
Kulus! on rahvariiete ladu kor­ras
ja käigushoidmisega, et algajate­le,
laenutada. Väga piiratud hulgal on
.hüvitusi tasutud pillimeestele. .Kül-
. laldaselt kulusid toob kirjavahetus
ja õppematerjalide valmistamine. '
Rühma juhatuse moodustavad:
. Toomas.Kütti —-esimees, Robert Ki­vi—
abiesimees, Viivi Sillart— lae-
•:' •'• kur, Tiina Heyduck — abilaekur, Äi-,
me Nurmse. — välis-sekretär, Ester
Kapp — sisesekretär, JVlaret Kapp —
varahoidja ja Jaanus - Marley — eel--
: rnise aasta esimees. Rahvatantsu ins-:
truktorid on: Toomas Metsala—.kes
samal ajal täidab ESTO '80 Rahva-tantsuala
koordineerija ülesandeid
Põhja-Ameerika mandril, Taimi. Vpk-sepp,
Susan Valvur, Harry Weide,
Kati Marley ja Tiina Heyduek.
17. veebruaril toimub suuresinemi-
• ' ne . -.
Sir Johnny MaeDonald'i koolimajas
ja kavas on jätkata eelmise aasta
õnnestunud eesti 'bussiliini Toronto
Eesti Majast ja Victoria allmaa­raudtee,
jaamast.! 30 aasta tegevus-juubelit
tähistatakse tänavu eriti pi-
... dulikult Maiballiga, mis on ka oma­ette
juubeliks. See on 25 maiball ja
toimub^ luksusliku itaalia majandus
klubi ;,Furlane Klubis" koos õhtu­söögiga.
Tantsuks \mangib eestlastele
tuntud orkester „Bob Cringan".
' 30. juunil toimuvad jSeednoru pi­dustuste
raamides Põhja-Ameerika
rahvatantsu päevad ja nii seisamegi
varsti ESTO '80 ees.,Käigus ongi ju­ba
tantsude õpingud, selleks suurpi-dustuseks
Rootsis ja „säästuaktsi-oon"
sõidukulude katmisosas.
„Kahju, et nädalas ei ole rohkem
päevi. Saaks enam'ära tehtud. Meie
. pereliikmed kuuluvad, skautlikndes-se
organisatsioonidesse, võimlemis-se,
korporatsioonidesse ja tarvis on
ka õppida. Uneajast võtame lisa. Ai­nult
nooruse energia ja entusiasmi­ga
jaksame seda kõike-.'teha. See;on
. meie lühike „üjevaade" „Kungla" M
Iga kord kui te ostate mõne eseme, siis
vaadake, kas sellel leidub märk „Made <
in Canada", kuna kanada kaupu ostes
võimaldate tööd kanadälastele.
'Näiteks;.. . :.'.• V'--\-::v'.;.
® kui te kulutate 500 dollarit diivani
ostmiseks, siis annate sellega umbes
koi mepäevase töö kanadälastele. :
® kui kanadalsed suurendaksid Kanadas
valmistatud rõivaste ostu ainult
5 protsendi võrra, siis looksid nad
'sellega juurde üle 4000 töökoha... -
Mida suuremal arvul meie kanada'
produkte ostame, seda suuremal arvul
meie loome juurde uusi töökohti.
• Ontario tööstuse- ja turismi ministee­rium
kinnitab teile, et kanada produktide
ostmine on kasuks meile kõigile Ontarios;
see tiivustab meie majanduselu ning
säilitab meie elustandardit.
Nii-siis -— kui te ostate kanada kaup
siis annate sellega Ontariole
õitsvama uus-aasta.
Uv •'
^'mister oflnclustry
andTburišm
Wilüam Davis,
UURIVAD
EGEVUST
Ajakirjanduses ei vaiki kõmu, mis
kerkis seoses usufanaatiku Jim Jo-nese
ja massmorvaga Guajaana
dzhuhglis. Ajalehtede veergudel il­muvad
pildid mis, näitavad vabasur­ma
sunnitud inimeste laipu üksteise
kõrval. Massenesetapmise ohvrite
arv tõuseb üle 900-ja.
. Jim Jonese käsualused mõrvasid
tema .vägivallategusid uurima sõit­nud
USA kongressiliikme Leo J.
Ryani,. kolm ajakirjanikku ja ühe
naisisiku. /
. On selgunud, et Jim Jones oli. pet­tur
prohvet ja türann ühes isikus
Ta kasutas oma koguduse veenmi
seks. ühelt poolt fanaatilisi lubadusi
ja teiselt ^poolt meeletut vägivalda
Üheks abinõuks oli seksuaalsete va­hekordade
arendamine ja korralda­mine
oma pooldajate keskel. Kui ta
„Peoples Temple" kirik oli sattunud
.vastuollu San Franciscos, siis viis ta
oma pooldajad, mustad ja valged
Guajaana dzhungiisse, kuhu asutas
mõnda aega linna ehituskomitee esi­mees;
Suuri laineid lööb asjaolu, et
Jim Jones oli suur president J. Car-teri
pooldaja. Ta sõidutas presidendi
abikaasa Rosalyn Carteri ühelt mii*
tingult koju ja lõunatas temaga koos
ning Rosalyn saatis talle tänukirja.
Kuid Jim Jones toetas ka paljusic.
kontroversiäalseid praegu veel ame­tis
olevaid kohalikke poliitikuid.
Jim Jonesel olid head vahekorrad
Guajaana. valitsusringkondadega,
kes andsid loa- poolkommunistliku
asula asutamiseks. Nagu uurimised
on näidanud pidid tema asula liik­med
tegema rasket tööd troopika
päikese all; Asula oli ööd kui päevad
relvastatud vahtkonna valve all ja
asulast lahkumine oli keelatud. Äh-1 MMeie. Elu" J r i Eesli Majas rikkaliku jõulukinkide valikuga.,Avatud igal tööpäeval kl. 9—5 pi. ja esmaspäeva
B .D oni sa i i • H ca x ta aa • B .H B
vardati :mõrvata kõiki, kes pääsesid õhtuti kuni kl. 8 ja
põgenema. Neile, kes nurisesid'mää­rati,
rasked ja ebainimlikud karistu­sed,,
mis tuletavad meelde N. Liidu
vangilaagri karistusi. Jim Jonesel pi­did
olema Moskvaga tihedad side-neljapäeva
õhtuti kuni kl. 9, laupaeviti kl. 9—1. . jFoto — Elna Kungla
D B B B I I D Q B • I I D 9 G H I I ]
va1 IL 91 U i
Jonestowni asula, mis tegeles kom-1 med, sest peale, enesetapmise korral-munistliku
korra kohaselt ühistööga.' damist oli tehtud korraldus maha-!
Jim Jones kuulutas, et ta esitab oma
isikus ühelt poolt Kristust ja teiselt
poolt Leninit.
San Franciscos olles mõjutas ta
kohalikke poliitikuid ja oli isegi
Veel saadaval valik erilisi
STELLMÄALl
jäänud rahade ja väärtasjade viimi­seks
Guajaana N. Liidu saatkonda.
Guajaana tragöödia ori tõstnud
üles taoliste: teiste ususektide vägi­vallateod
ja nõutakse rangete abi-!
nõude tarvitusele võtmist, et sel­liste
sektide vägivalda ja mõrvu pii­rata.
HELIPLAATE 15%
hinnaaicaiiduseg^
MINU PILDIRAAMAT
LOO
e-.Kiriaaeie'ure
vastu ka
tt
Kofka/ärve
juubeliaasta tähistamiseks", lõpetas
esimees. ' ,
Ei ole ime, et. esimees kurdab aja­puudust
— ta. ise on aktiivne noo-remskaütmaster
Lembitus, Korp! Vi-ronia
värvikandja ja Toronto Ülikoo­li
kolmanda aasta inseneri-teaduse
ane. .
elna
Rumeenia oli omal ajal üks kuule
kamaid N, Liidu satelliite. Kuid möö
dunud nädalal Rumeenia peaminis^
ter Nicolae Ceausescu oli vastu,/et
Warssavi pakti sõjäjõude suurenda­takse.
Venelased taotlesid, et nende
Ida-Euroopa satelliidid suurendaks
oma sõjalisi väljaminekuid ja Mosk­va
taotles tihedama kontrolli teosta­mist
oma mõjualuste üle. Sellele oli
vastu Rumeenia, kes kardab, et N.
Liit murrab Rumeenia, praeguse- eri-,
seisundi sõjaväe abil. Kuid Moskvale
kuulekad satelliitide: Ida-Saksamaa,
Poola, Ungari, Tshehhoslovakkia ja
Bulgaaria esindajad marssisid Ru­meenia
saatkonnast välja.
Tellin, KUNGLA XXX albumit Ja lisati $12.50.'
(eelmüügi hind) iga jtellitud albumi eest
Tellimine saata: 1
KUNGLA
307 Sutherland
Toronto,
M4G m
rumi g t « > t « B M I I « I M I I I t l « « M « l l | «
aadress
linn/provints o i i M t t i o g i t i » » D o t a ) O i i i * o » e o o i riiitMiOgttg«igiiiti««Hi
telefon:
• «•*ttt«to*»a»****»*t»*io»iot«se«Bttt*«»e^*BB0*itti*«tf*t*«t««t*t«*
Mitmesuguseid sobivaid
kirikeesemeid:
• ;i EESTI VÄRVIDES ; -
- ;:'v :pÜNLAB;
• : EHTEASJU - [X
SKANDINAAVIA:;:;
; -;;
:KINKEESEV1EID:; ;•'
LINIKUID/ SÖÄVAPATJU,
SAUNASEEFE Ja TARBEID
• KERAAMIKA-VAASE .
;- ; HELIPLAATE';
RAAMATUID; (ka lastele j
a
a
a
a
a
a
o
a
o
•
D
O
D
Mida kaugemale aeg läheb, seda
suuremaks läheb Saksamaal jaht en­distele
Hitleri arvatavatele poole­hoidjatele
ning/ järjekordselt piken­dati
aega nende; jälitamiseks. Viima­sel
ajal on tekkinud saiksa nooruses
.äge vastuseis natsi-protsesside kor­raldamisele.
Nõutakse, et aeg oleks
lõpetada saksa rahva süüdistamine
oma isade ja vanaisade pattude pä­rast.
! 958 Broadview Ave. .
; Toronto. Ont. M4K 2R6
l tel. 466-095!
I (Eesti Majas, II korral)
aB n a • • B • • • a a a • a a a a aa n a a a a n n n a n B « a a « » Ba
palutakse tulla kuulama aruannet
k.a. killamängudest ja .nõu pidama
tulevaste suhtes. Kogunemine toi­mub
Eesti Maja raamatukogüruu-mis
neljap., 14. dets. kell 7.
HELSINGI („Meie Elu" kaastööliselt) — Jõuluvana On taas avanud
oma büroo Soome polaarjoonel» Juba kolm aastat vastab ta Lapi­maalt
maailma laste kirjadele ning kaartidele; Ja sellel aastal ka telefonid
kõnedele oma riigist Lapimaalt.
j Mullu jäi vastamata umbes 6000-le
läipsele, kes alles nüüd saavad palju
oodatud vastused. Sel aastal Jõulu­vanal,
on. oodata ligikaudu 40 000 kir­ja
ning kaarti. Suure kirjavahetuse
korraldamiseks on ta saanud seitse
11 abilist, kes kuu aega tõotavad Rova­niemi
raamatukogu majas, et igale
lapsele vastata.
On trükitud värvirikas kiri-, mis
• j peale sõbraliku jõulutervituse annab
palju informatsiooni Soomest. Üha
enam saab: Jõuluvana teateid kauge-maadest
. kohtadest nagu. Lõuna-
Ameerika, Aafrika,. Austraalia ja Jaa­pan.
.-
Kirjad: Jõuluvanale kindlasti lähe-
• j vad kohale, kui ainult kusagil ümb
rikul on näha sõna „Jõulupukki",
.Jõuluvana", „Santa Claus" jne. Kõi­ge
parem aga oleks kirjutada aad­ressil:
Jõuluvana, Rovaniemi, Fin-land.
Sel aastal on Jõuluvana oma kasu­tusse
saanud ka telefoni, nii' et lap­sed
võivad talle ise oma soove otse
öelda. Ta kastab 20. nov —20. dets
argipäeviti kl. 8—16. Ja too tähtis
number on: Soome suunanumber
991 (Rovaniemi suunanumber), 1522
(Jõuluvana isiklik number). Seega
Soome suund/991/15221.
Müüt Jõuluvanast on arenenuc
üha suuremaks, ütleb Rovaniemi
psakonnäl tegevtoimetaja PerttiKöi'-
honen; Selle aasta jooksul külastab
50 välismaade toimetajat Jõuluvana
kiri- ja telefoniteenindust Rovanie-mil
ning samuti ka Lapimaad. Suu­red
välismaa ajalehed oh oma esile­hekülgedel
heatahtlikult teatanud, et
Soome Jõuluvana vastab kõikjalt
maailmast saabunud laste kirjadele.
. j