Meie Elu = Our life, December 7, 1978

              NEUAPÄEVAL, 7. — THURSDÄY, 0ECEMBER .7
Armast sõpra
USA ja Kanada areng oh olnud pa­ralleelne.
Enne iseseisvust a. 1776,
olles samuti Briti asumaa, tehti otsu­sed
Londonis. '
Tuntud USA riigimehed iseseisvu­se
esimese sajandi jooksul olid prak-
. tiseerivad maamõõtjad; või väga lä­hedalt
seotud maamõõtmise ja kaar­distab^
USA esimene president
George Washington' (1732—99) kirju­tas:
raamatu 'ä.-l. 1749 ,;Early Survey
Exercises". Nelikümmend- aastat en­ne
presidendiks saamist," Washington
oli aktiivne praktiseeriv maamõõtja.
Aastal 1749 tema registreeris kui esi­mene
„c©unty surveyor" (Culpeper
Counly, Virginia).. ••, Teadmised maa­mõõtmise
alal olid temale suureks
abiks. Aastal 1777 ta asutas keskse
kaardistamise üksuse sõjaväe juur­de
'Kongressi nõusolekul. See oli esi­mene
kaardistamise asutus USA's.
u- James Wilson (1763—1855) on tun­tud
gloobuste tegijana. See talunik-sepp
õppis raamatutest kartograa­fiat,
astronoomiat, graveerimišt
Arnos Döolittle juures. Tegi tööriis­tad
ise ja esimese gloobuse graveeri­miseks
kulus 300 päeva. Siis avastas,
et meridiaanid olid valesti graveeri­tud.
Viskas selle gloobuse nurka ja
algas otsast peale J Müüs esimese
gloobuse a. 1810 ja.temast kujunes
kuulus gloobuste turustaja;
Marylandi ja Delaware piiri hakati
.mõõtma a. 1760 kahe tuntud inglise
matemaatikü-mäamõõtjate . poolt:
Charles Mason ja Jeremiah Dixon.
Nemad mõõtsid ka kuulsaks saanud
Maryland-Pennsylvania piiri, tuntud
kui „The Mason and Dixon line." ;
Peter Jefferson) Thomase isa, oli
maamõõtja. Thomas Jefferson (1743
—1826) oli määratud maamõõtjaks
-Älbemarle County's, Virginias. Tema
algatusel moodustati Kongressi juur­de
komitee kuidas riigi maid mõõta
kardinaalide, süsteemis. See ettepa­nek
kinnitati Kongressis ja a. 1785
moodustati Land Ordinancei Siit sai
alguse kuuemiiline township 36 sec-
. tioniga, iga section 640 aakrit. „Se-ven
Ranges and the Land Act of
1796" oli esimene projekt läänepool
Ohio jõge — pikkuskraad 80° 32'20"
oli esimene Reference Meridianv Kui
Jefferson sai presidendiks a. 1801
asutati ja teostus „Survey of Coast",
kuulus Lewis ja Clark uurimisre.tk
läänerannikule. -'j'.; ;
President Äbraham Lincoln töötas
abimaamõõtjana 1831—37 Sangamo-na
Countys, Illinoisis. Loe Dictionafy
of American Biography, V. 2, pg. 244;
Talle maksti kolm dollarit päevas.
MME ASUSTAMINE ). •'.
; Et edutada raudteede ehitamist
kinkis USA Kongress maid raudtee­de
kompaniidele. Alates 1850 kingiti
maid umbes 70 kompaniile umbes
90 miljonit aakrit. Et maid kiiremini
asustada President. Lincoln kirjutas
alla 6. mail 1862 Kongressi seaduse­le,
tasuta anda maad maasoovijatele-talunikele.;
Siit sai alguse kuulus lää­ne
asustamine. The Homestead Act,
1. jaanuarist, 1863, lubas igale USA
kodanikule kes on 21 aastat vana ja
perekonna pea veerand šectiönit —
160 aakrit riigi maad. Siit algas USA
tohutu ma j anduslik tõus, ÜSA muu­tus
25 aastaga maailma suuremaks
põllusaaduste tootjaks. 1.5 miljonile
perekonnapeale anti 270 miljonit
aakrit riigi maad. 22. aprillil, 1889
avati nn. Indian Territory. Esimesel
päeval 20,000 meest märkisid endale
2 miljonit aakrit. 1860 kuni 1880 a.
elanike arv kasvas trans-Missisippi
West's 9 miljonilt 25 miljonile. Selli­ne
maa jagamine kestis kuni a, 1912.
Sectioni süsteemis on jagatud üks
miljard 300 miljonit aakrit.
USA valitsuse juures ; tegutseb
kolm põhilist asutust, kes kaardista­vad
ja mõõdavad maid: ä) The Coast
and Geodetic Survey asutatud 1806
juhib kõiki geodeetilisi kontroll-mõõtmisi.
b) The General Land Of­fice,
asutatud 1812, juhib riigimaade
mõõtmisi. Sama asutise juures tegut­seb
The Bureau of Land Manage­ment,
kellel on õigus mõõta j a müüa
riigimaid, c) The Geological Survey,
asutatud 1879, kaardistab terve ÜSA.
Standard kaardilehed on 7.5 ja 15 mi­nutit
laiad ja kõrged, ning on kõigile
saadavad. Posti teel võib tellida ja
maksavad 50 centi leht. Ida pool
Mississippit: The Geiological Survey,
Washington, D.C. 20242 ja lääne pool
Mississippit: The Geological Survey,
Federal Genter, Denver, Colorado,
80225.:
MAilGO ja lapsecl
ÜSA--;
Maailmas on riigipiire kuhu on
ehitatud, müüre, okastraataedu, mii-nivälju
ja valvatud hambuni relvas­tatud
valvuritel poolt, kellele on an­tud
õigus enne lasta ja siis küsida.
Äga on ka riigi piire milliseid ei ole
tähistatud ega valvatud. Sarnaste pii-i
,-; EESTLASTE TURISMIREIS' PIIBLI MAADELE
22 päeva külastusi piibHlikes ja ajaloolistes paikades Iisraelis, Roo­mas
ja Florences !
• f 112. MAIST KUNI 2. JÜUNM
Reisikavaon koostanud pastor H. Rüdmik oma paljude kogemuste
põhjal (tema 12. reis Pühale Maale}. Reis haarab endasse 120. aja­loolise
paiga külastuse Pühal Maal 18. päeva jooksul, kaasa arvatud
Punase- ja Surnumere äärsed alad Siinai ja Negevi kõrbes. Selgitu­sed
Eesti keeles. Väljalend: New York—Toronto—Montreal.
NÜÜD VÕIB KA TEIE ELUAEGNE IGATSÜS:: TÄITUDA! •'
Informatsiooniks palume kirjutada: EVANGELICAL BIBLE LANDS
TOUR, c/o;Rev. H. Rüdmik. 783 Arton Lane, PORT ST. LÜCIE, Flo­rida
33452. U.S.A. Saadame.teile täieliku reisikava. Kaasareisijate
arv piiratud. .
rejasoj
sobiv kingitus - ,>MEIE ELU
aasta ¥di poolaasta 'tel ümin®
ride hulka kuulub'USA—Kanada piir
üle 5000 miili pikk kulgedes üle mä­gede,
tasandikkude ja suurte veeko­gude,
Seda piiri joon t respekteeritak­se
ja kui just keegi tahab ilma loata
seda ületada, siis võib secfa teha ilma
eluga riskimata.
Meie riigipiir on kokkulepete tu­lemus/
kuigi ajaloo jooksul paaril
korral oli karta sõjalise konflikti
tekkimist. See on üheksa kokkuleppe
(1783,1794,1814,1842,1846,1871,1908,
1910 ja 1925) ja viie (1818, 1827, 1892,
1903 ja 1906) konverentsi kompromiss
tulemus. Piiri pikkus on 5,525 miili,
koosnedes sirgjoontest 23.25 tolli
Quebec^Maine piiril kuni 647 miilise
sirgjooneni piku 141 meridiaani Alas­ka—
Yukoni vahel. Enamus meie pii­ri
oh ennem tõmmatud paberile ja
siis maamõõtjate poolt mõõdetud.
Riigimehed Euroopas ei tundnud
olusid, veel vähem kohalikku geo­graafiat.
1783 a. kokkulepe (Versäil-les)
määras St.. Croix River'i algu­seks
Bay öf Fundy juures teadmata,
et isegi geograafia eksperdid ei tead­nud
kus sellane jõgi asus. Samuti
kokkuleppe koostajad määrasid kesk­koha
kanalist mis eraldab Vancou-ver's
Island'i kontinendist, aimama­ta
et mitmed kanalid saarte vahel
vastavad kirjeldusele. Samuti Äcadia
all arvati praegust Nova $cotiä't aga
ka idarannikut Virgimast St. Law-rence
jõeni. Kui Inglismaa omas
Ameerika lõunapool New Frartce siis
nende kaardid näitasid piiri St.Law-rence
jõel. Aga kui nad vallutasid
New France'i (Quebec) ja kaotasid
Ameerika koloniid, siis nad näitasid
uue piiri nii kaugele lõunasse kui või­malik.
1783 a. kokkulepe saavutati
USA ja Briti delegaatide vahel ilma
et ühtegi esindajat Kanadast oleks
olnud kohal. Piir määrati enamvä­hem
kindlaks Atlandist kuni Lake of
Woods ja sealt läände kuni Missisip-pi
jõeni, milline nii kaugele põhja ei
ulatunud. Kuna St. Croix jõe osas ei
olnud kokkulepet, siis sõlmiti 1794 a.
nn. Jay's Treaty r ja määrati .komi­sjon,
üks liige kummastki maast.
Kaardistamisega alustati a. 1796 mis
kestis kaks aastat. Vaidlused, kokku­lepped
ja isegi Hollandi kuninga va­hetalitus
kestis kuni a. 1842 millal
lepiti kokku kus on Maine ja New
Hampshire piir. 1842 a. kokkulepe on
tuntud Webster; (USA Sccretary of
State) — Ashburton. (Lord) Treaty
nime all. Rahvasuus ,;Ashburton's
Capitulatiön", kuna USA sai 7/12 ter­ritooriumist
mille üle oli vaieldud
50 aastat. . . • • '
1844 a. USA demokraatide partei
valimiste koosolek võttis vastu reso­lutsiooni,
et Pacific Northwestis kuu­lugu
USA'le maa kuni 54° 30' laius­kraadini.
Deklaratsioon oli populaar­ne:
„Fifty-four. forty pr fight". Presi­dent
Polk leppis Britiga, Senat kii­relt
kinnitas ja nn. Oregon Treaty
kirjutati alla 15. juunil, 1846, määra­tes
piiriks 49-da paraleeli. Vancouve-ri
saare ja kontinendi vaheliste saar­te
pärast vaieldi kuni a. 1871 sõlmiti
Treaty of Washington. Aga ka siin
tekkis uus tüli kus vahetalitajaks oli
keiser. Willem I kes otsustas USA ka­suks,
et San Juan Island, kus a. 1859
ameeriklane, laskis maha inglase
sea. Omanik ähvardas Inglise kohtu­ga,
aga ameeriklane oli nõus minema
USA kohtusse asja arutama.
USA OSTIS ALASKA -' ,
2.8. veebruaril. 1825 Inglismaa ja
Venemaa leppisid kokku Alaska pii­ride
osas. Sõnastus oli ebaselge, ku­na
Alaskal ei olnud erilist väärtust.
ÜSA ostis Alaska a. 1867, Venemaalt
,7,200,000 kuld dollari"'eest. Artic
Ocean'st jooksis piir lõunasse 141°
pikkuskraadi kuni Mount St. Elias'ni
Str.
(Sheppardilähedal)
221-1159
On avatud
kus antakse nõu parimate eksper­tide
kaasabil kõigis eluprobleemi­des,
minimaalse tasu eest. Usalda­tavus
garanteeritud.
Vastuvõtt kokkuleppel, tel. 278-
3529, kella 9.00—11.00 hom,
: : ' . AINO -LÄÄNEMETS
aga nn. Alaska Panhar dle, oli prob
leemiks USA ja Briti vahel..Aastal
1821 Venemaa väitis, et Alaska ula
laiuskraadini.
867 a. ostule-
Saatke ,^2eie Elu" talitusele tellimine ja meie saadame tdle ul®>
andmiseks kinkekaardi, või saadame teie nimel otse saajale.
Tellin „MEIE ELU" (aastaks, poolaastaks)
pr., prl: ..........^^
/^3Cll*€SŠ o ftioiatoa<iaAci0«»i««it<«i9DO*»«»tfOltfcä«tttil(ti«lliAit**iliili*t«t»»»«D«D««off»«»«itti«tM»*«
c»*t«o*vo ta ooooo*o* tB*Bto«»t6ooa«ooit»9iioooeÕ0*»ooo»*at* ti •••••«••••«•••'oft«BD*oe«««««t»«t*«*»ttttittt*»««ttttei>
Tellija nimi: o'oetttottoootio*t«ooot*ttflag«aoa«oooo'oo«*t»«9«ooo««atit*tt«*«oooos»oo«ttttttttetttttittt«tie«*ooooo
Aadress:
ett•«•t«otaoetaottttoootooitoooooooottot«ooooo«o*oooa9«ttto90eootoaot<io8«»totoooo«oo«t«ttt
oeooooottMteooQOooooooo
, ooio«*oto«tto«toatttoos«tattooAot*«ittott'oo6eo»oooootttt«toacttt»«tootto*t9tttDo*toot«tttttto.tosotoBott«tttto«oooe
Palume käesolev^kupong täita ja saata koos raliaga ,JÄeie Elu",
vxam
tub lõunasse kuni 510
1825 a. teksti kasutati
pingus. A. 1892 lepiti kokku et piir
tuleb praktiliselt välja mõõta. A. 1895
oli mägestik terves ulatuses kaardis­tatud,
kuid piiri osas oli väga suur
erinevus. Jaanuaris 1903 kirjutati al­la
kokkuleppele,Washingtonis Inglis­maa
ja USA vahel. Määrati Alaskan
Boundary Tribunal, koosnedes kuu­est
tuntud juristist, kolm määratud
His Britannic Majesty poolt ja kolm
USA: presidendi poolt. Tribunal oli
koos Londonis 12. sept. kuni 8. ok­toobrini,
1903 ja tegi oma otsuse tea­tavaks
20. oktoobril. Peamised argu­mendid
olid definitsioen^mererand,
mäeahelikud j ä kust -ai gab 35 miili
mererannast ja kas piir võib ka üle
vee. jooksta? Kriitilistes punktides
Lord Alverstone hääletas koos amee­riklastega
4:2, mis teki tas Kanadas
ja Kanada parlamendis palju: paha
meelt. Vastavalt otsusel 2 piiri mõõt­mine
kestis 1904—14.
ÕPPIGE'MAAMÕÕTMIST! ;:'
Organisatsioonselt oh Kanadas
riiklikud mõõtmised .allutatud De­partment
of Energy, Mi nes and Re­sources
(Varemalt Department of
Mines and Technical S arveys) Sur-veys
and Mapping Branch. Iga} pro­vintsil
on oma legaalne vannutatud
maamõõtjate ühing. Que oed provint­sis
on prantsuse keel ametlikuks
keeleks ja ülikooli haridus vajalik.
Ontarios 011 ülikooli: har dus vajalik,
et sisseastumise eksame: d osata kir­jutada
(alates a. 1973). Teistes pro­vintsides
aitab keskha ridusest, et
eksameid kirjutada. 'Carjadian Insti
tute of Surveyirtg on katus organisat­sioon
ilma- juriidilise staatuseta,
USA's on enamus maamõõtjaid sa
mai ajal tsiviil-insenerid. Kõrgeinat
haridust ei ole vaja et olla vannuta­tud
; maamõõtjä. Aga üldine arusaa­mine
viitab kõrgema hariduse vaja­dusele
ja võib arvata, et lähemas tu
levikus osariikide eksamineerijad
saavad aru geodeesia ja maamõõdu
tehnilistest vajadustest ja ka vasta­valt
talitavad.
Eestlased õpivad, igasuguseid tea­dusi
aga millegipärast ei õpita maa­mõõtmist.
Kanadas on teada kaks
vanemat eestlast Albertas ja kaks
Ontarios kellel ori vannutatud maa
mõõtja kutse. See elukutse, on väga
nuyitav ja mitte vähem tasuv kui tei
sed inseneri alad.
Pakid Balti ri ikitSesse ja Veriemaqle
on täielikul
: Syyp mllk kaup» meie äris.
Äri lahtioleku ajad: esmaspäevast—reedeni kl. 9 hom.—kl. 5. p.l.
Laupäeval kl. 9 hom.—kl. 5 p.l. KESKNÄDALATEL SULETUD.
• Pärast kella 5 p.l. kokkuleppel telefoni teel.
BALTIC iXPORTING C0.
RoKcesvalles Ave., Toronto, Ontario M6R 2N5 — T©L §31
'^l- Tel. 486-7752
Kinnisvara vahendaja Toiroiatos kaasmaalastele teenistuses alatu
aastast 1934.
IIBBIIIWW
Tel. kodus 489-9932
Jleie Elu" nr. 49 (1504) 1978
ffM€
Meie ootamatult lahkunud kallist venna- ja onupoega
leinavad
ELISABET • ARGET . ;
MIHKEL ARGET perekonnaga
NIKOLAI teGET perekonnaga
LINDA KURVITS perekonnaga
MÄRIAPRÜperekonnaga ;
Armast
surnud 29. riov. W7S Vancouveris
HIL3VIA jä ARNO ÄMMA
EDGAR HEINSOO
RAHEL OLBREI-KOMPÜS
SILVIA ja TEET KOPPEL
HERTA MERILO
HELEN VÕSF
MGMAR VÕSU
ANDRES VÕSU
Kallist
mälestavad vaikses leinas
' LIA ja HILLAR INDLA
LEIDA ja EDUARD KALKUN
ERNA ja TOIVO LAANEMÄE
MART LAANEMÄE
MARIE ja HENRI MILLER
IRENE ja RUDOLF OLLJUM
LEIDA ja EVALD PAST
MAGDA PUUSEPP
LAIDA ja BÄRNIE TELDER
ADELEUNT
Armast vilistlast
surnud 28. nov. 1978 St. Catharines
mälestab leinas
EESTI NAISÜLIÕPILASTE SELTS
Armast kauaaegset sõpra
ASTA ja JAAN EICHENBAÜM
ELLEN ja HENRIK EIGHENBAUM
SENTA ja HAKON RAUDSEPP
VOLDEMAR TAMMEMÄGI
EVALD ja ALLITIMUSK
Armast õpetajat
TKG ja KK vilistlased
minuni^