1980-01-17-04 |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
4 NEUAPÄEVAL, n/JAÄNÜAElL—THURSDAY, JÄNÜARY 17 „Meie Elu" nr. 3 (1S61) 1980 eie Elu"
isa
lllllllllllllllllil!ll!l(IIIII!llllllllllllllllllllllilltlill!lllllllliU
s
ÄIKEELE!
:• ŠTOKHOLM — Eesti Rahvi
kule oli kogunenud sel - aastal eriti arvukalt osavõtjaid. See dn alati
nii olnud kui valimisele tuleb^^uüs esimees ja uued organid järgmiseks
aastaks. Oma avakõnes lahkuv esimees Johannes Mihkelson
tegi ka teatavaks, et kaks rühmitust: Liberaalne Ühing ja Eesti Va-badusmeelsed
FÖderalistid on saatnud kirjad, kus nad teatavad, et
nad jäävad ERN koalitsioonist e
Külalisesinejana andis Ivar Paljak
ülevaate ESTO-80 eeltööde praegusest
järgust, samuti tutvustades
koosolijaid Sisserändajate Nõukogu
tegevusega.
ERN välispoliitilise tegevuse aruande
koos ülevaatega rahvusvahelisest
olukorrast esitas Johannes Mihkelson.
ERN Üldkogu koosseisu kuulus 1.
nov. 1979. a* 256 liiget. Neist asub
Rootsis 171 ja välismaal 85. ERN
Skandinaavia Toetajate Kogusse
'kuulub Rootsist 3 100, Norrast 2 300,
Soomest HOO ja Taanist 900 isikut,
kokku 7 700 pidevat toetajat ja kaastöölist.
kraatlikult pluralistlik ühiskond. Ühe
suure mütsi nõudmise asemel on
nüüd aktsepteeritud seda soliidset
kübarakauplüst, kus suurem arv
mütse ilusasti kõrvuti seisavad.
Koostöö Rootsis — see tähendab siis
seda, et Rootsi eesti ühiskond ja selle
"kesksed organisatsioonid lähtuvad
praegusest reaalselt eksisteerivast
eesti organisatsioonide struktuurist
Rootsis.
Majandusaruanne kinnitati tasakaalus
Kr. 124.250:80, ülejäägiga reservfondi
Kr. 1.537:42. Eelarve võeti
vastu Kr. 128.000 suuruses.
Esimehe kohale esitas Enno Penno
EDU keskjuhatuse esimehe Aksel
„Tere õhtust, Pault Kuidas sul
läheb?"
„Ooh — ma olen nii väsinud
täna!"
„Millest, Paul?" ,
„01in ühel sünnipäevapeol täna
. ,:."' '.;
,,Kelle sünnipäev see oli?"
„Ühe mu sõbra..."
„Mis ta nimi on?"
„Ma ei saa seda ütelda — see
on inglise nimi ja siin ei ole lubatud
inglise keelt rääkida.
ERN büroojuhataja Arvo Horm Mark'i Uppsalast. Ta valiti lahtisel
käsitles oma aruandes väliseesthise hääletusel ühel häälel.
on õnnelik uues Järva-Jaani rahvarõivas, mida ta
dasti vajas. Vaike laulab dr. R. Toi „Estonia" laulukooris. Rahvarõiva
klassi kursuste juhataja sai kirjaliku tänukirja Vaikelt. Seda
>aev. .. .
olulisemaid probleeme uue aastakümne
künnisel.
KAKS LAHKUJAT
Viimaste aastate areng on näidanud
väga suure selgusega, et raskuspunkt
ERN koalitsioonis on kaldunud
j ä suunatud neile rühmadele,
kes töötavad koos rootsi nelja demokraatliku
parteiga ja esindavad neid
ideoloogiaid. Need rühmad on Eesli
sotsiaaldemokraadid, Liberaal-demo-kraatlik
Koondis ja Tsenterpartei
kontaktorganisatsioon Eesti Öemo-kraatlik
Unioon. Moderaatide osas
on ERN kontaktid seni olnud puudulikud
ja siin on tulnud abi saada Balti
Komiteelt, kus need on sellevastu
erakordselt head.
Selle arengu üks aspekte on aga ka,
et ERN koalitsioonid kuuluvad rühmitused,
mis 40-jidail ja 50-ndail aastail
loodi nn. ühise.generatsioonini-metaja
või tookord Euroopas esinenud
poliitiliste liikumiste alusel, on
olnud suurte raskuste ees oma tegevuse
arendamisel ja jätkamisel uutes
oludes ja üldise poliitise arengu
uute aastakümnete raamides. End.
Liberaalsest Erakonnast Liberaalseks
Ühinguks muutunud rühm on
teatanud oma eemalejäämist ERN
koalitsioonist. Samasugune kiri on
saabunud Eesti Vabadusmeelsetelt
Föderalistidelt. Need mõlemad rühmad
on ERN tegevusele, selle poliitilise
palge kujunemisele, aga samul/
kogu eesti ühiskonanle, väga palju
annud.
KOOSTÖÖ
Aksel Mark on ERN4 viies esimees.
August Rei oli esimeheks ERN asuta- *
misest 1947. kuni surmani 1963 — 16
aastat, Aleksander-Warina 1963 — kuni
surmani 1970 —.7 aastat, Tõnis
Kint 1970—1975 — 5 aastat ja Johannes
Mihkelson 1975—1979 — 4 aastat.
a
Ee§Ü Entsüklopeedia VI köites, lk.
1368 üteldakse: ..Rahvarõivaks nime*
tatakse seda omapärast talupoja rõi-vastist,
mis iga linna mõju ja võõrast
laenu oli võimeline omapärasta-ma
ja kokku sulatama päritud kohalikkude
traditsioonidega".
Rahvarõiva valmistamisel peab olema
seesmine kutsumus ja soe süda,
et süveneda meie rahvarõiva ilusasse^
ornamentikasse. Kui see puudub, siis'
peaks kõik need esimehed ja organisatsioonide
esinaised (kes ei kanna
rahvarõivast seal kus peaks!) ara astuma
ja noortele oma.kohad loovutama.
Noored on meie rahvuslikule
peorõivale truuks jäänud ja esinevad
nendega igal võimalikul juhusel. Rahvarõivas
aitab suiiresti. kaasa eestluse
püsimisele nii kodu^ kui ka välismaal!
Ajalooliselt on meie rahvarõiva
areng olnud' väga huvitav. Ajalehe
veerg ei võimalda pikki-artikleid. Kes
on huvitatud, siis käegakatsutavas
ulatuses on Helmi Kufrik'u ..Rahvarõivad"
raamatu.kordustrükk, mis ilmumisel.
Originaal ilmus 1938 aastal
Eestis, Teine raamat „Eesli Rahvarõivad
19 ja 20 sajandi algusest, mis
ilmus Eesti Ritklik kirjastus Tallinnas,
.1957 aastail on lõigete poolest
vaga hea, sest lõiked on kehale kohandatud
ja istuvad hästi. Rahvarõivad
on meie esivanemate sajandite
pikkune ajalooline looming ja igati
seoses meie* kommetega. Meie teeme
sellega suurt ülekohut kui katsume
rahvarõiva kuidagi „o^avalt" ja vigadega
valmis teha.
•RAHVARÕIVASTE y
.'TUNDMINE RASKE
Meie rahvarõivas esineb kihelkondade
viisi. Eestis oli 106 kihelkonda,
pluss saared, millede rahvarõivad on
väga erinevad^ja üsna teravalt esiletulevad
Oma kauniduse poolest. Lihtsamalt
on ka liigitatud mandri ja
saarte, rahvarõivaks või siis Põhja-
Eesti, Lõuna-feesti rahvarõivaks.-
Kätt südamele pannes võin ütelda, et
eestlased ise ei tea oma rahvarõivaste
nimesid, sest et meil on neid nii
palju; kaugelt üle saja kui vähemaid:
' detaile ka arvesse võtta.
Kui oleme selguses oma rahvarõiva
nimes, siis kaasub aga teine praktiline
nõue— rahvarõivaste valmistamise
tehnika. See vajab õppimist
mitmelt alalt, (nagu kudumise oskust,
õmblemise oskusi, värvimeelt, paljude
tikandite erinevaid võtteid, pitsi-tehnikat,
paelad, korjatud kirjaga
kölavööd jne. Selle suure
tööga tulid meie esiemad toime.
Nad nägid suuremat vaeva kui meie,
sest vill niideti lamba seljast, lina
kasvas põllul ja see kõik tuli koduste
taimevärvidega värvida, ketratä, kududa,
päikeses pleegitada ja viletsa
valgusega tikkida. Seda tööd tehti
rõõmuga ja kulutatud öötundidest ja ••
töötundidest saadi rahuldust. Päikese
tõustes oldi jälle tööl. Meie rahvale
ei ole omane mugavus ja laiskus!
Esivanemad hindasid naija ja naeru,
mille kristallid on praegu meie veres.
Eestlane nägi ka suures hädas elu
helendava,t külge, mis helgib ja esineb
rahvarõivastes ning on sinna
kandunud esivanemate vaimust. Usk •
homsesse oli alati kindel, pimeduse
järele pidi valgus tulema, andis Jumal
lapse, pidi andma ka leiva. Kerjamine
oli häbiasi. Kelle luud-liik-med
piid terved, see pidi ise oma eluga
hakkama saama.
lÄRVA-JÄANI RAHVARÕIVAS' : ".;
Pildil olev Järva-Jaani rahvarõivas
koosneb seelikust, mille värvideks on
potisinine, valge, vanakollane, kirsipunane,
roosakaspunane, tumepruun,
hallikasroheline ja helehall-rohekas-se
kalduv värv. Seelik on ala veeres
10 sm. valge linase toodiga ja vöö-paelaga,
mis seeliku värvi. Seelik on
kinnitatud öös-haakidega põhilõikeli-se
valge linase pihiku külge, mis võimaldab,
kerget kinnitust peale pihiku
pesu. Teiseks on käised, ka ,,käiksed"
vanasti nimetatud. Valmistatud samast
linasest materjalist mis pihik.
Lillkiri Helmi Kurrik'u raamatu ',C
mustrilehelt nr. 21. Hõbe silmadega
prees jä ülekullatud pestavad liitrid
Stokholmist Artur Tarmet'i poolt
valmistatud. Peas terve komplektiga
sobiv kõrvadega pärg, millel pole
paelu taga 'rippumas. Vööl Järva-
Jaani kirivöö. Jalas valged puuvilla
sukad ja lihtsad nahast kingad. Koos
kandjaga sümboliseerib seda loomingut
korrektsus ja ilu meie esivanematelt.'.
• ; •"• • '. "
Kõikidel, kellel on ajakiri „Triinu"
nr. 58, paluks mustrilehel, Järva-
Jaani käiste kirja juures allkiri läbi
tõmmata ja teistpidi kirjutada, sest
see on viga. Äärekiri käib kirjal üleval
ja mitte alaveeres.
ESTO-80 ettevalmistused toimuvad
nüüd koostöövaimus/mille aluseks
on Eesti .Komitee ja REE vahel toimunud
koostöökokkulepe. Poliitiliselt
võib seda ka väljendada selliselt,
et REE-s praegu, domnieeriv
enamus on aktsepteerinud seisukoha,
et Rootsi eesti ühiskond on demo-iBI
ön juhtunud 3. jaanuari kuupäeva
kandvas lehes ilmunud surnute nimistus.
Torontos suri 66-aastane
Ernst Prants. < .
Käesoleva aasta 27. jaanuaril toimuvat
„Taliharja1' pidu võime luge-.
da juubeli ^Taliharjaks", kuna see
on 10-nes pidu, mida on korraldanud
Eesti Gaiderite Kogu Kanada Koondis
Torontos, Juubeli värvingu annab
talle veel asjaolu, et käesoleval aasi
a ! tähistab eesti gaidlik noorus eesti
gaidide tegevuse 60-dat aastanäeva,
mida meenutab. ka Maailmalaager
..Vikerkaare" Rootsis k.a. oma tegevuse
programmis.
..Taliharja" peo kava korraldus on
usaldatud nooremate gaiderite hooleks,
kes koos meie tuntud talentidega
põimivad laulu ja luule ettekannetega
peo kava, mis võiks kujuneda
nauditavaks ja meelepäraseks pealelõunaks
nii noortele kui ka vanematele.
Esinejateks on meie mitmekülgse^
te Võimetega lavajõud Lydia Vohu
deklamatsiooniga, meie pidulikke
ettekandeile alati kaasaaitav laulu ja
huumori meister,; Olaf Kopvillem
koos Leida Järviga, populaarsete lau-.
lude laulja Andres Raudsepa. Peale
selle on kavas ngdr. Anne Tüll'i koostatud,
laulu, luule ja liikumise põi-mik,
Tiina Kiik'i ettekanne klassilisel
akordionil ja rahvatantsijate esine
mine ngdr: Reet Marley juhtimisel.
Samuti rõõmustavad meid veel hellä-keste
laulugrupp koos Toronto Eesti
Vanemgaidide Kooriga, skm. Gunnar
Mitt'i juhtimisel.
; Kuna ..Taliharja" peo ettekanded
on meie tuntud lava ja muu kunsti
esindajate lahkel kaasabil; siis loodame,
et ka eesti ühiskond sel aastal
ulatab oma toetava käe peo heaks
kordaminekuks, võimaldades sellega
ühtlasi mitmele gaidnoorele osavõttu
maailmalaager ..Vikerkaare" laagrist,
kuna teatud osa peo sissetulekust on
mõeldud „Vikerkaare" laagrist osavõtjate
toetuseks. Kavalisele osale
järgneb kohvilaud, mis on alati pak-kunud
meelepärast koosolemist kohvi
ja sinna; juurde kuuluvate maiu.s-maitsmisega.
Eesti Gaiderite Kogu Kanada
• Koondis
Aksel Mark
UUS JUHATUS
Uus valitud juhatus kaheks aastaks
on järgmine: *
Esimees — Aksel Mark, endised
esimehed — Tõnis Kint ja Johannes
Mihkelson, Eesti Põllumeeste Kogud
Rootsis — Karl Erenurm, Johannes
Veski, August Ots, Eesti Demokraatlik
Unioon: Enno Penno, Ervin J.
Nõmmera, Alide Martinson, Eesti L i -
beraal-Demokraatlik Koondis: Endel
Krepp, Kaljo Käärik, J. Mägiste, Vabariiklik
Ühing ^- Rudolf Jalakas,
Zoja Raskasov, Mihkel Mathiesen,
Eesti Sotsialistliku Partei Välismaa
Koondis: Berrthard Mäelo, Ernst Peterson,
Madli Kurdve, ERN Noorte-sektsioon:
Katrin Härm-Sepp, Andres
Käärik, Jaan Ruusa, Tiit Mathiesen,
Piirkondlike Esindajate poolt —
Ph. Selli (Eskilstuna), Indrek Martinson
(Lund), Jaak Kiviloog (Örebro),
Boris Jansar (Oxelösund), Andres
Muld (Karistad), .Üldkogu liikmete
poolt — Gustav Ränk, Martin Juhkam,
Gerhard Kõrb, Arvo Mägi, Eduard
Karma, Harri Kiisk, Ago Pärtel,
Peeter Luksep, Mikk Põlde,' Hele
Lüüs, Kalju Lepik, Juhan Raud,
Heinrich Mark, Ülo Ignats, Valter
Tauli, ERN Esinduste esimehed —
August Koern (Kopenhaagen), Juhan
Käis (Toronto), Edgar : Heinsoo
(Montreal), Einar Sanden (Inglismaa),
Gerhard Peet (Göteborg), Revisjonikomisjoni
valiti: Aleksarider
Martinson, Mart Ojala, Kaarel Vahtras.'',
,- '
See oli viie-aastane Paul Jomm
Montreali hunduparviku ühele
koondusõhtule saabudes,. Ma
pean tunnistama — olin hetkeks
üsna nõutu ega teadnud, kas võtta
seda vastust naijana või tõsiselt;
Pauli näoilme ei reetnud
kumbagit. Kuid mu instinkt, kin,
nitas, et üks viie-aastane ei ole
veel valmis selliseks „sofistikee-:
ritud" naljaks ja ma võtsin tema
vastuse siiras mõttes, kiites
Pauli selle eest. Paul ilmselt ei
. pidanud seda kiitust tarvilikuks.
Ma kogesin üsnagi veenvalt viisil,
et Endel Rubergi manitsused
„Poisid — eesti keeles!" pole
hüütud tummadele kõrvadele.
Ja veel enam — kipun uskuma,
et poiste o~mavahelised märkused
üksteisele -— „Eesti keeles!"
on puhas kuld. Seda ebamugavamana
tunneri end igakord nüüd
mõteldes tagasi sellele juhtumile
Montreali
Lättemäel
kus seisime poolsõõris'ümber li-puväljakü
valmis lipu heiskamiseks
ja kuulasime Endel Rubergi
tervitust: „Ja siin — kallid noored
ja vanemad — me räägime
ainult eesti keelt. Kõik linnud ja
loomad ning puud ja põõsad siin.
Lättemäel on harjunud vaid selle
keele kõlaga ja nad tunnevad
endid mõnusamalt niiviisi. Ärgem
siis segagem neid!"
„Very good!" — leidsin tuhina
nende sõnade heakskiitmiseks.
Hetkeline surmavaikus...
„I'm sorry!" — märkasin oma
komistust ja kiirustasin vaban-
I dama,
I' Rõkkav naer aktsepteeris mu
I vabandust. Sellel päeval ma ei
; korranud enam oma komista-j
mist jä olen püüdnud sellist ek-
I situst vältida ka iga päev hiljem
; niipalju kui võimalik. Kuid ome-
! . ti ma pole kunagi võitnud seda
j märki, mida jagatakse Lättemäe
I laagris välja igahommikusel lipuheiskamisel
nendele;, kes oma
valvsusega eesti keele;kasutamisel
on silma paistnud. Ja ma olen
nendest laagritest osa võtnud
nüüd juba kolm aastatprjest....
Need naivad olevat ainult sellised
tühised sõnad, nagU'„Hi!" ja
„O.K.", mis minu ..hinnangu" kipuvad
maha tõmbama.
„Hi!" tähendab „Tere!" - parandab
mind tihtipeale Mehis
Kivilo, üks neid noori, kes Lättemäel
on ülesse kasvanud.
,Ja „O.K." asemel võib ütelda
„Korras!" või „Hea küll!" tõlgib
ta sõbralikult. :
Mehise ema Maimu Kivilo ei
pea täiskasvanud inimese õpetamist
ilmselt mitte vääriliseks ja
minu kogemata „Hi!" saab alati
vastuseks: „Tere, tere!":
Minu ,',aitäh" .nende parandamiste
eest!
See märk, mida ma eelpool nim
e t a s i n , on noorte poolt ilma
igasuguse kahtluseta sügavalt
hinnatud ja nad kannavad seda
ilmselt piduliku väärikusega.
Igaüks', kellele see märk mõnel
päeval ei ole osaks langenud,
näib olevat pettunud. Ja sageli
on kuulda nurisemist:
„Miks tema selle märgi sai, ta
ei räägi ju üldse; mitteainustki
sõna terve päeva jooksul..."
Need,on teadagi mänguaastad
noorte suusapäeval ainult ja Lättemäe on üks osa
kolm aastat tagasi, sellest mängust. Paratamatult
needki paisid ja tüdrukud, nagu
paljud teised juba varem — sirguvad
ja kasvavad välja nendest
aastatest ja mängudest. Ometi —
kas Lättemäe, ning kõik need
skaudi- ja gaidiririgid annavad
neile kaasa midagi?
Näib küll n i i . ..
Lex Soom — kunagine skaudi-poiss
ise ja skaudi juht hiljem,
ning praegu Montreali Eesti Gaidi-
ja Skaudisõprade Seltsi esimees,
jutustab Montreali noorte
sõprusringist „Saunikud",: mis
oma alguse ja vaimu on saanud
Lättemäelt, ja kuhu kuuluvad Jca
tema kaks poega. See grupp käib
koos pidev(alt ja tähistab tuleval
aastal oma 20. aasta juubelit.
Ning selle grupi omavaheliseks
tervituseks on „Elagu Endel!"
„See „Endei" tähendab' teadagi
Endel Rubergi — Lättemäe
hiievana;..
Henn Arvo,
iiiiiiigiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiisiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii^
Rochesteri eestlaste poolt korraldatud
jõulukoosviibimine sellel aastal
toimus laupäeval, 22. dets. Jõulukuuse
ja kaunite jõülulilledega ehitud
Kristuse Kirikusse oli kogunenud
poolesaja kaasmaalase ümber.
Seekord jutlustas külalisõpetaja
Montreali Jaani Koguduse hingekarjane
Heino Laaneots. Teenistuse
muusikalist osa kaunistas meeliköitva
jõulumuusikaga meile hästi
tuntud muusikamees Leo Virkhaus.
Pärast teenistust koguneti kiriku
seltskondlikesse 'ruumidesse, kus
maitsvate suupistete ja kohvi juures
veedeti ilus jõulueelne laupäeva Õhtu.
Noorte poolt pakuti jõulumuusikat:
Esinejateks olid perek. Allen, (kitarr,
trumm ja akordeon), väikesed Linda
ja Tiina Ratnik, ning lõpuks: Alar
Randmere akordeoni soologa.
.MEIE ELU"
• lugejad, ärge unustage oma
1 sõpradele, soovitamast
„MEIE ELU"
Kitcheneri uueaasta vastuvõtult. Osa peolistest laudades. Tantsu-põrandal
esiplaanil pr. Toomsalu ja hr. Jõgi, nendest vasakul hr.
Sepp tantsimas pr. Puusepp 'aga. Foto — • . M e i e ' E l u "
it-cheiieri Eesti Seltsi uueaasta vastuvõtt
Kitcheneri Eesti Seltsi poolt korraldatud
uueaasta vastuvõtu peole,
Seedrioru peamajja, oli. kogunenud
peagu sajapealine seltskond, nii Kit-chenerist,
selle lähemast ümbrusest,
kui ka Hamiltonist, Torontost ja
Niagara Falls'ist. Külalisi võttis vastu
hubane dekoreeritud saal, laudadel
küünlad ja igale külalisele isiklikud
„kärategijad", õhupallid, serpen-tiinid
ja mütsid. Pidu algas täpselt
väljakuulutatud ajal jalakeerutusega
G. Iltal'i kapelli helide saatel, õhtusöögiks
oli „külm laud", Kitcheneri
pidudel juba tavaks saanud mitmekesises
ja rikkalikus valikus, nii et ka
kõige nõudlikumad ,,maiasmokad''
võisid jääda rahule. Sellele muidugi
järgnes sama rikkalik kohvilaud,
hing ka „kangema" lahjendus oli vabalt
oma, käega võtta. Kõik see kiil-lus
oli Seltsi ümber koondunud daamide
,:,näputöö", mis näitab, et ka
meie! väiksemad rahvakillukesed võivad
hakkama saada: „suurte asjadega",
kui on ainult tahtelisi tegijaid.
Südaöö tunnil paukusid vahuviina
pudelite korgid, jällegi kompliment
Seltsi poolt ja K.E.S. esimees Ene
Rebane poovis kõigile Seltsi poolt
Head Uut Aasat, ning tema ettepanekul
lauldi-meie hümni viimane salm.
Vastastikustele õnnesoovidele järgnevalt
jätkus pidu ülevas tujus kuni
kella osutid liikusid juba üle kella
kolme ja orkester arvas et heast asjast
aitab.
Peost osavõtnud lahkusid parimate
muljetega ja avaldasid imetlust et
sellise väikese raha eest võib nii palju
anda.' Jääb ainult loota, et Kitcheneri
rahval jätkub tahtmist ja vastupidavust
jätkata samas vaimus.
STOKHOU
pinä" on avalj
tise eesti prot
Tõde kõnell
rngivoil
kui ettekuuluj
va te kilda. Sz
Eesti Vabariil
nad mitte kuil
elunatukese
vähem viisaki
tu venelased
varsti pärast
TURUPROtiH
Kaarel Reit)
liseks isikuks!
prohvetit või
Alates 1932.
Vabariigi võii
va punase häj
dud tema ettt
ju tähele. Em
selt pahand;
käib Suurel
igavesena tui
^ Eesti Vabarii
nud jalad aih
gil aladel.
Omal ajal
sist mitmed
1933. aasta s\
temast avaldi
leht" nr. 10, li
kä Reitsi esii
näete Jerusak
piiratud, siis
ligidal! Siis
Juudamaal.. .1
Ta. oli kordi
sisendust ja
... peab eesti rc
soovinud turi
suutnud sises
Ta oli ostnuc
poest koolikell
iutas häda tu|
ei paranda er
das usus Jui
vabaduse kinl
Turul oli
kes käitusid
Reitsi. Üks ni
Koort. Kord
dis, jõi ta pi
sõnade saatel!
mehele näkki
kalt, pühkis
puhtaks ja 1|
Koort mõisti
' haiglasse, kuj
tus ka tema
Lihamüüjat!
kontidega pii j
lõõpijate pool
gi. Praegu on j
jooksete ükstt
le ja seisate
vasti täitus!
Üks Mõigus j
kas teda mäe
talle: „Sa yisl
aga tegelikult
prohvetit." NJ
pikkamööda
Tikule ta hilji
miks ta käsi
nud prohvetitj
ENNUSTUS
•Kui Karl
bariigi presii
lubas viimane
pensioni, kui
sest ja rahvt
kostis: „See p|
seda lubada,
pole kindlust;
Metsakalmij
hauakambri kl
te küll hauakj
' luud sinna mi
käitunud rahil
veti ära, siis a|
le ja öelnud:
nä/ja tõttu läil
las naised/ anr|
Teatavasti
• Tikud vene okd
1940. aastal VJ
aastaid hiljei)
1956). Tema'H
ga- läks prohl
tõeks. • . ; I
Reits käis
mas ka Eesti
ülemjuhataja tl
. neri, kes ei yl
vestelda. Ta
vahistada,
prohvet 13 k<j
arestikambris I
loata koosolel
takistamise e(
nõudnud, et
ja üleriigiline]
Kuid teda ei|
naerdi välja.
Turul nägi
das üks turuni
ja vihaselt kaj
gi talle näkku j
. taks ja sõnas:
räägin. See sa^
mis mind visl
prohvet sami
Kui ta oli u|
jõudnud,, too
naine karjata)
murdnud orm
sündmusest U
muutus turull
piiblikangelas
1 ^
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, January 17, 1980 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1980-01-17 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E800117 |
Description
| Title | 1980-01-17-04 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
4 NEUAPÄEVAL, n/JAÄNÜAElL—THURSDAY, JÄNÜARY 17 „Meie Elu" nr. 3 (1S61) 1980 eie Elu"
isa
lllllllllllllllllil!ll!l(IIIII!llllllllllllllllllllllilltlill!lllllllliU
s
ÄIKEELE!
:• ŠTOKHOLM — Eesti Rahvi
kule oli kogunenud sel - aastal eriti arvukalt osavõtjaid. See dn alati
nii olnud kui valimisele tuleb^^uüs esimees ja uued organid järgmiseks
aastaks. Oma avakõnes lahkuv esimees Johannes Mihkelson
tegi ka teatavaks, et kaks rühmitust: Liberaalne Ühing ja Eesti Va-badusmeelsed
FÖderalistid on saatnud kirjad, kus nad teatavad, et
nad jäävad ERN koalitsioonist e
Külalisesinejana andis Ivar Paljak
ülevaate ESTO-80 eeltööde praegusest
järgust, samuti tutvustades
koosolijaid Sisserändajate Nõukogu
tegevusega.
ERN välispoliitilise tegevuse aruande
koos ülevaatega rahvusvahelisest
olukorrast esitas Johannes Mihkelson.
ERN Üldkogu koosseisu kuulus 1.
nov. 1979. a* 256 liiget. Neist asub
Rootsis 171 ja välismaal 85. ERN
Skandinaavia Toetajate Kogusse
'kuulub Rootsist 3 100, Norrast 2 300,
Soomest HOO ja Taanist 900 isikut,
kokku 7 700 pidevat toetajat ja kaastöölist.
kraatlikult pluralistlik ühiskond. Ühe
suure mütsi nõudmise asemel on
nüüd aktsepteeritud seda soliidset
kübarakauplüst, kus suurem arv
mütse ilusasti kõrvuti seisavad.
Koostöö Rootsis — see tähendab siis
seda, et Rootsi eesti ühiskond ja selle
"kesksed organisatsioonid lähtuvad
praegusest reaalselt eksisteerivast
eesti organisatsioonide struktuurist
Rootsis.
Majandusaruanne kinnitati tasakaalus
Kr. 124.250:80, ülejäägiga reservfondi
Kr. 1.537:42. Eelarve võeti
vastu Kr. 128.000 suuruses.
Esimehe kohale esitas Enno Penno
EDU keskjuhatuse esimehe Aksel
„Tere õhtust, Pault Kuidas sul
läheb?"
„Ooh — ma olen nii väsinud
täna!"
„Millest, Paul?" ,
„01in ühel sünnipäevapeol täna
. ,:."' '.;
,,Kelle sünnipäev see oli?"
„Ühe mu sõbra..."
„Mis ta nimi on?"
„Ma ei saa seda ütelda — see
on inglise nimi ja siin ei ole lubatud
inglise keelt rääkida.
ERN büroojuhataja Arvo Horm Mark'i Uppsalast. Ta valiti lahtisel
käsitles oma aruandes väliseesthise hääletusel ühel häälel.
on õnnelik uues Järva-Jaani rahvarõivas, mida ta
dasti vajas. Vaike laulab dr. R. Toi „Estonia" laulukooris. Rahvarõiva
klassi kursuste juhataja sai kirjaliku tänukirja Vaikelt. Seda
>aev. .. .
olulisemaid probleeme uue aastakümne
künnisel.
KAKS LAHKUJAT
Viimaste aastate areng on näidanud
väga suure selgusega, et raskuspunkt
ERN koalitsioonis on kaldunud
j ä suunatud neile rühmadele,
kes töötavad koos rootsi nelja demokraatliku
parteiga ja esindavad neid
ideoloogiaid. Need rühmad on Eesli
sotsiaaldemokraadid, Liberaal-demo-kraatlik
Koondis ja Tsenterpartei
kontaktorganisatsioon Eesti Öemo-kraatlik
Unioon. Moderaatide osas
on ERN kontaktid seni olnud puudulikud
ja siin on tulnud abi saada Balti
Komiteelt, kus need on sellevastu
erakordselt head.
Selle arengu üks aspekte on aga ka,
et ERN koalitsioonid kuuluvad rühmitused,
mis 40-jidail ja 50-ndail aastail
loodi nn. ühise.generatsioonini-metaja
või tookord Euroopas esinenud
poliitiliste liikumiste alusel, on
olnud suurte raskuste ees oma tegevuse
arendamisel ja jätkamisel uutes
oludes ja üldise poliitise arengu
uute aastakümnete raamides. End.
Liberaalsest Erakonnast Liberaalseks
Ühinguks muutunud rühm on
teatanud oma eemalejäämist ERN
koalitsioonist. Samasugune kiri on
saabunud Eesti Vabadusmeelsetelt
Föderalistidelt. Need mõlemad rühmad
on ERN tegevusele, selle poliitilise
palge kujunemisele, aga samul/
kogu eesti ühiskonanle, väga palju
annud.
KOOSTÖÖ
Aksel Mark on ERN4 viies esimees.
August Rei oli esimeheks ERN asuta- *
misest 1947. kuni surmani 1963 — 16
aastat, Aleksander-Warina 1963 — kuni
surmani 1970 —.7 aastat, Tõnis
Kint 1970—1975 — 5 aastat ja Johannes
Mihkelson 1975—1979 — 4 aastat.
a
Ee§Ü Entsüklopeedia VI köites, lk.
1368 üteldakse: ..Rahvarõivaks nime*
tatakse seda omapärast talupoja rõi-vastist,
mis iga linna mõju ja võõrast
laenu oli võimeline omapärasta-ma
ja kokku sulatama päritud kohalikkude
traditsioonidega".
Rahvarõiva valmistamisel peab olema
seesmine kutsumus ja soe süda,
et süveneda meie rahvarõiva ilusasse^
ornamentikasse. Kui see puudub, siis'
peaks kõik need esimehed ja organisatsioonide
esinaised (kes ei kanna
rahvarõivast seal kus peaks!) ara astuma
ja noortele oma.kohad loovutama.
Noored on meie rahvuslikule
peorõivale truuks jäänud ja esinevad
nendega igal võimalikul juhusel. Rahvarõivas
aitab suiiresti. kaasa eestluse
püsimisele nii kodu^ kui ka välismaal!
Ajalooliselt on meie rahvarõiva
areng olnud' väga huvitav. Ajalehe
veerg ei võimalda pikki-artikleid. Kes
on huvitatud, siis käegakatsutavas
ulatuses on Helmi Kufrik'u ..Rahvarõivad"
raamatu.kordustrükk, mis ilmumisel.
Originaal ilmus 1938 aastal
Eestis, Teine raamat „Eesli Rahvarõivad
19 ja 20 sajandi algusest, mis
ilmus Eesti Ritklik kirjastus Tallinnas,
.1957 aastail on lõigete poolest
vaga hea, sest lõiked on kehale kohandatud
ja istuvad hästi. Rahvarõivad
on meie esivanemate sajandite
pikkune ajalooline looming ja igati
seoses meie* kommetega. Meie teeme
sellega suurt ülekohut kui katsume
rahvarõiva kuidagi „o^avalt" ja vigadega
valmis teha.
•RAHVARÕIVASTE y
.'TUNDMINE RASKE
Meie rahvarõivas esineb kihelkondade
viisi. Eestis oli 106 kihelkonda,
pluss saared, millede rahvarõivad on
väga erinevad^ja üsna teravalt esiletulevad
Oma kauniduse poolest. Lihtsamalt
on ka liigitatud mandri ja
saarte, rahvarõivaks või siis Põhja-
Eesti, Lõuna-feesti rahvarõivaks.-
Kätt südamele pannes võin ütelda, et
eestlased ise ei tea oma rahvarõivaste
nimesid, sest et meil on neid nii
palju; kaugelt üle saja kui vähemaid:
' detaile ka arvesse võtta.
Kui oleme selguses oma rahvarõiva
nimes, siis kaasub aga teine praktiline
nõue— rahvarõivaste valmistamise
tehnika. See vajab õppimist
mitmelt alalt, (nagu kudumise oskust,
õmblemise oskusi, värvimeelt, paljude
tikandite erinevaid võtteid, pitsi-tehnikat,
paelad, korjatud kirjaga
kölavööd jne. Selle suure
tööga tulid meie esiemad toime.
Nad nägid suuremat vaeva kui meie,
sest vill niideti lamba seljast, lina
kasvas põllul ja see kõik tuli koduste
taimevärvidega värvida, ketratä, kududa,
päikeses pleegitada ja viletsa
valgusega tikkida. Seda tööd tehti
rõõmuga ja kulutatud öötundidest ja ••
töötundidest saadi rahuldust. Päikese
tõustes oldi jälle tööl. Meie rahvale
ei ole omane mugavus ja laiskus!
Esivanemad hindasid naija ja naeru,
mille kristallid on praegu meie veres.
Eestlane nägi ka suures hädas elu
helendava,t külge, mis helgib ja esineb
rahvarõivastes ning on sinna
kandunud esivanemate vaimust. Usk •
homsesse oli alati kindel, pimeduse
järele pidi valgus tulema, andis Jumal
lapse, pidi andma ka leiva. Kerjamine
oli häbiasi. Kelle luud-liik-med
piid terved, see pidi ise oma eluga
hakkama saama.
lÄRVA-JÄANI RAHVARÕIVAS' : ".;
Pildil olev Järva-Jaani rahvarõivas
koosneb seelikust, mille värvideks on
potisinine, valge, vanakollane, kirsipunane,
roosakaspunane, tumepruun,
hallikasroheline ja helehall-rohekas-se
kalduv värv. Seelik on ala veeres
10 sm. valge linase toodiga ja vöö-paelaga,
mis seeliku värvi. Seelik on
kinnitatud öös-haakidega põhilõikeli-se
valge linase pihiku külge, mis võimaldab,
kerget kinnitust peale pihiku
pesu. Teiseks on käised, ka ,,käiksed"
vanasti nimetatud. Valmistatud samast
linasest materjalist mis pihik.
Lillkiri Helmi Kurrik'u raamatu ',C
mustrilehelt nr. 21. Hõbe silmadega
prees jä ülekullatud pestavad liitrid
Stokholmist Artur Tarmet'i poolt
valmistatud. Peas terve komplektiga
sobiv kõrvadega pärg, millel pole
paelu taga 'rippumas. Vööl Järva-
Jaani kirivöö. Jalas valged puuvilla
sukad ja lihtsad nahast kingad. Koos
kandjaga sümboliseerib seda loomingut
korrektsus ja ilu meie esivanematelt.'.
• ; •"• • '. "
Kõikidel, kellel on ajakiri „Triinu"
nr. 58, paluks mustrilehel, Järva-
Jaani käiste kirja juures allkiri läbi
tõmmata ja teistpidi kirjutada, sest
see on viga. Äärekiri käib kirjal üleval
ja mitte alaveeres.
ESTO-80 ettevalmistused toimuvad
nüüd koostöövaimus/mille aluseks
on Eesti .Komitee ja REE vahel toimunud
koostöökokkulepe. Poliitiliselt
võib seda ka väljendada selliselt,
et REE-s praegu, domnieeriv
enamus on aktsepteerinud seisukoha,
et Rootsi eesti ühiskond on demo-iBI
ön juhtunud 3. jaanuari kuupäeva
kandvas lehes ilmunud surnute nimistus.
Torontos suri 66-aastane
Ernst Prants. < .
Käesoleva aasta 27. jaanuaril toimuvat
„Taliharja1' pidu võime luge-.
da juubeli ^Taliharjaks", kuna see
on 10-nes pidu, mida on korraldanud
Eesti Gaiderite Kogu Kanada Koondis
Torontos, Juubeli värvingu annab
talle veel asjaolu, et käesoleval aasi
a ! tähistab eesti gaidlik noorus eesti
gaidide tegevuse 60-dat aastanäeva,
mida meenutab. ka Maailmalaager
..Vikerkaare" Rootsis k.a. oma tegevuse
programmis.
..Taliharja" peo kava korraldus on
usaldatud nooremate gaiderite hooleks,
kes koos meie tuntud talentidega
põimivad laulu ja luule ettekannetega
peo kava, mis võiks kujuneda
nauditavaks ja meelepäraseks pealelõunaks
nii noortele kui ka vanematele.
Esinejateks on meie mitmekülgse^
te Võimetega lavajõud Lydia Vohu
deklamatsiooniga, meie pidulikke
ettekandeile alati kaasaaitav laulu ja
huumori meister,; Olaf Kopvillem
koos Leida Järviga, populaarsete lau-.
lude laulja Andres Raudsepa. Peale
selle on kavas ngdr. Anne Tüll'i koostatud,
laulu, luule ja liikumise põi-mik,
Tiina Kiik'i ettekanne klassilisel
akordionil ja rahvatantsijate esine
mine ngdr: Reet Marley juhtimisel.
Samuti rõõmustavad meid veel hellä-keste
laulugrupp koos Toronto Eesti
Vanemgaidide Kooriga, skm. Gunnar
Mitt'i juhtimisel.
; Kuna ..Taliharja" peo ettekanded
on meie tuntud lava ja muu kunsti
esindajate lahkel kaasabil; siis loodame,
et ka eesti ühiskond sel aastal
ulatab oma toetava käe peo heaks
kordaminekuks, võimaldades sellega
ühtlasi mitmele gaidnoorele osavõttu
maailmalaager ..Vikerkaare" laagrist,
kuna teatud osa peo sissetulekust on
mõeldud „Vikerkaare" laagrist osavõtjate
toetuseks. Kavalisele osale
järgneb kohvilaud, mis on alati pak-kunud
meelepärast koosolemist kohvi
ja sinna; juurde kuuluvate maiu.s-maitsmisega.
Eesti Gaiderite Kogu Kanada
• Koondis
Aksel Mark
UUS JUHATUS
Uus valitud juhatus kaheks aastaks
on järgmine: *
Esimees — Aksel Mark, endised
esimehed — Tõnis Kint ja Johannes
Mihkelson, Eesti Põllumeeste Kogud
Rootsis — Karl Erenurm, Johannes
Veski, August Ots, Eesti Demokraatlik
Unioon: Enno Penno, Ervin J.
Nõmmera, Alide Martinson, Eesti L i -
beraal-Demokraatlik Koondis: Endel
Krepp, Kaljo Käärik, J. Mägiste, Vabariiklik
Ühing ^- Rudolf Jalakas,
Zoja Raskasov, Mihkel Mathiesen,
Eesti Sotsialistliku Partei Välismaa
Koondis: Berrthard Mäelo, Ernst Peterson,
Madli Kurdve, ERN Noorte-sektsioon:
Katrin Härm-Sepp, Andres
Käärik, Jaan Ruusa, Tiit Mathiesen,
Piirkondlike Esindajate poolt —
Ph. Selli (Eskilstuna), Indrek Martinson
(Lund), Jaak Kiviloog (Örebro),
Boris Jansar (Oxelösund), Andres
Muld (Karistad), .Üldkogu liikmete
poolt — Gustav Ränk, Martin Juhkam,
Gerhard Kõrb, Arvo Mägi, Eduard
Karma, Harri Kiisk, Ago Pärtel,
Peeter Luksep, Mikk Põlde,' Hele
Lüüs, Kalju Lepik, Juhan Raud,
Heinrich Mark, Ülo Ignats, Valter
Tauli, ERN Esinduste esimehed —
August Koern (Kopenhaagen), Juhan
Käis (Toronto), Edgar : Heinsoo
(Montreal), Einar Sanden (Inglismaa),
Gerhard Peet (Göteborg), Revisjonikomisjoni
valiti: Aleksarider
Martinson, Mart Ojala, Kaarel Vahtras.'',
,- '
See oli viie-aastane Paul Jomm
Montreali hunduparviku ühele
koondusõhtule saabudes,. Ma
pean tunnistama — olin hetkeks
üsna nõutu ega teadnud, kas võtta
seda vastust naijana või tõsiselt;
Pauli näoilme ei reetnud
kumbagit. Kuid mu instinkt, kin,
nitas, et üks viie-aastane ei ole
veel valmis selliseks „sofistikee-:
ritud" naljaks ja ma võtsin tema
vastuse siiras mõttes, kiites
Pauli selle eest. Paul ilmselt ei
. pidanud seda kiitust tarvilikuks.
Ma kogesin üsnagi veenvalt viisil,
et Endel Rubergi manitsused
„Poisid — eesti keeles!" pole
hüütud tummadele kõrvadele.
Ja veel enam — kipun uskuma,
et poiste o~mavahelised märkused
üksteisele -— „Eesti keeles!"
on puhas kuld. Seda ebamugavamana
tunneri end igakord nüüd
mõteldes tagasi sellele juhtumile
Montreali
Lättemäel
kus seisime poolsõõris'ümber li-puväljakü
valmis lipu heiskamiseks
ja kuulasime Endel Rubergi
tervitust: „Ja siin — kallid noored
ja vanemad — me räägime
ainult eesti keelt. Kõik linnud ja
loomad ning puud ja põõsad siin.
Lättemäel on harjunud vaid selle
keele kõlaga ja nad tunnevad
endid mõnusamalt niiviisi. Ärgem
siis segagem neid!"
„Very good!" — leidsin tuhina
nende sõnade heakskiitmiseks.
Hetkeline surmavaikus...
„I'm sorry!" — märkasin oma
komistust ja kiirustasin vaban-
I dama,
I' Rõkkav naer aktsepteeris mu
I vabandust. Sellel päeval ma ei
; korranud enam oma komista-j
mist jä olen püüdnud sellist ek-
I situst vältida ka iga päev hiljem
; niipalju kui võimalik. Kuid ome-
! . ti ma pole kunagi võitnud seda
j märki, mida jagatakse Lättemäe
I laagris välja igahommikusel lipuheiskamisel
nendele;, kes oma
valvsusega eesti keele;kasutamisel
on silma paistnud. Ja ma olen
nendest laagritest osa võtnud
nüüd juba kolm aastatprjest....
Need naivad olevat ainult sellised
tühised sõnad, nagU'„Hi!" ja
„O.K.", mis minu ..hinnangu" kipuvad
maha tõmbama.
„Hi!" tähendab „Tere!" - parandab
mind tihtipeale Mehis
Kivilo, üks neid noori, kes Lättemäel
on ülesse kasvanud.
,Ja „O.K." asemel võib ütelda
„Korras!" või „Hea küll!" tõlgib
ta sõbralikult. :
Mehise ema Maimu Kivilo ei
pea täiskasvanud inimese õpetamist
ilmselt mitte vääriliseks ja
minu kogemata „Hi!" saab alati
vastuseks: „Tere, tere!":
Minu ,',aitäh" .nende parandamiste
eest!
See märk, mida ma eelpool nim
e t a s i n , on noorte poolt ilma
igasuguse kahtluseta sügavalt
hinnatud ja nad kannavad seda
ilmselt piduliku väärikusega.
Igaüks', kellele see märk mõnel
päeval ei ole osaks langenud,
näib olevat pettunud. Ja sageli
on kuulda nurisemist:
„Miks tema selle märgi sai, ta
ei räägi ju üldse; mitteainustki
sõna terve päeva jooksul..."
Need,on teadagi mänguaastad
noorte suusapäeval ainult ja Lättemäe on üks osa
kolm aastat tagasi, sellest mängust. Paratamatult
needki paisid ja tüdrukud, nagu
paljud teised juba varem — sirguvad
ja kasvavad välja nendest
aastatest ja mängudest. Ometi —
kas Lättemäe, ning kõik need
skaudi- ja gaidiririgid annavad
neile kaasa midagi?
Näib küll n i i . ..
Lex Soom — kunagine skaudi-poiss
ise ja skaudi juht hiljem,
ning praegu Montreali Eesti Gaidi-
ja Skaudisõprade Seltsi esimees,
jutustab Montreali noorte
sõprusringist „Saunikud",: mis
oma alguse ja vaimu on saanud
Lättemäelt, ja kuhu kuuluvad Jca
tema kaks poega. See grupp käib
koos pidev(alt ja tähistab tuleval
aastal oma 20. aasta juubelit.
Ning selle grupi omavaheliseks
tervituseks on „Elagu Endel!"
„See „Endei" tähendab' teadagi
Endel Rubergi — Lättemäe
hiievana;..
Henn Arvo,
iiiiiiigiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiisiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii^
Rochesteri eestlaste poolt korraldatud
jõulukoosviibimine sellel aastal
toimus laupäeval, 22. dets. Jõulukuuse
ja kaunite jõülulilledega ehitud
Kristuse Kirikusse oli kogunenud
poolesaja kaasmaalase ümber.
Seekord jutlustas külalisõpetaja
Montreali Jaani Koguduse hingekarjane
Heino Laaneots. Teenistuse
muusikalist osa kaunistas meeliköitva
jõulumuusikaga meile hästi
tuntud muusikamees Leo Virkhaus.
Pärast teenistust koguneti kiriku
seltskondlikesse 'ruumidesse, kus
maitsvate suupistete ja kohvi juures
veedeti ilus jõulueelne laupäeva Õhtu.
Noorte poolt pakuti jõulumuusikat:
Esinejateks olid perek. Allen, (kitarr,
trumm ja akordeon), väikesed Linda
ja Tiina Ratnik, ning lõpuks: Alar
Randmere akordeoni soologa.
.MEIE ELU"
• lugejad, ärge unustage oma
1 sõpradele, soovitamast
„MEIE ELU"
Kitcheneri uueaasta vastuvõtult. Osa peolistest laudades. Tantsu-põrandal
esiplaanil pr. Toomsalu ja hr. Jõgi, nendest vasakul hr.
Sepp tantsimas pr. Puusepp 'aga. Foto — • . M e i e ' E l u "
it-cheiieri Eesti Seltsi uueaasta vastuvõtt
Kitcheneri Eesti Seltsi poolt korraldatud
uueaasta vastuvõtu peole,
Seedrioru peamajja, oli. kogunenud
peagu sajapealine seltskond, nii Kit-chenerist,
selle lähemast ümbrusest,
kui ka Hamiltonist, Torontost ja
Niagara Falls'ist. Külalisi võttis vastu
hubane dekoreeritud saal, laudadel
küünlad ja igale külalisele isiklikud
„kärategijad", õhupallid, serpen-tiinid
ja mütsid. Pidu algas täpselt
väljakuulutatud ajal jalakeerutusega
G. Iltal'i kapelli helide saatel, õhtusöögiks
oli „külm laud", Kitcheneri
pidudel juba tavaks saanud mitmekesises
ja rikkalikus valikus, nii et ka
kõige nõudlikumad ,,maiasmokad''
võisid jääda rahule. Sellele muidugi
järgnes sama rikkalik kohvilaud,
hing ka „kangema" lahjendus oli vabalt
oma, käega võtta. Kõik see kiil-lus
oli Seltsi ümber koondunud daamide
,:,näputöö", mis näitab, et ka
meie! väiksemad rahvakillukesed võivad
hakkama saada: „suurte asjadega",
kui on ainult tahtelisi tegijaid.
Südaöö tunnil paukusid vahuviina
pudelite korgid, jällegi kompliment
Seltsi poolt ja K.E.S. esimees Ene
Rebane poovis kõigile Seltsi poolt
Head Uut Aasat, ning tema ettepanekul
lauldi-meie hümni viimane salm.
Vastastikustele õnnesoovidele järgnevalt
jätkus pidu ülevas tujus kuni
kella osutid liikusid juba üle kella
kolme ja orkester arvas et heast asjast
aitab.
Peost osavõtnud lahkusid parimate
muljetega ja avaldasid imetlust et
sellise väikese raha eest võib nii palju
anda.' Jääb ainult loota, et Kitcheneri
rahval jätkub tahtmist ja vastupidavust
jätkata samas vaimus.
STOKHOU
pinä" on avalj
tise eesti prot
Tõde kõnell
rngivoil
kui ettekuuluj
va te kilda. Sz
Eesti Vabariil
nad mitte kuil
elunatukese
vähem viisaki
tu venelased
varsti pärast
TURUPROtiH
Kaarel Reit)
liseks isikuks!
prohvetit või
Alates 1932.
Vabariigi võii
va punase häj
dud tema ettt
ju tähele. Em
selt pahand;
käib Suurel
igavesena tui
^ Eesti Vabarii
nud jalad aih
gil aladel.
Omal ajal
sist mitmed
1933. aasta s\
temast avaldi
leht" nr. 10, li
kä Reitsi esii
näete Jerusak
piiratud, siis
ligidal! Siis
Juudamaal.. .1
Ta. oli kordi
sisendust ja
... peab eesti rc
soovinud turi
suutnud sises
Ta oli ostnuc
poest koolikell
iutas häda tu|
ei paranda er
das usus Jui
vabaduse kinl
Turul oli
kes käitusid
Reitsi. Üks ni
Koort. Kord
dis, jõi ta pi
sõnade saatel!
mehele näkki
kalt, pühkis
puhtaks ja 1|
Koort mõisti
' haiglasse, kuj
tus ka tema
Lihamüüjat!
kontidega pii j
lõõpijate pool
gi. Praegu on j
jooksete ükstt
le ja seisate
vasti täitus!
Üks Mõigus j
kas teda mäe
talle: „Sa yisl
aga tegelikult
prohvetit." NJ
pikkamööda
Tikule ta hilji
miks ta käsi
nud prohvetitj
ENNUSTUS
•Kui Karl
bariigi presii
lubas viimane
pensioni, kui
sest ja rahvt
kostis: „See p|
seda lubada,
pole kindlust;
Metsakalmij
hauakambri kl
te küll hauakj
' luud sinna mi
käitunud rahil
veti ära, siis a|
le ja öelnud:
nä/ja tõttu läil
las naised/ anr|
Teatavasti
• Tikud vene okd
1940. aastal VJ
aastaid hiljei)
1956). Tema'H
ga- läks prohl
tõeks. • . ; I
Reits käis
mas ka Eesti
ülemjuhataja tl
. neri, kes ei yl
vestelda. Ta
vahistada,
prohvet 13 k |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-01-17-04
