Meie Elu = Our life, October 9, 1986

              EDEZS
p,MEfIE E L Ü " - „ O U R •LIFE" - Estonian Weekly
Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian
House, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Canada, M4N 2R6.
Tel. 466-0951
Toimetajad: H. Rebane ja S.Veidenbaum. Toimetaja New
YorgisB. Parming,473 tuhmannDr., NewMilford, N.J.USA.
: Tel. (201) 262-0773.
„Meie Elu'.' väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
A^ut.A. Weileri algatusel 1950.
„Meii8 Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Brpadviev^
Ave., T9ronto, Ont. M 4 K 2 R 6 Canada. - Tel. 466-0951.
„ M E I E E L U " kontor avatud kuulutuste ja tellimiste vastu­võtmiseks:
Esmasp., kolmap. ja reedel kl. 9 hm. - 5 p.L, teisip.
ja neljap. kl. 9 hm. - 8 õhtul. Laupäeviti avatud kl. 9 hm. - 1 p.L
.,MEliE E L U " tellimishinnad: Kanadas 1 a. $43.00,6 k. $24.00,
3 k. 115.00. ®^USA-sse l a . 1^47:00, 6 k. $25.00, 3 k. $16.00.
t Ülehieremaädesse l a . $52.00, 6 k. $28.00, 3 k. $18.00. ®
Kiripostilisa: Kanadas 1 a. $28.50, 6 k. $14.25, 3 k. $7.00.
USA-sse 1 a. $33.00, 6 k. $16.50, 3 k. $8.00. Õhupostilisa üle-ijieremaadesse:
l a , $62.00, 6 k. $31.00, 3 k. $15.50.
Ü K S I K N U M B E R - 7 5 ^ ;
KUULUTUSHINt^AD: 1 toü ühel veerul -
' • tekstis $5.00.
liisiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiisittiniiiiniiiisiiiiiiiiiisiiiiiiin^
Olgu amult niipalju lisatud, et
ksihe suure vastuvõtuks peab Islan­di
valitsus rakendama julgeole­kuks
kogu oma armee (15 meest) je
politseiaparatuuri. Kahe suure
vastuvõtuga saadakse ehk veelgi
hakkama, kuid kusagile ei saa ma-maailma
ajakirjandust, kes
võib Islahdiüle võtta ainult mõnin­gate
sulekriipsutustega.
Kõige kummalisem on see, et ei
maailma ajakirjandus ega ka üle­jäänud
maailm ei tea üldse, mida
kavatsevad Islandil omavahel rää­kida
Reagan ja Gorbatshov? juba
nüüd arvatakse ette, et läbirääki­mistest
ei avaldata ühtegi bülletää­ni.
Võib-olla üteldakse ainult, et
kõnelused kulgesid sõbralikus vai­mus,
mis iganes see võiks tähenda­da.
Peale Reykjavikki kanduksid
uuesti mõlemapoolse-nisjonidesse
Genfis,
arvulised suurused taktikalistest
relvadest tulevad uuesti kõne allsp
jne.
Kuid ükskõik milliste arvudeni
jõutakse, reservijäävad missilid
suudavad endiselt katta ja hävitada
maakera, kui neid tahetakse siiski
kord tarvitusele võtta. Ühel või tei­sel
puhul jääksid maailm ja inime­sed
väga kaugele tõelisest eesmär­gist—
rahust mida rahvad igatsevad.
Kuna kokkusaamine Islandil ei
ütle meile püüdlustest ja ammugi
mitte tulemustest praegu veel mi­dagi,
siis peatakse sedagi oluliseks,
et Gorbatshov ja Reagan omavahel
räägivad, ja kuhi ei ole lõppenud
nende jutukõmin, võib arvata et
tuumarelvade kõmin meieni veel
pikemat aega ei kosta.
^iiiitiiiiiiiiiiiiiiisiiiiiiiiiiiiiiitiiiHiiiiiiiiniiiisiiim
Maailm on tõsiselt väga väikseks
suurte arengute kõrval.
Sest teisiti peaks kahele suurele,
president Ronald Reaganile ja
Nõukogude Liidu lülempealikule
Mihhail Gorbatshovile, leiduma
iruumi palju soodsamates tingimus­tes
meie kitsal
|äisel Islandil Reikjavikis. Aga
kaks suurvõimu on oma võimupo­sitsioonid
osanud nii üles paisuta­da
koos poliitiliste tulemustega, et
neutraalset pinnast otsides tuleb
neil järgmisi kokkusaamisi pidada
vist Põhjanabal.
Fakt on ometi see, et 11. ja 12.
oktoobril peavad mõlemad suured,
Reagan ja Gorbatshov, jõudma Is­landile,
et maailma asju teosam-mu
võrra lahendamisele lähemale
viia. Päris kriis näikse siis käes ole­vat,
kui maailmas enam ei leidu
Eeutraalsetj pinda, kus kokkusaa­mist
korraldada. Kui minevikku
meenutada, siis õn näiteks Eisen-hower
oma va&taspartneriga koha­nud
Bermudal, Nixon Moskvas,
Ford Vladivostokis, Reagan Genfis
ja nüüd Reagan jälle IslandiL
Ometi ei ole vahepeal midagi
muud muutunud kui: 1) on mõle­mad
pooled omale kuhjanud nii
suured hunnikud tuumarelvi, et
nad isegi aru saavad, et neid tuleb
arvult vähendada, kui mitte just
täiesti neist lahti saadaja 2) on mõ-lemi
antagonisti sisemine endatäht-sus
nii suureks paisunud, et nad
üksteise pinnasel enam lõunalauas
kokku ei taha saada enne kui on
proovitud Islandi maa ja rahva pii­ratud
külalislahkuse vÕimalusi|kü-simata
millist jõupingutust see
K A S U L I K T E A DA
ELimiK
elektritööd, parandusGd,
, kodudes või ettev5tte«®s.
Tel. 762-9190
Lic. El044
BON AIR APPLIANCE SERVICE
NELJAPÄEVAL, 9. O K T Q O B K I L - THUESDAY, O C T O B E R 9 ! „Meie Elu" nr. 41 (1909) 198S
külmiatuskappe Ja pliite - - igat liik!
^ 3 1 aastat tööpraktikat ^
Tel 533-9334 — Peter
Küte
Ummistunud korsten või halvasti
töötav ahi võivad tekitada õnnetusi.
Igal aastal peakslaskma küttesüsljee-mi
üle vaadata, soovitab Tarbijate ja
Ärisuhete ministeeriunp („Ministry
of Gonsumer and Gbmmercial Rela-tions").
Katkinejahi põhjustab igal aastal
õnnetusi, mis peaksid olema ärahoi-tavad.
Kui küte on muudetud õlilt
gaasile, on soovitav panna korstnas­se
vasta v sisetoru (,, chimney liner'').
Kui kannatate toas peapööritust,
iiveldust („naüsea*') või peavalu ja
ebamäärast nõrkust, võib põhjus olla
ahjus. Ebatõhusalt töötav ahi tekitab
karmu ehk söegaasi (,,carbon mon-oxide"),
mis võib pila lõhnata gaas ja
on mürgine. Kui l^orsten ei ole urn-
9iiniiiiiiiiiiiiiiiijiiiiiiiiiiiii!iijiiiiiiiiiiii!iiiiiiiiniiiiiimiii^
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused, testamendi-pärandused ja
mälestusfondid on tulumaksuvabad.
Suunake oma annetused noortele Ja
teistele eesti organisatsioonidele
Eesti Sihtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitungi saa­miseks.
— Eesti Maja, 958 Broad­view
Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6
IllSiiiiilliillllllllllllililllilililllliiliniiililillllilliilllliillllll^^
mistunud ja kui ahi on täiesti korras.
Võib ka liiga õhukindel elamu takis­tada
õhuvoolu korstnasse.
Kui tihedalt is^oleeritud majas töö­tavad
samaaegselt ahi, ventilaator ja
kamin, võib korsten tõmmata õhku
tagasi, väljast sisse. Sel juhul aitab
akna avamine, kuid parem on näiteks
õhutoru väljast ahju.
Hästi töötav küttesüsteem on täht­saim
osa kodust külma aja saabudes.
•New Oil
Tallinn
Paldiski
Proposed Gulf
Ptwsphofous Mine '
Finfand
Rakvere
0
Hiiu ;TONIA
kbofosn
Oj Stiartmaa Pamu<
Tartu
n.NLANO
JtSTONIAC
0
UATVtA (
„! '(, \ UTMU-AWIA
'ii t
POLAND
SOVIFT
L'MON
N
Laka Vorta
EssiSng bordors
TORONTO EESTI ÜHISPANK
Broadview Ave., Toronto,
Ontario M4K 2R6
ühenduses on jc
(not rocogrued Dy U S)
LATVIA 50 75
r — i i B i i i i i i i J
Kinnõsvara laenud 9 , 5 0%
siklikud laenud alates 11.00%
ioifoirmatsiooniks helistage
465-4659
Pank avatud esmasp.-reede 10:00-3:(
Taisip. ja neljap. õhtuti 5:30-8:00
NVL lklÜLNEM.\p
Kavatsus ehitada õlisadam Muuga-le
ja uus fosforiidikaevandus Tool-se
lähedale ohustab okupeeritud
Eesti keskkonda ja aitab kaasa ve-;
nestai
Aktuaalsel teemal
® protsess
9
tähendusega
arvatavasti seal veelgi langenud.
Venestatud Kirde-Eešti ja venes-tumas
Tallinna vahel on eesti keelt
rääkiv Rakvere ja Lahemaa ala.
77,8% Rakvere 14 550-st inimesest
olid eestlased aastal 1979).— Kuid
Rakvere lähedal on. Tapa, kus on
vene raudteelasi ja vene sõjaväeük-sus;
ja seal (aastari979].oli 10 851-st
inimesest eestlasi 43,7%.
Moskva kavatseb ehitada uue lin-
.na Toolsele, suurusega^ 20 000 ini­mest,
mis koos Kallaverega (10 000
Jnimest, peamiselt venelased] ja
Muugaga (20 000 inimest), muudak­sid
kogu Põhja-Eesti venekeelseks
alaks.
Venestamise programmi kuulub
ka vene keele õpetamine Eesti kooli­des
(ka lasteaias), ja vene keele kasu­tamine
asutustes, kultuurelus ja mu­jal.
Mitte-eestlastele ei ole aga mitte
mingit nõuet õppida eesti keelt. Tal-,
linnas on enamus valitsuse liikmeid
Olemas olevate põlekivitööstuste ja venelased, mille tõttu on valitsuse
tosforiidikaevanduste reovesi on jvjj keel vene keel.
ba rikkunud põhjavett laialdasek Karl Vaino. Eesti Kom-Parteipea-
Eesti kirde ja põhja osas. Kirde-Ees- sekretär, valdab eesti keelt halvasti ja
tis on suured alad. kuš on ainult esitab oma kõned vene keeles. Kõik
tuhamäed ja hävitatud taimestik. tähtsamad valitsuse liikmed on vene-
Mare Taagepera ütles, et see ei ole' lased; samuti ülespoole partei liikme-esimest
korda, kui eesti teadlased on test,
„New York City
Tribune" oli 13. juulil pikem jutt
eesti teadlaste poolt Läände saade­tud
kirjast, milles selgitatakse et
§ovjettide kavandatud õlisadam
Muugale ja uus fosforiidikaevan­dus
Toolsele tähendavad tõsi§t
keskkonna reostamist Eestis.
Mare Taagepera, kes on keemia
lektor Kalifornia ülikoolis, ütles
ajalehele lisaks, et eesti esindajad
Moskva ülempresiidiumis („Süp-reme
Söviet") on teinud ettepane­kuid
reostusprobleemide lahenda­miseks
oma kodumaal, kuid tule­musteta.
Tsentraliseeritud Sovjeti
valitsusel puudub huvi kohapeal­sete
algatuste ja reostusprobleemi-vastu.
, .
Eesti teadlased teatavad, et kavan­datud
fosforiiditööstuse reovesi kah­justaks
põhjavee kaudu ka Pärnu jõe
ala.
saatnud-kirja salateid pidi Läände,
juba aastal 1977 saatsid 18 eesti tfead-last
kirja Läände, kirjeldades hävita­vat
loodusvarade rikkumist ja laia
dast reostamist Põhja-Eestis,
VENESTAMINE. •
Mõni päev hiljem ,,New York City
Tribune'.' kirjutab venestamisest:
,,Estonians see "russification" in
Eestis räägitakse (muude juttude
hulgas] ühest vanaemast, kes tahtis
saata oma õele telegrammi, kuid pidi
selle saatmiseks kaasa võtma väike­se
lapselapse; kes tõlgiks selle vene
keelde, sest postkontoris ei mõisteta
eesti keelt.
LÄÄNEPÄMSUS
Rein Taagepera, sotsioloogia pro-plansformine,
harbor" („Eestlased fessor Kalifornia ülikoolis, ütles et
näevad venestamist kaevanduse ja
sadama kavades").
Uue sadama ja kaevanduse raja­mine
koos kaasnevate ärivõimaluste
ja töökohtadega oleksid teretulnud
mujal maailmas, kuid mitte Eestis.
Eestlased kardavad, et kavandatud
uus suursadam Muugal ja fosforiidi
venelased ei tulnud Eestisse mitte
ainult tööstuse arenguvõimaluste pä­rast.
Nende siht on maa valitsemine.
Moskva ei teinud otsuse suursada­mate
ja tööstuste Eestisse rajamiseks
ökonoomilistel kaalutustel, ütles
Taagepera, vaid see on arvatavasti
vabanduseks saata rohkemvenelasi
kaevandus Toolsel võivad mõjuda Eestisse.
otsustavalt nende maa venestamise- Eesti teadlaste kirja järgi on Eesti
le. kuulsus viisaasta plaanide edukas
..Sadamate, kaevanduste Ja suur- täitmises teiseks põhjuseks, miks
tööstustega kaasneb tööliste' sisse- Moskva arvab, et tööstuste Eestisse
vool idasi, mis tähendab omakorda \ rajamine on kasutoovam.
Eesti ühtlustamist, assimilatsiooni, Üks noor ametnik ütles hiljuti Tal-
Venemaaga," ütleb grupp pesti tead- linnas Läänemaailma reporterile:
lasi äsjases kirjas Läände! „Ülemused Moskvas arvavad, et
Vastavalt. Balti-Ameerika komitee Eestisse asutatud tehas on edukam
teatejärgi, on venestamine üks sovje- kui kuskil Venemaal. Aga tuues siia
tiseerimise protsess, mis kasutab ve- rohkem ja rohkem väljastpoolt inime-nekeelt
ja kultuuri uue sovjeti inime- si, muudavad nad asukoha iseloomu
se kasvatamisel. Kuna sovjetiseeri-mine,
ehk ideaalse sovjeti inimese
loomine, on eesmärk, mis hõlmab
kõiki rahvaid Nõukogude Liidus,
kaasa arvatud venelased, siis venes-
. tamine taotleb muuta mitte-venelasi
venelasteks ja on sihitud iseseisva­tele
ja ainulaadsetele (,,unique") kuK
tuurkondadele N. Liidus.
Esimene samm Eesti venestami­seks
ön luua vene keelt kõnelev ala
,,industrialiseerimise" ja „kolonisee-rimise"
läbi. See ala hõlmaks vähe­malt
kolm viiendikku Eesti elanik­konna
territooriumist.
Venestamise programm algas ko^
he peale Teist maailmasõda, kui ve­nelased
vallutasid Eesti. Rohkem kui
ja elusse suhtumist; ja tapavad hane,
kes muneb kuldmune."
Veel üks põhjus, miks Eesti tõm­bab
ligi sisserändajaid idast, on Eesti
läänepärasus. Tallinnat külastajad
ütlevad, et linna arhitektuur ja skan-dina^
apärased kohvikud, sööklad
ja ömlubid annavad mulje, nagu
oleks see linn kuskil Lääne-Euroo-pas
ja mitte SovjetimaaL Peamine
mõjju Eesti elustiilile tuleb Soomest.
Helsingist tuleb turiste iga nädal ja
Tallinnas on kerge vaadata soome
televisiooni. Suhteid soodustab ka
eesti ja soome keelte sugulus.
Venelastele on Eesti väike osa
Läänest"., kus saab nautida muga-
100 000 eestlast arreteeriti, tapeti, või vamat elu.
küüditati Vene võimu algaastatel. . Uhkus eesti kuUuuri üle ja hirm
venestamise ees on tavalisemad kõ-
PÕHjA-EESTI VENEKEELSEKS neained, kui eestlased kohtavad vä-
Eesti teadlaste teatel taotleb see 'ismaalasi Läänest, nagu üks küias-protsess
venelaste täielist kontrolli taja hiljuti ütles.
Põhja-Eesti linnades selle sajandi lõ- Sellest kajastub ühe rahva uhkus,
puks. Kirde-Eesti linnad, nagu Nar- k^s on elanud mitme võõra valitsuse
va, Kohtla-Iärve, Sillamäe, Kunda ja 1^ nautinud iseseisvuse aega aas-
Loksa on juba täiesti või suurelt osalt talöl ^920-1940.
venestatud. ' See lõppes Natsi-Saksamaa ja
Vaba Euroopa raadio(„RadioFree Moskva vahelise salalepinguga, mis
Europe") järgi on Narva rahvastikust võimaldas venelastel haarata kõik
(72 783,inimest) eestlasi 4,9%. Silla- kolm Balti vabariiki oma valdusse,
mäel (16 157 inimest) on eestlasi Ameerika Ühendriigid, nagu enar
4,3%. Kohtla-Järvel (72 649 inimest) "^^^ Lääne-Euroopa riike, ei tunnus-oneestlasi26,4%,
kuid need arvud on ts Balti riikide annekteerimist N. Lii-seitse
aastat vanad; ja eestlaste % on 1^-
Karl Linnase kaitseadvokaadid,
Ramsey Clark, Lawrence W. Schil-ling
ja Weldon Brewer, esitasid
Ühendriikide Ülemkohtule edasi­kaebuse
apellatsioonikohtu otsu­sele
29. augustil 1986, Linnase de-^
porteerimise vastu N. Liitu.
Kaitseadvokaadid rajasid oma
strateegia üheksale põhilisele kü^
simusele, milledele alamad kohtu­instantsid
ei omistanud küllaldast
tähtsust, kuid milledele vastamine
Ülemkohtu poolt oleks pretsedent
Ühendriikide kohtupraksises sa­muti
kui määravaks Linnase depor-teerimise
otsuse tegemisel.
ESITATUD KÜSIMUSED;
1. Kas üks deporteerimise kohtu­protsess
saab olla aluseks Ühendrii­kidele
saata välja inimene riiki^kusta
ilma kohtuta on ette surma mõiste­tud?
2. Kas kaebealuse deporteerimine
N.-Liitu, kus teda ootab otsekohe
surmaotsuse täidesaatmine, mis teh­tud
tagaselja 1962. aastal ilma kohtu­ta
ja ilma seadusliku aluseta, võtab
kaebealuselt õiguse olla võrdne sea­duse
ja kohtu ees, et saada kaitset
seaduse vastu,mis sisaldab julma ja
ebatavalise karistuseja on põhiliste
inimõiguste eitamine?
3. Kas kaebealuse deporteerimine,
mis tähendab.tema eksekutsiooni N.
Liidus, eelnenud deporteerimise prot­sess
ja kodakondsuse äravõtmise prot­sess,
võtsid kaebealuselt õiguse seadu­sepärasele
kohtuprotsessile ja olla sea­dusega
kaitstud julma ja ebatavalise ka­ristuse
eest? Kaebealusele ei antud õi­gust,
ei vandekohus oleks tema üle
otsustanud, kaebealusele ei antud õi­gust
kasutada Ühendriikide põhisea­duses
ette nähtud nn. viiendat täien­dust
(Fifth Amendment), privileegi
ise ennast kohtus mitte süüdistada.
Oli ette nähtud tsiviilkohtu protsessi
vorm, milles deporteerimine ei tä­henda
karistust, kuid kasutati N.-
Liidu poolt esitatud süüdistusi ilma
õiglase kohtupidamise korrata.
4. Kas kaebealuse deporteerimine
N. -Liitu on ,,de facto extradition"
(tegelik väljaandmine), mis oleks ille­gaalne
ja võtaks kaebealuselt õiguse
seadusepärasele ja õiglasele kohtu­protsessile,
kuna ei kehti selleks
mingit lepingut ega väljaandmise
seadust Ühendriikide ja N.-Liidu
vahel?
5. Kas kaebealuse deporteerimine
N.-Liitu surmaotsuse kohaselt,, mis
temale tagaselja mõisteti 1962. aas­tal,
ei ole mitte ainult varjatud kujul
väljaandmine, vaid ka koostöös ette­võte
Ühendriikide ja N. -Liidu poolt
ühisel eesmärgil, olles seega mõle­mad
vastutavad põhiseaduse rikku­mises,
mis nõuab ÜhendriikideU kõi­gi
põhiseadusHke garantiide raken­damist
nagu oleks kohtupidamine ja
otsuste täitmine läbi viidud Ühen­driikides?
6. Kas Ühendriikide kohtud,.põhi­seadusega
ette nähtud kohustustes ja
ülesannetes ning nendele pandud
vastutusega säilitada ja toetada sea­duslikku
korda, võivad kasutada
oma kohtuvõimu Ühendriikide nimel
ja sundida üht isikut alluma surma­otsusele
mis määratud ühe välisvõi­mu
poolt millisel puudub täielikult
õigusepärasus — kohtumõistmine
tagaselja, kus otsus surma mõistmi­seks
oli ette avaldatud nende ametli­kus
ajalehes enne kui kohtulik menet­lus
üldse aset leidis?
7. Kas Ühendriikide peaprokurör
(Attörney General], põhjusel, et Koh-tuministeeriumi
Office of Special
Investigation (OSI) huvides on kind­lustada
kaebealus tagasi saatmine
N.-Liitu, et täita kokkuleppega seo­tud
lubadust, mis antud N.-Liidule
Moskva kokkuleppe alusel 1980.
aastal, ja et säilitacla jätkuvat koos­tööd
ja abi N.-Liidu poolt seoses
nende süüdistustega, milleks" OSI
taotleb kohtulikku jälitust, ei moo- ,
dusta mitte huvide konflikti (Conflict
of interest) mis röövib kaebealuselt
õigusepärase kohtlemise, kuna lüli­takse
välja igas laiemas tähenduses
mõeldav peaprokurörile kuuluv su-vaõigus
deporteeritavale ise määrata
riik sektsioon 243(2) kohaselt.ja kah­justaks
usaldust nende Kohtuminis-teeriumi
sammude ja esildiste kohta
millistel immigratsioonikohtunik,
Immigratsiooni Apellatsiooni Board
ja apellatsioonikohus on toetunud ja
aktsepteerinud, et ei oie ühtegi riiki
maailmas, kui ainult N.-Liit kes on
nõus kaebealust vastu võtma?
8. Kas Holtzman'i seaduse paran-dus(
amendment) onj.bill of attainder"
— nagu see on ^iin rakendatud sel­leks,
et täide saata surmaotsust, sest
see allutab karistusele ühe kindlaks­määratud
grupi ilma väljapääsu
klauselita ja ilma kohtuprotsessita,
mis or Ühendriikide põhiseaduse ar­tikkel
1, sektsioon 9, klausel 3,rikku­mine?,
9. Kas Ühendriikide valitsus, sel­leks
et täide saata kaebealuse var­jatud
väljamõistmist N.-Liitu, vää­ralt
ja seadusevastaselt on loobunud
oma kauaaegsest mittetunnustamise
poliitikast Eesti N. Liidu poolt anas-tamises
ja ülekohtuselt keeldunud
arvestamast Karl Linnase oma rah­vuslikku
valitsusi, ja Eesti Vabarii­ki,
mis on eksiilis, kui riiki, kuhu
tema peaks deporteeritama? •
LAIALDANE TÄHENDUS
See on esmakordne juht, kus Ühend­riikide
kohtuid ja Kohluminislee-riumi
ametlikult süüdistatakse eba­aususes
ja illegaalses koostöös N,
Liiduga. Seega Linnase protsess ei
piirdu mitte ainult ühe isiku, Karl
Linnase enesega, vaid omab laialda­sema
tähenduse.
Pretsetentidena on see protsess
, mitmeti õigust loova tähendusega,
mis peaks kaasa aitama Ühendriiki­de
õiguskorra stabiliseerumisele sel­les
segaduses ja vastuoludes, mida
sõjakurjate^gijate jälitamise aktsioon
on endaga kaasa toonud. Samuti
peaks kaasa aitama selle protsessi
lõpptulemus rahvusvahelise õiguse
suuremale rispekteerimisele, kuna
Ülemkohus peab ka siin oma seisu­kohad
avaldama.
Linnase protsessil seoses on ka
sisepoliitiline tähendus, sest lähene­vad
valimised. Olenedes millist polii­tilist
kaalu omab kaitseadvokaat
Ramsay Clark kui endine Ühendrii­kide
peaprokurör Lyndon Iohnson'i
valitsuses. Kohtuministeerium on
Reagan'i. valitsuse kõige nõrgem
punkt, mille kohta oh juba varem
süüdistavaid hääli tõusnud.
Kui Linnase kohtuprotsessis on sa­mal
ajal Ülemkohtus vastust andmas
Ühendriikide õiguskord ja^süsteem,
siis Omab see ka määravat tähtsust
Eesti, samuti kui teiste Balti riikide
tuleviku kujunemisel.
E.B.
JOHN E. SOOSAR, CA
Chartered Accountant
Suits 1202, 181 University Ave., Toronto, Ontario, IV15H 3IVI7
Tel. 864-0099
J
„Meie Elu" nr. 41
Ühe rikka mehi
hästi vilja kand
Toro, kui põllu(
navad, siis on ikki
laual.
Jeesus jutustab
usina tööga oli jõi
sale. Ta talu oli
Põllud haritud jal
tud. Kõik kulges l(
ja kohal. |B vaat(
kuhjaga viljast ja
sest. Puudus poh
vaid kuhu kõl
mahutada. Edukal
siingi hätta, vaii
aidad lammut^di
madpüstitada.Ni
kiiduväärselt, set
rus ja edu selle
rahvas oniab tööl
sust. Mittemillestl
tud mõndagi, mill|
rõõmu tunda.
Kuid jõukusel
sonants. Inimene!
kalt elada. Nagu
oskan rikas ja va|
tus ja intelligent(
ma õigel joonel,
üksi nälga toidupj
liigsöömise külluf
olemus on hästi |
hing närbumas ji
Käesoleva tähi
pul nimetab jui
meest „meeletukl
sandal midagi tö|
vastu? Mees oli ji
nud heole järjelej
on Jeesuse lei
Aga mispärast k^
töömeest meelel
mitmeid sügaval
Kõigepealt too
maaniat. Kahes p|
tud salmikeses
korral rõhutanu<
puhul „oma". Mii
algatasin, muretj
ja töötasin — ^
ma ainult iseeni
kusele je oskusi
jäänud elustav pl
vihm? Kas pole sil
do kõik edu iBel
lülitada välja toej
mehel polnud mi
elda kui oma vui
kasvule. Selleks
huvi, tervise ja
usule ei jätkunui
raha.
See mees oli kl
line. Olen ennast
keegi ei tohi saa
Salved tungil y\\\
iva kerjusele Väi