1986-10-09-06 |
Previous | 6 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
NSLJÄPÄEVAL, -9. OKTOOBRIL ™ THUKSDÄY, OCTOBER S „Meie Elu'' nr. 41 (1909) 198(5
UKiHJlV
Kiri Quebecist
Eourassa liberaalne valitsus,
kelle võidust Johnstoni iseseisvuslaste
üle veel aastatki möödunud
pole, peab kibestunult tunnistama,
et nii mõnedki probleemid, mille
lahendamine valimiskampaania
retoorikas nii hõlpsana näis, lähemal
vaatlusel mõnevõrra keerukamaks
on osutunud, kui seda ette
osati.
Kooliniajn alates 1914. aastast
Laul
vad T.L.T, Kommertsgümnaasiumi
vilistlased koos abikaasadega Ta^
tu CollegeM, et täkist|ada kooli asu°
lamise 7\5. aastapäeva.
3. märtsil 1910.a. otsustas Tallinna
Linnavolikogu avada 7-klassilise
tütarlaste kommertskooli, mis pidi
täitma suurt lünka keskhariduse alal
tolleaegses eesti ühiskonnas. Kool
algas tegevilfst 14.1 septembril 1911.
aastal, seega 75 aastat tagasi, ajutistes
ruumides, 192 õpilasega, kellest
85% olid eesti rahvusest. Kuigi koolis
õppekeeleks oli vene keel, võib
kooli siiski nimetada eesti kooliks.
Eesti keelt ja kirjandust õpetati vabatahtliku
ainena, mis õhutas eesti
meelt. Tütarlaste Kommertskool ja
Tütarlaste Kaubanduskool, mis tegutsesid
sama katuse all^ said tõusva
eestluse rahvuslikuks kantsiks. Tung
kooli oli suur (võistluseksamid!) ja
õpilaste eduj^us kõrge, vanemates
klassides ligi 100%.
Uue koolihoone ehitamine Vabaduse
puiestee ja Jaanit. nurgale algas
1913.a. Kahjuks saadi Esimesest
maailmasõjast tingitud takistuste ja
raskuste tõttu) alles i916a. sügisel
^asuda uude ja avarasse haridustemplisse,
kus õpilastel oli(} soodsad arenemisvõimalused.
Edukas õppetöö
leidis hindamist ja juba 1916.a. anti
kooli lõpetajaile õigus pääseda ülikoolidesse.
^
Õpilaste töökoormus (kommertskoolis
pii suur. ÜldharMuslikkudele
ainetele lisandusid kaubanduslikud
ained. Ka õpiti valiku järgi kas prantsuse
või Inglise keelt..
täieliseks eesti kooliks, eesti õppekeelega,
muudeti kool 26. veebr.
1918.a. Iseseisvuse perioodil arenes
ja; kasvas kool kiiresti. 1922.aastal
muudeti kommertskoolid viieklassi-listeks
kommertsgümnaasiumideks
ja kool hakkas töötama 2 haruga,
kokku 10 klassi. 1934.a. uue koolireformi
alusel muudeti 'kool kaheastmeliseks:
keskkool ja gümnaasium
ning püsis sellel kujul kuni
teostus N. Liidu teitie okupatsioon
Eestis. 1
Kooli direktoriks oli 1911. aastast
kuni ta surmani, 19127.a., Heinrich
Bauer. Tema asutatud ja suure armastusega
arendatud koolis jäi direktor
H. Baueri vaim ja töö püsivaks
orgaaniliseks osaks, millest oji läbi
imbunud kooli õpetajaskond, õpilaspere
ja üldine kooli traditsioon.
1928.a. sügisest i s u s lj:ooli juhtima
direktor A. Veiderma, demokraatlikult
ja pedagoogiliselt mõtlev isik,
kellel oli suuri kogemusi meie koolielu
mitmesugustel aladel. Head haridust
ja kasvatust andsid noortele
inspektrissid Alide Jürgens, Helmi
Maüritz ja Helmi Metsvahi. Sel kooli
juubeliaastal meie, vilistlased, mõtleme
tänutundes oma juhatajatele ja
kogu õpetajaskonnale, kes meid õpetasid
ja kasvatasid, kinkides meile
unustamatu kooli pärandi, mida tahame
oma hinges kanda. Eriliselt
mõtleme leinatundes meie armastatud
Miss Mauritzile, kes pärast raskeid
kannatusi, kõrges vanuses, suri
kodumaal 1978.a.
Oleme õppinud austama ning ar-
- mastama oma kooli, mis meile on
andnud nii palju head ja ilusat. Meie
iseloomud kujundati selles õppeasutuses
. . .Keegi meist ei saa unustada
meie kooli avarat aulat, kus valitses
ilu ja harmoonia. Sinna kogunesime
igal hommikul palvusele, ja väga sageli
pidulikkudele aktustele ja koosviibimistele.
Seal olid meie silmad
suunatud kahele elusuurusele marmorist
kujule, valmistatud kujur
Adamsoni poolt: ühel pool Kristus,
eeskujuna meile, noortele, jä teisel
poolBarrabas — tõsiseks hoiatuseks.
Kommertsgümnaasium on täitnud
need lootused,'^ mis ta peale pandi,
sest seal valitsesid kõrged eesmärgid:
„kasvatada oma õpilased kolbe-listeks,
headeks ja ausaiks kodanikeks
ja tublideks emadeks, kes olles
varustatud teadmistega ja oskustega,
kohusetruult teevad tööd, ehitavad
eesti kodu ja riiki, kelle rinnas hõõgub
palav armastus eesti rahva ja isamaa
vastu."
1936.a. andmetel on T.L.T. Kommertsgümnaasium
25 aasta jooksul
välja lasknud 20 lendu 1054 lõpetajaga.
Suurem osa lõpetajatest on asunud
koolist saadud teadmistega tööle
oma tegevusalal büroodes, pankades,
ettevõtetes. Paljud on lõpetanud
ülikooli ja tegutsevad mitmesugustel
Quebeci upitamine konföderatsi-ooni
reele teiste provintside hulka,
mis mõlema poole valmisoleku tõttu
väga lihtne näis olevat, on takerdunud
ideoloogilistesse komplikatsioonidesse
prantsuse elemendi osa defineerimisel.
Küsimuseks on, kas
omistada quebeclastele eriline staatus
Kanada kodanike multikultuurilises
peres, või tõmmata kogu Kanada
niivõrd radikaalse bikultuursuse
liistule, et iga quebeclane ennast mu-kutsealadel,
õpetajatena, arstidena, gavalt tunda saaks mistahes provint-advokaatidena.
Vabakutselisel-alal sis liikudes. Kui selles küsimuses
on tuntumad Rahel Olbrei, Elsa üldse üksmeelele jõudmist loota to-
„Meie Elu" nr. 41 (
Sopran Vera Viiu Allik klaverisaatja Charles Kipp.eri ja viiulisaatja
Aar^e Tammisaarega pärast kontserti. Foto - S. Preem
Vere Viiu Allik laulis
Torontos
Avesson, Asta Villmann, Valve
Andre j t , .
Tallinnas jätkab kool oma tegevust
Majandustehnikumi nime all.
hib, siis kindlasti mitte enne asja
sõelumist nii Quebeci, kui ka föderaalsete
liberaalide konverentsidel.
Kogu Kanadas on Quebeci liitumine
Kanada konföderatsiooniga
oma pakilisus minetatud ja esiplaa-
Endise Kommertsgümnaasiumi koo- niie ori tõusnud igapäevse leiva küsi-lihoones
asub nüüd Riiklik Mere-kool.
\ LEIDA LUND
PÜHENDUS KOOLILE JUUBELIKS
Me teaduste tempel ja tarkuste tuba,
Suir õnnistust, õnne sa soovida luba.
Et kestaksid kaua, me nooruse koda,.
]a kõiki sa juhiksid valguse rada.
Siin rohelist noorust kui sirguvat taime,
Sa soojendad valguses, kasvatad vaime.
Meid lennutad ellu, su pärandit meie
Siin kanname hinges — sind tarkuse taie.
Sa noortele annad, mis väärtuses ala.
Küll juukseile hõbedat raputab sala
Meil'saatuse käsi ning võitlused elus,
Ent koolist jääb püsima mälestus ilus.
a kõrguste poole meilt rändavad palved.
Et leegitseks elu siin sajad veel põlved.
Aast-aastasse kasvaksid Eestile tütred.
Kel rikkuseks teadus, kes tegudes tublid.
(1936)
mused. Quebecis on elumaksumus
kõrgem Kanada keskmisest ja töötute
arv on visa kahanema. Valitsuselt
oodatakse, et see oma valimiseaeg-seid
lubadusi lunastama hakkaks,
kuigi mõnel alal juba algust tehtud
on.
Nii on riigiettevõtete ehk nn.
,;kroonu-korporatsioonide" erakätesse
andmise plaani kohaselt müüdud
lennunduskompanii ,,Quebec-air",
mille valitsus alles a. 1981 ostu
teel omandanud oli. Ostuhinna ja
aastate jooksul tekkinud opereeri-miskahjude
näol oli oliselle kompanii
omamine provintsile S91.000.000
maksma läinud, millest nüüd müügi-
Jhinnana S21.000.000 tagasi saadi.
'Ülejäänud kahju tuli aga katta maksude
näol saadud riigituludest.
KRÖONIKOMPANIID .
Quebeci provintsile kuulub kogusummas
umbes 50 suuremat või vähemat
kropnu-korporatsiooni. Mõned
neist onriigimonopolid, enamik
aga ettevõtted, mis erafirmadega
võistlevad, nagu seda oli ka Quebec-air.
Nende ellukutsumine või ostu
teel omandamine on aegade jooksul
toimunud vähem majanduslike kalkulatsioonide
põhjal kui lihtse lahenduse
otsingul keerulisele probleemile,
või siis ühtselt poliitilisil
kaalürtlusil. Viimasesse kategooriasse
kuulub ka asbestikompanii ost
Levesque'i PQ valitsuse poolt. Selle
sammu eesmärk oli juurida lõplikult
Quebecist välja see ameerika kapitalile
kuuluv ettevõte, mis Teisele
maailmasõjale eelnenud suure dep-
Sopran Vera Viiu Alliku kontsert
Torontos, 5. oktoobril 1986.a. Toronto
Muusikaülikooli kontsertsaalis,
Walter Hallis. Klaverisaade
oli muusikamagister Charles Kip-peri
poolt ja viiulisaade Aarne
Tammisaare poolt.
Sopran Vera Viiu Allik, kelle
muusikaõpinguist ja laulukarjää-rist
on selle lehe yeergudel varem
JMttu olnud, esines möödunud pühapäevase
kontserdiga esmakordselt
Torontos.
Kontserdi kava oli väga mitmekülgne,
tutvustades laulja laialdase
ampluaa võimekust. Kava algas
Händeli kahe itaaliakeelse lauluga:
„Alma mia Floridante" ja „Aria
di Poppea", millele järgnes Bachi
„Bi8t Du bei mir*'.
Järgnevalt esitas solist neli lüürilist
ooperiaariat: Veracini „A Pas-toral''
ooperist „Rosalindä",
Mozarti „Non so piu cosa son"
ooperist„Figaropulm", Puccini„0
mio babbino caro" ooperist ,,Gian-ni
Schicci" ja Puccini „Quando m'en
vo sdleta" ooperist „La Boheme".
järgnenud vaheaja järel Vera
Viiu ALlik esitas kaheksa eesti he-
1T
lfyoudon'tknowfurs . /...know.yourturrier:
191 EgiintonAvenue, East. 488-1701.
4clays/3nights
Äirfare ^ Hotel
oTransfers
Contestcios8sNou.30,1986
Nopurchasereqyired
Mon -Thurs. 9:30a.m.-6:00p.m.
Thufsday9:30a.m.-7:00p.m.
Saturday9:30a'.m.-5:00p.m.
ressiöoni ajal võitlusväljaks kujunes
vasakpoolselt meelestatud prantsuse
radikaalrahvuslaste ja kapitalistlike
jõudude vahel, kes Duplessis' reaktsioonilise
ja korruptse Union Nation-ale'i
valitsuse vaikival heakskiitmisel
oma äri ajas tööliskonna ja kohaliku
rahva huvisid ignoreerides. Selle
konfrontatsiooni käremeelsete veteranide
nimestik on nagu ,,who-is-v^
ho" Quebeci poliitiliste staaride
kooris, sisaldades selliseid suurusi
nagu senaatoreid Hebert (näljastrei-kija)
ja Marchand, ekspeaministrid
Trudeau ja Levesque, eksülemkomi-
Trudeau jä Levesque, eksülemkom-issar
Pelletier j.t.
Asbestikompanii riigistamisega
tahtis Levesque demonstreerida võitu
välismaise rahvavaenlase üle ja
minna ajalukku Püha Jürina, kes lendava
mao surnuks nottis. Pärast aastaid
kestnud vägikaikavedamist
kompanii ja Levesque'i valitsuse va-hel,
õnnestus viimasel asbestitööstus
alles siis ära osta, kui suurim asbesti
tarbija, USA, asbesti tarvitamise lõpetas
selle materjali ohtlikkuse pärast
inimese tervisele. Asbestikompanii
riigistamine, millega separatistid
uskusid jalule seadnud olevat
quebeclaste rahvusliku au, läks provintsile
maksma palju raha, mis välismailt
tuli kõrgete intressidega kokku
laenata. Majanduslikult rikastas
see tehing Quebeci valitsust aga ainult
ühe hiigelsuure augu võrra maa
sees, mis aastate jooksul tekkinud
sealt asbesti kaevandamise tagajärjel,—
asbesti mida kellelgi enam tarvis
pole.
Riikliku asbestitööstuse edaspidise
saatuse kohta pole avalikkuses
• palju juttu olnud, kuid kümmekonna
Quebecairi»taolise kroonu-korporat-siooni
müügilepanekut on.oodata
lähemail kuil.
200 KOMISJONI
Quebeci Seadusandliku Kogu
(Parlamendi) sügisesel istungjärgul
on ette näha ka mitmesuguste abinõude
tarvituselevõtt vanas kopitanud
valitsusaparaadis. Aastakümnete
jooksul on üks valitsus teise järel
(Järg Ihk. 7)
99Meie Elu'' toimetus ja
talitus on suletud
laupäeval, 11. oktoobril
ja esmaspäeval,
13. oktoobril Lõikus^
tänupüha puhul.
litööd mitmepalgelises valikus:
Kapi „Met8ateel"^ Härma „Kui ssi
tuled, too muir l i l l i " , Türnpu „lgat-sus",
Ero'*saksa „Kellele?" ja „Pää
kohal toomeke", Paki „Sina oled
kelm", Kreeki„Tule koju" ja Ardna
„Kalurineiu laul".
Kava lõpuosas esitas ta kolm ingliskeelset
helitööd: Hagemanni
,^Do not go, my Love", Frimli „Only
a Rose** ja Gershwini „Summerti-me"
ameerika ooperist „Porgy and
Bess", millistele järgnes lõpu-numbrina
Lehari „Lied und Csar-das"
saksa keeles, kus klaverisaa^
tele lisandus viiul Aarne Tammisaare
kätes.'
Järgnesid lilled solistile ning
saatjaile, mille järel Vera Viiu Allik
laulis veel kaks lisapala: Lehari
„Vilja laulu" ja Curtise „Vaata,
kuidas sinimeri", viimase oma isa
mälestuseks, kellele see oli olnud
lemmiklauluks
Vera Viiu Allik on nägusa välimuse
ja meeldiva esinemisega
lauljatar. Ta omab selgelt.kõlava,
kaunitämbrilise, lüürilise, kuid
sealjuures jõulise häälematerjali.
Tema lauluesitus on väga väljendusrikas,
laskudes ohtralt fortis-simost
pianissimosse ja vastupidi,
ning aitab tämbrimuutustega kaasa
laulu meeleolule. Tähelepanu
nõuab praegu mitte veel täiuslik
hingamistehnika, mis takistab pikemate
fermaatide väljapidamist.
Segavalt mõjub ka paiguti liigne
glissando kasutamine.
Eriti nimetamisväärne on aga
Vera Viiu Alliku diktsioon. Nii selge
diktsiooniga lauljat on väga harva
kuulda. Lauljate ringkonnis on
üldiselt teada, et selge diktsiooni
taotlemine segab laulu väljendust
ja ohustab hääle „kohalpÜ8imi8f'.
Ometi ei tekitanud see mingeid raskusi
Vera Viiu Allikule.
Kavas esitatud lauludest esimesed
kolm olid nagu sisselaulmi-seks,
mistõttu neid ei saa liigitada
parimate hulka. Järgnenud neli
kergemailmelist ooperiaariat olid
kiiduväärselt esitatud ja pälvisid
õigustatult tugeva aplausi.
Järgnevalt esitatud kaheksa eesti
heliloomingut esitati üldiselt nauditavalt
ja väljendusrikkalt, kus
paiguti ilmnes hingamistehnika
probleem. Lauljatari kiiduväärselt
vaba lavaliikumine võinuks olla
konservatiivsem „Kalurineiu" esituses,
kuna kalurineiu karakter on
kirjutatud erakordselt tõsiseks.
Ilmselt on lauljataril puudunud
võimalused pühendada eesti heliloomingule
sama palju aega ja tähelepanu
kui rahvusvahelisele loomingule.
Kontserdi paremiku moodustasid
Vera Viiu Alliku ingliskeelsedi
laulud,'mis ilmselt tõestas et lauljatari
tugevaim õpetus on toimunud
sel alal
Kontserdi viimane pala, „C8ar-das"
klaveri ja viiuli saatel, omas
õige väljendusviisi nii temperamendis,
tempos kui laulutämbris.
Lisapaladena esitatud kaks laulu
omasid samuti väga hea väljenduse
ja sisseelamise, õigustades kestva
lõppaplausi.
Saatjana tegutsenud magister
Charles Kipper tegi oma töö perfektselt
- - nagu tavaliselt
Kava viimase laulu viiulisaade
oli Aarne Tammisaare esituses
meeldivalt korrektne ja tempole
kaasaelav, aidates tõhusalt kaasa
Csardasi mõjulepääsemiseks. Oli
rõõmustav näha ja kuulda üht meie
noortest viiuldajaist.
Kogu kontsert oli nauditav -ning
keegi ei lahkunud pettunult Pettumist
valmistas aga publiku vähesus.
Kas tõesti oleme nii kultuuripõlga-jad,
kellele nauditav solistikont-sert
ei ütle enam midagi, või on 10
dollarit hävitanud meie kunstimeele
ja võib-olla ka meie rahvuslikul
ühtekuuluvuBtunde?
SIEG
7
\ 1^
E.
Neil päevil sai
Eesti Üliõpilaste
USA-B juba üheksat
aastakäigule Jüri L
stipendiaatidele. K
eestlase dr. O.G. L
isa, Jüri Lcllcpi n
dud fond jagas kä
^aastaks neljatcistk
re vahel $7100 s
Fondi põhikapital
sest saadik olnud
jagatakse igal aas
tulek põhikapitali
Stipendiiimiprogi
ratsiooni korraldnb
Toetusfoi^di USAs j
urnide tegolik miian
lise komisjoni poni
vai aastal olid nsii
organisatsioonid;
Haridussolts (Ireno
duslik Ühing IJSA
HELK Pauluse Kog
põld), ja Eesti Üliõp
USAs (Rudolf I-iän
Stipendiumid nii
üliõpilastele (asuk^
Ameerika Clhei
Ruth Kionka, Tiin
Anne Maide, U is
Mariann Petersen,
Paul Vaska.
Austraalias; Ric
nov.
Kanadas: C i n dy
He,lena (Kadri) Pä
guid New Yorgis)
Paunic (jalkah õpii
is], Ellen Marja Va
Rootsis: Maare
Saksamaal: Kale
Toetusfondi juh;
viavalduste vasiu
. 19H7/88. õppeaasta
Sooviavalduste si
päevaks on2H. veel
vad ankeedid onša
di juhatuselt aadre
Estonian Studenis
P.O. Box 110
New York, N.Y. 11
USA
Tähelepanu juh
sooviavaldused vr
põhjalikku dokum
muretsemiseks tu
varuda umbes kuu
päevaks, mil täidet
vajalike lisadega p
Valits
(Algus l
ellu kutsunud iil(!
permanentse komi
taolise organi, miil
personal ja oma ee
pole vaevaks võetu
d(] hulgast mõni v;i
juba minetanud pi
Terve rea komis]
sandeks on olla \
tarbekorral nõvl a
nagu looduskaitse,
dus, kirjastamine,
suse keel, vaimutei
suse vastav komi."-j
ajutine) on senini
mait 20 permanent
liigsed on, kuna inf
andmiseks nad kui
sutud, hõlpsasti ja
deta teisalt saadav
vad oma aja ära e
likvideerimisele.
. Valitsuse ülesan
mitmesuguste ke
eeskirjade ja regul
tikku ja sealt on l
nut, millest kellelgi
otstarvegi selge poi
LILLEDE
Erit
Käsitöö ki
Avatud: är
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, October 9, 1986 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1986-10-09 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E861009 |
Description
| Title | 1986-10-09-06 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | NSLJÄPÄEVAL, -9. OKTOOBRIL ™ THUKSDÄY, OCTOBER S „Meie Elu'' nr. 41 (1909) 198(5 UKiHJlV Kiri Quebecist Eourassa liberaalne valitsus, kelle võidust Johnstoni iseseisvuslaste üle veel aastatki möödunud pole, peab kibestunult tunnistama, et nii mõnedki probleemid, mille lahendamine valimiskampaania retoorikas nii hõlpsana näis, lähemal vaatlusel mõnevõrra keerukamaks on osutunud, kui seda ette osati. Kooliniajn alates 1914. aastast Laul vad T.L.T, Kommertsgümnaasiumi vilistlased koos abikaasadega Ta^ tu CollegeM, et täkist|ada kooli asu° lamise 7\5. aastapäeva. 3. märtsil 1910.a. otsustas Tallinna Linnavolikogu avada 7-klassilise tütarlaste kommertskooli, mis pidi täitma suurt lünka keskhariduse alal tolleaegses eesti ühiskonnas. Kool algas tegevilfst 14.1 septembril 1911. aastal, seega 75 aastat tagasi, ajutistes ruumides, 192 õpilasega, kellest 85% olid eesti rahvusest. Kuigi koolis õppekeeleks oli vene keel, võib kooli siiski nimetada eesti kooliks. Eesti keelt ja kirjandust õpetati vabatahtliku ainena, mis õhutas eesti meelt. Tütarlaste Kommertskool ja Tütarlaste Kaubanduskool, mis tegutsesid sama katuse all^ said tõusva eestluse rahvuslikuks kantsiks. Tung kooli oli suur (võistluseksamid!) ja õpilaste eduj^us kõrge, vanemates klassides ligi 100%. Uue koolihoone ehitamine Vabaduse puiestee ja Jaanit. nurgale algas 1913.a. Kahjuks saadi Esimesest maailmasõjast tingitud takistuste ja raskuste tõttu) alles i916a. sügisel ^asuda uude ja avarasse haridustemplisse, kus õpilastel oli(} soodsad arenemisvõimalused. Edukas õppetöö leidis hindamist ja juba 1916.a. anti kooli lõpetajaile õigus pääseda ülikoolidesse. ^ Õpilaste töökoormus (kommertskoolis pii suur. ÜldharMuslikkudele ainetele lisandusid kaubanduslikud ained. Ka õpiti valiku järgi kas prantsuse või Inglise keelt.. täieliseks eesti kooliks, eesti õppekeelega, muudeti kool 26. veebr. 1918.a. Iseseisvuse perioodil arenes ja; kasvas kool kiiresti. 1922.aastal muudeti kommertskoolid viieklassi-listeks kommertsgümnaasiumideks ja kool hakkas töötama 2 haruga, kokku 10 klassi. 1934.a. uue koolireformi alusel muudeti 'kool kaheastmeliseks: keskkool ja gümnaasium ning püsis sellel kujul kuni teostus N. Liidu teitie okupatsioon Eestis. 1 Kooli direktoriks oli 1911. aastast kuni ta surmani, 19127.a., Heinrich Bauer. Tema asutatud ja suure armastusega arendatud koolis jäi direktor H. Baueri vaim ja töö püsivaks orgaaniliseks osaks, millest oji läbi imbunud kooli õpetajaskond, õpilaspere ja üldine kooli traditsioon. 1928.a. sügisest i s u s lj:ooli juhtima direktor A. Veiderma, demokraatlikult ja pedagoogiliselt mõtlev isik, kellel oli suuri kogemusi meie koolielu mitmesugustel aladel. Head haridust ja kasvatust andsid noortele inspektrissid Alide Jürgens, Helmi Maüritz ja Helmi Metsvahi. Sel kooli juubeliaastal meie, vilistlased, mõtleme tänutundes oma juhatajatele ja kogu õpetajaskonnale, kes meid õpetasid ja kasvatasid, kinkides meile unustamatu kooli pärandi, mida tahame oma hinges kanda. Eriliselt mõtleme leinatundes meie armastatud Miss Mauritzile, kes pärast raskeid kannatusi, kõrges vanuses, suri kodumaal 1978.a. Oleme õppinud austama ning ar- - mastama oma kooli, mis meile on andnud nii palju head ja ilusat. Meie iseloomud kujundati selles õppeasutuses . . .Keegi meist ei saa unustada meie kooli avarat aulat, kus valitses ilu ja harmoonia. Sinna kogunesime igal hommikul palvusele, ja väga sageli pidulikkudele aktustele ja koosviibimistele. Seal olid meie silmad suunatud kahele elusuurusele marmorist kujule, valmistatud kujur Adamsoni poolt: ühel pool Kristus, eeskujuna meile, noortele, jä teisel poolBarrabas — tõsiseks hoiatuseks. Kommertsgümnaasium on täitnud need lootused,'^ mis ta peale pandi, sest seal valitsesid kõrged eesmärgid: „kasvatada oma õpilased kolbe-listeks, headeks ja ausaiks kodanikeks ja tublideks emadeks, kes olles varustatud teadmistega ja oskustega, kohusetruult teevad tööd, ehitavad eesti kodu ja riiki, kelle rinnas hõõgub palav armastus eesti rahva ja isamaa vastu." 1936.a. andmetel on T.L.T. Kommertsgümnaasium 25 aasta jooksul välja lasknud 20 lendu 1054 lõpetajaga. Suurem osa lõpetajatest on asunud koolist saadud teadmistega tööle oma tegevusalal büroodes, pankades, ettevõtetes. Paljud on lõpetanud ülikooli ja tegutsevad mitmesugustel Quebeci upitamine konföderatsi-ooni reele teiste provintside hulka, mis mõlema poole valmisoleku tõttu väga lihtne näis olevat, on takerdunud ideoloogilistesse komplikatsioonidesse prantsuse elemendi osa defineerimisel. Küsimuseks on, kas omistada quebeclastele eriline staatus Kanada kodanike multikultuurilises peres, või tõmmata kogu Kanada niivõrd radikaalse bikultuursuse liistule, et iga quebeclane ennast mu-kutsealadel, õpetajatena, arstidena, gavalt tunda saaks mistahes provint-advokaatidena. Vabakutselisel-alal sis liikudes. Kui selles küsimuses on tuntumad Rahel Olbrei, Elsa üldse üksmeelele jõudmist loota to- „Meie Elu" nr. 41 ( Sopran Vera Viiu Allik klaverisaatja Charles Kipp.eri ja viiulisaatja Aar^e Tammisaarega pärast kontserti. Foto - S. Preem Vere Viiu Allik laulis Torontos Avesson, Asta Villmann, Valve Andre j t , . Tallinnas jätkab kool oma tegevust Majandustehnikumi nime all. hib, siis kindlasti mitte enne asja sõelumist nii Quebeci, kui ka föderaalsete liberaalide konverentsidel. Kogu Kanadas on Quebeci liitumine Kanada konföderatsiooniga oma pakilisus minetatud ja esiplaa- Endise Kommertsgümnaasiumi koo- niie ori tõusnud igapäevse leiva küsi-lihoones asub nüüd Riiklik Mere-kool. \ LEIDA LUND PÜHENDUS KOOLILE JUUBELIKS Me teaduste tempel ja tarkuste tuba, Suir õnnistust, õnne sa soovida luba. Et kestaksid kaua, me nooruse koda,. ]a kõiki sa juhiksid valguse rada. Siin rohelist noorust kui sirguvat taime, Sa soojendad valguses, kasvatad vaime. Meid lennutad ellu, su pärandit meie Siin kanname hinges — sind tarkuse taie. Sa noortele annad, mis väärtuses ala. Küll juukseile hõbedat raputab sala Meil'saatuse käsi ning võitlused elus, Ent koolist jääb püsima mälestus ilus. a kõrguste poole meilt rändavad palved. Et leegitseks elu siin sajad veel põlved. Aast-aastasse kasvaksid Eestile tütred. Kel rikkuseks teadus, kes tegudes tublid. (1936) mused. Quebecis on elumaksumus kõrgem Kanada keskmisest ja töötute arv on visa kahanema. Valitsuselt oodatakse, et see oma valimiseaeg-seid lubadusi lunastama hakkaks, kuigi mõnel alal juba algust tehtud on. Nii on riigiettevõtete ehk nn. ,;kroonu-korporatsioonide" erakätesse andmise plaani kohaselt müüdud lennunduskompanii ,,Quebec-air", mille valitsus alles a. 1981 ostu teel omandanud oli. Ostuhinna ja aastate jooksul tekkinud opereeri-miskahjude näol oli oliselle kompanii omamine provintsile S91.000.000 maksma läinud, millest nüüd müügi- Jhinnana S21.000.000 tagasi saadi. 'Ülejäänud kahju tuli aga katta maksude näol saadud riigituludest. KRÖONIKOMPANIID . Quebeci provintsile kuulub kogusummas umbes 50 suuremat või vähemat kropnu-korporatsiooni. Mõned neist onriigimonopolid, enamik aga ettevõtted, mis erafirmadega võistlevad, nagu seda oli ka Quebec-air. Nende ellukutsumine või ostu teel omandamine on aegade jooksul toimunud vähem majanduslike kalkulatsioonide põhjal kui lihtse lahenduse otsingul keerulisele probleemile, või siis ühtselt poliitilisil kaalürtlusil. Viimasesse kategooriasse kuulub ka asbestikompanii ost Levesque'i PQ valitsuse poolt. Selle sammu eesmärk oli juurida lõplikult Quebecist välja see ameerika kapitalile kuuluv ettevõte, mis Teisele maailmasõjale eelnenud suure dep- Sopran Vera Viiu Alliku kontsert Torontos, 5. oktoobril 1986.a. Toronto Muusikaülikooli kontsertsaalis, Walter Hallis. Klaverisaade oli muusikamagister Charles Kip-peri poolt ja viiulisaade Aarne Tammisaare poolt. Sopran Vera Viiu Allik, kelle muusikaõpinguist ja laulukarjää-rist on selle lehe yeergudel varem JMttu olnud, esines möödunud pühapäevase kontserdiga esmakordselt Torontos. Kontserdi kava oli väga mitmekülgne, tutvustades laulja laialdase ampluaa võimekust. Kava algas Händeli kahe itaaliakeelse lauluga: „Alma mia Floridante" ja „Aria di Poppea", millele järgnes Bachi „Bi8t Du bei mir*'. Järgnevalt esitas solist neli lüürilist ooperiaariat: Veracini „A Pas-toral'' ooperist „Rosalindä", Mozarti „Non so piu cosa son" ooperist„Figaropulm", Puccini„0 mio babbino caro" ooperist ,,Gian-ni Schicci" ja Puccini „Quando m'en vo sdleta" ooperist „La Boheme". järgnenud vaheaja järel Vera Viiu ALlik esitas kaheksa eesti he- 1T lfyoudon'tknowfurs . /...know.yourturrier: 191 EgiintonAvenue, East. 488-1701. 4clays/3nights Äirfare ^ Hotel oTransfers Contestcios8sNou.30,1986 Nopurchasereqyired Mon -Thurs. 9:30a.m.-6:00p.m. Thufsday9:30a.m.-7:00p.m. Saturday9:30a'.m.-5:00p.m. ressiöoni ajal võitlusväljaks kujunes vasakpoolselt meelestatud prantsuse radikaalrahvuslaste ja kapitalistlike jõudude vahel, kes Duplessis' reaktsioonilise ja korruptse Union Nation-ale'i valitsuse vaikival heakskiitmisel oma äri ajas tööliskonna ja kohaliku rahva huvisid ignoreerides. Selle konfrontatsiooni käremeelsete veteranide nimestik on nagu ,,who-is-v^ ho" Quebeci poliitiliste staaride kooris, sisaldades selliseid suurusi nagu senaatoreid Hebert (näljastrei-kija) ja Marchand, ekspeaministrid Trudeau ja Levesque, eksülemkomi- Trudeau jä Levesque, eksülemkom-issar Pelletier j.t. Asbestikompanii riigistamisega tahtis Levesque demonstreerida võitu välismaise rahvavaenlase üle ja minna ajalukku Püha Jürina, kes lendava mao surnuks nottis. Pärast aastaid kestnud vägikaikavedamist kompanii ja Levesque'i valitsuse va-hel, õnnestus viimasel asbestitööstus alles siis ära osta, kui suurim asbesti tarbija, USA, asbesti tarvitamise lõpetas selle materjali ohtlikkuse pärast inimese tervisele. Asbestikompanii riigistamine, millega separatistid uskusid jalule seadnud olevat quebeclaste rahvusliku au, läks provintsile maksma palju raha, mis välismailt tuli kõrgete intressidega kokku laenata. Majanduslikult rikastas see tehing Quebeci valitsust aga ainult ühe hiigelsuure augu võrra maa sees, mis aastate jooksul tekkinud sealt asbesti kaevandamise tagajärjel,— asbesti mida kellelgi enam tarvis pole. Riikliku asbestitööstuse edaspidise saatuse kohta pole avalikkuses • palju juttu olnud, kuid kümmekonna Quebecairi»taolise kroonu-korporat-siooni müügilepanekut on.oodata lähemail kuil. 200 KOMISJONI Quebeci Seadusandliku Kogu (Parlamendi) sügisesel istungjärgul on ette näha ka mitmesuguste abinõude tarvituselevõtt vanas kopitanud valitsusaparaadis. Aastakümnete jooksul on üks valitsus teise järel (Järg Ihk. 7) 99Meie Elu'' toimetus ja talitus on suletud laupäeval, 11. oktoobril ja esmaspäeval, 13. oktoobril Lõikus^ tänupüha puhul. litööd mitmepalgelises valikus: Kapi „Met8ateel"^ Härma „Kui ssi tuled, too muir l i l l i " , Türnpu „lgat-sus", Ero'*saksa „Kellele?" ja „Pää kohal toomeke", Paki „Sina oled kelm", Kreeki„Tule koju" ja Ardna „Kalurineiu laul". Kava lõpuosas esitas ta kolm ingliskeelset helitööd: Hagemanni ,^Do not go, my Love", Frimli „Only a Rose** ja Gershwini „Summerti-me" ameerika ooperist „Porgy and Bess", millistele järgnes lõpu-numbrina Lehari „Lied und Csar-das" saksa keeles, kus klaverisaa^ tele lisandus viiul Aarne Tammisaare kätes.' Järgnesid lilled solistile ning saatjaile, mille järel Vera Viiu Allik laulis veel kaks lisapala: Lehari „Vilja laulu" ja Curtise „Vaata, kuidas sinimeri", viimase oma isa mälestuseks, kellele see oli olnud lemmiklauluks Vera Viiu Allik on nägusa välimuse ja meeldiva esinemisega lauljatar. Ta omab selgelt.kõlava, kaunitämbrilise, lüürilise, kuid sealjuures jõulise häälematerjali. Tema lauluesitus on väga väljendusrikas, laskudes ohtralt fortis-simost pianissimosse ja vastupidi, ning aitab tämbrimuutustega kaasa laulu meeleolule. Tähelepanu nõuab praegu mitte veel täiuslik hingamistehnika, mis takistab pikemate fermaatide väljapidamist. Segavalt mõjub ka paiguti liigne glissando kasutamine. Eriti nimetamisväärne on aga Vera Viiu Alliku diktsioon. Nii selge diktsiooniga lauljat on väga harva kuulda. Lauljate ringkonnis on üldiselt teada, et selge diktsiooni taotlemine segab laulu väljendust ja ohustab hääle „kohalpÜ8imi8f'. Ometi ei tekitanud see mingeid raskusi Vera Viiu Allikule. Kavas esitatud lauludest esimesed kolm olid nagu sisselaulmi-seks, mistõttu neid ei saa liigitada parimate hulka. Järgnenud neli kergemailmelist ooperiaariat olid kiiduväärselt esitatud ja pälvisid õigustatult tugeva aplausi. Järgnevalt esitatud kaheksa eesti heliloomingut esitati üldiselt nauditavalt ja väljendusrikkalt, kus paiguti ilmnes hingamistehnika probleem. Lauljatari kiiduväärselt vaba lavaliikumine võinuks olla konservatiivsem „Kalurineiu" esituses, kuna kalurineiu karakter on kirjutatud erakordselt tõsiseks. Ilmselt on lauljataril puudunud võimalused pühendada eesti heliloomingule sama palju aega ja tähelepanu kui rahvusvahelisele loomingule. Kontserdi paremiku moodustasid Vera Viiu Alliku ingliskeelsedi laulud,'mis ilmselt tõestas et lauljatari tugevaim õpetus on toimunud sel alal Kontserdi viimane pala, „C8ar-das" klaveri ja viiuli saatel, omas õige väljendusviisi nii temperamendis, tempos kui laulutämbris. Lisapaladena esitatud kaks laulu omasid samuti väga hea väljenduse ja sisseelamise, õigustades kestva lõppaplausi. Saatjana tegutsenud magister Charles Kipper tegi oma töö perfektselt - - nagu tavaliselt Kava viimase laulu viiulisaade oli Aarne Tammisaare esituses meeldivalt korrektne ja tempole kaasaelav, aidates tõhusalt kaasa Csardasi mõjulepääsemiseks. Oli rõõmustav näha ja kuulda üht meie noortest viiuldajaist. Kogu kontsert oli nauditav -ning keegi ei lahkunud pettunult Pettumist valmistas aga publiku vähesus. Kas tõesti oleme nii kultuuripõlga-jad, kellele nauditav solistikont-sert ei ütle enam midagi, või on 10 dollarit hävitanud meie kunstimeele ja võib-olla ka meie rahvuslikul ühtekuuluvuBtunde? SIEG 7 \ 1^ E. Neil päevil sai Eesti Üliõpilaste USA-B juba üheksat aastakäigule Jüri L stipendiaatidele. K eestlase dr. O.G. L isa, Jüri Lcllcpi n dud fond jagas kä ^aastaks neljatcistk re vahel $7100 s Fondi põhikapital sest saadik olnud jagatakse igal aas tulek põhikapitali Stipendiiimiprogi ratsiooni korraldnb Toetusfoi^di USAs j urnide tegolik miian lise komisjoni poni vai aastal olid nsii organisatsioonid; Haridussolts (Ireno duslik Ühing IJSA HELK Pauluse Kog põld), ja Eesti Üliõp USAs (Rudolf I-iän Stipendiumid nii üliõpilastele (asuk^ Ameerika Clhei Ruth Kionka, Tiin Anne Maide, U is Mariann Petersen, Paul Vaska. Austraalias; Ric nov. Kanadas: C i n dy He,lena (Kadri) Pä guid New Yorgis) Paunic (jalkah õpii is], Ellen Marja Va Rootsis: Maare Saksamaal: Kale Toetusfondi juh; viavalduste vasiu . 19H7/88. õppeaasta Sooviavalduste si päevaks on2H. veel vad ankeedid onša di juhatuselt aadre Estonian Studenis P.O. Box 110 New York, N.Y. 11 USA Tähelepanu juh sooviavaldused vr põhjalikku dokum muretsemiseks tu varuda umbes kuu päevaks, mil täidet vajalike lisadega p Valits (Algus l ellu kutsunud iil(! permanentse komi taolise organi, miil personal ja oma ee pole vaevaks võetu d(] hulgast mõni v;i juba minetanud pi Terve rea komis] sandeks on olla \ tarbekorral nõvl a nagu looduskaitse, dus, kirjastamine, suse keel, vaimutei suse vastav komi."-j ajutine) on senini mait 20 permanent liigsed on, kuna inf andmiseks nad kui sutud, hõlpsasti ja deta teisalt saadav vad oma aja ära e likvideerimisele. . Valitsuse ülesan mitmesuguste ke eeskirjade ja regul tikku ja sealt on l nut, millest kellelgi otstarvegi selge poi LILLEDE Erit Käsitöö ki Avatud: är |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-10-09-06
