Meie Elu = Our life, February 11, 1982

              ,^eie Elu" nr. 6 (1667) 1982
¥a]iicoiiiveri Eesti Ev. Luteri usu Peetri koguduse.aasta peakoos­olekul
pühapäeval, 31. jaanuaril selgus, et vaatamata kirikulirte
üldarvu kahanemisele, on armulaualiste üldarv tublisti kasvanud.
Samuti oli rõõmustavaks nähteks koguduse noorteringi tegevusfe
elavnemine, ning Koguduse Õhtute populaarsuse kasvamine van-couverlaste
seas. Bürooruumide muretsemine kogudusele juurde­ehituse
näol on annud Vancouveri töötahtelistele pensionäridele
ilusa ühistegevuse võimaluse üldsuse kasuks.
Hoogsal Saarlaste Ühingul Küünlapäeva i tantsupõrand til
Foto — 0. Haamer
. Saarlaste Ühing Torontos korral­das
laupäeval, 6. jaaniiaril Eesti Ma­jas
KiiiJnlapäeva kokkutulckuv
tarnata pakasele ilmale täitusid saa­li
välisseinte suunas, reastatud lauad
viirnse kohani; Eesti Maja parkeeri-misplats
ei suutnud rnahutada peo-
'liste autosid,-vaid tuli otsida parki-
; misvõimalusi ümbruskonna täriava-
: Keil 7.45 ütles SÜT esimees Ä.
.Käärid peoHstele „Tere tulemist" ja
V. Gustavsoni orkester algas avaval-
..siga ,,Ma vaat'sin paadist kiikriga",
mis täitis saali keskossa jäetud ava­ra
tantsLipõranda tihedalt.
Vahatantsu muusika eest.hoolitses
: kolmemehe orkester:. U\ Sulg, L.
Riis ja ž^. Käärid.: '
Kavalise osa täitsid tdrontolastele
hästi tuhtud „Pösitiivsed mehed"
;(Aiar KivSlo, Mark Teose, Erik Teose
ja Hillar Tork) lauldes: „Positiivne
: laul", ;.; Karine: ..rand", ,.„Rändur';,
v.Roosi", Purjus isa",: „Mere armas,
tus".„Vänaiša 'kell", ja ,,Kikilips"
• ning. tormilise aplausi vaigistamiseks
tuli „Veel kord", mis osutus õliga tu-:
le kustutamiseks. '
Loterii korraldamine oli juhatuse-
-^1 iikme-Hilda Härm'i kätes ja hulgal,
peokülalistel :o]i õnne, et koju/viia
ilusaid esemeid. Rikkalik einelaud
aitas leea'endada kõhu' tühjust ja
baaris- oli külluses ..tujutostjät".
Teiste maakondade, esindajate ja kü­laliste
eest hoolitseti: eeskujulikult
saarlaste omase külalislahkusega.
Peagi, oli käes kesköö tund ja tuli
ütelda head aega peokorräldajatele
\-õttes kaasa meerdivad mälestused
•tujuküllasest õhtust. '
f^iiimntinfntiiniiiiiiiiitfiiisifnniHttiie^iiiiiisiininisiinissi
— im.
ciiiiiiiiiittiitiiiniiniiiiiiiiiiiiiitiiiipH
Saarlaste Ühingu
mees Ärni Käärid
mistas Ä. Reinsoo.
E. Teose la
gne esimees Kaalep Ots ja praegune esi-l
. „Säaremaa" taustal, mille vai-
„PositIivsed mehed''.A.. Kivilp, M. Teose,:
vFotö —'0. Haamer
See oli tõepk>olest otsekui tore kin­gitus
just õigel ajal paljudele meist
kui Kanada iminigratsiooniväravad
avanesid ja meie insenerikutsega
niehed Rootsis, Saksamaal ja n(iujal
Euroopas avastasid, et Kanad^ suur­firma
„Älcah" Montrealis vajab hui-gani
uuse insenere ja teisi tehnilisi
tööjõude oma laiendamisele k^an-datud
tehastevõrgu väljaeli|itaml-seks.
Järelepärimised Kanada saat­kondadest
andsid kinnitavaid teateid
ning algas kiire viisade hankimine
ja uue kodu leidmine Motitrealüs.
Selles äkilises kiiruse,
paistis, nagu oleks me kõik
ühel ja! samal teel; Inseneridele
tusid joonestajad ja terve rida meie
naispere hulgast sekretäride ülesan­netes,
ja sihtkohta Mo?itrealis pärale
jõudes ja orria [esimestel kokkutüle^
kutel kokku pjiutudes olune löusa
hämmastunud! „Kas need j on tõe­poolest
)tõik ,,Älcan'i' inunesed?" Ja
näis, et see oli tõepoolest nii...
;;-RING ÜN:TÄI§. . ^
. Ja nüüd veidi üle kolniekümne aas­ta
m6ö|düdes me oleme uuesti häm-.
mastu.se lävcl: „1Cas kõik need „A1-
V ca:n'i'' jjnimesed on läinud pensioni-
• le?" Ja!tõepopiest — see ring on täis
'Saarnas — sellest suurest tulijate
gaipist on nüüd tõepoolest \j^el ai­nult
kaks meest järele; jäänud! Ja
need kaks „noört" on August Mul­laste,
kes on tõusnudioma tippu „A1-
.can Givil Engineerinig" managerina,
ja insener Enn 'Kaarsop. Piiratud
ulatuses töötavad veel edasi jutoa re-tirement
ikka jõudnud insener Fröd
' Langvee ja nende ridade kirjutaja:
mõlemad nüüd konsultandi ülesan-neteš.
Ma'ei Õle inseneri elu^kutsega
ja ma sattusin ,Alcan EngiTieeringu"
seltskonda 15 aastat tagasi,lkui „kl-
-,oan" kutsus oma inseneeringu osa­konna
juures ellu , Aitan y Graphic
Services" oma .suureneva rakendus-kunsti
tarvidusel teenimiseks. Maan-duesin
seal oma kaaseestlase Eerik
Viirese .vahetalitusel.. Eerik Viires
oli silmapaistvate graafiliste annete
juures; nimetatud uue graafikaosä-konna
mänedzheriiks ja nagu kõik
arenes, ma olin õnnelik oma maan­dumisega
selles grupis. Ja ma: avas­tasin
üsna pea et „Alcan" on tõepoo­lest
selline, nagu „Alcani" juures ju­ba
mõni aasta varem töötanud kaas-eestla.
ne Mari Aser ,v^lcan-it" mulle
iseloomustas; ,Alcan" on alati olnud
õnnistatud intelligentse juhtkonna
poolest, osates jagada vaga sümpaat­set
koostööd kogu ,Alcan'i" pere va­hel,
kaasa;arvatud kõik meie iriime-sed.
Ühesõnaga —-need on alati olr
nud õiged inimesed omä õigel kohal!
Ja ma julgen uskuda, et kõikide
meie teistegi muljed i,Alcan'ist" on
samasugused.'
Olles me kõik nüüd jõudmas selle
ajaloolise etapi lõpukorrale ja vastu
uuele — seoses pensionileminekuga
— võibolla huvitab lugejaid nüüd
korra^ks lähemalt, kes on olnud selle
33 aasta jooksul selles ,Alcan'i"
kuulsas eesti grupis. Toome siin all­järgneva
nimekirja, lootes, et me po­le
kedagi sellest unustanud välja jät­mata.
Siin see nimekiri alfabeetili­ses
järjekorras: ,
Ado Anelin, Endel Arrx>, Henn Ar­vo,
Mari. Aser, Eduard Dryer, Vladi­mir
Ignatjev, Helmuth Jaaguste, Ar­nold
Jaansoo, Enn Kaarsoo, Truuta
Kaljuste, Arnold iKasak, Salme Kase,
Frieda Kasper, Leonid Kallas, Wilr
liam Kerson, Ragnar Kent,-Verner
Kulitiar, Ilmar Kurrusk, Nikolai
Korjus, F. M. Laansoo, Fred Langvee,
Amandus Lattik, Henno Lattik, Paul
Leithammel, Ilmar Martensj ReeH
Meristu, August Mullaste, Hugo Mu­ru,
Peeter Mä.nnistü, Arkadi Merilö,
Rein Mürk, Voldemar Niilend, Karl
Norak, Boris Paas, Karl Paulus, Va­leri
Paljner, Leo Padjus, Johan Pei»
ker, Karl Pringi,V iMartin Püüman,
Lembit Pütsep, Herbert Raud, E.
Reismaa,; Richard Ritsing, Eduard
Rägo, Albert Soosaar, Marje. Soorn,
Hans; Siriim, Toivo Sillaots, Kalju
Tammik, Ernst Tüvel; Matti jTiivel,
Taras Timtshenko, Ants Tõke, Eugen
I Ulk, Paul Urvandi, Paul Vanaveski,
Eerik Viires ja 'Peeter Viirman; - •
Nii see grupp/Ja heanqeel on esile
tõsta, et see' eestlaste grupp on „A1-:
can-is" Õigegi korduvalt kiitvat tä­helepanu
ja tunnustust leidnud. Mit­med
meist on juhtivatele kohtadele
tõusnud ja nimelt: insener Ernst Tü­vel
— „Soqjuse ja Ventilatsiooni
Osakonna" .mäned^zher, insener Au­gust
Mullaste ^ „Alcan Civil Engi-
.neering" osakonna mänedzher, inse­ner
Fred; Langvee. — „EIeetrical
Principal. Engineering" ülesannetes
ja Eerik Vüres — „Alcan Graphic
Services" inänedzher. : -.
•Meeleldi lisaks siia mõned nen­dest/
kes meie .endi erilise lugupida­mise
,,Äkani" juures olid ära teeni­nud.
Insener William Kerson, kes
Kanadas oli viibinod juba enne-sõja-aegsest
ajajärgus! peale ning tööta­nud
insenerina ,Alcan'i" juures aas­taid
— oli „41can'is" tuntud kui eest-lane
ja söet^ttu oli teda hakatud mä-nedzitiendi
poolt kut.šuma alati uute
eestlaste saabumisel tutvusLaniisele
ja; intervjue|rimisele: Pärides, kui­das
ta -hindt|3 uustulnukate taset, ta
vastanud vä| a kindlalt ja veenvalt*
„Miks te asjata aega kulutate küsi­misega
— nad on ju eestlased!" :
Väga lugupeetud olid samuti just
;,Alcan'i" juures oma tööd alustanud
Fred Langvee ja Albert Soosaar, kes
mõlemad oli eriti intensiivsed jätka­tes
pideva kontakti pidamist veel
ülemere asuvate kaaseestlastega-ja
informeerides neid pidevalt veel;Al-eani
juures saadaval olevate töövõi-
'Koosolekule eelnes hommikune
jumalateenistus armulauaga, õpeta­ja
Thomas Vaga oli selle sündmuse
puhul valinud jutluse aluseks teksti
Markuse evangeeliumi 1. peatükist
24. salmi. Ta tõi rohkeid näiteid aja­loost
ja elust, kuidas tänapäeva rü­ve
vaim püüab püha vaiihü eemale
suruda, et anda vaba voliL^ömja tah­tele,
küs on Kristus tihti ebasobiv
segaja jä mõtted ja meeled püüa­vad
töötada Kristuse koguduse vas­tu.'-'
.
Jumalateenistusele järgnes igapü-hapäövane
kohvilaud kiriku - naisrin-gi
korralduseL Samal ajal pidas ka
koguduse- naisring igakuise koosole­ku.
Pärast tunniajalist einetamist
vabatahtliku annetuse eest algas ko­guduse
aas tapeakoosolek täpselt kell
1.00 Eesti Kodu aulas. Koosoleku
avas koguduse esimees Lembit Püt­sep,
millele järgnes avapalvus õpeta­ja
Vagalt. Koos oli 71 koguduse lii-ge,
t nende hulgas ka käks lüget Vic-tõriast,
kus peetakse jumalateenis­tusi
iga kuu teisel pühapäeval. Koos­olekut
juhatas Lembit Pütsep ja pro-tokolHs
Hilda Joasalu.
ARUANDED . \
Aruanne koguduse õpetajalt di
esitatud võrdleva statistka näol vii­mase
kolme aasta kestel. Kogudu­ses
on 605 liiget, kes moodustavad
270 leibkonda. Aasta vältel ori risti­tud
4, leeritatüd 7, laulatatud 3 ja
maetud 9. Kuigi kirikuliste üldarv
(8172) oli aasta' jooksul vähenenud
180 võrraj oli armulauast osavõtjate
üldarv (672) tõusnud 61 võirra. Tuge­vat
kasvu näitas ka; inghskeelsetest
jumalateenistustest osavõtt. Samuti
oli aktüvsus silmapaistev koguduse
noorteringis, kus on energiliseks
eestvedajaks kadunud praost Piiri
poeg Paul Piir. . •
Pühapäevakooi tegutseb jumala*
teenistuste aja! kolme õpetajaga —
Valve Värtina, Paul .Piir ja Elsbeth
Piir. •
Tegevuse aruande esitas kogudu­se
esimees Lembit Pütsep. Sellest
selgus, et aasta jooksul on tehtud
palju korrastustÖöd'. EriHse projek­tina
õli' trükitud koguduse album,
müles on jäädvustatud koguduse
kroonika ikõrval ka kõikide leibkon-Üade
fotod. Kroonika koostas Felix
Väide ja lotode kogumist teostas El­len
Remnifel|. Samuti alustati kogudu­sele
büropruumide ehitamisega.
Naisriiigi tegevus Airi Vaga juh­timisel
õn eriÜselt huvitav. Peale iga-pühapäevaste
, kohvüõunäte, on. tra­ditsiooniks
kujunenud eeljõulused
kukliõhtud, kuHu iga külaline toob
kaasa endaküpsetatud kukleid. Õhtul
esinetakse, koduste talentidega, laul­dakse
jõululaule ja räägitakse lugu­sid/
nü nagu need kunagi kodumaal
ilusateks elamusteks kuijunesid. Kor­raldati
ka edukas näitemüük ja võeti
• osa sinodi naisorganisatsiooni koos­olekutest'.
Sünjuures tuleks rnärkida,
et Vancouveri Peetri koguduse juu­res
tegutsevad -ka diakonessid, kes
koostöös naisringiga külastavad hai­geid
ja-vanu,'hoolitsedes nende hea­olu,
meeleolu ja transpordi eest kui
vajadus tekib. Et võimaldada nen­dele
kodust miljööd, tuuakse nad va­nadekodudest
ja'• haiglatest liikmete
kodudesse tee ja kohvi pärastlõuna­le,
mis on vanade;le ja haigetele ol­nud
väga suureks elamuseks. Ainu­laadne
ettevõte, mida tuleks kind­lasti
eeskujuks sättida teistele kogu­dustele
ja ühiskondadele, eriti seal,
kus eestlasi on vähe. Va j adus. selli­se
teeninduse järgi on igal pool väga
suur. Elai;ne ju ajastul, kus vanemad
inimesed on isegi laste ;
maailma hoolitseda.
JUURDEEHITUS
Ehituskomitee teatas, et õpetaja
bürooruumi' juurdeehitamine ede­neb
hästi vihmale vaatamata. Linna­valitsuse
ametnike streigi tõttu ^in-nitati
plaanid alles 13. oktoobril jä
sellega jäi ehitamine vihmaperiopdi
sisse. Ehitamist juhib Rudolf Oll-jum,
ning töö tehakse vabatahtliku
jõuga. Seni on töötatud 541 mehe-tundi
ja juurdehitus ori katuse all
ja seinadki valmis.
Üldiselt läks aruannete kinnitami­ne
kiirelt, ainult rahade ümber tek­kis
elavamaid, sõnavõtte. Tulude-ku-lude
aruanne oU tasakaalustatud
:^151,560.8i. Kassa seis aasta lõpus
oli $80,118.78 sellest kuulus fondides­se
170,330.74, jättes jooksvateks ku­ludeks
kassa seisu 19788.44. Kinniš-
'ja vallasvarad ei olnud raamatupida­misse
sisse võetud ja sellega puu­dub
ka ametlik ülevaade Peetri ko-?
guduse tegelikust majanduslikust
olukorrast. Annetustest jumalatee­nistustel
kogunes aasta jooksul
147,542.29. Annetuste summa leib­konnalt
koikus 11.00 — 12699.00. Eel­arve
kinnitati kulude osas $56,300.00.
Eesti lipp heisatakse'
Toronto raekoja ees
Iga-aastase traditsiooni kohaselt
heisatakse Vabariigi aastapäeva pu­hul
Tororito Rekoja ees Eesti rah-vusHnn
ifPcVnädalal, 24. veebniaril
kell 12.30 päeval. Rahvuslipu heiska­miseks
saatis EKN Toronto linna­valitsusele
vastava avalduse, millele
juba palju aastaid on antud Imna^
valitsuse nõusolek. Eesti irahvuslipu
heiskamhie teostatakse väikese tse­remooniaga
ja paari sõnavõtuga lin.
navaiitsuse ja EKN esmdajate poolt.
Lipuheiskamise tseremoonia läbi­viimiseks
on oma kaasaW lubanud
ka Ontario parlamendi liige Tony
Ruprecht, kes selleks linnavolikogu
liikmena kaasa aitas paaril viimasel
aastal.
EKN palub Toronto eestlasi selle
rahvusliku ürituse läbiviimisest Va­bariigi
aastapäeval arvukalt osa võt­ta.
Avo Kittask ja Kalev
Estienne võil
esinevad vastuvõtul
Vabariigi aastapäeva puhul Eest­laste
Kesknõukogu Kanadas poolt
koos aupeakonsul I. Heinsooga Eesti
Majas korraldatav vastuvõtt väliskü­lalistele
toimub käesoleval aastal
reedel, 26. veebruaril algusega kell
8 õ. Vastuvõtule on kutsutud suure­mal
arvul väliskülalisi, konsulaar-korpuse
liikmeid, parlamendi jiik^
meid ja etniliste keskorganisatsioo­nide
esindajaid, ja on saabmiud juba
mitmeid teateid vastuvõtule tuleku­test.
On soovitav, et ka eesti selts-
Valimistel tekkis väike segadus - konna esindajaid vastuvõtust ai*vu-valimjiskomisjoni
poolt esitatud-kan­didaadid
keeldusid ja tehti väike va­heaeg.
Leiti aga kiiresti töötahtelisi
inimesi ja välimine viidj läbi ühel
häälel. Juhatus kujunes järgmiseks:
Lembit Pütsep — esimees, Johan Bi-lau
ja -Juhan Randsalu — abiesime-hed,
• Irene Olljum — kassapidaja;
Artur Treikelder — majanduslik sek­retär
ja Hilda Joasalu — kirjatoime­taja.
Nõukogusse kuuluvad veel: dr.
Maldus Marits, Paul Sander, Ellen
Remmel, Väino Veemees, Villem
Värtina, Teemu 'Rautiala, Tarmo
Viitre, Lydia Tuulit ja Arnold Napp.
Asemikuks Paul Piir. Revisjön-ko-misjoni
valiti Tarmo Viitre, Karl
Pae, Veera Õunpuu ja Voldemar
Tilk. Valimis^komisjoni. Rud9lf Oll­jum,
Evald Past ja Helma Joasalu.
Naisaringi esinaine on Airi Vaga,
sekretär — Helmi Tutti, diakonessi-de
juhataja — Katrin Marits ja pe-
• renaiste juht — Agnes Umelas. Kiri­ku
organistideks on: Suri Muna,
Tarmo Viitre ja Ülo Valdma.
Victorias on organistiks Rita Att-kalt
osa võtaks. Osavõtumaks eest­lastele
on $20 isikult ja osavõtust
palutakse teatada EICN büroole, tel.
465-2219, kuni esmaspäeva 22. veeb-ruarinj^.
Vastuvõtul esitavad kava oo-perisolist
Avo Kittask ja Kalev Es­tienne
võimlejad. EKN väliskülalis­te
vastuvõtuga alustatakse ka EKN
30. tegevusaasta tähistamist ja vas­tuvõtust
osavõtmine pakub hea või­maluse
Kanada poliitikategelastega
kohtumiseks.
Teadaan ne
Järjekordne klubi ikoosviibimine
toimub neljapäeval, 18. veebruaril
kell 2.30 Eesti Maja suures saalis,
millest klubi liikmeid ja külalisi pa­lume
osa võtta.
JUHATUS
ARSTID
CHIROPRACTOR
Tel: 4890562
. 212 Pinnlck Cr.;:
VASTU\^ÖTT KOKKULEPPEL
rot.
Köhal algatatud küsimuste hulgas
tehti teatavaks, et Kultuurring (Ka­nadas
on otsustanud pöörduda loõi-kide
Vancouveri eesti organisatsioo­nide
poole, et koguda 110,000.— suu­rune
summa-ja alustada Tartu Üli­kooli
350'aastapäeva mälestuseks §i-mön
Fraseri ülikooli juures eesti
ajalugu ja kultuuri tutvustav ing­liskeelne
kursuste seeria ja võimalu­se
korral ka eesti keele kursus.
Samut püüti leida lahendust, kui­das
saal s veenda kaasmaalasi, kes
ei kuulu} kogudusse, et kirik ei ole
mitte asitus, kus raha eest toimeta­takse
traditsioonilisi talitusi, nagu
matmine. Õpetaja Vaga reageeris
sellisele rahva arusaamisele kaunis
drastilisert, soovitades küsida mitte-liikmetelt
$500.00 matusetalituse
maksu. Need, kes nägid kirikut kui
kinnist „klubi", olid kohe sellega
nõus. Aga misjonitegevusega .meeles­tatud
liikmed leidsid, et kiriku üles­anne
on siiski ka misjonitöö levita­mine
nende hulgas, kes veel ei oska
ristikiriku osatähtsust inimelus hin­nata.
Soovitus matusetalituse mak'-
sustamiseks ei ole mitte rahakogu­mise
sihiga, vaid sihiga suunata ini­mesi
koguduse liikmeskonda, kus
need talitused on täiesti tasuta. Veel
soovitati vähendada igasugu tänapii-si,
mis sellel koosolelcul eriti tihedat
kasutamist leidsid.
Koosolek lõppes 'kell 3.30 lauluga
„Õnnista ja hoia".
V.J.
Id
maiuste üle. Selle tööga leidsid nad
ka',;Alcan'i" juhtkonna sügavat lugu­pidamist.
K •
Ja kõigds selles vaimus me oleme;
õnnelikudjpüüd 'jõudes oma ,;retire-mendi"
aji^jarku, jnautides edasi si-;
defneid „ÄlGain'iga" igaaastastel pi-^;
dulikkudel kokkutulekutel ning era­viisil
paljude „AItan'i§" leitud ini­mestega
kvaliteet materjalid
7 Rlverview Gardens (Bloor-Janc
SubwayStn.) Toronto, Ont. M6S 4E4
; TeL 41§/76?.953S
Rudi H. Schncider
itnogmafiliine Ring
alustab oma kevadperioodilist tege­vust
neljap., 11. 2. 1982 õhtulkell 6.30
Eesti Majas, klassiruum 12. Edaspi-dijjsed
tööõhtud toimuvad igal nel-jaip.
õhtul samal kellaajal nimetatud
kohas.
Esimesel kokkutulekul tutvustatak­se
Lääneranniku Eesti Päevadel Tai-mi-
Ene Möksi, poolt korraldatud me­nukal
näitusel tehtud diapositiivide-ga.
Näitus, käsitas rahv^usliku orna­mentika
kasutamist meeste ja naiste
igapäevastel ja peoriietusel.
Etnograafiline Rmg kui rahvusliku
ornamentika ja tarbekunstiga tege­lev
organisatsioon tahab ESTO 84-1
korraldada samasugust näitust, ning
on valmis andma igale soovijale nõu
ja mutreid, kes sellest näitusest soo­vib
oma riietusega osa võlla. Aeg on
riietuse valmistamisele juba mõtle­ma
hakata.
Kõik, ka väljastpoolt Ringi koos­seisu,
on kutsutud 11. veebr, diaposi­tiivide
näitusest osa võtma, et saa­da
üldpilti ja ideid kuidas riietuse
õmblemise ja kaunistamisega alata.
ETNOGRAAFIUNE RING
,^RAJALEIDJAD"
Rajaleidjate gaidlipkonna pidulik
Eesti Vabariigi aastapäeva aktus
koos tõotuse andmise ja sellele järg.
neva lauluvõistlusega toimub 20.
veebr, kell 2.30 Peetri kirikus ja all
saalis. Palvuse peab õp. Udo Peter-soo.
„Rajaleidjalel" algab samal päeval
ka uus aktsioon Kotkajärve „Uudis-maa
ostu toetamiseks. Nimelt — va-nemg,'
aidide rühm ,yVirmal^jsed" ja
,,Kuldring" alustavad pirukate küp­setamise
ja. müümisega. Emad on
lubanud kaasa aidata. Pirukaid küp­setatakse
,ka tellimiste peale.
Esimesi pirukaid saab maitsta
lauluvõistluse kohvilaua ajal. Oota­me
sõpru ja vanemaid meie piduli­kust
koosviibimisest suurearvuhselt
osa võtma. Pirukate küsimuses he­listada
„Virmaliste" juhile ngdr. Ma­ret
Lükile ja .Kuldringi" juhtidele
ngdr-d Ellen Allas tel. 463-2770 ja
Reet Marley tel. 690-0714.
.RAJALEIDJAD"