Meie Elu = Our life, February 11, 1982

              i l : :
4 •
f) 1982
- Ä e Elu" nr. (S'^ 1667) 1982 , FEBRUÄRV tt
ees
>hase]t
pu­ll
rah-linna-iliele
linna-islipu
k tse-
;a lin-poolt.
läbi-
Ibanud
Tony
Jikögu
Imasel
selle
5t Va­ka
võt-
Eest-
Eesti
|liskü-laastal
kell
isuure-lulaär-
Idilük-itsioo-juba
selts-arvu-eest-
/õtust
le, tel.
veeb-iva
00-
JV Es-lüialiso
EKM
la vas­ta
või-istega
)iniine
)ruaril
[.saalis,
isi pa-
JS
m
\ tege-
6.30
-daspi-il
nel-itatud
Jtatak-
?I Tai-id
me-liivide-orna-
I naiste
lusliku
tege-fO
84-1
ning
Iie nõu
ING
jidulik
aktus
järg.
.1 20.
ja ai!
Peter-lad
on
küp-haitsta
Oota-
[piduli-
'uliselt
|es he-
Ir. Mar
htid^le
1770 ja
AD"
va- I
ja
•m
jose saartele on„yäravaks" Lõima-
Ekvador, kes omab selle loodusparadiisi Vaikses Ookeanis.
; kaat Enn Alfred pid| ootama Torontos kahejksä kuud jar
sest Kilpkonnasaartele
— See tasus mul siiski a r a kuhja­ga,
- ütles ta reisimuljeid jagades.
Kuigi ma olen rännanud maailmas
palju ringi,^ on vaevalt'leida kohta
mis oma. ürgse puutumatu looduse
poolest pakuks midagi võrdset. Ja
, teel 'kaasus veel palju muud vaata-
: misväärset. ;
: ' . P A M Ä M A .KANAL-^ '. ' ,
I Veetee, mis 'Kesk-Ameeriika kitsa­imas
kohas -ühendab Atlandi ookea­ni
Vaikse ookeaniga on olnud seotud
poliitiliste võitluste ja majanduslike
skandaalidega, äga on ka omaaegne
iinsencrikunsti suursaavutus. Merest
; mereni of| kanal .50 km pikk,^osalt
;kaevaUid, inaasse. osalt- läfDides jä^
ivesid. Alustasime kanaÜsõitU Vaikse
ookeani poolt ja see kestis umbes 9
tundi, mis andis külalt aega selle
- pmapärase ^suursaavutuse tehnilis^
osa ja ajalooga tutvunemiseks. '
Juba aastal 1524 Hispaania kunin­gas
Charles V tegi korralduse sel­gitada
veetee võimalusi läbi Panama
rnaakitsuse, kuid alles enam kui
kolm sajandit hiljem alustasid tlööga
prantslased. Sdleks 1879 a, ^sutatud
kompanii läks aga kümme aastat
hil jem pankrotti suure skandaaliga.
. 1903. C rentis Panama'valitsus "USA­le
tähtajata kasutarhiseks /IOTO^^
• laiuse raaa-ala ja andis õiguse raja­da
seal. kanal. Esimene laevv läbis
kanali 1914 a., kuid üldiseks Hiklü-
; seks avati kanal 1920 a. Põhja vaik-.
sem laius on 91,5 m ja sügavus 13,5
m, mis võimaldab • läbipääsu suurtel
merelaevadel.
MURE VEE PÄRAST '
Huvitav on lüüsidest läbisõit Ku­na
kanal on osalt 25,9 m kprgem
'. ookeani keskmikest tasemest, tõste­takse
laev ülesrkolme paari lüü­sidega.
Selleks on vajalik tohutusuur
: ; kogus sisejärvede vett, sest kanal
. . oma • raLidkonstruktsiooni pärast ei
kannata soolvett. Iga kord kui laev.
läbib lüüsid tühjeneb mage vesi oo­keanidesse,
kuigi enamiku maad ka­tab
igihaljas mets ja kliima 09 niis­ke,
on vee pärast alaUhe mure ja se­da
kogutakse tammide tahšl kimst-hkeks
järvedeks. ÜSA, Ikes kuni vii­mase
ajani oh Panama kanäh ainu-.
omanilc, on a.idnud ära oma õigusi
ja 1979 aastal jõustus lefpingule mil­le
alusel 31. dets. 1999 läheb kanal
Panama riigile. "
Panama vabariik ei „la€na" oma
lippu mitte ainult maailmameredel
liikuvatele kaubalaevadele, mis või­maldab
neil rakendada odavamaid
palganorme itneeskonnale,. vaid on
kujunenud omamoodi „vabasada-maks".
Kogu .maailmast voolab sin­na
kokku kaupasid ilma tollita ja
müüakse siis edasi teistesseomaades-
, ,Äinul t Liibanonis olen ma näinud
nii odavaid hindasid kui Panamas.
Eriti_soodsad on kaamerate ja elekt­rooniliste
aparaatide hinnad, isegi
poole vähem kui Kanadas." '
Paljud kaubad lähevad edasi Para-
.guaisse ja teistesse Lõuna-Ameerika
riikidesse. USÄ mõju on Panama mar
janduselus suur ja kanalitsoon and­nud
tööd ja leiba paljujdele.
omapärane on Panama alg-elanike
elu saartel. Neist tuntum op.
San Blas saarestik kuhu viis meid
lennuk. Seal asuvad Cüna indiaanla­sed,
kelle esivanemad elasid ranni­kul
Mus maabusid liispäanlased.
Saarteli,-'neist paljud asustamata, po­le
loomastikku —-ei putukaid ega.
usse. Meretuultest jahendatüd troo­pilises
kliimas kasvavad kookospal-mid.
'Külaelanikud liiguvad kanuu­des
saarte vahel ja mandrile kus me­hed
töötavad maisiväljädel. Maa, ei
ole eraomand ja indiaanlastel on
omavalitsus, ;
Külailudus indiaanlaste
,,Meie teejuhiks oli peahku poeg.
Indiaanlased poseerisid heatahtli­kult
ja tegin seal mitu rulli fotosid",
ütles advokaat Enn Alfred.
Panamas. ..Foto — Enn
Foto — Enn Alfi^ed
Sl
Kuigi korduvalt on taotletud ^alti
rükide ^paigutamist USA maakaar-tidele"
iseseisvate riikidena on tu­lemused
iolnud kasinad, Alles paar
kuud tagasi, detsembri algul 1|981
andis „National Geographic Society"
välja uue maailmaatläse, kus iga
Balti riigi keskkohta .on suurelt ,mär=
gitud U . S . S . R . v ; ; ' V.
Kuna National GeographiJ: Society
on kõige tähtsam kaartide koostaja
ÜSA valitsusele, kirjutas: endine ^
Ameerika kaubalaeva - navigatsiooni-ohvitserÖsGar
Toompuu Torontost
protestikirja kaardi tegijatele võttes
aluseks, et UvSA valitsus tünnüsta^b
jatkuvalf Eesti, Lati ja Leedu Vaba-riikidp
iseseisvust. ^ r
Äsja saabuntid National Geograp­hic
Society vastuses üteldakse, et^
ühingu põhi tika on näidata ^maa-kaartidel
kogu maailma ulatuses te-gehkku
olukorda ning tuua piire ja
nimesid nagu tunnustai^ad selle geo­graaf
üise piirkonna haldajkd. Kirj as
üteldakse, et ainult sel vnsü saavad
nad toota tõsioludele vastavaid maa-karte,
mis :omaVad toelise .teatmie'al-lika
väärtuse. See ei tähenda, et ole­me
tundetud sealses piirkqnnas elu­nevate
inimeste olukorra osas, kuid
kahtleme kas teenime kellegi huvisid
kui annaksime oma maakaartide ka­sutajatele
midagi muud kui realist­liku
pildi. : • •/
teatavasti USA valitsus tunnustab
Balti Vabariike „de jure" (õigusli-kult).
ja sellistena peaks need olema
märgitud ka maakaartidel; Kaardi-tegija
on aluseks võtnud tegeliku
(„de facto") olukorra õigusliku alu­sega
arvestamata.
Oscar Toompuu ütleb, et USA va-litsus
ei saa ette kirjutada mida era-kompaniid
oma kaartidel märgivad,
mis;lähövad laiali üle maaihna, ku­na
valitsuse väljaanded, vaevalt puu­tuvad
kehegl eraisiku-silma. Eestla­sed
peaks rohkem protesteerima
kaardi tegijate mstu, sest erafirma­del
on see äriaši ja jxiiked protesti­kirjad
annaks positiivseid tulemusi.
Toronto Eesti Aiandusklubi pidas
Toronto Eesti Majas aastakoosole­ku.
Avasõnas esimees. M. Ltoik tegi
teatavaks õunasortide ippramise
võistluse tulemused. Auhihiad olid
'M.. •Lepik'u Hillside Land|caping'u
poolt. Esimene oli E. Tamniisto^ tei­ne
Hilja Enno ja kolmas Pauline
Mätas. ,
Koosoleku juhatajaks valiti E. Kuu­ris
j ja protokollijaks Maimu Usin.
Leinaseisakuga mälestati, lahkunud
aiaiiduseriteadlast ja auliiget Arvid
5'i ja.liiget Karl Mölder'i.
Estonia koori juht dr. Roman Toil
on.koostanud oma koori esinemise
kava kindla ja selge põhimõtte alur
sel: meie aastapäeva aktusel esinegu
eesti muusikakultuuri kvaliteet. Sa­mal
ajal toetagu see kava omaloo^
mingut nii ulatuslikult kui võimalik.
Nõnda ongi Estonia koori kava
l^ujundatud omaloominguhselt ühelt
ja üle-maailmhselt aktsepteeritud
helitöödest teiselt poolt.
Helitööde autorid, keda Vabariigi
aastapäeva kavas rakendatakse ela­vad
kõik Torontos, meie eneste kes­kel.
Nendeks on Lembit Avesson,;
Kaljo Raid ja Roman Toi.
Lembit Aves^onilt esitatakse Esto­nia
koori ettökahdes suurt menu
teeninud loodude ilu imetlev madri-gaal
„Jarv". Pajjude, eriti Toi. koo-,
ride kavade kaudu tuttavaks saanud
Kaljo Raidi vairhukate (ja niuusikali-selt
võluvate rahvalaulude seadete
hulgast esitatakse 1960. a^sta Eesti
Päevade Laulupeo, kavasse (Toi
poolt) paigutatud „0h mina väike
mehekene".
Enda loomingut puudutab Toi ai­nult
Torontos elava kirjanik Arved
Viirlaidi luulele -loodud eestlaste elu­õigust
nõudvate .lauludega.
Nendest teine, lühikantaat„Sina
suudad", oli ESTO '80 'Laulupeo ka­vas
kõikide Põhja-Ameerika eestlas­te
laulutervitusena nii ESTO '80-le
kui Laulupeole. iSelle teose iesitami-sest
Stokholmis võttis osa 16 koori
laiast maailmast. •
Selle helitöö kaudu jõuab nüüd
Ülemaailmsete Eesti Päevade vaim­sus
ja tuletungal Torontosse juba
eelseisval Eesti Vabariigi aastapäeva
aktusel. Lühikantaadi ettekandmise,
le aitavad sooloülesannetes kaasa
veel Avo' Kittask; ja Andres Raud^
sepp — mõlemad esinesid samas
ülesandes ka Stokholmis. Ühe saat-jana
teeb kaasa ved Charles.Kipper,
kes Stokholmiski oli kogu lauluter-vituse
„orikestriks".
ELU" asutas EesU ühiskond
ja seisab eesti ühiskonns teenlstu-
Tegevusaruande ja tegevuskava
kandis ette esimees My Lepik ja ra­halise
aruande koos eelarvega jM.
Joasaare/ .Liikmemaksuks otsustati
viis dollarit aastas. Aruanded^ ja te­gevuskava
võeti vastu ühel häälel.
Lähemas tegevuskavas on Lia jä
Erik Hess'ide loeng toahlledest 25.
veebruarü ja 25. märtsil demonstree­rib
õie Kuris lõkelillede kasuta­mist,
aprilhs laudkonnavestlusel M.
Lepik demonstreerib Väikese kasvu­hoone
ehitamist. Täphe suvine ja sü­gisene
kava> selgub hiljem.
Juhltusse valiti L Hion, Leida Ho-mits,
M. Joasaare, K., Jõksi, E. Kuris,
M. Löpik, L Oinus, L Äoand, E;
Tammistb ja Maimu Usin. Revisjo­nikomisjon
moodustati koosseisus J/
Anton,, E; Hallas ja Elsa Vellner.
A. Irs teatas kaasagronomi ja bo­taaniku
Ä. Tamkalu kohta ilmunud
raamatust. Raamatu pealkirjaks on
^Aleksander. Tamsalu 1897—1960 A
Sotanist in Exile". Raamatu on kir­jastanud
Hamiltoni Botaanika-aed,
kus A, Tamsalu töötas, mida on või-mahk
sealt osta, võib ka A.Trs'i kau­du
tellida. Raamatu hinnaks on |4.50.
informeeris esmakordselt
niüügil olevast. . kartuli-seemhetest
(30—40 seemet pakis). Esialgul müü­vad
seda ainult paar seemneäri.
Müüdava sordi nimeks on Explorer, •
Pärast kohvivaheaega näitas Mai-rnü
Usin valguspilte suvisest mat­kast
Seattle'!, Vancouveri, Victoi^ias^
ja seals asuvasse kuulsasse But-chard
Garden'i j.m. ^
Lõppsõnas M. Lepik tänas pere-naisi
kohvilaua eest, mida edukalt
oHd teinud Leida Homits, Elsa Vell­ner
ja M^mu Usin. .
Andre
IPIka teekonna Austraaliasse külalisetendusteks sealsetele Eesti Päeva­dele
Melboumels ning hiljem Sydneys ja Vancöuveris teostas hiljuti Ka­nada
Eesti Teater. Teatri kavas öll August Galliti 90. sünniaasta tähista­miseks
sõnalis-muusikaline põimik ,^e tõuseme jälle!" ning R. Andre dra-matiseerkg
«Leegitsev süda". Kaastegevad olid näitejuht Rein Andre, Val­ve
Andre, sopran Tamara Morheim Ja Rein Andre jun. Lavapilt oli Arthur
tütre Sirje ning poeg Matiga. Esine­jaid
veel Canberrast j.m.—- Hea^
tujuline teadustaja on S\'en Kiviväli.
. JUMALATEENISTUS
.-^w . . ..
On' pühapäev. — Kalender näitab
27. dets, 198L Kirikulised aga, kes
arvukalt tõttavad pühakoja poole,
kannavad õhukesi suveriideid: Aust­raalias
on ju praegu südasuvi! Üld­pilt
on shski täiesti erinev ümbruse
teiste kirikulistega võrredes, sest ai­nult
ühte pühakotta ruttavad sel
päeval pikki värvilisi seelikuid ning
tikitud pluuse kandvad eesti rahva­riietes
nägusad, naised ja neiud.
Piduliku jumalateenistuse meele-
' olu varjutab teadmine, et selle or­ganiseerija,
õpetaja Aadu Meeksi on
haige ning ei saa selle tõttu meiega
sel pidupäeval viibida. Praost Einar
Kiviste peab rahvuslik-usulise hin»
gestatud jutluse.
•Eestil Meeskoor Austraalias,
Ühendsegakoor, Sydney Eesti Seltsi
Naiskoor ,.Leelö", sopranid Anne
• Langston Uus-Meremaalt, • Karin
Adamson Melbourne'ist ning Saima
Riner orelil kaunistavad meeltülen­davat
pidulikku kontsert-jumalatee-nistust.
Lõpetame hümniga.
Kirikust liigume rongkäigus Haw-thorn
raekotta. Kahjuks puudub or-kestier
nfng meid tutvu|sta id sil«)
did. Sini-must-valged lipud ent leh­vivad
an^ukalt tuules' ja meile endije
on see võimas ning ülendav elamus.
EESTI PÄEVADE AVAMINE
Ametlikuks ava-aktuseks koonda­takse
lavale üle'kahe tosina organi­satsioone
sümboliseerivate emblee­midega
rahvuslipu. Parajasti on kö­hale
jõudnud ka Ülemaailmse Eesli
Kesknõukogu esimees j Lembit SaA'i
New Yorgist, Eesti Päevade Üldjulit
Evald Mõisa tervitab inglise keeles,
avaldajles erilist tänu ja teretule­mast
laugetele külahstele ülemere-maadelt
ning selgitades ülevaatukult
meie rahva saatust. Edasi, eesti kee­les
XI Eesti Päevade Üldtoimkon-na
nimel kinnitab ta meie ühtekuu­luvust,
mida näitab seegi asjaolu,
et osalejiid on tulnud Rootsist, Ing­lismaalt
^Saksamaalt, USA-st, Kana-
• dast, Lõunja-^Amedrikast,, Übs-Mere-»
maalt, Aasiast ning isegi kodumaalt.
— „Eesti Päevad ühendagu meid
ning andku jõudu ja julgust!" —
Järgnevad lauluettekanded ja dek­lamatsioonid.
Sopran Tamara Nor-hemr
on külalisesineja ning võidab
kuulajate sooja poolehoiu.
,^Eesti süda tuksus Melbourne'is"
— nii kirjutas Tiiu Kroh 9 .aastat
tagasi. ,,Meie| Kodus", kui Austraaha
Eesti Päevi toogi kord Melbourne'is
peeti. Sama kinnitab Tiiu Kroll-Sim-mul
ka XI Eesti Päevade avamisel,
tuues tervitusi Sydney Eesti Seltsi
esinaisena ning Austraalia eesti aja­lehe
„Meie Kodu" peatoimetajana.
Ta loodab, et kunagi ka Ülemaailm­sed
-Eesti" Päevad süski Austraalias
toimuvad. Seda lootust jagavad pal­jud
teisedki. — Austraalia Eesti
'Seltside Liidu esimees Raivo Kala-,
mäe kuulutab XI Eesti Päevad ava­tuks
koos EP märgi kinnitamisega
Meil kõigil on ^es ligi 900 km matk
Eesti Päevadele Melbourne'!. Tore ja
tujuküllane eelmäng 'Eesti Päevadfe-^-
le.-^- •,' ; • '
Rongi teenistujad on otsustanud
reisijatele pakkuda tõelist „pühade-'
meeleolu". Restoranvagunis on suu­red
sildid akendel: „RjOomsaid jõu­le!'
ja ,;Me armastame-teid kõiki!"
Ettekandjatel on peas rohelistest
paperribadest parukad, kõrvades
ripuvad jõulupuu-ehted, säravad hn>
did^paelad üle riietuse. Nemad on
,,jõulupuud" ja meiegi peaksüne vist
kaasa lööma trummide ja löökpilli­de
käramuusikale.
Hiilime vaikselt tagasi oma vagu­nisse.
Teel hõikab ent keegi sulasel­ges
eesti keeles: „Tere, hr. Andre!"
Hüüdjaks osutub Silvia Silveus, kel­lega
olime tutvunud juba 1975. aas­tal
Stockholmis. Eluneb nüüd Syd­neys
ning on oma tütre Ingrid'i'ga
teel Melbourne'!. Kohtume luuest!
seal ning hiljem veel iMetsaülikoohs-
VICTORIA OSARIIGI PEALINN
Laiad tänavad, põlispuud, hooli­kalt
pügatud muru, M i — näib, na­gu
oleiks aiandus-arhitekt kavanda­nud
linna. Kultuurne, kuid ei puudu
ka „patupesad" nagu kõigis suurlin­nades
Suvine, aastavahetuse tempe­ratuur
on tavalist! 25—35 °C. Aasta­aegade
vahetus on siin siiski märga-
• tav."
Kohtume omadega hotell „Victo-rias",
mis me!le(ja paljudele teistele
Eesti Päevade külalistele ön varu­tud
peatoimkonna poolt. Hotell on
südaHnnas, jaMtuskäigu kaugusel
äridest, jaamadest, trammipeatus­test
jne. Et meid nn üllatavalt palju
on, siis see enam ei üllatagi, kui ko­ridorides,
tõstukites ning hotelli
ümbruse tänavailgi aeva eesti keelt
kuuleme. Meenub Baltimore. —
Melbourne'! vanad trammid peak­sid
kohalike elanike arvates juba
ammu muinsuskaitse all olema, kuid
turistidele pakuvad nad, nagu San
Franciscoski, lõbusat kõneainet nüig
mõnusat raputust. Trammides, teel
Eesti Maja poole, kohtame al'at! eest­lasi.
Ükskord on need kaasmaalased
Saksamaalt, teine kord on meie sõi-dukaaslasteks
prof. Kalev Kniup
abikaasa Astri.diga ning nendega
koos Pearu Terts — kõik Tasmaa-niast.
Prof. Kruup on Tasmaania
ülikoolis pstühholoogia professoriks.
Tal on kaasas ning saame meiegi
ajakirja ,,Baltic News", mis ilmub
eestlaste, lätlaste ja leedulaste ühise
vabadus-võitluse sõnarelvana neh
korda aastas Hobartis, Tasmaanias.
EESTI MMÄ
Esimene külastus Melbourne'is on
meü muidugi Eesti Päevade ,^peakor­terisse"
— Eesti Majja.
1971. a. ostsid Melbourne'i eestla­sed
tühija kinohoone ja kujundasid
ning sisustasid selle vastavalt meie^
ühiskonna vajadustele. - Maja on^
avar, suure rõdu ja lavaga. Saali kõr­gus
vastab kolmeikorruselise maja
mõõtmetele. Akustika on hea. Ruu­mid
bn dekoreeritud suurte madal­reljeef
ide, pannoode ja maalidega
kunstnik Gunnar Neeme teostuses.
Kõik kõrvalruumid on hea pinnajao^
tusega, otstarbekad ja mugavad.
Eesti Majas leiame veel Nina Ots-
Rätsepa ornamente jä Thomas Rosš--
mani puusse lõigatud vappe.
Meid võtab vastu Eesti Päevade
üldjuht Evald Mõisa — heatujuline,
rahuijik,; .f|iidHkul't ,,/o5ukörra pere­mees",
nagu polekski tal kukil tuhat
tööd ja tegemist. Meie omalt poolt
lisame kohe oma probleemidepanu-se.
Proovid? Koht?. Aeg? Mööbel,
rekvisiidid, valgustus, klaverisaatja
jne. jne. —
yjKüllap leiame lahenduse igale
murele. No worries!"
Evald Mõisa jagab meile veel välja
kavaraamatud, EP rinnamärgid ning
priiipääsmed kõigüe Eesti Päevade
üritustele, mis kõdk kokku on algu­seks
enam kui teadnuks oodata.
Lahkume heade esimeste muljete­ga.
Hotellis lööme mööbli kõige suu­remas
toas ühte nurka ning viima-ed
vimibstlüsproov õivdi vadtlaaä
sed viimistlusproovid võivad alata!
It^lfe.
Järgnevalt teitvitab Rlein Andre
Kanada eestlaskonna, aupeakonsul
Ilmar Heinsoo ning järgmise ESTO
juhtkonna poolt, eesotsas esimees
Toomas Metsalaga. Kanada eestla­sed
ootavad järjekordselt külla kaas-eestlasi
ligidalt ja kaugelt, et ühes­koos
kinnitada truudust meie kodu­maale,
oma keelele ja kultuurile ning
lõkkel hoida meie jakkamatul vaba-dustaotluste
tuld;
Edasi tervitused Londonist, Inglis­maalt
ning Adelaide'ist — seal toi­muvad
järgmised Austraalia Eesti
Päevad—; Ülem'aailmse Eesti Kesk­nõukogu
peolt esimees Lembit Sa­vi;
Eesti Rahvuskomitee poolt Ur­mas
Kärner New Yorgist j.t. —
„Hoiame ühte nagu mesilaspere!
Eesti süda tuksub jälle Melbourne'-
is!"'
(Järgneb)
Laupäeva õhtul, 2$. dets. oleme
kutsutud Sõprusõhtule.
See üritus osutub tõehseks sdpru°
se õhtuks: kohtumine endiste ning
arvukate heade uute sõprade leidmi­se
õhtu. õhtusöök toimub Chaucer's
aiarestorani avaras, elegantses saa­lis,
kroonlühtrite, valgekinnastatud
teeninduse, heakvaliteedüise toidu ja
jookidega. Meeleolu on kõikidel hea
ja ülev; Kava on valitud sobivalt
õhtu meeleolule. Ü i l a t f Ä a ^ Ä^
on lEll^^fäbur ja Ü i ^ ^ Ä Ž ^
USA-st. ning Melbourne'i oma „tõm-
Vilma ja Sven Kivivälid
lopran Anadie Allik
LAULU SINUST,
KODUMAA...
iAlALE LAULAN
heliplaat $7.50, postiga tellides
pluss saatekulu $1.50
[püügil ..Meie Elu" talituses
Ave* Tofoiito, Ont.