Meie Elu = Our life, October 15, 1981

              • /
U U S koossei
„Meie ESu"iir. 39 (1650) 1981
tuleb kokku
Toronto Eesti Segakoori juhatus,
marifc, Alfred Kelder— esimees, Uno Kook
bei, Linda Järvalt. Seisavad: Erik Mesikäpp,
bül, Aksel Mürk. h
: Kristin
ijuht.NellyHu.
Vaike Kivi, Väino Si-
Foto — 0. Haamer
!4.;oktoobril tähistab Toronto Ees­ti
Segakoor oma 30. aastapäeva.
Kolm aastakümmet on olnud tege-vusröhke
ja viljakas aeg koorilaulu
põllul Käesolevad read saavad väi-jendada
ainult lühidalt suure koori
nutmepalgelist tegevust. Kas asuta­jad
liikmedki võisid funata, milli­seks
kujuneb kooiü ,osa eesti ühis­konna
teenimisel. Tänapäeval aga
võime vaadata tagasi rahuldustunde­ga
tehtud tööle.
Loomulikult. oli koori\ algüseajastu
tagasihoidlik nagu : algus ik!ka. Esi­mene
suurem üritus toimus 19. dets,.
1953. a. vaimuliku kontserdina-Lem­bit
Avessoni juhtimisel, millega koor
astus kontsertkooride. ridadesse.. : •
Edaspidine koori; tegevus on ku­jundanud
koon llosatäbtsuse eesti
ühiskonnas üheks iseendast mõiste­tavaks
plenjuseks. T.E. Segakoor ,ori
esinenud'. lugematutel ralhvusliker
sündmustel; olgu need aktused, ju­malateenistused,
laulupaevaci.E. Päe­vad,,
kontserdid :-iseseivalt ja koos
: t eJ s te muus ikai is te organisatsioonide^
ga:nii Torontos, kui. ka väijäšpool To­rontot,
ja Kanadat.
nes koor iseseisvalt ja ka ühendkoori
koosseisus. Sealt toi koor kaasa tuge­va
tunnustuse ja toredaid muljeid.;
Toronto E.SegakocIri osa suurüri­tustel
bn olnud väga tõhus. Eks ju.
koori panus nieie Põhja-Ameerika
laulupaevade tekkeloos on. määrava.,
tähtsusega. Koori lauljaskond.on si­hiteadlikult
osa .võtnud suurüritus­test
ja tänapäevani nendele üritus­tele
välja läinüdl lihvitud ja küpse
koorinavmoodustades sageli ühend­kooride
põhtlise'tuurria. See on. kõik
võimalik ;o]nud]auljaskonna ohvri-meelsusele'
^ja-valmisolekule; toetu­des.
Kas oleks ;võimalik panna kirja
kulutatud aega oma igapäevase tÖö
kõrval; kokkutulekuteks proovidele,
maha.sõidetud rniilide; arv, riietuse
kulu ja isiklikku majanduslikku kulu
pikemateks kontsertmatkadeks. Näeb
ju. publik kobri; laval ja kuuleb ta
laulu. Kontserdi ettevalmistuseks töö
aga jääb eesriide, tah^ ja lauljaskon-na
enda: teada. ^
; Kontsertosas ori koorile ..tuttavad
.arvukad kontsertsaalid Massey. Hall'-
iga eesotsas. New Yorkis on koori lau
luhelid kõlanud Lincoln; Center'is.
• Laulupidudest ja E. ^Päevadest on
koor osa võtnud kõikidest neisf üri­tusist;
Viimasena .tuleb nimetada
koori laulumatka läänerannikule, kus
koor,^ luures koosseisus esines Vän-couveris
ja Seattle's. §eattle's toimu­nud
Lääneranniku Eesti Päevadel esi-
; Koori repertuaar on suuremas ena­muses
rahvuslik. Eesti laul on esma-järgulisena
tähtis, kuigi on lauldud
ka rahvüsvahehst kava. Ka uusloo­mingul
on olnud küllaltki kaaluv o,sa.
Peamiselt on kasutatud • väljakpool
kodumaad tegelevate autorite töid,
kus mõnigi helitöö, on esiettekande;
leidnud t.E^ Segakoori poolt ette
kantuna. .
Koor mitme suurvormi ettekand­misel
on koos töötanud :Rochesteri
Ülikooli Sümfooniaorkestriga, samu­ti
ka vähemate koosseisudega. Toron­to
sümfoonia, orkestri, Ghicagqjü.
New Yorki sümfoonia orkestrite
koosseisudest.
Torontos ori koor korduvalt esine­nud
kontsertideL ja aktustel koos
„Estoniä" orkestriga. ;
Peale ülalliimetatute on koor ette
kannud ka episoodi Artur Lemba oo­perist
„Kalmuneid", mis leidis- rah­varohket
osavõttu.
Koori koritsertidel õn oma panuse
annud suur osa meie tuntud soliste:
Helmi Betlem, Dagmar JCpkker, Jüri
;Täht, Aarne Viisimaa, Avo Kittask,.
Evi Liivak j.t. ; .
; Koori pingelise töö on kännud oma
õlgadel mitmed koorijuhid . kolme
aastakümne vältel. 1951. a. kuni 1957.
aastani oli kooril neli juhti: Mahta
Söödor, Lembit Avesson, Eduard
Tobreiuts ja 'Udo Kasemets. 1957. a.
asus (koorijuhi kohale Roman Toi^
kes juhatas koori 16 aastat. Tema
juhtimise all kujunes koorist tugeva-tasemeline
kontšertkoor, • milline
koos oma juhiga aluse pani mitmele-'
gi; suurüritusele meie ühiskonnas.
Roman Toi siirdus 1973. a.; jõulu-paiku
täiendusõpingutere Europpas-se:
Tema järglaseks kutsuti kooriju­hiks
Uno; Kook, kes koori tööd on
edukalt edasi viinud. Koos „Estonia"
orkestriga j on koor ü. Koök'i- juha­tusel
esinenud mitmel suurkontserdil,
ja laulupidudel. ^ :
Koor tähistab oma 30. aastapäeva
; piduliku aktusega' pühapäeval, 18.
okt; Eesti Majas algusega kell 14.00. :
Laup., 31. okt. s.a. toimub koori 30.
aastapäevaball Prince HotelH. mu-
• -mes..:,-..
Toronto Eesti Segakoor tahab 'edas­pidigi
.teenida eesti ühiskonda; laul­da
enestele ja teistele rõõmuks, nagu
see kokku on voetud koori mottos:,
;"„Me laulust ja töödest tõuseb ja elab
vabade eestlaste maa!": •
^Rajaleidjate" lipkonna aVakoon-dus.
toimus 8. okt, õhtul Peetri kiriku
saalis.' Koondus algas^ lipp^^e sisse-roomisega
j ä küünalde süütamisega. -
õpetaja O.vPuhm pidas- südamliku
palviise. Gaidide Maleva poolt ten'i-tas
maleva juht ngdr. Xiia Kütt,
„Põhjala Tütarde" lipkon^^i^ellakes-te
poolt nende juht ngdr. Astrid JõW.
Lipkonna vanem gdr. Ene Runge
tutvustas osavõtjatele lipi^Qiina uut
juhti ngdr. Ingrid Kütt'i. Ingrid käib
teist aastat Toronto ülikoolis jü õpib
arhitektuuri.; Senine liplvonna juht:
ngdr. Rita Valter abiellus 3. o^^-
nškm. Toomas Kütti'ga ja on nüüd
Rita. Kütti. Nad asusid elama Olta-wasse,^
•.
Lipkonna juhtkogu on kujunenud
järgmiseks: auvanemad gdr. Klaudia ;
Voiko ja pr. Meli-Anh Tanner, vanem
gdr. Ene Runge, juht ngdr.' Ingrid
Kütt, abid gdr. Ene Lüdig ja ngdr.
Susan Vanaselja, sekretär'^sdr. Kat­rin
Kütti, laekur ngdr. Ilme^Paar. ,
Hellakeste pere „Sädemed'' juht
E-gd. Sirje Järvel, abid E-gd.Helen-
Sadul ja Marikar. Tamm. ^TuUhn;
nud" gaidiöihm vanem gdr. Ene Lü-^
di^,.juht;Karin.Raus; Karin tuli To­rontosse
ülikooli Baltimore'st ja on,
1 j, gaid, abijuht Vivian Oder.'
ged" salgajuht Kristi Lüdig, abi Tii­na
Sermat. „SiniIilled" salgajuht Ly­dia
Van Der Veen, abijuht MariAnn
Kängsepp. Salgajuhid on'ühtlasi ka
rühma abijuhid. Vanemgaidide mhm
„Virmahsed" vanem gdr. Sušan Va­naselja,
juht ngdr. Maret Liik, abi­juht
;A^ivian Birk., ,,Kuldring" juht
ngdr. Reet Vahaselja-Marley, abi
ngdr. Ellen Allas. „Küldring" on nen­de
gaidide jä juhtide üksus, kes ot­sesest
tööst osa võtta ei saa, kuid
soovivad siiski dipkonda; ja gaidide
perre kuuluda.
Võeti vastu uusi heilakesi. Senis­test
hellakestest läksid gaidideks Lei­li
Lukas, . E r i k a Meipoom,; Kadri
Sepp, Liisa Soots. ja Karina Tamm.
Gaididest läksid vanemgaidideks Ma-
.rika Tamm, Tiina Sermat ja Kristi
. Lüdig, kuid nema*d jäid ka juhiidena
gaidide ja hellakeste'juurde.
• Lipkonna korralised töökoondused
algavad laup., 17.' okt. kella lö—12-ni
.igal laupäeval Peetri kiriku ruumes,
-Palume kõiki neid, kes, seekord ei
saanud ävaköosolekule tulla, samuti
• neid,; kes soovivad hellakesteks as­tuda,
siis kohale ilmuda.;
:„Rajaleidja;te" 'lipkonna talgud toi­muvad
17-:-18. okt.' Kotkajärvel, kust
EKM juhatuse' etteps.neku! on Va­limiste
Peakomitee kutsunud E KM
uue koosseisu esimese üldkoosoleku
kokku Torontos laupäevaks, 24. ok­toobris
kell 10 hom.;EKN üldkoos­olek
peetakse Eesti Maja keskmises
saalis. Koosolek algab palvusega,
mille peab õp. A. Taul. Järgneb Vali­miste
Peakomitee teadaanne ja koos­oleku
rakendamine Valimiste Peako­mitee
esimehe E.Soometi poolt. Eda­si
on päevakorras aupeakonsul I.
Heinsoo tervitus, 1980/81. a. tegevus»
aasta aruanded. Laas Leivati ettekan­ne
EKM tegevuse sihtidest, ülesan­deist
ja organisatsioonist, 1981/82. a.
tegevuskava fa eelarvey välimised põ­hikirja
järgi ja koosolekul algatatud
küsimused^
Sama päeva õhtul, algusega
6.30 peetakse Eesti Majas EKN l i i k o
mete tutvumisõhtu.
Mosemarie Lindau esitab EKK kontserdil 18. oktoobril Mee-ryDevergnase
luuletsükli„Le chant de la Pitie" (,;Laül ha-lastusest'')
mis viisistatud Peeter Tanimearu poolt.
pälurne lastevanemaid tungiVAi^i osa
võtta. Kavas on ,,Rajatare,". valis-.
;seinte värvimine .ja tare ümbruse
korrastamine. Samutipeab lipkond
tema; hooleks määratud hellakeste ja;
juhtide laagriväljakud, pesumaja ja
Väljakäigu talvekordapanema. Vaja­lik
materjal oii olemas.
Talgulistel palutakse registreerida;'
;škm.;Egbert Runge tek 4 3 8 r 6 5 0 ö \^õi
Hpkonna juhile tel 8 8 9 - 1 0 6 3 , või liht­salt
antud päevadel Kotkajärvele il­muda.-
' '• •
Toronto eesti organisatsioonide
1982/1983 ürituškalendri koostamise
koosolek toimub neljapäeval, 22, ok­toobril
kell 7 õhtul Eesti Maja noor-teruumis.
Palume organisatsioone
kuni kahe esindajaga osa võtta.
A/S EESTI MAJA TORONTOS
RIPPUVAD L A E D J A V A H E S E I N AD
6016 Y O N G E - S T . / W I L L O W D A LE
24--2§ Howard Ave, Toronto, Ont.
FÄRANBAMIME ^ .TÄIELIK;M00T0R1 JA TEISTE
MEHAANIKA TÖÖDE PARANDUS ^VÄRVIMINE TUNE-UPS
ÄRAyEDÜ Lic. Mehaanik SõbraUk teenindus Ja-nõuanne
l^tsos Brothers & Assodate
,JVIEIE ELU" on asunud oma jär^
jekordse: ,• KÄLENDRI-TÄHTRAA-MATU
koostamisele 1982. aastaks.
Kuna; ,MEIE ELU" KALENDER-T
Ä H T R A A M A T on organisatsioo­nidele
ja ,JVSeieEki^' laialdasele
lugejaskonnale asendamatuks kä­siraamatuks
üle kqgü vaba maail­ma
asuvate eesti organisatsiooni­de
kohta, siis on oluline, et Täht­raamatus
oleksid organisatsiooni^
de täielikud õiged aadressid.
Organisatsioonide praeguste õige
te aadresside saamiseks palutalc-se
kõiki eesti organisatsioone Ka­nadas
ja mujal saata oma täpsed
aadressid Post Codeü äramärkimi­sega
„Meie EluW HILJEMALT
1. / N O V E M B R I K S ; s.a. aadressil:'
Eesti Kirjanduse Sõbrad korralda­vad
Toronto Ülikoolis, Hart' House
'MusicRoom'is, muusika- ja luuleõh­tu
kus helilooja Kaljo Raid ja luule­taja
Urve Karuks esitavad oma loo­mingut
Õhtu toimub Toronto Ülikoo­li
Community Relaltions osakonna te­gevuse:
raames "24. oktoobril kell 7.30
õhtul. Nimeks on;valitud Kaljo Rai- ;
di ettepanekul„kuldkeeled", mis põ­hineb
ühele tema helitööle.
I^aljo Raid pühitses/kevadel oma
kuuekümnendat .juubelit Toronto
Baptisti koguduse poolt korraldet
vaimuliku kontserdiga.- Käesolev õh­tu
ei ole mõeldud formaalse kontser­dina,
vaid intiimsema loominguõhtu-na,
kus luuletaja ja helilooja ise esi­tavad
omaloomingut ja annavad lü­hidalt
selgitavaid kommentaare.
Urve Karuksil on ilmunud kaks.
luulekogu. Esimene nendest, „Savi",
ilmus 1968 j a teine, „Kodakondur",
1976. aastal. Mõlemate puhul on vas­tukaja
olnud positiivne nii siin l u i
kodumaal. Hart Houses esitab Uirve
Karuks uusi, seni ilmumata luuletu-
• "si.'-' •;••'••".•• •
Selleks õhtuks on spetsiaalselt esi­nema
kutsutud vnulikunstnik Välde-,
ko Kangro Connecticutist, kes on üks
Kaljo Raidi muusika tuntumaid in­terpreete.
Kangro esitab koos Raidi-ga
kolm pala: kaks viiuli ja tshello
' duot ja üks viiuli, tshello ja klaveri
trio; kus saatjaks on Torontos hästi­tuntud
pianist Charles; Kipper.
. Õhtul esinevad veel sopran Marika.
Wilbiks, Toronto Eesti Baptisti Ko­guduse
Noortekoor Charles Kipperi
juhatusel ja soprait Senta Medri. Ka­vasse
on põimitud"helisalvestusi Kal­jo
Raidi Joomingust Tallinnast..Kuu­leme
kammerkoor „Glooriat", vo­kaalansambel
„Sanctust" ja Allar
; Kaasikut tshellol;
Kuna Hart Hoüse Müsic Room ma-hutab-
ainult piiratud äin'ul kuulajaid,
umbes 150, on soovitav piletid juba
ette tellida telefonir766-0203, et kind­lustada
sisse pääsu. ^ „ . , ... . ^ - . ,
: ' Eesti koolide, juhatajaid, eesti kee-
Eesti Kirjanduse sõprade eesmär- le õpetajaid, lastevanemaid, rahvus-giks
selle õhtuga on, et austada heli- gruppide ning organisatsioonide juh-looja
Kaljo Raidi ja luuletaja Urve te ning liikmeid peaks tõsiselt huvita-
Karuksit ja tutvustada publikul^ ma eelseisev pärandkeelte konve-kõneall
olevate Torontos elunevate ' rents Torontos.
; .'kunstnike loomingut. Nimetusega ;,Multilingualisi?i in a
- ^^^^^^^^ . Muhicultural Society" toimub see
j, . ,: ühepäievane sümpoosion Toronto üli­kooli
Hart House'is, Kings College
Circle, Multi Heritage Community Al-liance'i
ja Toronto Board of Educa-i'
tion'i ühiskorraldusel laupäeval, 24.f.
okt. kl. 9.00 hömrn. — 3.3Ö p.l. !.
Konverentsi avab Toronto Boarcl
of Educationl esimees kobert Spen-'
cer ning peakõnelejaks on dr. James;
SED VOITS
GOLFITURNIIRI
20. septembril peeti Glen Cedar'si
Golfiklubis igaaastane Canada Balti
golfiturniir. Igas meeskonnas oli 12
mängijat, kusjuures kuue parema ta­gajärg
võeti arvesse. Eesti meeskond
oli ka seekord võidukas. See oli eest­last^
8-s võit 14-es't turniiril, mis sai
alguse.1968 aastal. Üksik parim män­gija
oli Rein Aaslepp (75) ja temast
1 löök tkga eesti meeskonna kapten
Arvo Uus (76). Eesti meeskonna taga-järg
oli 495, 2. leedu 496 ja kolmas
lati 523. ülejäänud mängijad võidu­kas
eesti meeskonnas olid Peter Ai-numäe,
Olle Brunberg, Vqllo Kilu.
Alfred Laning, Joseph Parum, Matti'
Seppi ja Albert Budd. i
Eestlastel 'on. pu\idus gorfimängi«j
jäist. Pöördume eestlastest golfimän­gijate
poole ja, loodame et saame
kokku rohkem; mängijaid. -Kes on
huvitatud, palume ühendust võtta Ar­vo^
Uušiga (884-1919) ehk Peter Ainu-mäega
(690-2240). Kui on küllaldast
» huvi eestlaste hulgas võime tuleval
suvel ja edaspidi korraldada omava­helisi
turniirisid. •
• /. ALFREDLANING
Tööstusstrateegicii
tonverentsid Torontos
Calgarys
Couchiching Institute on Public Af-fairs
korraldab Torontos l-päevase
konverentsi „Compete and Survive:
An Industrial Strategy for Canada",
Konverents toimub teisipäeval, 20.
okt. kl. 4.00 pl.l - 10.30 õ. Toronto
Stock Exchange, Trading Floor, 234
Bay St.
Peakõnelejaks on National Bank of
Canada president Michel Belangcr.
Õhtusöögil „ T h e Fifty Fourth" ruu­mides,
Toronto Dominion Tower, kõ­neleb.
Ontario majandusminister
Frank S. Mille^r. •
Osavõtumaks on |50.00. Tasuda CI-PA,
20 Eglinton Ave. E. Suile. 203,
Toronto, M4P,1A9. Lähem inform.:
. V. Andre', 485-7823.
Sama konverents toimub Calgarys
esmaspäeval, 2. nov. Inform. ja re-gistr.:
Dr. Fraser H. Allen, c/o Amo-co
Canada Petroleum Co.Ltd., 444 —
7th Ave.: S.W. Calgary, Aita. T2P 0Y2.
Tel. (403) 267-0340.
Pärandkeelte
Karuksi luulest kõneleb veel käes­oleva
nädala neljapäeval Tartu Col-lege's
dr. Ilse Lehiste, lingvistika pro­fessor
Ohio State Ülikoolist', kes oli
möödunud aastal Ameerika Lingvisti-ka
ühingu president ja kes on Urve
Karuksi luulest kirjutanud „Manas"
ja „Worid Literature Today's". Ilse
Lehiste peab ka ettekande Toronto Cummins, Modern Language Centre,
Ülikoolis; Lingvistika osakonnas tee­mal
„Prosodic; change in progress:
Evidence from Estonian".
lesti Etnograafilisie
958
: ,^EIE;ELU"-;.
INDREK KAHRO
BURLINGTON, ONT. L7L 3X2 TORONTO LINE 766-9478
õige aadressi avaldamine „Meie
Elu" Tähtraamatus on iga organi­satsiooni
enda huvides. Seepärast
saatke oma aadress „Meie Elu"
Tähtraamatu jaoks kohe viivita-matultl
• •
• ÄlE.ELr
alustab;tegevust neljap., 15. okt. kell
6.30 Eesti Majas, klassiruum nr. 12.
Palume seniseid ja uusi liikmeid sel­lest
kindlasti osa võtta, sest lahenda­da
on mitmesuguseid tegevuse ja
Ringi 10 a. juubeliga seoses olevaid
küsimusi.
Sügisene tööperiood on ette näh-
OISE. Keskpäevaeinel kõneleb dir.
Whipple Steinkrauss Ont. Kultuuri­ministeeriumist.
Laudkon.navestlus toimub koolivo-linik
Tony Silipo, koolivolinik Alex
Chumak'i, dr. Taras Zakydalsky, Al-berto
Di Giovanni ja Clay Derstine'i
osavõtul. • . .
Töörühmades tulevad käsitlusele:
pärandkeelte programm koolide!s;
n.n. kolmandate keelte hariduslik
väärtus; mitmekeelelisus kui iihis-kondlik
fakt; mitmekultuurilisus ja
-pärandkeelte osa selles jne. jne.
Eelolev kokkutulek on esmakord­ne
taoline; pärandkeelte ja nende õpe­tamisega
kaasuvaid probleeme käsit­lev
ning praktilisi eesmärke koolide
itmekultuuri
ustus Torontos
Fort York on Torontos 17. ja 18.
okt. erinevate kultuurigruppide esf-nemise
paigaks. Erinevad 21 rahvus-gruppi
oma erinevate p.rogrammide-ga.
Bahi rahvastest esinevad ainult
leedulased. Toronto Ajaloo Nõukogu,
kes on selle pidustuse korraldaja,
püüab seal esüe "tõsta, kuidas eri rah­vusgrupid
on.end organiseerinud To­rontos
ja millist lisa on nemad and­nud
elule Torontos, majanduslikul ja
kultuurilisel alal.
Pidustuse ametlik avamine on 17.,
okt. kell 2 p. Kõneleb Toronto Unna-pea.'
Järgneb tutvunemine etniliste
gruppide väljapanekutega, kuhu
juurde kuulub ka Torontos ilmuvate
etniliste ajalehtede ja ajakirjade ko-gijt.
Pühapäeval, 18. okt. kell 12.00 al­gab
etniliste rahvusgruppide esine­mine
laulus, tantsus ja mängus. See
kestab kuni kella 5.30 õ. Organiseeri­takse
ühislaule ja lüüakse tantsu. Ka
lastele on organiseeritud mängud ja
tantsud.
Parim tee on Fort Yorki päasemi-
'Seks kasutades Bathursti tänava
trammi. Maha tulla trammilt Garri-son
Rd. peatuse juures.
»()«
„MEIE ELU" asutas Eesti ühiskond
ja seisab eesti ühiskonna teenistu­ses.
tud kevadel alatud niplispitsi kursuse
kulgemisega, mis kestab jõuludeni., õppekava osas taotlev 'l^onverents.
Niplispitsiga alustame 22. okt., mil
ka meie. õpetaja Frieda saab kohale
ilmuda.
Etnograa-filisel Ringil on rriüügil
veel mõningad Helmi Kurrik'u raa­matud
„Eešti rahvarõivad". • Selles
suhtes helistada: Ene Runge, tel.
• 6500. V . '\
Töörühmade keskustelu kokkuvõt­ted
ja ettepanekud esitab Mel La
Fountaine, Toronto Board of Educa-tion.
Sünipoosionist osavõtmiseks tuleb
registreerida ning tasuda $12.00, mis
;katab ka keskpäevaeine ning publi­katsioonid:
Multi Heritage Cpmmu- Alfred juriidilise nõuandiana.
nity Alliance of Toronto, c/o Mr.' M.
La Fountaine, Toronto Board of Edu-cation,
Education Centre, 155 Colle­ge
Street, Toronto, Ont. M5T 1P6.
Kuna osavõtjate arv on piiratud,
on soovitav võimalikult peatselt'-re­gistreerida.
Multi Heritage Community Allian­ce
on paljude rahvusgruppide esin­dajaist
koosnev organisatsioon. Juha­tusse
kuuluvad eestlastest Valve
Andre abipresidendina ning adv. Enn