1984-04-26-04 |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
26.APRrUIL - 'mURSDAY, APRIL 2® „Meie Elu" nr. 17 (1782) 1984 „Meie Elu" nr. 17 (1782) 1984
caa
Kanada praostkonna Sinod
ESTO'&i
7402
Kogusissetulek ületas pool miljon^ dollarit
„Kalevi" lipkond Vana^Änd^ese kiriku altari eoslspkömna 31. aastapäeval.
KELK Kanada praostkonna Si-peeti
7. aprillil Montreali Jaani
koguduse ruumes. Koos olid
piiskop, 7 õpetajat ja 10 saadikut.
Sinodit juhatas praost Andres Taul.
Abijuhdtajaks oli traditsiooni kohaselt
kohaliku koguduse nõukogu
esimees Peeter Möldre. Toitlustamise
eest hoolitses koguduse nais-
Aasta alul oli 13 koguduses kokku
7402 liiget. Laulatati 50 paari, ristiti
70 last, leeritati 46 noort ja maeti 120
liiget. Jumalateenistusi peeti: eestikeelseid
491 ja ingliskeefseid 88. Armulaual
käis 2717; Rõõmustav oli
Foto — B. Meret see, et esimest korda ületas koguduste
kogusissetulek pool miljonit dollarit,
$531,030.30. Väljaminekud oli^
Mis sünnib kodumaa $497,845.06.
põllumajanduses?
AktsiooE ^Vihmavari" ületas eelarve
Toronto „Kalevi" skautlipkond
tähistas oma 3^. aastapäeva püha-päbval.
l. aprillil Vana-Andrese kirikus,
kus kohal oli suurel arvul
,,Kalevi" peret;lisaks koguduse lii-ineile.
Teenis nskm. õp. Udo Peter-soo.
keda abistasid lipkonna poisid,
— palve lugesMatiPajo, pühakirja
Alar Petersoo, Kiki Hiir, Tõnu Pe-tersoo|
ja Erik Jaason Iiling usutunnistust
Viktor Härm. Altarikõne pidas
nskm. Martin jõgi ja palve kodumaa
eest luges Peeter Poolsaar.
Samaaegselt olid skaudic
ves altari kõrval.
Jumalateenistuse ajal andsid oma
hundu lubaduse Gabriel Mere ja
Willie Mere ning skauditõotuse
andsid „Viru" rühma poisid AndrfeS
Abe, David Hogg, Viktor Härm,
Adam Medri ja Peeter Paas. Pärast
talitust toimus lipkonna pildistan i -
ne altari ees, mille eest hoolitses
-nskm. Brian Meret.
ärgnes koguduse saalis aastapäeva
pidulik koondus, mis algas„Kalevi"
lipkonna ja lippude sissemarsiga ja
rivistumisega. Avasõnas tervitas
lipkonna juht nskm. Rein Pajo koos-viibijaid,
avaldades h,eadmeelt nii
•suure, osavõtu üle, lisades et vane-'
matega on alati kasulik koos olla,e t
arutada ühiseid muresid ja rääkida
tuleviku sihtidest! .
Kanti ka ette aktsioon ,,Vihmavari"
aruanne, mis pandi kaiku sügisel,
et uuendada lipkonna laagri varustust.
Laekunud toetustena nii poiste
vanemaih kui ka eesti.ühiskonnalt
üldiseh oli ^6,190. Paar päeva hiljem
saabus teade, et sellele summale l i sandub
veel $1,354/Wintario toetuse
näol. Seega on aktsioon „Vihmava-ri"
ületanud oma eelarve, tänu neile
lahketele inimestele ja organisatsioonidele,
kes panid tähele noorte
vajadust telkide järele ja tõttasid ap-.
pi. „Kalev" tänab teid kõiki!
Olid selgunud ka Eesti Skautide
Malev Kanadas poolt korraldatud
lipkondade vahelise salgavõistluse
tagajärjed, kus nii esimesele kui ka
teisele kohale tulid„Kalevi" lipkonna
salgad. Võitja „Karu" salga kossei-su
kuuluvusid Ivar Soever, Andre
Küttis, Erik Küttis, Riki Hiir ja Mati
Pajo. Teisele kohale tulnud „Kopra"
saiga liikmed olid Hendrik Nõmmik,
Alar Petersoo, Tõnu Petersoo, Erik
Jaason, Adam Medri, Arvo Laansoo
ja Arno Türk.
Välja jagati ka järgmised laske-spordi
auhinnad nškm. ArVu Oi-ling'ü
poolt:
Lipkonna omavaheline laskevõist-lus:
11—12-a. 1. Arvo Laansoo, 2. Tõnu
Petersoo, 3. Erik Jaason. 13—14-a.
1. Alar Petersoo, 2. Ivar Soever, 3.
Erik Küttis. 15-16-a. 1, Hillar Sõrra,
2. Peeter Poolsaar, 3. Peeter Sõrra.
Rändauhinnad, mis on^alevi lip-konnale
välja pandud: H. Lateri karikas
— Peeter Sõrra, L Heinsoo
karikas — Hillar Sõrra, E. Purje karikas
— Raimo Karhunen.
Isade-poegade vaheline võistlus:
1. Olaf ja Peeter Sõrra, 2. Risto ja
Raimo Karhunen, 3. Udo ja Tõnu
Petersoo.
Välja lastud on ka järgmised C I L
märgid: Pronksmedal — Toomas
Kaid, Veikko Karhunen. IJõbemedal
— Tõnu Petersoo. Kuldmedal— Ilmar
Kütt, Alar Petersoo, Tõnu Petersoo,
Ivar Soever. Sharpshooter —
Ilmar Kütt, Riki Tae.
Silmapaistva tagajärje saavutas
vanemskaut Erik Nippak,kes laskis
välja C I L „ E x p e r t " märgi. Selle
taseme nõue ön lasta kolmest asendist
kokku 60 lehte ja saavutada vähemalt
5860 silma 6000-st, Soqvime
täpsuskütile palju õnne. ,
Järgnesid ettekanded üksustelt,kus
„Viru" rühm demostreeris tule tegemist,
hundud lavastasid mini-draa-ma
ning „Vambola" rühmast esinesid
deklamatsiooniga Paul Pint, Peeter
Sõrra ja Hillar Sõrra.
Lõppsõnas tervitas kõiki lipkonna
vanem skm. Enn Kiilaspea, andes
informatsiooni maailmalaagrist
„Eesti Lipp" ja avaldas lootust, et
osavõtt saaks olema suurearvuline.
Peale ametlikku osa pakkusid pereemad
kohvi ja võileibu Susanna Koiga
organiseerimisel, mille eest lipkonna
juhatus väga tänulik ol^.
Viimase paarikümne aasta kestel,
mida võime nimetada Brezhnevi ajajärguks
— tuli ta ju võimule 1964. a.
sügisel — on Eesti põllumajanduses
toimunud rida radikaalseid muudatusi,
millest mõned koguni dramaatilised.
Nii näiteks on õue-aiamaal
rajaneva isikliku abimajapidamise
piiravaid kitsendusi avardatud drastiliselt.
Ainsaks tingimuseks on, et
ettevõtja oma toodangu müüb riigile.
Mäletame, et Brezhnev tuli võimule
teravas toitluskriisis, kuhu oli satutud
Hrushtshovi agraarpoliitika
tõttu, mille sihiks oli kitsendada kolhoosnike
isiklikke abimajapidamisi.
Brezhnev lahkus samasuguses toitluskriisis,
mida on aidanuil leevendada
tohutud viljaostud USA-st ja
Kanadast.
Sellest, kuidas peegeldub Sovjeti
üldine toitluskriis Eesti põllumajanduses
ja toitluses, jutustatakse ettekandes.
See professor Järvesoo loeng
toimub neljapäeval, 26. aprillil kell
19.30 Tartu Instituudis.
Põllumajandusteadus
Tartu ülikoolis
1906-1918
Hiljutise Tartu ülikooli 350-aasta
juubeli puhul oli harva ja vähe juttu
selle põllumajandusprogrammist
enne iseseisvust. Ometi oli Tartu põllumajanduse
ja tehnoloogia professuur
esimene ^ ja pikka aega ainus
— sellesarnane terves Vene impeeriumis,
Et seda lünka täita, ei tohiks
olla ülearune sellest juttu teha ka
pärast juubelit.
Põllumajanduse programm Tartu
ülikoolis mängis olulist osa põllumajanduse
edendamisel ja ratsionaalse,
põllumajanduse mõtte arengul
Baltimaadel ja tervel Venemaalgi.
Siin valmistati ette esimesi põllumajandusteaduse
õppejõude Venemaa
ülikoolidele ja instituutidele. Sa-,
jandi teisel poolel.ka 1862 avatud
Riia Polütehnikumile, kus viiest esimesest
põllumajanduse professorist
4 olid ettevalmistuse saanud Tartus.
Tartu professorid tegid uurimisreise
Vene sisemaale, uurides seal põllumajanduse
arengu ja arendamise võimalusi
ning avaldasid sellekohaseid
aruandeid ning tegid ettepanekuid.
Seie professor Järvesoo Joeng toimub
pühapäeval, 29. aprillil kell
15.00 (kell 3 p.l.j.
ARVUD KÕNELEVAD . "
Ajakirjandusele antud tabelist selgub,
et 4kogudust.lõpetasid tegevuse
puudujäägiga. (Toronto Peetri $6396,
Toronto Jakobi $1453,29, Hamilton
$1363.33 ja Sault. Ste Marie $919.05).
Kõige suurem oli ülejääk Vancoüveri
Peetri kogudusel ($86,795). Sellele
järgnes Vana-Andrese kogudus
($7834,75) ja Montreali Jaani kogudus
($5067). Annetuste keskmine
liikmelt oli kõige kõrgem Vancoüveri
Peetri koguduses ($135.15). Järgmiseks
tuli St. Catharines Pauluse koguduse
($88.80), siis Montreali Jaani
jcogudus ($76.55) ja Londoni kogudus
($73.68). Kõige väiksem oli annetuse
keskmine Sault Ste. Maries ($24.69).
Kõige "Suuremeelsem kristlikus vaimus
usulise toetamisega väljaspoole
oma kogudust oli Londoni kogudus
($17.70) iiikmelt. Järgnesid Montreali
Jaani kogudus ($5.94), Toronto Kol-mainu
kogudus ($5.03) ja St. Catharines
Pauluse kogudus ($4.95) liikmelt.
Kõige vähemaks osutus Toronto
Jakobi kogudus ($.16).
Kõige suui-ema ülejäägiga kogudused,
Vancoüveri Peetri ja Toronto
Vana-Andrese tulid 9. ja 8. kohale
respektiivselt. Armulauast osavõtmine
oli kõige aktiivsem Vancoüveri
Peetri (144%), siis Londoni kogudus
(04%), Montreali Jaani kogudus
(75%) ja Thunder Bay (59%). Kõige'
vä^em aktiivne oli Sault Ste. Marie.
Hingelise hooldamise ja haigete külastamises,
olid esireas London (84%),
Sault Ste. Marie (52%), Toronto Jakobi
(30%) ja Montreali Jaani ning St.
Catharine (21%). Viimasteks jäid Toronto
Peetri (4%) ja Vancoüveri Peetri
ning Sudbury (8%).
PRAOSTKONNA OSA ESTO AJAL
Esto avajumalateenistus, millega
tähistatakse sini-must-valge lipu
100-aästast juubelit, toimub Vanar
Andrese kirikus 8. juulil, algusega
kell 10. Lõpujumalateenistus toimub
15. juulil St. Pauli kirikus Bloori
tänaval, algusega kell 2. p.l. See jumalateenistus
on oikumeeniline, kuhu
on palutud kaasateenima peale
luteriikkude vaimulikkude õp. Kaljo
Raid, ülempreester Emmanuel Lepik
ja jutlustaja Allan Laur. Iga päev on
Peetri kirikus hommikupalvused algusega
kell 8.30, kus teenivad küla-lisvaimulikud.
Vana-Andrese kirikus
toimuvad lõunaaegsed orelikontserdid
külalisorganistide pool
kell 12 päeval. Nii Vana-Andreses
kui ka Peetris toimuvad veel õhtused
noorteüritused, mis on koguduste
poolt korraldatud. Praostkonna kor-raldusse
jäi Usuteadlaste konverents
ja Kirikukongress. Mõlemad leiavad
aset 9. juulil Peetri kirikus. Usuteadlaste
konverents kell 8—12 ja
Kirikukongress kella 13—:|7.
Naiste kirikuõpetaja ametisse ordi-neerimise
küsimust otsustatakse
Usuteadlaste konverentsil. Sellest
võtavad osa usuteadlased, usuteaduse
õppejõud, õpilased ja kirikuõpetajad.
Nende kätte läheb see küsimus
hääletamisele.
Üsufeadlastekonvereritsilkõneleb
dr. J. Taui teemal „Uuemad voolud
süstemaatilises teoloogias" ja õp. E,
Pähn teemal „Ettepanekud liturgia
ühtlustamiseks". Kirikukongressil
kõnelevad õp. Thortias Vaga usuteaduslikul
teemal ja õp. Heino Laaneots
teemal „Rahvakiriku missioon
paguluses".
VEEL ESTO Ü R I T U S I
© Ambergi laagfirahva kokkutulek
on kolmapäeval, 11. juulil kell 10.00
—13.00 Royal York'is (mitte teisipäe-
'val).
€1» Uus: Eesti heliloomingu kontsert
— neljapäeval, 12. juulil kell 15.00
Royal Conservatory Concert Halfis.
Pääsmed ei tule ettetellimisele, vaid
on saadaval ainult Esto nädalal.
@ Eesti Üliõpilaste Seltsi ülemaailm»
ne koosolek on pühapäeval, 8. juulil
Ontario Place .,Trillium'is". Pere-konnaõhtu
on teisipäeval kell 19.00
Casa Loma lossis.
@ Kubu-Tallinna Erakolledž kokkutulek
plaanitsetakse esmaspäeva, 9.
juuli ennelõunaks. „Kubukaid" palutakse
teatada Maaja Kimberg-Wer-ner'ile,
612 First Street, Hoquiam,
Washington 98550 USA, või hädakorral
teda üles otsida Esto alguses
Royal York hotellist.
Ühissõit SeedFioru pidustustele
„Kalevi" lipkonna „
mas. •
poisM lipu ees skauditõotust and-
Foto - B. Meret
Suvi on ukse (ses ja plaanid Seed-rioru
«Suvihari 1984" pidustusteks
on lõplikult koostatud. Seedrioru
ootab esimesi talgulisi esimesel
mai nädalalõpul.
Esto '84 raamides saabub hulgaliselt
külalisi USA-st ja ülemeremaa-dest,
kes meeleldi võtaksid osa Seedrioru
Suviharja pidustustest, kui leiduks
transpordivõimalus. Samuti
elab Torontos palju kaasmaalasi,
kellel puudub sõiduvõimalus, Kõiki
neid probleeme püütakse lahendada
ühistranspordi organiseerimisega
Torontost Seedriorule ja pärast pidu
Torontosse tagasi.-
Lisatud registreerimise kupong palutakse
täidetult saata Eesti Pensionäride
Klubile Torontos.lisade.s tšeki
$20.00 väärtuses „Suvihari '84"
pääsme ja ühissõidu kulude katteks.
Tšekk palutakse kirjutada „Seedri-oru
Estonian Summer Gamp Socie-ty"
nimele. Eelregistreerimisi võetakse
vastu kuni 15. juunini. Korraldajad
loodavad, et kaasmaalased arvuliselt
ühissõidu võimalust kasutavad.
Trükiste suhtes tehti Montrealis
hädavajalik otsus. Qp. T. Vaga Van-couverist
tegi ettepaneku trükkida
. 100-laululiselauluvihik, lisaks praegusele
lauluraamatule. Uue laulu-
, raamatu toimkonda kuuluvad:
pi-aost Andres Taul, dr, Roman Toi ja
Thomas Vaga.Töödega on jõutudnii
kaugele, et on kogutud üle 100 laulu,
Enamus on rajatud vanadele kiriku-viisidele.
See oli esimene samm uue
lauluraamatu trükivalmis seadmisel,
et saada teada koguduste suhtumist
.uutesse lauludesse.
Samuti otsustati, trükkida uus lee-
' riõpik, mille aluseks on õp. Jaan
Gnadenteichi leeriõpik ja õp. T. Vaga
tõlketöö rootsikeelsest leeriõpetu-
: sest. Õp. Vaga ülesandeks jäi koostada
käsikiri nende kahe töö alusel.
OTSUSED
Praostkonna eelarvesse võeti stipendiumide
andmine usuteadust õppivatele
üliõpilastele. Momendil on
teada kaks noort, kes kavatsevad
astuda Seminari. Samuti otsustati pidada
edaspidi sinodi kokkutulekud
Torontos, mis on kõigile kesksem.
Järgmine siriod peetakse. Toronto
Peetri kirikus 20. aprillil, 1985.a.
KIRIKUKOGU
Kirikukogu kokkukutsumise asjus
andis piiskop Kari Raudsepp järgmise
seletuse: ,,Kuna kirikukogu on
soovinud oma otsuseid globaalses
ulatuses teha kirjalikult vastavalt
EELK Põhimääruste Peatükk 7, par.
33 kaudu, siis EELK Kanada Praostkonna
Sinod ühineb selle seisukoha-
. ga, sest praktiliselt on võimatu või-duiculude
kalliduse tõttu kõigil koguduste
esindajatel tulla koosolekuks
kokku ülemaailmses ulatuses."
KANADA SINODITE ÜHINEMINE
. Läbirääkimised LCA jä ELCC sinodite
ühinemiseks üle-kanadali-seks
sinodiks on juba kestnud kauemat
aega. Eehöödega on jõutud niikaugele,
et 1986. aastaks on ettenäha
üks Kanada Luteri Kirik. Ühine põhikiri
näeb ette „Special Interest
Groups", mille all on mõeldud etnilisi
kogudusi. Eestlaste osa selles kirikus
on küllalt suur, et moodustada
omaette „Special Interest Group".
Sinod palus praostkonna nõukogul,
mis toimub sel sügisel, sinodite ühi-neniisprotsessi
eesti kogudustel põhjalikult
kaaluda. (Hääletamine sinodite
ühinemiseks leiab aset juba sel
kevadel sinodite konventsiponiHel.
V.J.) . ' .
Sinod lõppes jumalateenistusega,
kell 5 p.l.,kus tähistati ühtlasi Montreali
Jaani koguduse 35. aastapäeva,
utlustas koguduse kauaaegne õpetaja,
praegune piiskop Kari Raudsepp.
, -Pihikõne pidas endine koguduse
nõukogu esimees, praegune Peetri
koguduse abiõpetaja Edgar Heinsoo.
Inf ormatsiöonikohaselt valitses sinodis
vaimustus ja tahe uutele tegu-
, dele, kus ei nähtud ette mingeid takistusi
— ka mitte rahalises^osas.
V J .
Piletite eeltellimine toimub ainult
Teated nr. 3-es avaldatud tellimisle-he
järele. Hiljemini juurdetulnud piletid
tulevad müügile alles Esto ajal.
See on selleks, et kaugemalt pidustustele
tulejatele anda paremat võimalust
pilejeid saada.
Ontario peaminister
vaatab Esto Visiooni"
Ontario peaminister Bill Davis on
pidanud taganema oma esialgsest lubadusest
avatseremoonial kõneleda,
kuid tuleb nüüd vaatama ,,Esto V i siooni".
Avamisel kõneleb minister
Torn Wells. Veel teisigi provintsiva-litsuse
ministreid võtab eriüritustel
sõna.^
Ühes ametlikus teates oli, et kuninganna
Elizabeth II tuleb Torontosse
just; Esto nädalal, kuid aega on
muudetud ja kuninganna|jõuab Onta-riosse
16. juulil. Kanada pariamendi-valimlste
ootel on poliitikutelt siduva
vastuse saamine raske, mis seletab,
miks Föderaalvalitsuse ja opositsiooni
liidrite nimesid veel ei esine
kõnelejatena.
Autode parkeerimine ja
järelvankris ööbimine,
Auto parkeerimine suuriinnas on
kallis, eriti kesklinna hotellides. Arvestada
vähemalt?6 dollariga päevas.
Liiklemistoimkond otsib välja lähemaid
odavamaid kohti. Andmeid
saab büroost kohalejõudmisel.
Järelvankriga ;ööbimine (trailer
parks) pn Torontp ametlikul plaanil
olemas vaid 25 km või kaugemal
kesklinnast. Autoklubidel on andmed.
Lähemad neist on Toronto-
Malton, Toronto-Scarborough, Pi(^-
kering, Ballantrae (30 km). Kui keegi
torontolane teab piõnda kesklinnale
lähemat, palutakse teatada Esto büroole
(tel. 465-1834). ,
— r -T - m TTT 1 ITTTII inn II tTTTI II I I nn II « • ll ••! Il » II Illil II
„MEiE ELU" asutas Eesti ühiskond
ja seisab eesti ühiskonna teeiiistu-
808.
Tallinna I „Gümna" kokkutulek
Esto '84 ajal toimub Torontos Tallinna
Linna I Tü.tarlaste Gümnaasiumi,
Tallinna III Gümnaasiumi, pro-gümnaasiumi
jä reaalkooli endiste
õpilaste ja õpetajate kokkutulek reedel,
13. juulil algusega kell 11 hommikul
Whistlers'i restoranis, 995
Broaäview Ave., mis asub mõneminutilise
jalutuskäigu kaug^sel Eesti
Majast. Whistler's restoranis on reserveeritud
meie jaoks avar juum,
kus serveeritakse kell 11.45 lõunasöök.
^ •
Palume kõikide „tüdrükute" ja
õpetajate*osavõttu, kes käisid kunagi
Vene turu ääres asuvas suures valges
koolimajas koolis. Ka need „nooru-kesed",
kes sõjaajal Luise tänava
koolimajas eelpoolnimetatud koolides
õppisid, on loomulikult teretulnud.
Registreerida hiljemalt 31. maiks
järgmistel aadressidel: Virve Gering,
139 Albertus Ave., Toronto, Ont.
M4R Ije. Tel. (416) 481-0557. Marta
Dennis, 44 Irvingbn Cresc, Willow-dale.
Ont. M2N 2Z3. Tel. (416} 223-
2470. ^
Aidake käesolevat teadet kooliõdede
hulgas levitada, et ka need, kes
ajalehest ei peaks juhtuma lugema,
sellest saaksid informeeritud.
KORRALDAV TOIMKOND
Ühissõidu registreerimislehe palume ?aata järgneval aadressil
SEEDRIORU ÜHISSÖit
c/o Eesti Pensionäride Klubi.
. 958 Broadview Avenue, Toronto, Ontario M4K 2R6
Soovin osa võtta 7. juulil ühissõidust Seedriorule Suviharja
pidustustele
Nimi . . . . . . . . . . . . . . . . . , . . . . . . •. • • • • • •. -.
Aadress
INTERIOR
DESIGN &CONTRACTING
Sisemised ümberehitused ja sisseseaded,
kodus, äris või kontoris.
Kookide moderniseerimine ja
muud eriteliimised puutööstusest.
Küsida: Werner Haberkorn
kontoris 738-0036, kodus 469-1287
Tel. nr.
Soovin alustada ühissõiduga Ü Eesti Kodust, • Eesti Majast,
• Royal York hotellist.
Špovin tagasisõitu alustada • peale teatrit, • peale südaööd.
• Käesolevale registreerimisele lisatud tŠekk $20.00 väärtuses.
Tšekk kirjutada: Seedrioru Estonian Summer CampSociety.
Täpne tähkunriisaeg Torontostteatatakse registreerujaile koos pääs-mega,
mis saadetakse'posti,teel peale 15. juunit.
Eestlane Shotimaalt
kõneles Toronto raadios
Anton ja Valentine Koppel said
üllatuse osaliseks, kui Ülestõusmispühade
eel neile teatati CBC ringhäälingu
poolt, et esmaspäeva, 23. aprilli
hommikul kl. 10.45 kõneleb raadios
nende tütar Shotimaalt. Millest,!seda
ei üteldud.
Kui Koppefid veidi varem keerasid
oma aparaadi lainele 740, said nad
vaid jutu „sabast kinni'*, kuna saade
miskipärast oli hakanud peale varem.
Siiski nad kuulsid oma tütre
häält lõpulausega: „Tiina Aberdee-nis."
Nagu Valentine Koppel „Meie Elule"
ütles, on Tfina elukutselt kooliõpetaja,
abielus inglasega ja asus
Aberdeeni möödunud aasta septembris.
Tema teadlasest abikaasa
on juba kauemat aega firma Shell
teenistuses ja töötab praegu Põhjamere
õliplatvormil. Tiina lõpetas ülikooli
Lpndon, Ont., omandas õpetajakutse,
töötas Calgarys ja Inglismaal
õppis edasi, kus tutvus oma
praeguse abikaasaga. Oma elust ja
kogemustest kanadalasena Shoti-:
maal kõneles Tiina Koppel-Moor
nüüd Toronto raadiosaates.
T©!ligG syltsiitatud angdrjad, lohe ja heeringad.
EXCLUSIVE DELICATESSEN
43 Mulock Ave., Toronto ^
Tel. 766-6007
KEITH JACKSON
n
„Esivanemati
^^Esivanemate hääled" on lavateos,
mille autoriks ja lavastajaks
on meie nooremasse põlvkonda
kuuluv Elmar Maripuu. See lavatükk,
mida on ka varem esitatud
Torontos ja USA Läönerannikul, lavastati
nüüd ka New Yorgi kultuuripäevadel
20.ja 21. aprillil.
Autori/lavastaja sõnade järgi on
teose sisu ja tegevust tunduvalt
muudetud võrreldes eelmiste etendustega.
„E8ivanemato häälte" ajakirjandusele
ja sõpradele avalik pea-proov
toimus pühapäeval, 15. aprillil,
„ThB Thealre Contro" ruumes,
666 King St. W. Oma iseloomult
erineb see lavastus tunduvalt meile
tuttavaist vanameistrite loomingust.
7-liikmeUne tegelaskond kajab
neli põhilist ajaperioodi eesti
rahva ajaloost, kus igol tegelasel
tuleb esineda erinevates osades
arvukates piltides igas ajaperioodis.
See ei ole kerge ülesanne näitlejate,
ega ka lavastajale, kuna paljud
lühikestvuslised osad ei võimalda
aeglast süvenemist ehk sisseelamist.
Kõik seitse tulid oma
osadega toime siiski kiiduväärselt.
Esimene vaatus, „Nõid" katab
ristiusu levimisperioodi meie maale
Hansa kaupmeeste kaudu 13.
sajandil. Meie rahva paganlikud rituaalid
pühas hiies ja nõia ümber
keerlev armastus, reetmine ja tapmine
esitati pingeliselt ja veenvaltki.
Ainult rõivastus ei kuulunud
vist 13. sajandisse.
Teine vaatus hõlmas Peeter Suure
karmi valitsusporioodi ja katku-aega
1711. aastal niiig saksa parunite
toorest orjastusperioodi
samal ajal. See vaatus esitati ras-kelt-
masendavalt, mis publikus
äratas tõelise meeleheite, või viha,
meid orjastanud vene kindralite ja
oaksa mõisnike vestu. ml
III
Kolmas vaatus oma mitmes pildis
kattis meie ärkamisaja algust
Lydia Koidula ja ta isa Jannseniga
ja esimest üldlaulupidu 1869.a.
Neljas vaatus kujunes väga pildirohkeks
,,23781" nime all ja käsitas
meie vabaduse kaotust Teise
Maailmasõja eelt tänapäevani.
23781 oli number, mis jäi Jüri Kuke
hauakünkale Siberi orjalaagris.
Paljude piltide abil anti edasi ajaloolisi
sündmusi meie vabaduse
hävitamisest ja meie rahva mõrva-mistest
kuni meie tänapäevaste
protestmeeleavaldusteni Läänemaailmas.
Elmar Maripuu on teinud tänuväärse
töö selle lavatüki loomisega
ja lavale toomisega. Eriti märki-misväärne
on aga fakt, et kuuludes
nooremasse põlvkonda^peaks tema y(J
usutavus olema hinnatud kogu
noorema generatsiooni seas. Kuid
ka keskmise ja vanema generat-
4>
J
DCCDCHZDCIX
stseenid Elmar Maripuu lavateosest „|
ralid vägistamas eesti neidu (Heily N(
toimetamas.
<
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, April 26, 1984 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1984-04-26 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E840426 |
Description
| Title | 1984-04-26-04 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | 26.APRrUIL - 'mURSDAY, APRIL 2® „Meie Elu" nr. 17 (1782) 1984 „Meie Elu" nr. 17 (1782) 1984 caa Kanada praostkonna Sinod ESTO'&i 7402 Kogusissetulek ületas pool miljon^ dollarit „Kalevi" lipkond Vana^Änd^ese kiriku altari eoslspkömna 31. aastapäeval. KELK Kanada praostkonna Si-peeti 7. aprillil Montreali Jaani koguduse ruumes. Koos olid piiskop, 7 õpetajat ja 10 saadikut. Sinodit juhatas praost Andres Taul. Abijuhdtajaks oli traditsiooni kohaselt kohaliku koguduse nõukogu esimees Peeter Möldre. Toitlustamise eest hoolitses koguduse nais- Aasta alul oli 13 koguduses kokku 7402 liiget. Laulatati 50 paari, ristiti 70 last, leeritati 46 noort ja maeti 120 liiget. Jumalateenistusi peeti: eestikeelseid 491 ja ingliskeefseid 88. Armulaual käis 2717; Rõõmustav oli Foto — B. Meret see, et esimest korda ületas koguduste kogusissetulek pool miljonit dollarit, $531,030.30. Väljaminekud oli^ Mis sünnib kodumaa $497,845.06. põllumajanduses? AktsiooE ^Vihmavari" ületas eelarve Toronto „Kalevi" skautlipkond tähistas oma 3^. aastapäeva püha-päbval. l. aprillil Vana-Andrese kirikus, kus kohal oli suurel arvul ,,Kalevi" peret;lisaks koguduse lii-ineile. Teenis nskm. õp. Udo Peter-soo. keda abistasid lipkonna poisid, — palve lugesMatiPajo, pühakirja Alar Petersoo, Kiki Hiir, Tõnu Pe-tersoo| ja Erik Jaason Iiling usutunnistust Viktor Härm. Altarikõne pidas nskm. Martin jõgi ja palve kodumaa eest luges Peeter Poolsaar. Samaaegselt olid skaudic ves altari kõrval. Jumalateenistuse ajal andsid oma hundu lubaduse Gabriel Mere ja Willie Mere ning skauditõotuse andsid „Viru" rühma poisid AndrfeS Abe, David Hogg, Viktor Härm, Adam Medri ja Peeter Paas. Pärast talitust toimus lipkonna pildistan i - ne altari ees, mille eest hoolitses -nskm. Brian Meret. ärgnes koguduse saalis aastapäeva pidulik koondus, mis algas„Kalevi" lipkonna ja lippude sissemarsiga ja rivistumisega. Avasõnas tervitas lipkonna juht nskm. Rein Pajo koos-viibijaid, avaldades h,eadmeelt nii •suure, osavõtu üle, lisades et vane-' matega on alati kasulik koos olla,e t arutada ühiseid muresid ja rääkida tuleviku sihtidest! . Kanti ka ette aktsioon ,,Vihmavari" aruanne, mis pandi kaiku sügisel, et uuendada lipkonna laagri varustust. Laekunud toetustena nii poiste vanemaih kui ka eesti.ühiskonnalt üldiseh oli ^6,190. Paar päeva hiljem saabus teade, et sellele summale l i sandub veel $1,354/Wintario toetuse näol. Seega on aktsioon „Vihmava-ri" ületanud oma eelarve, tänu neile lahketele inimestele ja organisatsioonidele, kes panid tähele noorte vajadust telkide järele ja tõttasid ap-. pi. „Kalev" tänab teid kõiki! Olid selgunud ka Eesti Skautide Malev Kanadas poolt korraldatud lipkondade vahelise salgavõistluse tagajärjed, kus nii esimesele kui ka teisele kohale tulid„Kalevi" lipkonna salgad. Võitja „Karu" salga kossei-su kuuluvusid Ivar Soever, Andre Küttis, Erik Küttis, Riki Hiir ja Mati Pajo. Teisele kohale tulnud „Kopra" saiga liikmed olid Hendrik Nõmmik, Alar Petersoo, Tõnu Petersoo, Erik Jaason, Adam Medri, Arvo Laansoo ja Arno Türk. Välja jagati ka järgmised laske-spordi auhinnad nškm. ArVu Oi-ling'ü poolt: Lipkonna omavaheline laskevõist-lus: 11—12-a. 1. Arvo Laansoo, 2. Tõnu Petersoo, 3. Erik Jaason. 13—14-a. 1. Alar Petersoo, 2. Ivar Soever, 3. Erik Küttis. 15-16-a. 1, Hillar Sõrra, 2. Peeter Poolsaar, 3. Peeter Sõrra. Rändauhinnad, mis on^alevi lip-konnale välja pandud: H. Lateri karikas — Peeter Sõrra, L Heinsoo karikas — Hillar Sõrra, E. Purje karikas — Raimo Karhunen. Isade-poegade vaheline võistlus: 1. Olaf ja Peeter Sõrra, 2. Risto ja Raimo Karhunen, 3. Udo ja Tõnu Petersoo. Välja lastud on ka järgmised C I L märgid: Pronksmedal — Toomas Kaid, Veikko Karhunen. IJõbemedal — Tõnu Petersoo. Kuldmedal— Ilmar Kütt, Alar Petersoo, Tõnu Petersoo, Ivar Soever. Sharpshooter — Ilmar Kütt, Riki Tae. Silmapaistva tagajärje saavutas vanemskaut Erik Nippak,kes laskis välja C I L „ E x p e r t " märgi. Selle taseme nõue ön lasta kolmest asendist kokku 60 lehte ja saavutada vähemalt 5860 silma 6000-st, Soqvime täpsuskütile palju õnne. , Järgnesid ettekanded üksustelt,kus „Viru" rühm demostreeris tule tegemist, hundud lavastasid mini-draa-ma ning „Vambola" rühmast esinesid deklamatsiooniga Paul Pint, Peeter Sõrra ja Hillar Sõrra. Lõppsõnas tervitas kõiki lipkonna vanem skm. Enn Kiilaspea, andes informatsiooni maailmalaagrist „Eesti Lipp" ja avaldas lootust, et osavõtt saaks olema suurearvuline. Peale ametlikku osa pakkusid pereemad kohvi ja võileibu Susanna Koiga organiseerimisel, mille eest lipkonna juhatus väga tänulik ol^. Viimase paarikümne aasta kestel, mida võime nimetada Brezhnevi ajajärguks — tuli ta ju võimule 1964. a. sügisel — on Eesti põllumajanduses toimunud rida radikaalseid muudatusi, millest mõned koguni dramaatilised. Nii näiteks on õue-aiamaal rajaneva isikliku abimajapidamise piiravaid kitsendusi avardatud drastiliselt. Ainsaks tingimuseks on, et ettevõtja oma toodangu müüb riigile. Mäletame, et Brezhnev tuli võimule teravas toitluskriisis, kuhu oli satutud Hrushtshovi agraarpoliitika tõttu, mille sihiks oli kitsendada kolhoosnike isiklikke abimajapidamisi. Brezhnev lahkus samasuguses toitluskriisis, mida on aidanuil leevendada tohutud viljaostud USA-st ja Kanadast. Sellest, kuidas peegeldub Sovjeti üldine toitluskriis Eesti põllumajanduses ja toitluses, jutustatakse ettekandes. See professor Järvesoo loeng toimub neljapäeval, 26. aprillil kell 19.30 Tartu Instituudis. Põllumajandusteadus Tartu ülikoolis 1906-1918 Hiljutise Tartu ülikooli 350-aasta juubeli puhul oli harva ja vähe juttu selle põllumajandusprogrammist enne iseseisvust. Ometi oli Tartu põllumajanduse ja tehnoloogia professuur esimene ^ ja pikka aega ainus — sellesarnane terves Vene impeeriumis, Et seda lünka täita, ei tohiks olla ülearune sellest juttu teha ka pärast juubelit. Põllumajanduse programm Tartu ülikoolis mängis olulist osa põllumajanduse edendamisel ja ratsionaalse, põllumajanduse mõtte arengul Baltimaadel ja tervel Venemaalgi. Siin valmistati ette esimesi põllumajandusteaduse õppejõude Venemaa ülikoolidele ja instituutidele. Sa-, jandi teisel poolel.ka 1862 avatud Riia Polütehnikumile, kus viiest esimesest põllumajanduse professorist 4 olid ettevalmistuse saanud Tartus. Tartu professorid tegid uurimisreise Vene sisemaale, uurides seal põllumajanduse arengu ja arendamise võimalusi ning avaldasid sellekohaseid aruandeid ning tegid ettepanekuid. Seie professor Järvesoo Joeng toimub pühapäeval, 29. aprillil kell 15.00 (kell 3 p.l.j. ARVUD KÕNELEVAD . " Ajakirjandusele antud tabelist selgub, et 4kogudust.lõpetasid tegevuse puudujäägiga. (Toronto Peetri $6396, Toronto Jakobi $1453,29, Hamilton $1363.33 ja Sault. Ste Marie $919.05). Kõige suurem oli ülejääk Vancoüveri Peetri kogudusel ($86,795). Sellele järgnes Vana-Andrese kogudus ($7834,75) ja Montreali Jaani kogudus ($5067). Annetuste keskmine liikmelt oli kõige kõrgem Vancoüveri Peetri koguduses ($135.15). Järgmiseks tuli St. Catharines Pauluse koguduse ($88.80), siis Montreali Jaani jcogudus ($76.55) ja Londoni kogudus ($73.68). Kõige väiksem oli annetuse keskmine Sault Ste. Maries ($24.69). Kõige "Suuremeelsem kristlikus vaimus usulise toetamisega väljaspoole oma kogudust oli Londoni kogudus ($17.70) iiikmelt. Järgnesid Montreali Jaani kogudus ($5.94), Toronto Kol-mainu kogudus ($5.03) ja St. Catharines Pauluse kogudus ($4.95) liikmelt. Kõige vähemaks osutus Toronto Jakobi kogudus ($.16). Kõige suui-ema ülejäägiga kogudused, Vancoüveri Peetri ja Toronto Vana-Andrese tulid 9. ja 8. kohale respektiivselt. Armulauast osavõtmine oli kõige aktiivsem Vancoüveri Peetri (144%), siis Londoni kogudus (04%), Montreali Jaani kogudus (75%) ja Thunder Bay (59%). Kõige' vä^em aktiivne oli Sault Ste. Marie. Hingelise hooldamise ja haigete külastamises, olid esireas London (84%), Sault Ste. Marie (52%), Toronto Jakobi (30%) ja Montreali Jaani ning St. Catharine (21%). Viimasteks jäid Toronto Peetri (4%) ja Vancoüveri Peetri ning Sudbury (8%). PRAOSTKONNA OSA ESTO AJAL Esto avajumalateenistus, millega tähistatakse sini-must-valge lipu 100-aästast juubelit, toimub Vanar Andrese kirikus 8. juulil, algusega kell 10. Lõpujumalateenistus toimub 15. juulil St. Pauli kirikus Bloori tänaval, algusega kell 2. p.l. See jumalateenistus on oikumeeniline, kuhu on palutud kaasateenima peale luteriikkude vaimulikkude õp. Kaljo Raid, ülempreester Emmanuel Lepik ja jutlustaja Allan Laur. Iga päev on Peetri kirikus hommikupalvused algusega kell 8.30, kus teenivad küla-lisvaimulikud. Vana-Andrese kirikus toimuvad lõunaaegsed orelikontserdid külalisorganistide pool kell 12 päeval. Nii Vana-Andreses kui ka Peetris toimuvad veel õhtused noorteüritused, mis on koguduste poolt korraldatud. Praostkonna kor-raldusse jäi Usuteadlaste konverents ja Kirikukongress. Mõlemad leiavad aset 9. juulil Peetri kirikus. Usuteadlaste konverents kell 8—12 ja Kirikukongress kella 13—:|7. Naiste kirikuõpetaja ametisse ordi-neerimise küsimust otsustatakse Usuteadlaste konverentsil. Sellest võtavad osa usuteadlased, usuteaduse õppejõud, õpilased ja kirikuõpetajad. Nende kätte läheb see küsimus hääletamisele. Üsufeadlastekonvereritsilkõneleb dr. J. Taui teemal „Uuemad voolud süstemaatilises teoloogias" ja õp. E, Pähn teemal „Ettepanekud liturgia ühtlustamiseks". Kirikukongressil kõnelevad õp. Thortias Vaga usuteaduslikul teemal ja õp. Heino Laaneots teemal „Rahvakiriku missioon paguluses". VEEL ESTO Ü R I T U S I © Ambergi laagfirahva kokkutulek on kolmapäeval, 11. juulil kell 10.00 —13.00 Royal York'is (mitte teisipäe- 'val). €1» Uus: Eesti heliloomingu kontsert — neljapäeval, 12. juulil kell 15.00 Royal Conservatory Concert Halfis. Pääsmed ei tule ettetellimisele, vaid on saadaval ainult Esto nädalal. @ Eesti Üliõpilaste Seltsi ülemaailm» ne koosolek on pühapäeval, 8. juulil Ontario Place .,Trillium'is". Pere-konnaõhtu on teisipäeval kell 19.00 Casa Loma lossis. @ Kubu-Tallinna Erakolledž kokkutulek plaanitsetakse esmaspäeva, 9. juuli ennelõunaks. „Kubukaid" palutakse teatada Maaja Kimberg-Wer-ner'ile, 612 First Street, Hoquiam, Washington 98550 USA, või hädakorral teda üles otsida Esto alguses Royal York hotellist. Ühissõit SeedFioru pidustustele „Kalevi" lipkonna „ mas. • poisM lipu ees skauditõotust and- Foto - B. Meret Suvi on ukse (ses ja plaanid Seed-rioru «Suvihari 1984" pidustusteks on lõplikult koostatud. Seedrioru ootab esimesi talgulisi esimesel mai nädalalõpul. Esto '84 raamides saabub hulgaliselt külalisi USA-st ja ülemeremaa-dest, kes meeleldi võtaksid osa Seedrioru Suviharja pidustustest, kui leiduks transpordivõimalus. Samuti elab Torontos palju kaasmaalasi, kellel puudub sõiduvõimalus, Kõiki neid probleeme püütakse lahendada ühistranspordi organiseerimisega Torontost Seedriorule ja pärast pidu Torontosse tagasi.- Lisatud registreerimise kupong palutakse täidetult saata Eesti Pensionäride Klubile Torontos.lisade.s tšeki $20.00 väärtuses „Suvihari '84" pääsme ja ühissõidu kulude katteks. Tšekk palutakse kirjutada „Seedri-oru Estonian Summer Gamp Socie-ty" nimele. Eelregistreerimisi võetakse vastu kuni 15. juunini. Korraldajad loodavad, et kaasmaalased arvuliselt ühissõidu võimalust kasutavad. Trükiste suhtes tehti Montrealis hädavajalik otsus. Qp. T. Vaga Van-couverist tegi ettepaneku trükkida . 100-laululiselauluvihik, lisaks praegusele lauluraamatule. Uue laulu- , raamatu toimkonda kuuluvad: pi-aost Andres Taul, dr, Roman Toi ja Thomas Vaga.Töödega on jõutudnii kaugele, et on kogutud üle 100 laulu, Enamus on rajatud vanadele kiriku-viisidele. See oli esimene samm uue lauluraamatu trükivalmis seadmisel, et saada teada koguduste suhtumist .uutesse lauludesse. Samuti otsustati, trükkida uus lee- ' riõpik, mille aluseks on õp. Jaan Gnadenteichi leeriõpik ja õp. T. Vaga tõlketöö rootsikeelsest leeriõpetu- : sest. Õp. Vaga ülesandeks jäi koostada käsikiri nende kahe töö alusel. OTSUSED Praostkonna eelarvesse võeti stipendiumide andmine usuteadust õppivatele üliõpilastele. Momendil on teada kaks noort, kes kavatsevad astuda Seminari. Samuti otsustati pidada edaspidi sinodi kokkutulekud Torontos, mis on kõigile kesksem. Järgmine siriod peetakse. Toronto Peetri kirikus 20. aprillil, 1985.a. KIRIKUKOGU Kirikukogu kokkukutsumise asjus andis piiskop Kari Raudsepp järgmise seletuse: ,,Kuna kirikukogu on soovinud oma otsuseid globaalses ulatuses teha kirjalikult vastavalt EELK Põhimääruste Peatükk 7, par. 33 kaudu, siis EELK Kanada Praostkonna Sinod ühineb selle seisukoha- . ga, sest praktiliselt on võimatu või-duiculude kalliduse tõttu kõigil koguduste esindajatel tulla koosolekuks kokku ülemaailmses ulatuses." KANADA SINODITE ÜHINEMINE . Läbirääkimised LCA jä ELCC sinodite ühinemiseks üle-kanadali-seks sinodiks on juba kestnud kauemat aega. Eehöödega on jõutud niikaugele, et 1986. aastaks on ettenäha üks Kanada Luteri Kirik. Ühine põhikiri näeb ette „Special Interest Groups", mille all on mõeldud etnilisi kogudusi. Eestlaste osa selles kirikus on küllalt suur, et moodustada omaette „Special Interest Group". Sinod palus praostkonna nõukogul, mis toimub sel sügisel, sinodite ühi-neniisprotsessi eesti kogudustel põhjalikult kaaluda. (Hääletamine sinodite ühinemiseks leiab aset juba sel kevadel sinodite konventsiponiHel. V.J.) . ' . Sinod lõppes jumalateenistusega, kell 5 p.l.,kus tähistati ühtlasi Montreali Jaani koguduse 35. aastapäeva, utlustas koguduse kauaaegne õpetaja, praegune piiskop Kari Raudsepp. , -Pihikõne pidas endine koguduse nõukogu esimees, praegune Peetri koguduse abiõpetaja Edgar Heinsoo. Inf ormatsiöonikohaselt valitses sinodis vaimustus ja tahe uutele tegu- , dele, kus ei nähtud ette mingeid takistusi — ka mitte rahalises^osas. V J . Piletite eeltellimine toimub ainult Teated nr. 3-es avaldatud tellimisle-he järele. Hiljemini juurdetulnud piletid tulevad müügile alles Esto ajal. See on selleks, et kaugemalt pidustustele tulejatele anda paremat võimalust pilejeid saada. Ontario peaminister vaatab Esto Visiooni" Ontario peaminister Bill Davis on pidanud taganema oma esialgsest lubadusest avatseremoonial kõneleda, kuid tuleb nüüd vaatama ,,Esto V i siooni". Avamisel kõneleb minister Torn Wells. Veel teisigi provintsiva-litsuse ministreid võtab eriüritustel sõna.^ Ühes ametlikus teates oli, et kuninganna Elizabeth II tuleb Torontosse just; Esto nädalal, kuid aega on muudetud ja kuninganna|jõuab Onta-riosse 16. juulil. Kanada pariamendi-valimlste ootel on poliitikutelt siduva vastuse saamine raske, mis seletab, miks Föderaalvalitsuse ja opositsiooni liidrite nimesid veel ei esine kõnelejatena. Autode parkeerimine ja järelvankris ööbimine, Auto parkeerimine suuriinnas on kallis, eriti kesklinna hotellides. Arvestada vähemalt?6 dollariga päevas. Liiklemistoimkond otsib välja lähemaid odavamaid kohti. Andmeid saab büroost kohalejõudmisel. Järelvankriga ;ööbimine (trailer parks) pn Torontp ametlikul plaanil olemas vaid 25 km või kaugemal kesklinnast. Autoklubidel on andmed. Lähemad neist on Toronto- Malton, Toronto-Scarborough, Pi(^- kering, Ballantrae (30 km). Kui keegi torontolane teab piõnda kesklinnale lähemat, palutakse teatada Esto büroole (tel. 465-1834). , — r -T - m TTT 1 ITTTII inn II tTTTI II I I nn II « • ll ••! Il » II Illil II „MEiE ELU" asutas Eesti ühiskond ja seisab eesti ühiskonna teeiiistu- 808. Tallinna I „Gümna" kokkutulek Esto '84 ajal toimub Torontos Tallinna Linna I Tü.tarlaste Gümnaasiumi, Tallinna III Gümnaasiumi, pro-gümnaasiumi jä reaalkooli endiste õpilaste ja õpetajate kokkutulek reedel, 13. juulil algusega kell 11 hommikul Whistlers'i restoranis, 995 Broaäview Ave., mis asub mõneminutilise jalutuskäigu kaug^sel Eesti Majast. Whistler's restoranis on reserveeritud meie jaoks avar juum, kus serveeritakse kell 11.45 lõunasöök. ^ • Palume kõikide „tüdrükute" ja õpetajate*osavõttu, kes käisid kunagi Vene turu ääres asuvas suures valges koolimajas koolis. Ka need „nooru-kesed", kes sõjaajal Luise tänava koolimajas eelpoolnimetatud koolides õppisid, on loomulikult teretulnud. Registreerida hiljemalt 31. maiks järgmistel aadressidel: Virve Gering, 139 Albertus Ave., Toronto, Ont. M4R Ije. Tel. (416) 481-0557. Marta Dennis, 44 Irvingbn Cresc, Willow-dale. Ont. M2N 2Z3. Tel. (416} 223- 2470. ^ Aidake käesolevat teadet kooliõdede hulgas levitada, et ka need, kes ajalehest ei peaks juhtuma lugema, sellest saaksid informeeritud. KORRALDAV TOIMKOND Ühissõidu registreerimislehe palume ?aata järgneval aadressil SEEDRIORU ÜHISSÖit c/o Eesti Pensionäride Klubi. . 958 Broadview Avenue, Toronto, Ontario M4K 2R6 Soovin osa võtta 7. juulil ühissõidust Seedriorule Suviharja pidustustele Nimi . . . . . . . . . . . . . . . . . , . . . . . . •. • • • • • •. -. Aadress INTERIOR DESIGN &CONTRACTING Sisemised ümberehitused ja sisseseaded, kodus, äris või kontoris. Kookide moderniseerimine ja muud eriteliimised puutööstusest. Küsida: Werner Haberkorn kontoris 738-0036, kodus 469-1287 Tel. nr. Soovin alustada ühissõiduga Ü Eesti Kodust, • Eesti Majast, • Royal York hotellist. Špovin tagasisõitu alustada • peale teatrit, • peale südaööd. • Käesolevale registreerimisele lisatud tŠekk $20.00 väärtuses. Tšekk kirjutada: Seedrioru Estonian Summer CampSociety. Täpne tähkunriisaeg Torontostteatatakse registreerujaile koos pääs-mega, mis saadetakse'posti,teel peale 15. juunit. Eestlane Shotimaalt kõneles Toronto raadios Anton ja Valentine Koppel said üllatuse osaliseks, kui Ülestõusmispühade eel neile teatati CBC ringhäälingu poolt, et esmaspäeva, 23. aprilli hommikul kl. 10.45 kõneleb raadios nende tütar Shotimaalt. Millest,!seda ei üteldud. Kui Koppefid veidi varem keerasid oma aparaadi lainele 740, said nad vaid jutu „sabast kinni'*, kuna saade miskipärast oli hakanud peale varem. Siiski nad kuulsid oma tütre häält lõpulausega: „Tiina Aberdee-nis." Nagu Valentine Koppel „Meie Elule" ütles, on Tfina elukutselt kooliõpetaja, abielus inglasega ja asus Aberdeeni möödunud aasta septembris. Tema teadlasest abikaasa on juba kauemat aega firma Shell teenistuses ja töötab praegu Põhjamere õliplatvormil. Tiina lõpetas ülikooli Lpndon, Ont., omandas õpetajakutse, töötas Calgarys ja Inglismaal õppis edasi, kus tutvus oma praeguse abikaasaga. Oma elust ja kogemustest kanadalasena Shoti-: maal kõneles Tiina Koppel-Moor nüüd Toronto raadiosaates. T©!ligG syltsiitatud angdrjad, lohe ja heeringad. EXCLUSIVE DELICATESSEN 43 Mulock Ave., Toronto ^ Tel. 766-6007 KEITH JACKSON n „Esivanemati ^^Esivanemate hääled" on lavateos, mille autoriks ja lavastajaks on meie nooremasse põlvkonda kuuluv Elmar Maripuu. See lavatükk, mida on ka varem esitatud Torontos ja USA Läönerannikul, lavastati nüüd ka New Yorgi kultuuripäevadel 20.ja 21. aprillil. Autori/lavastaja sõnade järgi on teose sisu ja tegevust tunduvalt muudetud võrreldes eelmiste etendustega. „E8ivanemato häälte" ajakirjandusele ja sõpradele avalik pea-proov toimus pühapäeval, 15. aprillil, „ThB Thealre Contro" ruumes, 666 King St. W. Oma iseloomult erineb see lavastus tunduvalt meile tuttavaist vanameistrite loomingust. 7-liikmeUne tegelaskond kajab neli põhilist ajaperioodi eesti rahva ajaloost, kus igol tegelasel tuleb esineda erinevates osades arvukates piltides igas ajaperioodis. See ei ole kerge ülesanne näitlejate, ega ka lavastajale, kuna paljud lühikestvuslised osad ei võimalda aeglast süvenemist ehk sisseelamist. Kõik seitse tulid oma osadega toime siiski kiiduväärselt. Esimene vaatus, „Nõid" katab ristiusu levimisperioodi meie maale Hansa kaupmeeste kaudu 13. sajandil. Meie rahva paganlikud rituaalid pühas hiies ja nõia ümber keerlev armastus, reetmine ja tapmine esitati pingeliselt ja veenvaltki. Ainult rõivastus ei kuulunud vist 13. sajandisse. Teine vaatus hõlmas Peeter Suure karmi valitsusporioodi ja katku-aega 1711. aastal niiig saksa parunite toorest orjastusperioodi samal ajal. See vaatus esitati ras-kelt- masendavalt, mis publikus äratas tõelise meeleheite, või viha, meid orjastanud vene kindralite ja oaksa mõisnike vestu. ml III Kolmas vaatus oma mitmes pildis kattis meie ärkamisaja algust Lydia Koidula ja ta isa Jannseniga ja esimest üldlaulupidu 1869.a. Neljas vaatus kujunes väga pildirohkeks ,,23781" nime all ja käsitas meie vabaduse kaotust Teise Maailmasõja eelt tänapäevani. 23781 oli number, mis jäi Jüri Kuke hauakünkale Siberi orjalaagris. Paljude piltide abil anti edasi ajaloolisi sündmusi meie vabaduse hävitamisest ja meie rahva mõrva-mistest kuni meie tänapäevaste protestmeeleavaldusteni Läänemaailmas. Elmar Maripuu on teinud tänuväärse töö selle lavatüki loomisega ja lavale toomisega. Eriti märki-misväärne on aga fakt, et kuuludes nooremasse põlvkonda^peaks tema y(J usutavus olema hinnatud kogu noorema generatsiooni seas. Kuid ka keskmise ja vanema generat- 4> J DCCDCHZDCIX stseenid Elmar Maripuu lavateosest „| ralid vägistamas eesti neidu (Heily N( toimetamas. < |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-04-26-04
