Meie Elu = Our life, April 26, 1984

              „Meie Elu" nr. 17 (1782) 1984 NELJAPÄEVAL ^BAPRILLIL - THURSDAY, APRIL 26
kuld
aidus ütleb' ka vaid, et ollakse
astakuti NSV Liidu valitsuse jät-'
va keeldumisega, lubada neil rah-stel
olla vabad", ja hoitakse ülal
liide õigust oma rahvusliku saatuse
e otsustamiseks — Helsingi kokku-ipe
alusel! Aga selgi alusel ei min-ettepanekut
ega nõuet NiLiidule.
Korduvalt rõhutatud N.L. seadus-stane
okupeerimine ja inkorporee-ine
käib vaid 1940. aasta kohta •
sklusiivselt. Kuid too okupatsioon "
iilkorppreerimine tühistus ju 1941. i
stalSaksa okupatsiooniga. Siis — .
L. eelnenud okupatsiooni ja inkor- :
ršerimise mittetunnustamise kö- ;
selt — saabus taas Eesti Vabariik, ;
mis 1922..a. tunnustuse kohaselt
ikaspma iseseisvat olekut, kuna
tksa poolt mingit annektsiooni ei •
inenüd ja N.L.' annektsioon oli '
os okupatsiooniga kadunud.
Aastal 1944 järgnes N.L. uus inva-ohls^
seisvaisse (vähemalt juriidi-eit!)
Balti riikidesse ja nende uus
nekteerimine, kuna N.L, väed, pä-'
t sõjalise vajaduse möödumist, ei
kunud Balti riikide pinnalt ja N.L.
|us nende rahvaste õigust iseseis-sele
taas vägistama seadusvastase,
upatsiooni ja N.Liitu inkorporee-isega.
Millistel asjaoludel toimus,
uus invasioon,võrreldes Ameeri-
, Ühendriikide jioliitikaga, seda
lletään ei selgita, ega selgita ka
ski Ameerika ametiisik;
IKüll aga rõhutatakse, et. N.L, on
dlik Ameerika poliitikast Balti rii-e
osas, s.ö, selle teatavaks tege-sest
saadik aastal 1940 (!). Praegu
endab see„Iegaalselt mittetun-stamise
poliitikat'', mis ei ole
ihgirtähtsal viisil mõjustanud sü­te
sisu või kulgemist N.Liiduga."
gajalt suheldakse N.Liiduga näi-lks
„kriminaalsete juurdluste käi-
S", kus siis, nagu teada. Moskva
egaalset^ võimude abil rikutakse
Iti riikide legaalseid õigusi nende
äi territooriumil,''Nähtavasti kuu­li
see, nagu tõrkumine Balti riikide
[aatust kaartidel õieti märkida, sil­te
sisu jliurde.
Igatahes jää|b välisministeeriumi
eline pale sell
plega koostatud
imaseks.
0s diplomaatilise
dokumendis üsna
E.N.
Ont.
6241
Helle Rannik
endine
keskvalitsuse
tulumakiurevident
^aavst John Pa J II on
patrioot
Esimesel ülestõusmispühalnäidatl
A JA Kanada paljudes kinodes fil-paavst
John Paul II isiklikusi ilust
ni tema valimiseni Rooma Kato-ü
Kiriku peaks. Selle filmi koha­lt,
mis andvat tõetruu pildi Karel
lojlyla,elust õpilasena, töölisena
|ksa ja vene okupatsiooni ajal, mi-
|kust preestrite kooli, osavõtust põ- .
daalusest vastupanuliikuniišest
hiljem tihedast osavõtust Poola
va raskest elust kommunistliku
irra juures. Kogu selle juures juhtis
[nä tegevust Poola rahvuslik pat-tism.
Tfi oskas inspiraerida noori
liikuma panna tööliste masse, et
lurdada valitsuse survet rahvale,
reestrina ta pälvis kiriku juhtkon-tähelepanu
ja teda edutati kiiresti,"
irti tõusis ülempiiskopiks. Sellena
võttis osa kirijcunõukogu koosole-test
Vatikanis j4 valiti paavstiks
12. a. Tema valimine paavstiks
iti juubeldusega vastu Poolas ja
väs hakkas ootama põnevusega
;;a, kunas rahvuspatrioot tuleb
lavstiria külastama Poolat.
Kunagi küsis Stalin teatud mui-i^
a: m i t u diviisi on paavstil? Ta
|evalt kujutas ette, et diviiside ase-iltoetab
paavsti terve rahvas, kelle
litmiseks ei ole küllaldane kogu
ukogude armee koos kommunist-
;u parteiga. A.N.
ipde, Kanadas nad elavad töökate
ena ja.väärivad seda, et nen-iseseisvuse
väljakuulutamise
stapäeya tunnustab Kanada rah-sVValitsus
ja senat,
^lenator Yuzyki sõnavõtu- kiitis
aks senaatorite kogu.
lUiLDINGCARELTD.
|öblit ja akende pesemine.
I koridor $59.95
IMOPPE
Kodus: tel. 686-4395
oome
El •••
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA :.
K. P ä t s - 1 9 1 8.
Evald Asu sai tunnustuskirja politseile kaasaaitamise eest murdvarga
tabamisel . ' '
Eestlane aitas
tabada murdvarga
WINNIPEG -- Siinsed ajalehed
tõid kirjeldusi ja pilte Evald Asu'st,
kes sai tunnustuskirja politseile kaa­saaitamise
eest murdvarga tabami­sel.
Ta ütles' „Winnipeg. Free
Press'ile", et oli meenutanud seejuu­res
väljaõppel 1940. a. võitluseks
Punaarmee vastu saadud lähivõitlu-se
taktikat.
65-aastane Evald Asu oli 9. veeb­ruaril
püüdnud saada kätte siiami
kassi oma Lipton tänava elamu katu­selt,
kui nägi üht meest püüdamas
avada naabermaja ust, Kui mees lõi
rusikaga sisse ukseklaasi ja läks siš-
^e, ta võttis metallist jääkraapia ja
läks naabermajja, kus naaber Eve-lyn
Tolentino oma kahe lapsega olid
end peitnud magamistoas. Varas oli 6
jalga pikk ja poole noorem. Evald
su käsutas käed üles, politsei on
iin! Varas nägi, et tegu. on vanema
inehega ja püüdis tema käest haara­ta
jääkraapiat. Pistis siis käe taskus­se
ähvardas võtta revolvri ja lasta.
Asu kähmas jääkraapiaga käe pihta:
nii et veri .tuli ja varas põgenes üle,
aia. Politsei jõudis kohale ja vahistas
21-aastase murdvarga. ,
Evald Asul on ka varem tegu oi-nud
varastega. Möödunud aastal ta
hirmutas ära kaks teismelist pesu va­rast
naabermaja juurest ja ülemöödu­nud
suvel tabas oma poja jalgratta-varga.
Politsei tunnustuskiri ütleb, et
Evald Asu näitas erakordset vaprust,
arvestades, et varas oli palju noorem
ja pikema kasvuga.
(Algus esiküljel)
SALVADOR ™ Möödunud pre­sidendivalimistel
ei saanud ükski
kandidaatidest nõuetud 50% ära­antud
häältest. Uued valimised on
kavatsetud korraldada 6. mail. Sel
valimisel on õigus kandideerida
ainult kahel rohkem hääli saanud
kandidaadil. Nerideks on mõõdu­kas
Jose Napoleon Duarte ja äärmi­ne
parempoolne major Roberto
D'Aubuisson.
TOROr^JTO - „Nähtavad" vähe­musrahvaste
gf-upid Kanadas peav
vad vajalikuks uurida' nende dis­krimineerimist
Kanadas. Charles
Roach, üks aktivistidest moodus­tab
erilist gruppi, kelle kaudu teos­tada
üksikasjalik ülevaade „nähta-vate"
gruppide diskrimineerimise:
kohta f?elseivai suvel. Tema ees­märgiks
on: ühtegi llurjategijat ei
tohi saata tagasi oma päritolumaa­le,
kui ta|on elanud Kanadas vähe­malt
5 aastat. Üldine amnestia tu-leb
anda kõigile illegaalsetele
immigrantidele. Illegaalseid immi­grante
ei tohi mitte vangistada.
Neid tuleb kuulata üle kohtus. Tu­leb
lõpetada nõue, et isikiitel, kes
tulevad Kanadasse )amaikast,Gua-jaanast,
Guatemalast ja Peruust,
peaks plema. külastusviisa kohali­kust
Kanada konsulaadist.
MOSKVA' - Nõukogude Liidu
kommunistliku p^rjiei esimene sek-
HELSINGI („lvieie Elu" kaastöö­liselt)
— Aprilli algul ilmus vene
ajalehes „Pravda" intervjuu, mil­les
EKP parteiboss Karl Vaino aval­das
oma seisukohti, mis puuduta­sid
mh; Soome TV programme. Te­ma
intervjuu äratas Soomes suurt
tähelepanu negatiivses mõttes ja
sellest IdrJMtasId kõik riigi ajale­hed.
^
TV-uudistes näidati pilte Tallin­nast
asjast rääkides ja alles hiljuti
naeruvääristati EKP üritusi ühes saa­tes:
ekraanile ilmus „lumesadu" (pilt
läks halvaks) ja soome üks popu­laarsemaid
esinejaid luges söome-eesti
segakeeles midagi „kolhopsi
jalgrättaomaniku linnaskäigust" nii
rõõmustavah, et Karl Vaino oleks
saanud ka ise naeratada seda vaa­dates
— kui oleks julgenud.
. Ühesõnaga — praegused süüdistu­sed,
mis Eestist Soome saabuvad,
äratavad siin sama suurt, aga ka
sama naeru tekitavat tähelepanu, kui
paari aasta eest „Õhtulehes" .ilmu­nud
artikkel, milles kritiseeriti Soo­me
tV-reklaame, mis olevat nagu
„sihilik kodanlik propaganda" ol­nud.
Ka nüüd" Vaino & Co on hea näide
oma naiivsusega — võib-olla ka
„Prüvda" esindajate nõudmisel? Sel­ge,
et taolised komniunistlikud sõna­võtud
tekitavad küsimusi, mis oh
sealsete ametivõimude sihiks? Arva­tavasti
mitte ainult soomlaste sõna­kuulelikkust
katsetada, vaid ka ilm-,
selt eestlastele anda hoiatus, mis. on
oodata, ^
.VASTUSPROPAGANDA '
KOMITEE
Et Vaino sõnavõtt puudutab enne­kõike
eestlasi,' tõendab asjaolu, et
EKP liidri järgi Eestisse olevat hiljuti
asutatud > eriline vastupropagandä
komitee, mille ülesandeks on lääne-
Hk.mõju Eestis maha suruda. Kuidas
see ametivõimudel õnnestub, on kü­simus,
aga Vaino järgi läänelik „pro-paganda"
mõjutab peamiselt noor­sugu:
,,Läänest meile, pakutakse ko­danliku
elu sarmi, moraalivabadust
ja käsitletakse meil mõnikord ilm-
SUURTE KOGEMUSTEGA
retär ja j riigikaitse nõukogu esi­mees
Konstantin Tshernenko ni­metati
Liidu Ülemnõukogu poolt N.
Liidu presidendiks. Sellega saa
Konstantin Tshernenko N. Liidu
kõikvõimsamaks juhiks lühema aja
kestel, kui ükski jteine N.Liidu
juht enne teda. Tema valimine riigi
kõrgeimaks juhiks ning võimu­kandjaks
sarnaneb yäga Caesari
valimisele Rooma riigis. Seal oli
valijaks sõjavägi, Moskvas teostab
seda paijtei.
BONN — UusTrahvuslaste arv
Saksamaal on suurenemas ja rahva
poolehoidu võitmas. Uus-rähvus-lased
ei loe oma vaimseks juhiks
nüüd Hitlerit, vaid Georg Straser'it
ja Ernst Roehm'i. Need^iBhedolid
ffitleri lähemad kaastöölised enne
tema võimule tulekut Saksamaal
70% uus-rahvuslastest on alla 30-nd
aastat vanad. Tugejvamaks grupiks
o^n nendel Saksa Rahva Union üm-lies
11,000 liik-mega.^
COLEBROOK — Kanada piiri
lähedal, New |Hamp3hire's, tabati
tagaotsitav USA naistfetapja Chris­topher
Wilderl Kähmlemisel polit­seiga
sai Wilder surmavalt haavata
Ja üks politseinik kerge kuulihaa­va.
Sellega lõppes suurem ajujaht
maiste mõrvarile, kes kihutades
ü.hest osariigist tebe, sõlmis tutvu­si
ilusate naistega, meelitas neid
oma autosse ja mõrvas. Teadaole­valt
ta on mõrvanud vähemalt 12
naist. • ^
' TALLINN — iesti koolides.dn
keelatud karistuse ähvardusel
kompvekisöömine. Selle korraldu­se
kontrollimiseks korraldatakse
klassides aeg-ajalt õpilaste läbiot­simine,
kas kompvekipabereid lei­takse.
Harilikult neid ei leita, kuid
läbiotsimisel avastatud riigivasta-
:ne kirjandus või kirjutised,.konfis-
- . õmbleb
KVALITEET-MATERJALIST
naistele ja meestele
KOSTÜÜMID ©MANTLID
©ÜLIKONNAD
7 Rlverview Gardens (Bloor-Jane
Subway Stn.) Toronto, Ont. M6S 4E4
Tel. 416/769-9535
Rudi H. Schneider
•M>0»<>«D<K»<KII><KH»<>«a»<>«l»<MBm)«BM^ae»<>«»4><nM>0
y
Heä väetis aiamaale, põõsastele,
kartulitele ja murule.
Tasuta kojutoomine.'
TeL 466-736^
keeritakse ja õpilane arreteeritak-se.
Õpilased on arvamisel, et läbi­otsimisi
ei teostatagi kompvekipa-bekite
leidmiseks, vaid selleks, et
kindlaks teha, kas õpilased on va­litsusele
ustavad või mitte.
Eestisse saadetud pakkidest kõr­valdatakse
buljongikuubid ja põle­tatakse.
Miks seda tehakse, pole
teada. -
BEIRUT - Pärast USA ebaõn-nestunud
katset taastada kord ja
rahu Liibanonis, eriti Beiruti lin­nas.
Nõukogude Liit on suurenda­nud
oma aktiivsust Kesk-Idas. Va­hekorra
normaliseerimisel on saa­vutatud
edu Saudi Araabias, Egip­tuses,
Jordaanias, Liibanonis, Süü­rias
ja Iraakis. Mitme Araabia rii­giga
on taastatud diplomaatiline
vahekord. Valitsuste juhtidele saa­detakse
väärtuslikke kingitüssi ja
KARL VAINO
konservatiivide klubi
Esmaspäeval, 16. aprillil peeti
Toronto Eesti Majas eesti „Prog°
ressive Conservative" klubi asuta­miskoosolek.
Kokku tulid umbes
kakskümmend asjahuvilist.
Koosoleku avas Mehis Vahtra,
öeldes, et on aeg eestlastel, kes
toetavad progressiivsete konserva'
tuvide parteid, kokku tulla ja
ühineda. Tänase õhtu mõte on
formaalselt sellist klubi asutada ja
taotleda föderaalpartei organisat­sioonis
ametlikku staatust. Luba
teatud aja järele seda saada on
partei käest juba saadud.
Koosoleku esimeseks päevakõr-m-
punktiks oli põhikirja vastuvõt­mine.
Esialgne põhikiri on koosta­tud
Mehis Vahtra poolt eksisteeri­vate
PG klubide põhikirjade^esku-jul.
Pärast pikemaid arutlusi võeti
põhikirja vastu mõnede muudatus^
tega. Järgnesid kohe valimised. Esi­meheks
valiti ühel häälel Mehis
• Vahtra, abiesimeesteks Adu Raud­kivi,
Lembit Jänes, Priit Aruvald ja
Henny Aruja. Laekuriks valiti Too­mas
Hanslep ja sekretäriks Piret
Komi.
Muude arutluste kõrval tegi koos­olek
uuele juhatusele tungiva soo­vituse
teha avalikkusele selgeks, et
uus eesti PC klubi ei ole mingil
moel seotud varemini asutatud nn.
«konservatiivide" klubidega eesti
ühiskonnas.
Lõpuks teatas Mehis Vahtra, et
eesti PC klubilseisab ees kaks suu-nevaid
raskusi. Peab aga tunnistama,
et meie vastased alati ilma tulemus-telaei
tööta. Mõnikord läheb hoogu
vaenulikest raadiosaadetest kuuldud
kuulujutt. Eriti noored on vastuvõtli­kud
nn. ihassikultburi mõjule. Mood,
muusika ja sport on relvad meie vas«-
tasle kätes." P^rteibossi järgi oli vas-tuspjopaganda
komitee rajamine
tähtis ka sellepärast, et väikestes töö­kollektiivides
ilmneb raskusi: „Nen­de
parteiorganisatsioon on sageli nii
vaike, et tal poFe küllaldaselt mõju­võimu.
Ja nii pääsevad kuulujutud
Isvinema ja sünnivad ebaküpsed po-liililised
tühja-tähja jutud." ,
SÖÖME TV MÕJUST
„Pravda" kirjutas Vaino sõnadele
toetudes, et Eesti geograafiline asend
teeb selle eriti kergesti vastuvõtli­kuks
läänelikule mõjule. Hoolimata
sellest, et Vaino ei maininud otseseh
süüdlasena Soome televisiooni saa­teid,
oli ridade vahelt lugeda selge
siht Läänemere põhjakaldale. Tpma
on ju kaua olnud nördinud program­midest,
mida soomlased pakuvad,
eriti just ameerika seeriatest (Dallas
jpt.) koos toiduainereklaamidega.
rTeatavasti üks K-firma lihareklaam
nimega „Väiskin lihatiski" (Väiski .
lihalett) .tekitanud paksu verd „Gos-podin
Tagakiusamises" (soome kee­les
,,vaino" tähendab kas tagakiusa­mist.
Vihavaenu või vaenust]. Vene
ajalehe järgi olevat soome TV-rek-laamid,
et Soome ei selgelt mainitud,
ongi vaid maitseasi, sihilikku kodan­likku
propagandat,
RAADIOSAADETEST
Intervjuus ei jäeta rahule loomu-likuh
ka välismaa raadiosaateid, mis
olevat tüüpilised, vaenulikud vene-ja
eestikeelsedpropaganda ilmingud.
Vaino meelest saated on võrreldavad
piraatraadiötega, millest ,,suur osa
- vaenulikust mõttekäigust ja valemo-raalist
läheb Eestisse teatud välis­maa
TV-saadete, (loe; soome omade]
kaudu. Lääne luureteenistus kasutab
ka seda tõsiasja, et Tallinn pn nel­jandal
kohal oma tähtsuses ;kui N ,
Liidu turismilinn ja tahtis sadama­linn."
. •
Neid saatejaamu soome ajakirjan­duses
ei mainitud, kirjutati vaid, et
jaamad on ameerika omad. Sje, mil­lest
seltsimees K-, Vaino ei rääkinud,
kti talääne TV- ja raadiojaamu süü­distas;
on Eesti Raadio propaganda,
mis suunati Soome poole nii soome
kui ka rootsi keeles. See polegi vist
propaganda ? Soomes aga keegi pole
eestlasi, venelastest rääkima ;a, süü­distanud
•„sotsialistliku sarm^, kõrge
moraali jne." propageerimises.
-a.
Läänemere komisjoni
uueks peasekretäriks
eestlane
HESLINGI — Siin peeti Lääneme­re
kaitsekomisjoni '10. aastapäeva
koosolek, kus seitsme Läänemere rii­gi
ministrid esitasid oma kavad mere­vee
reostumise vastu. Uueks komis­joni
peasekretäriks valiti prof. Ha-rald-
Adam Velner, kes on osa võtnud
kõikidest komisjoni koosolekutest,
olles teadusliku-tehnologilise komi­tee
liige N . Liidu delegatsiooni koos­seisus.
Velner on Tallinna tehnilise
instituudi professor ja aastast 1981
saadik olnud N. Liidu hüdrometeo-roloogiä
ja keskkonnakontrolli riigi-komitee
teaduslikuks nõuandjaks.
Kolmeks aastaks valitud eestlane
tuleb Helsingisse töötama juuli algul,
millal endine peasekretär prof. Aar­ne
Voipio lahkub. Uueks esimeheks
'Valiti läänesakslane doktor Peter Eh-lers
ja abiesimeheks doktor Hans
Möbs. Järgmine komisjoni koosolek
otsustati korraldada Helsingis 12.-
15. märtsil 1985. a.
UUS AUTO - ESTO '84
ACADIAey SCOOTER $5812.00
L
PONTIAC BUlCK LIMITED
348 DANFORTH AVENUE,
TORONTO, ONTARIO M4K1N9
ANDRES MARTENS
tööl 469-5531, kodus 284-7447
Laupäeval, 28. aprillil
demonstratsioon
„Meie ei tohi lasta Vietnam'!
„rahu" kunagi korduda!" Selle
hüüdlause all toimub laupäeval,
2i3. aprillil, kell 11.00 hommikul,
Toronto raekoja ees protest-de-monstratsioon.
Ühiseks korralda­jateks
on Canadian Coalition for
Peace Through Strength, Voung
Vietnamese for Freedom ja The
Free Viet Community Canada. De­monstratsiooni
sihiks on valgusta­da
Vietnam'i ikestatud rahva ras­keid
olukordi kommunistliku režii-mi
all ning ühtlasi näidata toetust
tiib-raketti katsetamisele Kanada
pinnal.
Demonstratsiooni lendleht sele­tab,
et Põhja-Vietnam ja N. Vene
ühis-võit toimus suuremal määral
patsifistide kaasabiga, mjlle taga­järjeks
oli kõige suurem veresaun
ja mass-mõrv Teise maailmasõjast
saadik. Kaks millionit tapeti Kam-bodzhas.
kui sealne demokraatlik
valitsus kukutati.
Lendleht selgitab ka, et „rahu-demonstratsioonid"
kunagi ei pro­testeeri
nende N. Vene rakettide
vastu, mis asuvad ja mis sihitud
läänemaailma keskustele. Läbi aja­loo
on pa^fistlikud liikumised ol­nud
ainult abiks agressooritele.
Näiteks võib tuua Inglismaa rahu-liikumine
ennem Teist maailmasõ­da,
mille tagajärjeks oli, et demok­raatlikud
riigid ei olnud mitte ette­valmistatud
Hitleri ja Stalini peale­tungile.
Patsifistid, ütleb lendleht,
toetasid ka kurikuulsat Molotov-
Ribbentrop pakti.
Canadian Coalition for Peace
Through Strength eestlase Leon
Tretjakevitch') juhtimisel, palub
eestlasi välja tulla demonstratsioo­nile
suurearvuliselt.'
Balti Vabadüsliit
sõjajalal olümpia»
komiteega
NEW YORK - Balti Vabaduslüt
kaalub Los Angeles'i olümpiako­mitee
kohtusse kaebamist solvava­te
üteluste pärast, mis selle esi­mees
Ueberoth, kes tahab olla mee­lepärane
venelastele, tegi BVL
juhtkonna kohta. Eesti, läti, leedu
ja ukraina rahvatantsijad, kes pi­did
esinema olümpiamängude ava­misel,
keelustati Moskva nõudel.
Küll aga esinevad ^eised rahvus­grupid.
N. Liit on nõudnud, et ei
tohi olla mingeid nende vastaseid
demonstratsioone ja et Vabadus-raadiol
keelatakse reportaashi te­gemine
olümpiamängudest. Samu­ti
on nõutud, et nende sportlasi ei
majutata USC ülikooli höoneisse
(mis asub Los Angele8'i Eesti Maja
läheduses), vaid USC ülikooli ela-muisse.
, '
RahvusvahMise pressi esinda­jad,
eriti Euroopas, on tundnud
suurt huvi küsimuse vastu. Mõned
USA ajaleiied ja TV on nimetanud
Los Angeles'i Eesti Maja „ärahüp-pajate
varjupaigaks". BVL jr:hatu-se
liige A. Piirisild seletas pressile,
et see võib olla varjupaigaks ära°
hüppajatele, kuid neid on, kuid ke­dagi
ei meelitata. Eesti Maja, mis
on olümpiamängude ajal BVL in-formatsioonikeskuseks,
on praegu
ümberehitamisel ja saab esinldus-
Ilkuma välimuse^
Los Angeles Madriidist
• tälits"am
Hiljuti oli Los Angelesis koos Balti
Vabadusliidu olümpia-alaste küsi­muste
erikomitee, Selpuhul oli kogu­nenud
arvukalt komtee liikmeid üle
USA, eriti rohkelt prominentseid te­gelasi
lätlaste hulgast eesotsas dr, 0,
Pavlovskiga Washingtonist D,C„ kes
on Ülemaailmse Läti Üh, esimees ja
valiti neil päevil ka Ülemaailmse
Balti Komitee esimeheks. Arutati
küsimusi, mis tõusetunud ühenduses
suvise olümpiaga Los Angelesis, na­gu
plakatid kiirteee ääres, ingliskeel­se
olümpia-bülletääni suurendatud
levitamine, kontaktid massimee-diiaga,
demonstratsioonid, Balti
olümpiaadi tule toomine Kanadast
Los Angelesi, võimalike asüüli pal­ujate
kaitsemine jne.
Kohalikke eestlaste juhtivaid tege­lasi
B, Nurmsen teatas, et L.A. Eesti
Maja on antud BVL kasutusse olüm­pia
kestel. Seal pakuti nüüd eemalt
saabunuile hommikueinet ja komitee
liikmed tutvunesid Eesti Majaga, ku­hu
tuleb informatsiooni keskusi ja
kultuurialaseid väljapanekuid. Akt­sioone
arendatakse ka L.A. Läti ja
Leedu majas. BVL on saanud olümpia
aktsioonideks majanduslikke.toetusi
kolme rahvuse keskseilt organisatsi­oonidelt.
Avaldati arvamist, et olüm­piamängud
on ülitähtsad, kuna sel
puhul Balti küsimuste võimalik tut­vustamine
võib saavutada isegi suu­rema
tähelepanu, kui see oli näit.
Madriidi konverentsil.
BVL kontakt
välisministeeriumiga
USA välisministeeriumis luure-küsimusi
koordineeriva osakonna
direktor Lucian Heichler, viibis neil
päevil Los Angelesis, mispuhul Balti
Vabadüsliit kasutas võimalust tema­ga
kohtumiseks, et tutvustada temale
BVL kui ülemaalist Balti küsimuste­ga
tegelevat organisatsiooni. Kohtu-mine'toimus
Baltimore hotellis sõb­ralikus
miljöös, kus BVL esindasid
abiesimees A. Piirisild ja direktor A.
Jerumanis, kes on ka läti võitlejate
ühingute esindaja. '
L. Heichler osutas Balti küsimus­tes
elavat huvi ja BVL esindajad and­sid
temile täieliku ülevaate BVL se­nistest
suurematest aktsioonidest ja
koostööst USA riigimeestega. Rõhu­tati,
et BVL koosneb paljudest eesti,
läti ja leedu aktivistidest, kes tegut­sevad
maailma tulipunkti sattunud
küsimuste puhul neid sidudes Balti
riikidega — millised illegaalseU oku-i)
eeritud N.Liidult. Muret on tekita­nud
viimase laialdane disinformat-isioon,
kus BVL on püüdnud oma
ipoolseid vastusamme astuda Balti
Ibülletääni ja Olümpia teadete abil.
Kõne alla tulid ka võimalikud asüüli-juhud,
Baltikumist pärit olevate sõ­javäelaste
vangisattumised Afganis-
5 taanis, USA kohtuministeeriumi OSI
jkoostöö Nõukogude KGB-ga va-leandmetega
opereerimisel ja mit­med
teised eriküsimused. Külaline,
kes muide esines ka Town Halli ban­ketil,
jutuajamistega massimeediale,
j.m., ütles muuhulgas, et olevatel
andmetel on Afganistani vabadus­võitlejate
kätte langenud 176 vene
sõjaväelast ja nende hulgas on kind­lasti
ka punaväkke võetud eestlasi,
lätlasi ja leedulasi, L. Heichler soovis
pidevalt saada BVL publikatsioone
ja lubas BVL-tu lasta varustada vä­lisministeeriumi
mitte-klassifitseeri"
tud materjalidega.
ramat üritust. Reedel, 27. aprillil
toimub Royal York hotellis nn.
„Sesqui" ball Brian Mulroney osa-
^ptuga. Eestlastel on kolm lauda
kinni pandud ja pileteid on saada­val
juhatuse käest. Esmaspäeval, 7.
niail toiniub klubi korraldusel Pe-ler
Worthington'i kõnekoosolek
Eesti Majas algusega kell 7.30 õ.
l^õik huvitatud kaasmaalased on
palutud tulla osa võtma.
A. RAUDKIVI
OVER 50 YEARS OF GM SALES AND SERVICE
OGANm Müük ja rentimine
— Äris 291-5054 ChevOIds Limited Kodus 423.5716
5000 Sheppard Ave. E., Scaifeough, Ont. MIS 4L9
Grupp eestlasi Balti Vabadusliidu hiljutiselt inimõiguste kon­verentsilt
Los Angelesi Ambassadqr hotellis. Vasemalt BVL
abiesim., ERKU juhatusliige ja mainitud konverentsi esimees
Avo Piirisild, Los Angelösi Eesti Seltsi esim. Bernard Nurm­sen,
Ülemaailmse E. Kesknõukogu esim. Liembit Savi, USA
Kongressi Euroopa Julgeoleku ja Koostöö komisjoni direktor
Spencer Oliver Washingtonist DiC, BVL sekretär Viivi Piiri­sild
ja BVL laekur ja ERKU esinduskogu liige Heino Nisrmberg.