Meie Elu = Our life, February 21, 1980

              Ottawa. fht Qwler
Nr. 8 (1566) 1980 NELJAPÄEVAL, 21. VEEBRUARIL ~ THUJISDAY, FEBRUÄRY 21 XXXI aastakäik
0 •
Eesti Vabariik on jälle, aasta va­nem.
Ajaarvamine on 24. veebruarist
1918, nagu ta peab ka olema. See oh
eesti rahvale ajalooline tähtpäev, mil
ta oli välmis võitiema ja võitma ja
sellest peale enda elu ehitama polii­tiliselt
noore, kuid maakaardil igiva-na
Rahvana.
See on poliitiline tragöödia, et ise­seisev
eksistents pidi katkema Teise
Maailmasõja algpäevil Stalini Vene­maa
ja Hitleri Saksamaa omavahe­liste
mahinatsioonidega ning Nõuko­gude
Liidu agressiooni ning pettuse­ga
ja saagihimu tõttu. Au olla isesei­sev,
end valitsev ja end majandav
rahvas jääb meile eestlastele. Pettus
ja vägivald koos Eesti Vabariigi oku­peerimisega
jääb häbiplekiks Nõu­kogude
Liidule.
Need on ajaloolised tõed, milliseid
ei muuda ükski poliitiline võltsing,
mida harrastab Nõukogude Liit ku­ni
tänapäevani; Oleme küll pagulas­tena
teiste maade kodanikud. Kuid
teame, et' oleme tulnud iseseisvast
Eestist."See ajalooline fakt ongi mei­le
ajeks endiselt pülutseda Eesti Va­bariigi
aastapäeva, seekord juba 62.
Sel päeval istume oma sini-must-val-ge
lipu all ja pajatame teistele, kes
meie endiselt oleme ja meenutame
endile kohustust, mis lähtub sellest
faktist. Senikaua kuni kanname oma
südameis iseseisvuse fakti olemas­olu,
ei kustu ka meie usk Eesti Va-bariigi
taassündi.
...Oleme kõik Eesti Vabariigi saadi­kud
välismaadel, kus elame. See ase­tabki
meile kohustuse teha kõik, et
eesti ühiskonnad välismaadel jätkak­sid
oma tööd vähemalt senises vai­mus,
mis ei ole veel kustunud pärast
36 aastat elades väljaspool kodu­maad.
Meie ei saa (oodata seda tood
ainult meiej konsufeilt, kes on samu­ti
ainult inimesed. Ükski konsul ei
suuda anda seda, milleks on suuteli­sed
tuhanded inimesed. Aga meie
toetus on konsulile, sest nad vaja­vad
seda ja sümboliseerivad meid ja
Eesti Vabariiki;
Meie võitlus on vaimu võitlus või­mu
vastu.1 Neist püsivaim on vaim,
sest seda ei suuda kustutada inimes­te
hingest ükski võim, kui nad ise
seda ei taha. Selle vaimuga kirjuta-megi
ajaloolisi ridu ja võitleme pa­gulastena
ajaloolist võitlust teadmi­ses,
et kaugeltki mitte kõik ajalooli­sed
teod ja ajaloolised read ei ole
kustutatavad ajaloo^ veergudelt. Meie
kirjutame sinna ainult tõde teadmi­ses,
et lõplik võit peab jääma tõele.
Hoopis teisiti on ^võimuga. Vana
Rooma riik oli kõikvõimas omaaja
tsivilisatsioonis. Ta hävitas vastased
ja kehtestas võimu. Ainult idealistid
uskusid, et see võim võib kunagi kus­tuda
ja kõik suurus lõppeda vare­meis.
Napoleoni võimugeenius mars­sis
läbi kogu Euroopa ja lõpuks
jooksis tühjaks Kremli müüridel.
Võimu- ja vallutushüsteerias tallas
Hitler oma säärsaabaste tallade alla
Euroopa lääne- ja idamaad ja viis
paanikasse lääne suurvõimud, too­kord
Inglismaa ja Ameerika ühend­riigid.
Stalin suri oma terrori häbis.
Napoleon üksikul saarel eksiilis. Ja
Hitler lõpetas oma päevad Berliini
maa-aluses punkris.
Kunas laguneb Venemaa? Ka see
saab olla vaid ajaküsimus, sest Nõu­kogude
Liidus valitsetakse häbiväär­selt
võimuga kuigi räägitakse vai­must.
Kommunism Venes ja mujal
ei ole vaim, väid ühe suurrahva im­perialism
ja ühe organiseeritud klas­si
tallamine oma inimestel, kus ühed
peavad alluvalt orjama selleks, et tei­sed
võivad kartmata voimutsedä. Ve­ne
rahvas pn seda ammugi mõist­nud.
Kunas mõistetakse seda lääne
poliitikute poolt? 'j,
Sündmused Afganistanis on jälle-kordselt
avanud maailma silmad.
Kuid maailma silmad pole ikka veel
avanenud Balti rahvaste suhtes, kel­lest
avalikkus tunneb piinlikkust
rääkida. Seepärast loetletaksegi Nõu­kogude
Liidu agressiivset ekspansi­ooni
alles 1944. aastast peale ja jäe­takse
Varajasemad agressioonid aja­loo
pildist välja. Kuid lisame ise, et
N. Liidu agressiooni hulka kuulub
kälda-Poola okupatsioon, Eesti, Lä­ti
ja Leedu okupeerimine jä Soome
Karjala territooriumide sõjaline sis­sevõtmine.
Need agressioonid kuulu­vad
enne 1944. a. perioodi. Agressioo-iniideks
jäävad need ometi.
Eks meie tea, et peame valvel ole­ma
omapoolsete faktide pideval val­gustamisel.
Eks meie tea, et peame
väsimatult nõudma õigust oma rah­vale
s.ö. Eesti Vabariiki. Meie pole
ise kaotanud oma iseseisvust, vaid
see ori juhtunud suurte rahvaste hir­must
ja poliitilisest mõistmatusest.
Need suurrahvad võlgnevad meile
meie iseseisvuse laltast läbi teise
Maailmasõja ja kuni tänaseni. See­pärast
peame kustumatult kandma
oma rahva iseseisvust oma südameis
ja nõudma kartmatult, et kordne üle­kohus
leiab heakstegemist. Ning pea­me
uskuma, et vaim saab võidu või­mu
üle nii nagU see on ikka olnud
läbi ajaloo, lehekülgede.....
Irqan nõustus
komisjoni
Pärast kuus kuud kestnud konservatiivide valitsemist, pn liberaalid Kanadas jälle võimul. Es­maspäeva!
andsid hääletajad neile ülekaaluka võidu ja Pierre Elliot Trudeau moodustab enamüsva-litsuse.
Suuremad kaota Mõnes provintsis'
näitas tõusu.
Parlamendi 282-est kohast sai libe­raalide
erakond 146 kohta, progres­si
v-konservatiivid 103 kohta ja uuš-demokraadid
(NDP) 32 kohta. Social
Credit kaotas kõik oma kohad. (Üks
koht parlamendis täidetakse hiljem).
Üsna lähedaselt gällopi küsitluste en­nustusele
algas liberaalide edu juba
kohe pärast esimeste valimistagajär-gede
saabumist ja hilisõhtul oli sel­ge
nende ülekaalukas võit.
ONTARIO' OTSUSTAS .
Oodatult oli otsustajaks Ontario
Mäletajate täispööre. Kui pool aas­tat
tagasi Ontario aitas viia konser­vatiivid
võimule, siis sel korral ta
aitas nad kukutada. Kaasa aitasid
ka Atlandi-provintsid. Tõeliseks kaa­lukeeleks
oli aga taas Quebec, kes
hääletas liberaalidele.
Uusdemokraatidel oli edu preeria-provintsides,
kuid Alberta hääletajad
andsid kõik kohad konservatiividele.
Seega on. Kanada taas jagatud polii­tiliselt
kaheks — tugevalt konserva­tiive
toetav lääs eesotsas õlirikka Al-u
bertagä ja liberaalide seljataga seis­vad
idapiirkonnad raskuspunktiga
Quebec'is. Tähelepandav on ka uus­demokraatide
mõju suurenemine.
EELARVE • .
Ontario hääletajate konservatiivi­dele
selja pööramise põhjuseks pee­takse
peamiselt valitsuse eelarvet,
bensiinihinna tõstmise kava jne.
Kuidas liberaalid parlamendimäel
need küsimused lahendavad ei ole
selge, sest Pierre Trudeau oli väga
napisõnaline oma kavade selgitami­sel.
On arvata, et ka uus valitsus ei
pääse hindade tõstmisest ja liberaa­lide
^mesinädalad" valijatega ei saa
kesta kaua. t.
Kuigi konservatiivide tagasilöök
Ontarios oli suur, valiti Joe Clarki
kabinetist parlamenti mitmed, kes
rohkem tuntud ka eestlastele: Flora
MacDonald, Dävid Crombie, Michael
Wilson. Oma kohta kaotas liberaali­le
John Robertsile immigratsioojii-minister
Rönald Atkey. • [ j
Nii tuleb nüüd taas parlamendi-mäele
ka vanu tuttavaid liberaalide
11 aastat valitsusajast.
isuga
Iraan nõustus UNO komisjoni koos­seisuga
kes hakkab uurima shahhi
vastu tõstetud süüdistusi. USA
heakskiit 5-liikmelisele komisjonile
oli juba varem.
Kas Iraan nüüd vabastab pantvan­gid,
ei ole selge, kuna on lisatud
USA-le vastuvõtmatuid lisatingimusi.
u esfis
K MM PALJU
HA 9 9 <D
. STOKHOLM (EPL) — Emakeele­ga
ei ole enam siin palju teha — üm­berrahvustamise
protsess käib täite
tuuridega.
Koolides on nüüd juba ette nähtud
vene keele kasutamine ka teistes õp­peainetes-
ja üliõpilastel tulevad tehas;
kõik kursuse- ja diplomitööd, ette­kanded
ja praktika aruanded vene
keeles. . ' ,
Samuti on. lugu poodides, kus „suu-re
rahva" esindajad on müüjateks:
küsid eesti keeles, saad sõimata ve­ne
keeles. See ongi kõik, mis päris­maalasele
uuskolonialisti poolt osaks
saab. Oh ela ja hõiska, sest rõõmu
aeg on käes juba 40. pikka ja PIME-aastat..
i
.„POSTT PUISTAMINE"
Kõik inimmõistusele lihtsad ja loo- j
gilised asjad on siin nüüd mingite 1.
funktsionääride otsustada. Endal ci
ole midagi ütelda ega arvata — oled
nagu sõnnikuhark, mida torgatakse
ametimeeste poolt just sinna hunni­kusse,
kuhu nad soovivad. Vastu po­le
ütelda' midagi...
Kirjast selgub veel, et kodumaal
kõneldakse tugevnenud ,.posti puis­tamisest",
s.t. välismaale mineva ja
sealt tuleva 'kirjavahetuse lugemist
tsensuuris, samuti et väljapääsu taot­lustele
on üha rohkem eitavaid vas­tuseid
antud. (EPL/K).
STOKHOLM — Amnesty Internatioriali Londoni peakorter
teatab 28. jaanuari 1980 kirjaga Eesti Vangistatud Vabadusvõitle­jate
Abistämiskeskusele,et Abistamisfceskuse ettepanekul pn Am­nesty
International otsustanud adopteerida ja võtta oma kaitse
alla kõik kuus uut Eesti poliitvangi ja nimelt Teet Papsoni, Viktor
Dudarevi, Artur Mikiti, Jüri Henno, Viktor Matvejuki ja Annes
Hermann-Enehielmi. Niipea, kui on selgunud nende heaks tegutse­ma
hakkavad Amnesty-grupid, tehakse need Abistämiskeskusele
teatavaks. ••'::':Ä'.v:: •
Abistamiskeskusel on Eesti poliit­vangide
hooldamise küsimuses ol­nud
kirjavahetus enam kui 20 Am-nesty-
grupiga Euroopas, USA-s ja
Uus-Meremaal. Hooldustöö alal on
koostöö arenenud ülimalt positiiv­selt.
Üksikud Amnesty-grupid on
saatnud Abistämiskeskusele isegi
raha toetuspakkide vahendamiseks
poliitvangide perekondadele.
Seoses Balti Apelliga tänab Amnes­ty
Internationali Londoni peakorter
Abistamiskeskušt nelja eestipoolse
allakirjutaja osas saadetud materja-.
Iide eest. Al teatab, et nad jälgivad
erilise tähelepanuga Mart Nikluse,
Endel Ratase, Enn Tarto ja Erik
Udami saatuse kujunemist.
N. Liidu vanglais ja sünnitöölaag-reis
asuvaist poliitvangidest on Am­nesty
Internationali poolt -varem
adopeteeritud järgmised: David
Koop, Ivan Löven, Kalju Mätik, Ser­gei
Soldatov, Larissa Zaitsev. Nende
heaks tegutsevad Alagrupid Rootsis,
Norras, Laäne-Saksamaal, Inglis­maal,
Prantsusmaal, Belgias _ J a
USA-s. Igale] poliitvangile on määra­tud
kolm erimaädes asuvat AI-grup-
Vabanenud poliitvangidest on ol­nud
Amnesty Internationali; kaitse
all järgmised: Peeter Bergman, Ger-hard
Fast, Artjom Juskevitsh, Mati
Kiirend, Jaak Liivand, Mart Niklus,
Ludmilla Oldenburger, Voldemar
l Schultz ja Johannes Valdman.
See on lõige ühest Eestist lääne­maailma
toimetatud 'kirjast, kus kur­detakse
ka üldist elutingimuste hal­venemist:
KLASSIVAHED .
— Midagi ei liigu paremuse poole, -
Siinne • tervishoiusüsteem muutub
järjest viletsamaks: ei ole haiglakoh-ti,
meditsiine ega korralikku ravi.
Sealjuures on aga „sakstel". kõik
eraldi: haiglad, poed. majad, trans-,
port, koolid. Maailmas ei ole vist
maad, kus oleks klassivahed suure­mad
kui siin. Toiduained kaovad
müügilt ega ilmugi enam tagasi. Küt-teainetest
on nappus juba mullusest
peale. Möödunud talvel ei köetud ta-.
diaatoreid vajalikult Olid vaevalt lei­ged.
••
Pole kuulda, et tänavugi rohkem
kütust oleks. Majad on üldse ehita­tud
nagu hõredad sarad — katsu
vaid panna neid sooja pidama. Kõik­jal
suur lohakus ja lõputu kiitlemine,
kui hästi, kõik on ja tehakse veel pa­remini...
Noored õpivad ameteid,
siis pole aga nendes ametites tööd,
sest vastava ala kohtadele on juba
tulnud idast venelased. Kuidas tule­vik
kujuneb, kui see traataia-olüm-piaad
kord on möödas?
Paanika Kremlis
Välisdiplomaadid teatavad Mosk­vast,
etv Afganistani okupeerimine ja
USA ranged vastuabinõud, eriti pre­sident
Carteri doktriin, LRO otsus,
et N. Liidu väed peavad lahkuma Af­ganistanist
on põhjustanud paanikat
Kremli vananenud juhtkonnas. Eriti
suurt peavalu tekitab Kremli juhti­dele
35 moslemi riigi vastuseis ja In­dira
Gandhi range seisukoht, et N.
Liidu väed peavad Afganistanist lah­kuma.
Kremli vanad mehed leiavad,
et NL Liit on jäänud oma ebatruude
satelliitidega järsku üksi. Doominod
hakkavad võibolla üksteise järele So-veti
korruptiivses impeeriumis lan­gema.
;
Venemaal ennustatakse
Järjekordset kehva lõikusi
Põllumajanduslikud asjatundjad
ennustavad, et N. Liidus on oodata
range talve ja talioraste hävimise
tõttu järjekordset ikaldus!. Moskva
olümpiaad tuleb toime poolikult ja
Afganistanis areneb Moskvale sama­sugune
olukord, nagu nad valmista-;
sid ameeriklastele Vietnamis. Pooled
hakkavad vahetuma. Suur N.-Liidu-laevastiku
armaada liigub Vaiksest;
ookeanist Pärsia lahte. Seda sama­aegselt
100.000-de USA meresõduriga.