Meie Elu = Our life, March 4, 1977

              '6-< REEDEL, 4. MÄRTSIL — FRIDAY, MARCH '4
;,McieEfa" nr.f.ttittfim.
i ^ a a i a a J a l a K l B a a i ä a a a a a a a a a a a M a a a i a i a i a a i a Filateelia „Meie
oaas
aoao
*(niaa«ai
• • • a n S J
• S ü M a o g
braBf1f W
Jlilillllllllllllllllllil
Alates 1. aprillist konsultant Elli Kalvik vastab ka küsimustele. Küsi­mused
saata „Meie Elu" toimetusse või otseselt: Elli Kalvik, 166 Sherwood
Ave. Apt. 2. Toronto M4P 2A8, tel. 483-1545.
; Küsimus: Mis põhjustab suuri ja
laienenud poore ja kuidas neist lahti
saada? -
Küsimus laienenud pooridest, on
üks sagedamaist ja kahjuks ka ük's
neist millest oleks saanud hoiduda
teadliku näoraviga,
Xim..läbib nägu sellistel puhkudel
rasvane joon, alates otsaesiselt kuni
lõuani. Seega on otsaesise keskel sil-
'".'. madest veidi kõrgemal ninavahelisei
•aial. nina ümbruses ja lõuaotsas eba­tavaliselt
palju rasvaollušcid naha-
.koosseisus, kuna aga ülejäänud nägu
ja eriti põsed ja silniadeümbrus on
väga kuivad.
Seda naha tüüpi kutsutakse kombi-natsiooniliseks
ja ka tema. eest hoo­litsemine
nõuab n.o. kombinatsioone
ja erilist tähelepanu ja hoolsust;
Nim. vajab kuiv osa näonahast kree­me,
mis sisaldavad rasvarikkust ja
niiskust ning riäovett, mis on vaba
parfüümist s.t. alkoholi- sisaldavu-sest.
••.
. Õlirikkusf sisaldav joon aga kree­me,
mis ei sisalda rasvaolluseid, vaid
ainult niiskust, ning vastupidiselt
eelmisele just alkoholi , sisaldavat
näõvett.
Siin ongi näofavis viga tehtud,
. sest- tavaliselt kasutatakse ; sama
kreemi üle Ifogu näo. Kuiv osa näo­nahast
on lavaliselt vaga tundlik ja
annab end kuivsuse puhul kohe tun­da
naha pingule tõmbuva toimega,
kestendamisega, laigulisusega ja ise-
•gi valulise punetavusega.' Tavaliselt
selle leevendamiseks ostetakse siis
kä kreem kuivale nahale. Kasutades j
seda ka rasvasele osale muutub seal
rasvarikkus veelgi suuremaks ja te­kivadki
laienenud poorid ja muud
probleemid.. .
Ka rasvane näonahk muutub mõ­nikord
külma ilma puhul. kestenda-
~ vaks. kuid see näitab ainult niiskuse
puudust ja sellistel puhkudel ei tohi
mingil juhul kasutada rasvarikašt
;krce.mi vaid ainult niiskust sisalda-
. vaid n.o. ,,moistutized creams", mis
on . küllaldased naha korrashoiuks
antud.juhul.
Sama maksab ka üleni rasvase
näonaha kohta. Enne peaks kindlaks,
tegema täpne õli sisaldavus näona­has
ja siis ka vastavalt ravima, ja
kui see osutub liiga kõrgeks, s.t. poo­re
tekitavaks, siis on tänapäeva
moodsa näoraviga väga lihtne .seda
reguleerida.
Kokkuvclttes võiks öelda, et õli on
meile looduse poolt antud loomuli-kuks
vahendiks; naha pehmena hoid­miseks,
kuid üleliigne õli võib plo-keerida
poore ja tekitada ,rblack-heads"
või. „\vhiteHeads". Rasvasel
näonahal on omadus mustust ja bak-feeriaf
enda. külge tõmmata, mis
omakorda võib põhjustada infektsi­ooni.
Seega lihtne „blackhead" võib
muutuda väga ebameeldivaks vislri-
: kuks jne.
Teine osa küsimusest: Mi^la teha
kui poorid on juba tekkinud?
Kõigepealt peame poorid Ja neli­kult
puhastama, sest täidetuna mus­tade
jaj valgete täpikestega oleks
mõttetu ja peaaegu võimatu neid
püüda sulgeda. ..:
. Pooride puhastamine on tänapäe­val
Vastavate vedelikkudega võrdle­misi
kergesti' teostatav. Vastava poo-;
ride avamise vedelikuga avame poo-
. rid ja neid kergelt vajutades vabas­tame
mustuse „blackheads" poori­dest,
i ' •
. ,,\Vhiteheads" ehk valged.täpikesed
on tekkinud samutrüleliigsest õlirik-kusest
mis settub pooridesse neid
iimmtstades.' Puhastamiseks, massec-
.;. rune neid kohti kergelt näoveega ku­ni,
ilad vabanevad kestast ja kaovad.
Nüüd alles asume pooride sulgemi­se
juurde. Selleks kasutame poore
kokkutõmbavat vedelikku „Porc Lo-libn".
Seda kasutame puhtale naha­vähemalt
samal päeval kui puhasta­mine
toimub mitte „make up'i" kasu­tada.
Ka peab; kasutama sellisel toi­mingut
erakorralist hugieenilisust
ja puhtust. '.j
Pooride sulgumine on' kahjuks ae­gavõttev
proses.se, sest väikeste au-,
gükeste täiteks peavad vormuma
uued rakukesed, ja kuigi nahk naib
olema kokkutõmbunud, peab olema
ettevaatlik, et pooridesse ci läheks
mustust. Selleks kasutame näonahka
kaitsvat vedelikku n.o. „Protection
LotioiVi",. mis on kerge, ja niiskust
sisaldav, ning jätab nagu. suletud
korra nahale. Soovitav on kasutada
seda igal hommikul enne jumes tä­rnist
või mittejumestamise puhul
tolmu ja mustuse pooridesse- pääse­mise
eest hoidumiseks. Ka. sellel ve­delikul
on kaks toimet, nim. oma
kerge katva korraga kaitseb ta naha
loomuliku niiskuse ära auramise,
eest ilmastiku tõttu. Eriti; kahjuli­kud
on siin sooj,a ja külma vaheldu­vad
mõjud.
Head edu pooride0 puhastamiseks
ja peaasi püüame neist juba algusest
peale hoiduda ..teadliku näonaha ravi­ga.
Õpetame ka oma noortele juba
aegsasti oma naha eest korralikult
hoolitsema. Teismelistel i on sageli
üleliigset õli näonahas j a ka juustes,
ning see oleks aeg millal peaks nah­ka
ravima, sest väga* palju rikutud
näonahku põlvneb just. sellest ajast.
Individuaalset nõuannet ja vasta­vaid
preparaate võib saada käesole­va
artikli kirjutajalt.
8
Tesfomeöif ^ •
Testament on ametlik dokument,
mis allkirjutatud tunnistajate juures
olekul ja avaldab isiku viimseid soo­ve
tema surma korral. .Tavaliselt
määratakse .testamendi täitja, kelle
ülesandeks on läbi viia; kadunu soo­vid.
Nende hulka võib kuuluda.mat­mine,
antud lubaduste;täitmine, va­randuse
ülekandmine, investeerimi­ne
pärandajatele/laste eest hoolitse­mine.
Olenevalt sellest mis on vaja­lik
antud olukorras..
Kõige sagedamini õnnelikus abi­elus
olijad annavad;kõik oma varan­duse
abikaasale. Seega see kes eiab
kauem, saab kõik endale.
Tavaliselt on testamendis nimeta­tud
tingimus, et kui see kes pidi pä­rima
ei ole. enam elus, siis nimeta­takse
uus pärija või pärijad. Pere­konnas
läheb tavaliselt vanemate
lahkumisel kõik lastele, Kui lapsi, ei
ole, siis antakse sugulasele või tutta­vale.
Olukord on kriitiline ;kui üksikul
inimesel ci ole sugulasi ega tutta­vaid.
Seadus oletab, et sooviti jätta
kõik Kanada valitsusele.
Kes saab minu mahajäänud va­randuse?
Paljud inimesed on selle
küsimusega tegelenud kümned aas­tad,
aga ei ole ikka veel testamenti
teinud. Seega läheb nende varandus
Kanada või kommunistlikule valit­susele
Eestis.; \ ;•.-.;
Palju parem oleks, kui-inimene an­nab
oma mahajäänud varanduse mõ-
4. veebruaril ilmus esimene täna
vune Kanada postmark — nägus 25-
cendiline kuninganna Elizabethi
portreega. Hõbedane 25 margi pare­mas
ülalnurgas omab veel teise tä­henduse
— niipalju aastaid on ku­ninganna
asunud Briti troonil, mis-puhuks
mark ongi välja antud.
Sellele järgneb aasta jooksul veel
37 uut marki, millega tänavune' üld­arv
011.38 ja seega veidi suurem võr­reldes
mõne eelmise aastaga.
Selle põhjuseks on uued väljaan­ded
nn. kestvus- ehk tarbemarkide
-osas. Viimast on osaliselt põhjusta­nud
posti tariifide tõus, osaliselt as­jaolu,
et, madalama väärtusega tar-bemargi.
d peaministrite ja kuningan­na
portreega oii saanud laialdase
kriitika osaliseks 'kui kunstiliselt
ebaõnnestunud. Mälestus, ehk juube­li
marki de osas on tähistatud mitme­suguste
sündmuste ja isikute aas.ta-päevi.
Mõned neist tunduvad liialt
..otsituna". . • '
Kanada postiministri bülletääni
kohaselt ilmuvad peale ülalnimeta­tud
kuningannamargi sel aastal veel
järgmised väljaanded:
1. märtsil — seitse uut tarbemar-ki,
neist 1, 2, 3, 4, 5 ja 10-cendiscd
metsalillede motiividega ja 12-ccndi-ne
kunjnganna portreega (lihtkirja
tariif Kanadas tõuseb teatavasti 1.
hele. Eesti organisatsioonile keda ta
pooldab. See on eriti lihtne, kui jä­tame
kõik Eesti Sihtkapitalile Kana-'
das. • •'•';'• . V'
:
:
;." Enn Alfred-.
Paul Jutfus
Viimastel nädalatel on |raadio tea­tanud,
et mitmel pool Sijmcoe järve
põhja- ja idakaldal on olnud marutõ­ve
juhtumeid. 20-nes majapidamises
on kokkupuuteid olnud marutõbiste
loomadega, mitmed neist saavad'ma­rutõve
vastast ravi. Hoiatatakse ini­mesi,
eriti aga lapsi ringi hulkuvate
metsloomade ja võõraste koduloo­made
eest.
Marutõbi (Lyssa) ingiisk, rabies,
on äge külgehakkav haigus, mis aval­dub
teadvuse korratuses ja närvika­va
suurendatud ärritätavuses ja lõ­puks
.halvatuses. Harilikult antakse
see haigus edasi marutõbiste looma­de
hammustuse (puremine) läbi. Hai:
gusidud on ultramikroskoobilised ja
filtreeri.taväd; neid leidub suuremal
hulgal haigete loomade peaajus, sel-jaüdis,
süljenäärmetes ja süljes, vä­hemal
hulgal, aga teistes näärmetes,
nagu udaras ja piimas, veres aga õi­ge
harva.
Marutõbi esineb pea igal maal
koerte, kasside j a kiskjate metsloo­made
(hundid, rebased jne.) hulgas.
Väga kaua aega tagasi oli levinenud
Brasiilias marutõbi ka lendavate
hiirte hülgas. Kanadas on marutõve
korral ka skunksld kahtlased, aga tu­leb
hoiduda kõikide metsloomade ja
võõraste koduloomade eest. ' ••'.
Haigusepisikud on väga vastupida­vad
külmale, sest kõva; külm ei aval­da
nende peale pea mingisugust kah.
julikku mõju; keetmine hävitab nad
pea silmapilkselt ka kuiv õhk hävi­tab
nad ka oige ruttu, näiteks sülg
kaotab kuivas õhus oma,külgehakka­vuse
3 4—15 tunni jooksul.
Loomulik külgehakkamine. sünnib
enamasti siis,.kui marutõbise looma
sülg tungib hammustatud haava kau­du
nahaalusesse koesse, musklitesse
ja närvikiududesse. Ka lakkumise ta­gajärjel
võivad sattuda haiguspisi-kud
haige looma süljega teise looma
või inimese nahakriimüstustesse ehk
haavakestesše. Sülg on kõige külge
hakkatavam siis, kui loomal on juba
avalikud marutõve märgid olemas.
Ka juba 2—8 päeva enne marutõve
Kui keegi lugejatest sattus pühade-perioodil Torontos liikluspolitsei
kontrollpunkti, paluti teda tõenäolikult pärast auto kontrollimist ka puhu­da
hingeõhku saapakasti suurusesse riistapuusse, millel esiküljel suurelt
trükitud ,41-ERT". „Alert" ongi see uuelaadne, kergelt kaasaskantav hinge­õhu
kontroÜ-aparaat (Breathalyzer), mida liikluspolitsei viimasel paarfl
kuul on edukalt kasutanud kindlaks määramisel, kui palju ,,külm®rohtiii
autojuht on;tarvitanud. '•:
,,AIcrt": (Älcohol Level Evaluation
Roadsidc Tester) on esimene selle­laadne
aparaad, mis föderaalvalitsu­se'
poolt heakskiidetud ja lubatud
Kanada teedel' kasutamiseks. Vasta­val
t neid valmistava vabriku andmeil
suureneb tellimiste arv pidevalt. Li­saks
Torontole on neid kasutama ha­kanud
ka väiksemate keskuste polit-märkide
ilmumist on sülg külgehak-lc
ja soovitav kaks korda päevas tar- kav, aga selle eel käivad pikal inku-vitada,
et kiirendada sulgumise pro-sessi.
Samaaegselt on kasulik teha
näonalika. kokku tõmbavat maski,
mis edutab pooride sulgemist ja ai­tab
saavutada ülenäolist peenekoe­list
nahka. Koos naha kokkutõmba­mise
toimega vähenevad ka silmade
ümber j|a mujale tekkinud jooned,
nii et ühe produktiga saavutame kah­te
tulemust mis mõlemad väga olu­lised
hea välimuse saavutamiseks.
Pärast sellist pooride puhastamist
on tunne nagu ei tahaks enam mida­gi
näonahale panna J a ongi soovitav
batsiooni- (peite) ajajärgul ei ole ta
külgehakkav. Haige looma piim on
külgehakkav.
• Terve naha kaudu ei saa haigus-idud
kehasse tungida aga terve lima-naha
(nina, suu, silmas olevad na­had)
kaudu küll; tihti meie'ei mär­kagi
pisikesi vigastusi, kriimustusi,
oma kätel või mujal nahal sellepä­rast
ettevaatust.
On- marutõve kahtlase loomaga
kokku puutumist olnud, tuleb kohe
arsti abi otsida sest kui marutõbi on
juba arenemas, siis ei saa .selle are-
„Äfert" töötab järgmiselt: Kui sel­lesse
puhujal on veres vähem kui
50- milligrammi alkoholi 100 mililiit-ri
vere kohta, tuleb ette roheline tuli
ja nagu liiklustulede puhul tähendab
see, et võib edasi sõita. Kui alkoholi
hulk on 50 ja 100 mgr. vahel läheb
põlema kollane tuli ja kui üle 100.
mgr. lööb põlema punane tuli, mis
kogemuste kohaselt tähendab et
kontrollitav, on joonud viimase tunni
jooksul 4—5 pudelit õlut või tarvita­nud
samal hulgal mingit muud alko­holi.-
Sellega on ületatud scaduseca
ettenähtud normid sõitja loetakse
joobnuks ja liiklusele hädaohtlikuks.
„Ätert'i" ei saa kasutada kohtus;
asitõendina, Vaid see on mõeldud po­litseidele
abinõuks otsustamisel kas
süüdistust tõsta või mitte. On otsus
jaatav tuleb süüdistatud jaoskonnas
veel kord üle kontrollida. Iga süüdis-tust-
toimiku valmistamine • võtab
keskmiselt 7 töötundi ja juba tun­taksegi
muret lisa töökoormatuse
parast mida liiga efektiivne „Alcrt"
võib politseivõimudele tekitada; Po-le
>ahtlust, et kollast tule puhujate
osas peab kontrolliv politsei omama
palju kogemusi ja d.iskreetust õige
otsuse, langetamiseks. 'Punase tule
puhujaid oli Torontos pühade-peri­oodil
ligi 200 ja on arvata, et nende
pühad ei olnud mitte kõige rõõmsa­mad.
.
Kes viimase suure lumetormi ja
tuisu ajal juhtusid olema autosõidul
elasid kahtlematult läbi pingerikkaid
momente. •Autokoolidel on olemas
erikursuseid,, kus õpetatakse libedal
ja lumistel teedel sõitmist, aga mi­dagi
pole parem kui kogemused ja
nendest teame, et teatud põhimõtc-märtsil
12 eendile).
30. märtsil— 15, 20 ja 25 centi puu­de
motiividega. :
; 22. aprillil —12 e. puuma pildiga
(ohustatud metsloomade sarjas). .
26. mail — kaks 12-c, marki kuulsa
Kanada maalikunstniku Torn Thom-.
soni mälestuseks.
30. juunil viis 12-e.-marki., neli neist
esimeste Kanadas sündinud kindral-kuberheride
portreedega (Massey,
Vanies, Miehener ja Leger) ning üks
Kanada-ordeni 10. aastapäeva tähis­tamiseks.
3. augustil — üks mark (12 c.) Fort
Erie't ja Buffalot ühendava nn. Ra-husilla
50, aastapäeva puhul.
; 16. septembril — kaks 12-c-marki
nimekate kanadlastega (insener Fle­ming
ja maadeuurija Bernier). Fle-mingti
nime kannab muide üks osa
Toronto ülikooli tehnikaosakonnast,
kus hiljuti oli suur ja hävitav tule­õnnetus.
'/']•••
19. septembril . ^ - üks;25-c-mark
„Commonweal thT' parlamentaarse
konverentsi tähistamiseks. -
; 5. oktoobril — neli tarbemarki väi-kepakkide
j a tähtkirjade jaoks — 45,
50, 60 ja 75 centi. Nendel on toodud
tänavamotiivid Kanada linnadest.
.26. oktoobril. — traditsioonilised
jõulumargid, väärtustes 10, 12 ja 25 c.
18. novembril — kaheksa 12-c-mar­ki.
Neli neist kujutavad cskimosid ja
neli vanu Kanada purjelaevu.
Ülaltoodud 1977. aasta margid tä­hendavad
margikoguja rahakotile
väljapanekut .$.6.52.. See ci ole vist
kellelegi: ülejõukäiv ja pole kuigi
suur, sellal, kui mitmed teised maad
I L M I A T D .
E. \ õ u ,.Lõigatud1 tiibadega^ r, $9M
K'... Ristikivi „Rooma päevik" r. S9.9C
K. Saarsen ,,)t'ksiTdiise aastaajad
luuletused ..,......S5.Ö#
X Ivask ,,Vereki^r• luuletused $6M
Postiga. tellised .50e' saatekulu raa-matuit.
. .'
müügil ^ .fdifiises
958 Broadview Ave. Toronto, Ont.
l a a a a a c o a o a o s sa • n 0*0 n*ii'Vivxrv^ar«nr(T*V'iva>ffvv0ari]«cii>
, ' . . . J . .. - I. ' -•' • ' . . - "
Iga uus tellija aitab kaasa sisuka-male
ajalehele
an na\ad väi j a sar j u, mille hind üksi.
on suurem kui Kanada kogu aasta
margitoodang. Samuti üldarv on
tagasihoidlik, võrreldes paljude tois-.'
te riikidega, eriti- nn. sotsialismimaa­dega,
Lõuna- ja Kcsk-Ämeerika riiki­dega.
.Venemaalt i näiteks on sel aas -.
takümncl tulnud üle saja uue margi
iga aasta kohta, lisaks neile nn. ma-lestusbl.
okid. Viimaseid pole 'Kanada
postivalitsüs veel kordagi välja and­nud.-'
• •' .''.
• \ - • : • ; ; • ^ - , ;;
: Eelmise aasta sügisel lisandus M.
Liidus ilmunud eestiainelistele mar­kidele
veel üks. Nn. looduskaitse sar­jas,
milles on toodud linde ühe ja tei­se
..liiduvabariigi" looduskaitsealalt,
leidub ka üks eesti oma. Selleks on
kalakaür Matsalu looduskaitsealat
Läänemaai. Kolmekopikaline kark
on kahevärvitrükis (roheline-must)
ja üsna meeldiv. Kuid sellel ei leidu,
ühtki eestikeelset'1 sõna; Ka on N. Ve­ne
Sideministeerium välja andnud •
sama linnu pildiga eriümlVrte.
nemist enam mingisuguste abinõude­ga
seisma panna ega muuta. /
Puretud'haava arstimine ei päästa
inimest ega looma marutõvest. Sel­lepärast
looduse ilu nautijad, pidage
igat võõrast koera, kassi ja lähene­vaid
metsloomi marutõve karulas­teks
ning hoidke neist eemale. Eriti
peaks lastevanemad oma lastele sel­gitama
marutõve õhtu.
test kinni pidades jõuame:,kohale pa­rem
ini ja kindlamalt. Peaasi on säi­litada
rahu, mitte sattuda paanikas­se
ja mitte hakata rabelema ja kii­rustama.
Paha ilmaga tuleb1 tingima^
ta lasta mootoril enne teele asumist
korralikult üles soojeneda. Pool soe
mootor on kerge seisma jaamu ja sa­geli
tõrgub uuesti start imas t. Eeisõit-jast
tuleb hoida libedaga kaugemal'
ja kui vaja kiiresti pidurdada,, tuleb1
seda teha katkendi iste pumpamistii-gutuštegä.
Pidurite järsk põrandani
vajutamine tingib rataste lukustami­se
ja paneb auto kontrollirnatult libi­sema.
-; \ . •••..;.;
Kohalt tuleb ära võtta aeglaselt ja
soovitav on kasutada kõige aeglase­mat
käiku. Õige sõidukiiruse leidmi­seks
on hea mõte proovida: paar kor­da
pidurdada,, kui muidugi liiklus
seda võimaldab. Kui auto hakkab li­bisema
ja ühest teeäärest teise pen­deldama,
tuleb esirattad suunata ta-gumiseotsa
liikumise suunas.^.Järske'"
ja jõulisi . rooliratta liigutusi tuleb
vältida. Peaksid veo-rattad juba kord
hakkama libidäl ringi käima,, pole
mõtet gaasi juurde anda. Sellega mit­te
üksi. ei kaeva omale sügavamat
auku, vaid võite läbi põletada auto-maat-
käigukasti (või siduri) mõne
minuti jooksul. (Parandusktilu tava­liselt
4500.— raames) ;
Kui reis kõigile ettevaatustele ja
hoolele vaatamata katkeb lumehan­ges
või peate lihtsalt teeäärde tõm­bama
ja tormi üleminemist ootama,
ärge unustage h.oiatussignaale tööle-panemast.
Kui bensiini jätkub ja ole­te
kindel, et väljalaske- torustik ja
auto põhi on tenre, võib oodata moo­tori,
ja kütja töötades. Kindluse mõt­tes
on aga siiski julgem, kui vähe­malt
üks aken hoida praokil, sest
bensiini ving on salakaval ja surmav.
Ontario Transportmiriisteeriumil
on talvekuudel informatsiooni,kesku-si,
kust saab andmeid Ontario teede
kohta igal kellaajal seitse päeva nä­dalas.
Helistada tuleb: Torontos —
248.3561;';. Hamiltonis. — 527-9131;;
Londonis — 681-2047; Huntsvillcs —
789-2391; North Bays — 474-0044; Ot­tawas
— 745-7049; Sudburys' — 522-
9380; Thunder Bays — 577-6451. In­formatsioon
antakse vastavatele kes­kustele
5 korda päevas ja need on
võrdlemisi täpsed.
^ Ontario Provintsi Politseivõimud
i avaldasid lõplikud andmed 1976. ä.
liiklusõnnetuste kohta ja nende ko­haselt
on võrreldes 1975. aastaga sur­majuhtude
arve vähenenud 185 võr­ra,
liiklusõnnetuste üldarv 3036 võr-
I
l i l
tn
läitke neeiJ jö
saatke sisse!
Guaränteed Inepmc Šupplement
sooviavalduse formulaarid saadeti
hiljuti kõikidele pensionäridele
kes saavad pensioni lisa. Et
kindlustada pensioni lisa saamist
pärast 31. märtsi peate uuesti
sooviavalduse sisse saatma. Tehke
kindlaks, et täidate formularid ja
saadate need aadresseeritud
^ümbrikus, niipea kui võimalik.
Health: . Sante et
and Welfare Bien-etre social
Canada Gahadä
Mare Lalonde.
Minister :
ra ja nende läbi vigastada saanute
arv 4772 võrra. OPP võimüpiirkonda
kuulub umbes 94°/o provintsist, aga
ei haara Metro Torontot. '
^America Mötort (Canada) Ltd. pi­kendas
oma väikeautode rebati pro­grammi
ja sellele järgnes General
Motors, kes .samuti jätkab $200— ta­gasimaksmist
väikeautode ostjatele
kuhi 28. veebruarini. Kes soovivad
tellida, peavad seda tegema enne 9.
veebruari ja sellisel juhul võib soo-duste
saamiseks kättesaamine toi­muda
ka hiljem. Soodustusi saavad
Chevctte, Astre, Acadiani, Vega, 'Sun-birdi.
ja Monza mudelite ostjad.
T. ö.
A. Nõil
Ki
; S;'j
seljd
ja iii .U\
rima
nn
kolinal
Suuril
. silurini
o n u r h l
peale
sõiilul;
J ä r g j
kalapLM
eue ja|
aga 5-.
võist !.u|
nemin
juures
' Palul
„KAl.A
nuib lj
luisele
praad,
3] V/l
OTI
.;-•.•:;'!'•
. i n i i l a -
o l i l u l j i
• na 1(|
C a ^ l l i '
või ui \ |
Viis
Yu, V\
t'JV ui i
• \ \ : \ i ; s ; ;
. „ ToTõrij
slaai'; s\
Y<K:k'i
(!es I:!
in. riiu
eriti JR
M a n i ; !
J o r o n lf
Võist
ne ja M
Dariiel
Alar ki
. 'ides, (i.
Toror
;• aastane
-koha 10
, Ujuti
riior &
. Toru;
Park, \
l i i s t . ' i .7
. 5.. ma
'Toronto
koolide
:ulatu'si's
tab o n a
Ont.
VÕi.Still:-.
ri DaniLi
dus i.t
R
Rober
munud
kaks nn.
. kolmanc
, tärni ses
ga te ise J
' ses.
. J ä r gu
teks on
j Sudburv
võistluse