Meie Elu = Our life, August 12, 1982

              ,^eie Elu" nr.:32 (1693) 1982
„Meie EIu"nr.i32(1693) 3
' 1
vm
femisel. Keskel laulavad poisid ,,Met"
jema tallab oma hooleks võtta. Pare-
Foto - J. Säägi
hi
Kõikideks klndlustuiteksi
H. LATER&CO.LTD
Insurance Brokers
1482 Bathunt St.,
Toronto MSP 3H1[
Tel: «S3-781S J* «SJfSift
Õli- jd gaasiahjude
puhastus ja parandus
I. TIHANI
TEL/447.9745
m
lü­li-jsi^
l i ­ida
lu-m.
KORTERID
Välja Üürida Ühe magamistoaga
KORTER
Ujg. Yonge'i ja Lawrencel rajoonis.
Ila Parkmiine. Tel. 481-4039
lld- ^
fü-hd.
|sü- N
lid-ja
p-st
pe
Idel
lika
üd.
[id.
Imo
laks
[aih
p n
llasj^
t /L
Irid:
rmo
Mus-
Mih-m\
T.E. Aiandusklubi
korraldab laupäeval, 21. augustil pe­rekond
Kaljuste koduaia külastami­se.
KoguneSiine kella 3 p.l. 36 Bui^i
terworth Ave., Scarboro. \
Osavõtuks registreerida kuni 17,
skp. jö täsiendlajvaks informatsioo­niks
helistada M. Joasaare 425-4478. .
asuvat vennasrahva eeskujulikul las- -
kerajal. Laskmine toimub määrus­tes
ettenähtud ja G/iL statuudi ko­haselt.
Kolme nädala jooksul on välr
ja lastud üle 2000-de padruni millest
Ilmar Sambla on annetanud 1000
padrunit ja H. Lateri kindlustusfir­ma
600. Laskeala juhataja E.Ruberg
on .Montreali ja Jõekääru noortega
viibinud Kanadas elamise ajal laske­rajal
üle 3-tuhande tuiini.
' , ' IS-gi
Eesti Masterite Klubi liikmeid pärast klubide sisevõistksi.
vasakult — M; Tiirk, K. Trei, J, Lents, V. Sadul. Sei javad — T.
lend, E.' Kulmar, A. Aug, A. Truuvert, A. Suurallik, [J. Taft. .
-'•.•:.'-:^.:-Foto.--«.E'
iSTI MASHRITE KLUBI
laavutati ^aks medalit ja üksteisD
Väils-Eesti rekordit _
Kergejõustiku €s2võistlus Kanada
masterite klubide vahel toimus lau­päeval,
31. juulil Toronto York üli­kooli
heade radadega staadionil. Il­mastik
oli, osalise päikesepaistega,
kaunis soe (27X)| ja pärituulega 100
m rajal. , '
Võistlusele oli registreeritud 73
master-atleeti 15-st erinevast klubist.
Enamus osaleijaid oli Toronto klubi­dest.
Esindatud olid ka Hamiltoni,
Waterloo, fvliagara Falls'i; Peterbo^
rough'i ja Londoni klubid. ^ v •
Suurdmatö klubide poolt võistluse­le
ülesantud masterite arvuks oli
märgitud: Estonia Masters — 17,
Latvian T-f-F Club —'15' (1981. a.
Malmströmi ikarika võitja), Masters
Sprint Club — 13 ja Gportclub '64
- 7.'
'Kui mullu esmakordselt võisteldes
eestlasi oli 9 meest siis seekordne
võistlejate arv oli 14. Ülesantud V.
.Peters'il, B. 'Piirik'ul ja U. Limifil
polnud ikahjuks võimalik võistelda;
Viimati nimetatud kaks masterit'
olid aga abiks kohtunikele ja ka ,,§1-
depidajaks" Eestlaste vahel kes olid
võisllüserMitmel alal'ja'kohais.' - ' *
Võistlejate arv polnud piiratudnii
; alades kui ka vanuseklassides. Sellel
esivõistlusel arvestati 'klubi punkti­de
üldsummaks 'kahe ikõrgema punk­tide
arvu saavutanud kolbaga igal
alal kasutades masterite vanusele
• kohandatud 10-nevõistluse tabelit.
Võistlused algasid kell 12.15 ja vii­di
üsna, sujuvalt lõpule nelja tunni
jooksul. Suhtelisel lühike võistlus-aeg
oli põhjustatud hüpete ja visete
sarjadest kus tavalise ikuue katse
' asemel ijlubati: ainult ikolme katset.
See moodus vähendas ka võistleja­le
energiakulu sest enamus maste-reid
osales nii mitmel alallcui vähe­gi
jaksu jätkus.
TULEMUSED
Esivõistluse aladeks olid
1500, 5000 m jooksud, kaugus- ja
kõrgushüpped, kuulitõuge jaketta-
• heide. • \
.Klubide üldpunktide arv jagunes
järgmiselt (sulgudes 1981 a. sum­mad):
1'
I. Latvian T+F Club 11965 (10357)
2: Spo,rtclub '64 9947 (7476)
3. Estonia Masters 9298 (7465)
4; Masters Si)rint Club 7698 (8101)
5. Metro Toronto
Fitness [Club ^ - 4934 (8579)
Esmased Eesti masterite punktid
korrigeeriti üks päev pärast võistlu­si
ülespoole 167 p. võrra siis kui klu­bi
esindaja märkas J. LentsM. paigu­tust
nooremasse 'klassi.
Eesti masterite edukäik mulluselt
5-dalt kohalt kolmandale kohale on
.tähelepanuväärne; seekord saavutati
ka rohkem pijinktc — 1833. Mainitud
klubide järjestusest nähtub et nii
Läti kui ka Saksa '64 klubid pole
arengus seisma jäänud; esimesel oli
punktide arv suurenenud 1608 p. võr­ra
ja teisel 2471 p. võrra.
Individuaalselt küündis kahele^
medalite Antoni Truuvcrt kes oli kol­mas
kuulitõukes (790 p.) jafkolmas
kettaheites (671 p.).
Võistlused olid väga konkurentsi-rikkad.
Eesli masterite tõsist pingu-li^
st näitab järgnev pikk rida uusi
isiklikke ja Välis-IEesti rekordeid: -
.Ergas Leps (40+) ületas enda VE
i rcWdi 1500 m siädes ajaks'4.39,2
min.
• Jaan Lenti (55-f) parandas enda
VE rekordeid kaugushüppes saades
4.59 m ja keltahcilcs 30.22 m.
Valdcn. Sadul (55+) ületas enda
'^VE rekordi 1500 m saades 5.25,7 min.
ja seadis rekorcjnormi 400 m ~ 69,9
Kalju Pehlla (60+) jooikstes 100 m
- 14,2 s. ületas T. VencndiVE re­kordi.-
Antoni Truuvert (60+) parandas
^'nda VEl rekordil kettaheites — 34.74
' m ja hüpates kaugusi 3.97 m ületas
T Vdlend'i VE rekordi.
Alfons Suurallik (65+) tõugates
kuuli 8.96 m ületas E. Kuknar'i VE
rekordi. "
Kari Trei (70+) ületas enda VE re-kordi
kuulitõukes— 9.08 m ja sea­dis
rekordnormi 100 — 17,0 s.
Isiklikke rekordeid tegid:
Ants Aug (55+) - kuul 9.30 m ja
ketas 23.50 m.
Kalju Pehtla (60+) - 5000 m.
22.59,2 min. ja ketas 26.24 m.
Lembit Rand (60+) — kaugushüpe.
3.16 m. .
TheoVellend (60+) — ketas 23.18'
Alfons Suurallik' (60+) — ketas
22.64 m..
EsiVõistluses osalesid veel: Mihkel
Türk (40+) ja Ülo Vastopä (55+)
5000 m jooksus. Uno Taft (60+) kat-kestas
1500 m jooksu jalalihase häire
tõttu. Ermo 'Kulmar^ (65+) tõukas
kuuli ja heitis ketast. \
'Suurimateks punktiküttideks osu­tusid
J. Lents (2246 p.), A. Truuvert
(1461) ja K. Pehtla (1234). Kõige
rohkem aladel võistlesid K. Trei (S),
•T. Vellend(5).jaJ.Lents(4).
1
KUUlSTõUGE P A R E M ALA
Eestlaste tugevamaks alaks kuju-nes
kuulitõuge miš; EJM. Klubile an­dis
1442 punkti. Järgnesid 1500 m -
1431 p., 100 m-^ 1380, kaugus-1214,
ketas — 1188, l^õrgus — 1046, 400 m
- 816 ja 5000 m - 780 p. Viimasel
kohel alal oli |ootusi küündida 1000^
punktini kui "E. Kulmar (400 m) Ja
U. Limit (5000 m) oleks saanud võis­telda.
Ilusa üllatusega sai toime Regina's
elunev ja Torontos puhkusel olev K.
Pehtla, kes 100 m jooksus tegi 760
punkti olles seega üksikalade pare­muses
kolmas A . Truuverfi 790 p.
(kuul) ija ,E. Leps'{ 765 (1500 m) jä­rel.
I^eale selle tõi Kalju hulga punk­te
ka 5000 m jooksu§!
E . M . Klubil õnnestus tänavu igale
alale kaheksast väljapanna vähemalt
kaks Võistlejat. Ainult 400 m ja 1500
m jooksudes ning kõrgushüppes poi-.
nud seekord kolmandat n.n. ,ivaru-
/ meest".
Mis puutub Läti klubi korduvasse
edusse, olid seekord eestlastest ees­pool
2667 p. võrra, siis oli neü või­me
väljatuua kuus üle 800 punkti
meest. 836 punktiga kuulitõukaja
Poltrok (65+) toodi kdhaie New
Brunswick'ist. Kõrgeima punktide
arvu 880 said 100 m jooksus.
Kõik need suved on ühesugused
selle poolest/et kui me ei veeda endi
puhkust üheskoos oma sõpradega,
siis on raske neid kohata ja näha
terve suve jooksul, välja arvatud ju­ba
aegsasti tähtajaliselt kindlaks
määratud ja kokku lepitud koosvii­bimised,
nagu mõnel puhul sünni"
päevad ja siis organisatsioonide, na­gu
akadeemilised grupid Ja pensio­näride
Mubi suvepäevad.
Montreali näitlejatepaari Sylvia
Taela ja Teet Koppeli ühine juubeli-tähtpäev
juulikuu alul oli seltskond­likus
mõttes Montreali eestlaspere
hulgas kindlasti tähelepanu kesk­punkt.
Kõiges muus suvises mõttes
Montreal on kindlasti ühel ja sahial
tasemel kõikide meie keskustega. Re-porteerides
käesolevate ridadega
Montrealist, siis 'võime aina kinnita­da,
et elame ja oleme siin tõepoolest
sam;amoodi, kui meie lõunapoolne
naaber Toronto. Vahest ainult selle
vahega, et põhjapoolne Montreal on
selle suve jooksul senini saanud roh­kem
kuuma temperatuuri, mis v^e-tevahel
on tõusnud rekordide ligi-lähestikkü.
Üheskoos sellega tavali­selt
kooskäiva veenappiisega taevast,
.SKAUTIDE SUVELAAGER :
iMainides suviseid tähtpäevi, olgu
siinkohal märgitud Montreali eesti
skautide traditsiooniline suvelaager
Lättemäel ;mis seekord algab 12. au-gusail
See tähtpäev tohiks sobida
selles mõttes, et noortel on seks pu­huks
juba nende puhkused üheskoos
onia perekondadega seljataga ja see
peaks aitama kaasa suuremale laag­rist
osavõtule. Kuna Montreali oma
noortepere ei ole enam kaugeltki
mitte nii rohkervuline kui mõned
head aastad tagasi, siis ka seekordne
laager "korraldatakse viimase paari
aasta eeskujul n.n. perekonnalaagri-na,
ühendades skaudid, gaidid, hun-dud
ja hellakesed ühtekokku oma'
vanematega. Lättemäe asukoht otse
Eesti masterite edu arendamiseks
näib olevat vajalik tõhustada talvist
sisetreeningut ja põhjustada uute
..talentide" juurdevoolu. Mõjustama
peaks ka Kanada Masterite Ühingut
(CMAA) esivõistluse laiendamise
suunas nii et punkte arvestatakse vä­hemalt
kolmde paremale igalt aialt
mis klubide üldpunktide saatuse
teeks vähem olenevaks tipp-atleeti-dest.
Üheksa Eesti masteri' järgmine
..jõuproov" tei-visefipordi! alal toi­mub
14. ja 15. augustil seoses Kana­da
ja Põhja-Ämeerika masterite esi-võistlusega
Terry Fox'i staadionil,
Mooneys Bay, Ottawa.
Kalevlased mängisfi
¥de poole p@al
Ees^i S,pordiselts\ Kalevi Võrkpal-liklul^
i võistlusretk laupäeval,. 31.
juulil! Lalcewoodl spordimängudele,
milline peamiselt kujunes võrkpalli-võistlusteks
Ühendriikide -ja 'Kanada
eesti võiikpällimeeskondade vahel, ei
kujunenud selliseks nagu meie siin
lootsime. Ootasime loomulikult Ka­levi
meeste kui ka naiste täielikku
võitu, nagu see viimaste aastate väl­tel
on juhtunud. Naised tegid oma
osa hästi, võites kõiki Ühendriikide
eesti naiskonde ja tulid Lakewood'is
esimese!ks. Kuid millegipärast kolm
head Kalevi meesmängijat ei võistel­nud
mitte Kalevi meeskonnas, vaid
hoopis Syracuse meeskonnas, viies
selle meeskonna võidule, jättes Ka­levi
meeskonna teisele kohale.
Kogusummas oli võistlemas mees­kondi
Ühendriikidest 8 ja Kanadast
l^^alev 2 meeskonnaga. Naiskondi
Ühendriikidest oli 3 ja Kalev esines
1 naiskonnaga. Võistlused, millised
kestsid 11 tundi, algasid hommikul
kell 9 ja lõppesid videviku tulekuga
kell 8 õhtul. 'Lõppvõistlus Kalevi ja
Syracuse meeskondade vahel oli ko^
me mänguline ja, väga tasavägine.
Esimese mängu võitis Kalev 15-—6;
teise Syracuse 15—12 ja kolmanda
samuti Syracuse 16—14. Ilm oli pilvi­ne
ja temperatuur 26C. Võistluste
korraldus oli hea ja pealtvaatajaid
ligi 200.
HARALD RAIGNÄ
ii( Kodu-Eesti mees-masterite rekor­deid:
n.n. Pruuli suvitusasula naabrusele
võimaldab hästi i vanemate öömajale
paigutamist veidi eemale noortegrur
pi südamikust. (Rõõmuga oodatakse
teadagi sõpru |älle üle piiri Vermon^
tist ja Torontost eelmiste - aastate
eeskujul.
V A I K U S S U V E K U U Ö Ö J.
Mis puutb meie seltskondlikku te­gevusse
suvekuudel linnas — Mont­realis,
siis see pn väga vähe märga­tav.
Peamine seltskondlik töö ja te­gevus
algab alles septembri saabu­des
ja kä siis peamiselt meie pension
naride klubi ümber. Siin ülesse sir­gunud
meie uued põlvkonnad on vä­he
esilepaistvad; kima üsnagi suur
osa nendest ori teatava^ mõttes üsna
laiali valgunud. Mitte kõik siin kooli
ja.ülikooli lõpetanud noored ei püsi
enam oma Vanemateikodu ümber ja
meeleldi otsivad endUe teenistust ja
karjääri väijaspooU.!Neid ei näi sel­leks
sundivat Quebecisv valitsevad
n.n. poliitilised hõõrumised, nagu
need on hirmutanud siit näiteks To
j-ontösse pÖördiuma mitmeid meie
vanemast põlvkonnast, Kuid võibolla
ka see sUrdumine on olnud ainult
meelitatud Toronto eestlaste hästi­organiseeritud
^nsbnäride elu ko­handamisest.
•Need, kes pn otsustanud oma pen-sionäripõlve
veeta oma n.n. kodulin­nas
Montrealis, siis kõik need näivad
seda nautivat eriti tänu neride rikka-likudele
kodudele Montreali läärie-poolsetes
ja otse üksteise naabruses
asuvates eeslinnades Roxboros, pier-refordis,;
Beaconsfieldis ja Döljard
des Orineaux. Nendel eeslinnadel õn
meeldivat avarust ometi üheskoos
hästikayandatud tsentritega kõikide
tarvilikkude ostude jaoks; Kõige
enam tuntud on Fairview suur ehi­tus
kõigi nende — Eatoni,Simpsoni
ja Ogiiviega üheskoos. Mitte kaugel
asub üsna uus West Island Mäll —
teine sisukas shoppmgcentre. Ja
nüüd kõige uuemaks ja juba suurt
furoori tekitav .^Marche de i'Ouest"
- - West Island Maricet on kasvamas
omamoodi naudinguks' ka ;kõikidelfe
meile Eestlaste peres. ^
EDUKAS ETTEVÕTE ' ; ;
Montreali päevalehe ;,The Gazette"
reporter TedBläckman kirjutab oma
ülevaates sellest populaarseks saa-nud
ettevõttest, et see on meelitamas
siia eksperte Inglismaalt, Rootsist,
. .Prant§usniaalt ja Ameerikast; Ja esi-
, tades küsimuse — ,/Success •— thafs
' what?", Bläckmari esitab väga ük­sikasjalise
ja ilmeka ülevaate sel­lest
tänavu sügisel alles 6ma esimest
i aastapäeva tähistavast ettevõttest,
, mis juba varem sel suvel alustas
oma teise samaulatusliku uue osa
j väljaehitamist. Koos oma esmaklas-
. silise restorani, kohviku jä terve rea
mõnusate suupistete gruppidega see
paik on meelitanud sinna väga pidu-likus
mšeieolus külastajaid. Teiste
hulgas kõik meie, k^s on juba harju­nud
siiasõitmisega Montreali tsent­rumile
lähemaläsuvatest rajoonidest.
Nagunii enamik, nagu näib, on jõud­nud
oma pensionäri ajajärku jä kõi­gil
meil näib olevat rikkalikku aega
nendeks külaskäikudeks ja sõitu­deks.
V - • '•;:,
KÜLASKÄIGUD^'
. Vastastikused külaskäigud meie
kodudesse ei pruugi enam piirduda
ainult meie tähtpäevaliste sünnipäe­vapidude
ja teiste perekondlikkude
sündmustega. Ja riali-naljaks — meie
albumid on saanud^meile nendel kok­kutulekutel
elava tähel^änu objek­tiks.
Korraga on meil aega lieid kät­te
võtta ja nautida. Nautida kõiki
neid meie. Eesti Setsi ja Meeskoon
baiiiöhtüid, meie oma pärti^ilte ja
Kõiki neid kaasa arvatud meie töö­karjääri
mälestustega. Ja igalühel
näib nüüd-jäävad aega üle ka selli^
seks naudinguks nagu jalutamine.
Ükskõik^kas siis oma ilusas naabrus­konnas
või farmerite i>märketil",
' Sealjuures näib; et turuhoones meie
naispere on siiski n;n. busy ^ oma
perenaiste elukutse — ostude jätka­misega;!'
. • •, ; H E N N ARVO:v
•''•"Hr
Carl Millese skulptuur „Jumala käsi" (1954).
toetub üle elusuuruse EOprmees, kes p^^
7äl,;/./.mis. m
kesksuvine suurim püha, sõidame
Eestile kõige lähema saare peale.
Viridö on mandriga ühendatud uue
võimsa pika sillaga. Saarel oh alati
kerge tuul, vesi kargelt k ü ^ ja soe­neb
alles augustikuuks. Siin on mit­mel
eesti perekonnal suvilad ja vee­spordi
sõidukid. Maa on lipuehtes ja
omapärased mai-stongid Itakkamas.
Moonis tantsib keskööni.
Publik teretulnud.
400 m
E. Ojastu
I. Rootsi
V. Ojassalu
'A. Sirel
110 m tk
J. Talmre
0. Koppel
(35 a.)
(40 a.)
(46 a.)
i.)
49.1
55.7
61.8
65.2
1971
1977
1977
(35 a:)
(40a).
15.^
E. KULMAR
„MEIE ELU" on eestluse
hoidja Ja ühendaja ^taguhises.
püüdes ksaasa aidata eesti kee­le
säilitamiseks ja kasvava
noorsoo hoidmiseks meie rah
vusgnipl liikmena — seepärast
lugege Ja tellige ..MEIE ELU".
Kaugushüpe .
E. Äkkel (36 a!)
E. Äkkel (40 a.)
D. Konstantinov (47 a.)
I. Lindam (50 a.)
H. Heinvee .(59 a.)
K. Teras (61 a.)
T. öunap (65 a.)
^3 1953
1974
1978
1973
1976
1978
7.09
6.43
5.41
•5.15
4.95
4.21:
•3.50.
tV Büly OIsõn. San Diegos, kõrgcn-das;
oma teivashüppe maailmarekor­di
5,73 meetrile ühtlasi saades P-
.4meerika„Grand Prix" seeria üld­võitjaks
auhinnaga $10,500.
•jlr Hiljuti opereeriti kolmikhüppe
m.aailmarekordi (17,89 m!) omaniku
Cärlös de.Öliveirä jalga et vältida
selle amputeerimist seoses det­sembris
juhtunud raske äutoõnnetv»-
sega./- .; •,••.
^ MBloor St. Mile" peetakse esma­kordselt
Torontos 18. sept. hõlmates
nfiaailma parimat jooksjat. Jooksu
lõpupunkt on Bay tänava nurgal.
Kavas on veel parimate JKänada
keskkoollaste ja masterite (üle 40 a.)
n^iili "jooksud, ülemaailmne TV saä-
'^^ ja suured rahalised auhinnad.
Võistlus jäljendab 'New Yorgi
..PifthAvenueMile" mis tänavu toi-
^ : \ \ . sept., teistkordselt. 1981. a.
auhindadeks jaias Pepsi-€oIa $175.-
000. ^IVIeesvõitjäf USA-s eluneva L>
Aafriklase Sydney Maree aeg oli 3
"^in. 47,52 sok^, ainult ligi veerand
sekundit aeglaim kui inglase Se-ba^
Uan Cöc maailmarekord.
Mai-stongi valmistamirie on suur
töö. Kõige pealt tehakse suur puu
rist 100—150 jalga kõrge,;mis kunst­likult
käseokstega põimitud:ja risti.
otstest ripuvad okstega punutud
rõngad. Auk peab ristii püstitamiseks
valmis olema. Kui ümbruskonna ela­nikud
on koos, siis hõigete saatel sir­gub
rist taeva poole, imis sümbolisee­rib
rahva ühist jõudu. Laulukoor
alustab rahvalauludega, mis siin
maal on lõbusad. Paljud noored jä
vanad kannavad rahvarõivaid. Pealt­vaatajaid
on vähe, sest ringmänge ja
tantsu teevad ikõik meeleldi kaasa.
Perekondadel on eine kaasas ja las­tele
on ühiskonna poolt jäätist,
maiustusi ja muud meeldivat. Kuid
selle eest on nendel mitmeid võistr
lusmänge publikule ettekanda, mis
lõbusad vaadata.
Paljudes kohtades on (pandud aju-,
tine puust tantsupõrand; mis nööri­ga
piiratud ja orkestri tulles algab
tants. |ga tärits maksab 10—20 ööri.
Tants, algab pimeda tulles kui lapsed
lähevadkoju magama -ja noorus jääb /
lõbutsima valgel jaaniööl. Paljude
paatidi mereretked algavad alles tei-.
sei päfeval, mida ka meie perekond
ei; jäta tegemata, sest üks mootor­paat
on uhiuus.
Ranriavalve ajab su merelt tagasi
kui kaugele lähed. Sõjaväeline valve
ei avastanud Vene allveelaeva kui see
karil oli, seda tegid kalurid. Nüüd on
Rootsis müügil „pilkekaardid" kus
kalur randub oma väikse paadiga ja
venelaste allveelaeva torud on liiva
sees püsti, Huumori on, aga ka vii­sakust—
üks rootslane arvas, et kui
venelased oleks järsku hommikul
nende tänaval, siis rahvas sirutiaks
käe ja ütleks „Tere tulemast Siok-holmi
oma jahiga". 1
õhtul sündivat ncikastäriud noo­ruse
poolt allmaa-jaamades ulakusi,
kuid ülÜiselt on moraali tendents pa­remusele.
"
NOBlDiSKA MÜSEET • -
Muuseumisse on mul asja ja siina
sisenedes tervitab suure skulptori
Carl Milles'! kahekümnejala kõrgune
Gustav Vasä kuldne monument.
„Kas see on päris Jumal?" küsivad
Tänu Nordiska muuseumi vastutu-lekule
ja meie eesti kunstiajaloolas­tele
on Eesti rahvarõivad koos Ejcsti
robtsläste':ivr välja pandud. Loomu­likult
muudetakse äeg^ajalt väljapa­nekuid.
Rootsis on palju häid rahva­rõivaste
aktiivseid, tegelasi — ka tu­gev
noorte järelkasv — ja kahjul ;s
pe. b tunnistama, et Torontos mc
seda ei ole. Meie noored loodav
emade peale, kes veel oskavad tiki
da. Organisatsioonidekäsitööring
ja rahvarõiva klass püüavad tel
oma parima, aga esiemade kultuurist
osavõtmine on üldiselt loid. Suurim
vabandus pn — ajapuudus?
• Poja ja tütre perekonnaga sõida­me
imetlema Rootsi ; suurmeistri te
.Carl ja Olga Milles'! parki. Milles.'id
tegid oma esimese väikse ateljee
Stokholmi östermalmis, Styrmanga^
tahi. Hiijefn tegid oma loomingut
elades Itaalias, Prantsusmaal, Sak­samaal,
väga kaua USA-s ja 1936 a.
ostis kodumaale lossi ning ehitas
koos rootsi rahvaga pikkamööda
omale suure monumendi, mis paneb
ta geniaalsust imestama, ja sügavalt
austama. :
Milles on inspireerinud omale pal­ju
järgläsij kuid keegi neist pole saa-vutanud
tema produktiivsust ega
kuulsust. Isegi riideäride väateaken-
• de mannekeenid ön tema kunsti
poolt mõjutatud liikuvusele moelin-nas
Pariisis ja mujal Mõlemad puh­kavad
teisel terrassil nfeile korrasta­tud
kabelis mille fas^padi ehib ta
oma looming.,! Kabel pärineb 1400
aastast. .V';'^. i.,/';
MillesT; elutöö on jäädvustatud
üheksa raamatuga, mis- kõnelevad ta
ilumaailmast ja suurest tahtejõust;
Iga inimene peaks käima ParUsis,
nägema„Kanada Rockisid" ja külas- '
tama Milles'i pariii, siis võib rahuga
••surra..;."- ''•/•'•'i ' \
KIIRKÄIK.GÖTEBORG! .
Seda suuriinna kutsutakse ka ro­heliseks
linnaks, sest ta asub rohe- ;
\isie mägede, orgude ja v'eeteede va­hel.
Teda kutsutakse kž „aknaks ^
läände, sest lennuteed, sujared parv- -
laevad väljuvad sealt Ta^ni, Saksa­maale,
Hollandi jm. Göteborgis on
Põhjala suurim vabasadarii ja Rootsfi
raudteesõlm. f
Götaplats on kultuuri tsentrum
lillede meres, kus lähistel Linnatea­ter,
Kontsertmajai Sõjaväe muu­seum,
Kbolimuuseum, Tööstusmuu-seum
jne. Varsti loodame ka ühes
muuseumis eesti rahvarõivaid näha,
sest seal tõotab kunstiajaloolane Lil­ly
Kaelas. Sattusjn siia /.Svenska
Mässuni" ajal, se^ on traditsiooni­line
Skandinaavia rahvaste suyihar- -
ja pic u, miMinn on lipuehtes ja rah­vas
liigub tänavail Taani, Norra,
Soome ja Rootsi rahvarõivas. "
-Turistidele on kasutada väga po­pulaarseks
saanud lahtised trammi­vagunid,
kanali te merereisil paadid
skääiidesse, mis väljuvad iga 55 mi­nuti
järgi või busside tuurid. Valime
kolleeg Elmire Kägi'ga 4|/^-tunriilise •
bussijsõidu C, Milles'i , Poseidoni
purs'|kaevu juurest, luuri algades
küsib nägus näitsik, milliseid keeli .
turistid seletusel soovivad. Nõudmi­ne
oli rootsi, saksa, taani, prantsuse ;
keeltele ja kui^ meie lõpuks ütlesime
ka eesti keele, siis vastas ta naerata­des:.
,,Varsti Pskan, sest olen kihla­tud
eesti noormehega."
Göteborgi lEesti Majas on elu pal­ju,
sest Lundi pensionärid on külla
tulemas. Häda on see, et Eesti Maja "
on väike, nii et^ isegi oma pensionä­rid
peavad kaheks grupis koos käima.
Noortel on „Eqsli tall", mis toimub
reedeti Eesti Majas disco kujul. Koh­tan
ja tervitan seal pens. esimeest,
koguduse esimeest Evald Lillestet,
Eesti Ev. Lut. Lääne-Rootsi kogudu­se
esimeest Veljo Piirsalu ja jutlesin
Eesti Komitee iesimehe Peet Gerhai^r
il
d
1-
d
a
Eesti Maja seinad or^ rikkalikult
kunstiga dekoreeri tud. Näen meel di-vate
maalide loojate nimesid nagu
Otto Paju, Karin^Luts, Eduard Viir J
rait, Ä. Murakin, Kunstikooli õppe­jõud
Olev Mikiver, Ella Meier —
Kommertsgümn. õpetaja, Mihkel Olt,
Rootsis läbilöönud ,Eres, Toomas
Lehes, Joh. Ivalo ja palju teisi.