Meie Elu = Our life, July 12, 1979

              Ä Elu" nr. 28 (1535) ,Meie £iu" nr. Ž8 (1S3S) 1979
. . . , , n . n i ^ r , , . . . . . . . n . , i . . . . . . l L l l t « r l W ^ , i l - THURSDAY, JULY 12 .5
•ll.fl.IWVU,
i tarn isa
^nc0Mverss
luveri eest i kogudused kor-
'igaastase: eeskuju järgi ka
ühise küüditamise aastapäe-
|:lle ohvrite mälestamise Jut­ustuse.
»"
teenistusest võttis osa kiri-
(ahvast, "kõigist V.ancouveri
kest.
tus toimus Varicouveri Eesti
id Koguduse kirikus 14. j uu-itud
koguduse Jutlustaja dr.
/as jumalateenistuse ja al-cs
lauldi „Kui päeva kära
mdnud palvele",
lohaše pühakirja koha luges
lster dr. Ruus ja JfCpdukiri--
tstaja V. Jääger pidas lühi-juse.„'
: : :
Ühendatud koguduse sega-
I Vanema juhtimisel esines
k kokkupandud ohver läks
I matmispaiga" mälestusmär-imise
ohvrite mälestami-liis
Ühendatud koguduse
tõstan, oma silmad mägede
lt mulle abi. tuleb" „Psalm
Tamverk.
)hase-sütitava, jutluse pi-
Peetri koguduse õpetaja
leenistus lõppes hümniga.
1:
Inutoimkond loodab, et see
laalne ja võib. isegi vähe-iutoimkönd
peab aga käi-,
btustundlikult ning ei saa
guses olukorras,. kus. õli
| järjest muutumas, mingit
garantiid 1980. aasta su­kalt
P. Lawson reisibüroo
:i ole ükski lennuliin veel
|üd kindlat garantiid 1980.
[adeks ja sellepärast on
-;onnal raske uskuda, et
[ttevõte on suuteline prae-rima
$25 odavamat hin-la
..garanteeritud" hinna
tuulu lennuliinide poolt
foaine lisa-tasu („fuel sur-
Ka ei. ole Kiwi Traveli
ära toodud täpsemaid'
tasumise ega lennust
|nngimusi ja sellepärast
Lennutoimkond nendes
seisukohta võtta. Põhja-lennu
hindade suhtes
[uma täpsemad andmed
[toimub tegeliku lepingu
mnuliiniga..
'80 Lennutoimkond ei
litte -mures „teise" ühis-
)uulutamise suhtes, sest
küllalt intelligentsed ja
limesed, kes oskavad ise
lilline hing milliste riski-
Imist ühe või teise ühis-j
tegemisel.
|könd atutas ka Stokhol-eestlaste
majutamise
[Lawson Travel on kin-
>TO '80 ajaks umbes 400:
luhteüselt soodsate hiri-pes
sobiva asukohaga
iks, et kindlustada re-r
on aga vajalik juba l i -
kujs teha vastav sisse-ilikult
on kinnipandud
reserveerimisel eesõi-les
on ennast registree-json
reisibüroo kaudu.,
|dmete kohaselt ei ole­ste
tubade . saamine-
1980; aasta suvel mitte -
|egevust on käesoleval'
panusega majandüsli- -
Martens, Arnold ja •
Inisen, T. Metsala-, Ä..
[rel Mitt, Eero Muna,.
f-nberg, M.. Nürming,.
t, Arvo Fallöp, Juhan
), Lydia Pais, L. Pant,
E. Pärss, Aino Pello,
Salu, Leo Plrosok; VoL -
[Meta Pühvel, H. Pärn,
|on, Ä. Raudsepp, A.
:intee, Juhan Reis, Ja- -
Salme Riives, Uno
lauk.
Hilja Saar, Leo Saar,:
1'Külli Saartok, Viktor
|lamaa, A; Smith, Hel-ja
Juta Söolepp, E. .
[Sootsy J; Štern, Max
?ultsqn, Lembit Süsi, .
:e, iMartifr ja Linda
ammisaar, Jakob ja
fartih Tiisler,-Osvald
(Eesti Ühispank, Jaan
[Riho Väliste, Hella
rveri eestlased, Ilmar
|L. Viinamäe, J. Vilu'--
ti: Selts,,Side?'.
Nähtuna kaugelt merelt näib Tal­linn
oma Toompea ja vanade kiriku­tega
keskaegse linnana. Ringkäik
Toompeal või merepoolses all-linnas
süvendab seda muljet: kitsad täna­vad
ja platsid, kulunud kivisillutus,
värvimata majad mille kangialustest
paistavad ülevoolavad prügikastid.
Kõik nagu keskajal! Siin ja seal teh­tav
restaureerimistöö ainult tõstab
esile majade halva olukorra.
Majad väljaspool vanalinna ei ole
; maalri pintslit näinud vabariigi ajast
peale,. Ka uusi ehitusi seal ei näe mu­jal
kui vaid sõjas kannatada saanud
äiadel. Uusi maju on ehitatud Pelgu-randa,
Lasnamäele ja peamiselt Mus­tamäele
ning Õismäele kuni Harju
järveni. Need uued linnaosad koos­nevad
5- ja 9-korruselistest paneel­majadest,
mis on halvasti ehitatud
ja igavalt paigutatud. Need olevat
ajutised majad, kuid seda aega ei
ole ettenäha mil neid kord hakatak­se
asendama ilusamate majadega.
. SÄRATA SUURLINN •
Üllatavalt vähe On muutunud Tal­linna
ärilinn: ärid asuvad endistes
majades ja müüvad sama kaupa" kui
enne, kuigi väiksemas valikus ja hal­vema
kvaliteediga. Rahvas tunneb
neid Vka endiste nimede all • nagu
Kaarman, GÜnther, jne. Enamikul
neist ei ole vaateakent, need. on vai
gendatud ja kannavad ainult äri
numbrit. ja, ( liiki. Seetõttu puudub
linnal ka sära, mida meie suurlin­nalt
ootame. Tallinn aga on ju nüüd
suurlinn oma 400 tuhande elanikuga
Kesklinn on üldliikmseTe suletud
aga jalakäijate olukord pole pära
\ nenud. Kõnniteed on endiselt paeki­vist
ja sõiduteedel on osalt ikka veel
kulunud kivi parkett.
Võrreldes 1939. aastaga on TaHin-na
ärilinn ennem kahanenud kui
kasvanud, aga teenindab praegu 400
tuhata elanikku endise 180. tuhande
asemel. Seega Tallinna kodanik os­tab
nüüd tööstuskaupu vähem kui
pool sellest mida ta ostis enne sõda,
kuna lääne maailmas nende kaupade
^ tarbimine on sama aja vältel tõus­nud.
3—4 kordseks. See asjaolu pee-geldub
muidugi selgesti elanike ela-tistasemes.
-
,,HÜNERSONI KÜÜR" .. >\< .
Väljastpoolt vaatlejale tundub, et
- Nõukoguderiik,mitte suutes pakku­da
oma kodanikele mugavat kodu ja
küllaldaselt süüa, pakub helle palju
meelelahutust teatri, balleti, kino ja
spordi näol. Tegelikult ei ole see nii:
eesti teatrite arv Tallinnas on kaha­nenud
ühe, Töölisteatri, võrra, ku­na
teatrite koguarv on jäänud endi-:
seks. Kinode arv on kahanenud sa­muti
kui kohviku kohtade arv kesk-
Jinnas. • 1 ...
V Vaatamata sellele, et elanike arv
on tõusnud mitmekordseks ei ole
1 Tallinn saanud ei uut postkontorit,
•'•''"riigipanka; või lennujaama; Viimast
kavatsetakse küll laiendada olümpia­mängude
puhul ehitatavate ,;Potjem-kini
külade" sarjas. Kesklinna uu­test
ehitustest võib märkida Viru ho­telli.
Kaubamaja, Teenuste maja,
Teaduste Akadeemiat.
Tähelpanuvaärsed linna plaani
muudatused on Gonsiori ja Liivalaia
tänavate laiendamine ning pikenda­mine
kuni Lasnamäeni ja Estoonia
, puiesteele paraileelne Lenini puies­tee.
Uus sild viib Pärnu maantee üle
raudtee ja on nii järsk, et sai omale
! , nimeks „Hünersoni küür";
: !0,(MM> KQR1ERISABAS : •
Tallinna, vanalinna, fassaadi • kohendamine Vene tänaval • Olümpiamängu­deks.
'••.'•'••
«Rääkige rriinuga enne kui hakkate
uut autot ostma.".
Pruugitud autod — r - uued autod —
veoautod,
üügid ja rentimine.
miMi WOOD
.321 Lakeshöre Rd. W. Mississauga
Telefon kontoris: 416-278-3365
kodus: 416^21-5091
ESTi PÜSSI JA PÜSTOUKLUB!
GEYUSPERIOOD! LÕPI
Tallinna Festivali raames korral­datudlaskevõistlused
tähistasid tal
vise tegevus perioodi lõppu. Suure
arvuline võistlustest osavõtt pidus
tuste ajal näitas, et laskesport ori
kujunenud väga populaarseks. Osa
võttis 41 laskurit väga erinevates va-nusegruppides
ja elukütselistes ala­des.
Võis näha tulejoonel ülikooli
õppejõudu, kunstnikke, ärimehi ja
koolipoisse. Kohal olid ka naispere
esindajad. Võis märgata, et laske-spordi
vastu on suur huvi, mida
tõendavad
klubi liikmeks astumiseks,
Tallinna
laskevõist
paljud uued avaldused
Festivali ajal korraldatud
us oli Esto 'SOiaskevõišt-lüste
alguseks... Neilt võistlustelt- ai
tario meistri võistlused, niis kindlas
ti kujunevad väga pingerikkaks...
Nüüd on aeg kõigil laskespordi
huvilistel mõtlema hakata Estö '80
sõidule ja seal toimuvatele võistlus­tele.
Paneme kokku tugeva meeskon
na, arvab Kana. Kõigil laskespordi
huvilistel palutakse pöörduda kas
kirjalikult või telefoni teel informat
siooniks Voldemar Kana poole, 50
North Edgeley Ave. Scarborongh
Ont. M1K1T7, tel; 261-3274.
Voldemar kana on laskespordiga
juba kodumaal tegutsenud-ning tun
neb seda spordiala väga põhjalikult
Ta on Toronto Eesti Püssi ja Püsto-liklubi
asutaja liige ja pikaaegne esi­mees.
Kui Montrealis Endel Rubera
ja on üldiselt väga.nägusad.
Mõned eesti üritused vajavad veel
nimetamist: Vabaõhumuuseum Roc-ca-
al-Mares, kuhu on toodud mit­mest
maa nurgast vanad talud ja
isegi korts ning kirik, botaanika aed
ilusas.Kose orus endises Pätsi talus
Laululava,
VÄHE TööSTUSI
Kus on Tallinna tööstus? Pärast
sõda Tallinn on kasvanud 220-ne tu­hande
elaniku võrra, kellest umbes
10 tuhat on töötajad. Seega peaks
linnas^leictama^mialt « «t d a M n e n d e k o h u k s e t e vhaarsut,s vtao-d.i a 1- i0 nt0nö öKTjTõr uulglia v1a1b• ,nV i-eci\nu e\t ,- Bvao-l it iv ates--ka j ho.ijd m.i ne ehk .i ^g avh om ml a ikubn e] a tsot ie tai-tav
arv teisi tööstus! mitmesaja töös­tushoonega.
Kuid neid uusi tööstusi
ei ole ei Tallinnas ega ka ümbruses.K""*v v w l• ,-v*^r~v%'t9*^.-. . , ^ .. , i •, kogu nende lõunavaheaeg.
Tosi kull, linnast välja viivatel tee
del, eestkätt Nõmme ja Kopli' teedel,| TOODANG LANGEB
on ehitatud nii mõnigi tööstus, kuid
need -on väikesed, nii et" neid tuleb
kanda pigem tööstuse struktuuri
TOIDUJAHIL •
Seni oli Tallinnas kõiki piimasaa-dusi
küllaldaselt saadaval, nüüd aga
on müügilt kadunud vahustamisköl-buiik
koor, mida isegi Moskvas ei
leidunud.
Nagu teada, on eesti perenaisel
võimatu ette määrata, mida ta järg
miseks lõunasöögiks valmistab. Kõik
sõltub sellest, mida ärides on para
jasti saadaval ja millise 'defitsiitse
kauba järjekorra algusesse ta juhtub
I sattuma; Perekondadega pensioniea
lised vanaemad Või tädid ei saa enam
oma tillukesele pensionile lisa teeni
nete jaht/või sagedasti mõlemad
Muidugi kulub enamikul töötajatel
naistel toitainetega varustamiseks
gas teekond Stokholmi 1980. Ees šei- on skautlikud noored viinud laskera-muudatuse
kui laiendamise arvele.
Miks see on nii selgub täitevkomitee
salajastest andmetest, milliste koha­selt
nõukogude töölise keskmine
produktiivsus on ainult 1/6 kapita­listlikkude
tööstusmaade töölise
Et elu Nõukogude Eestis läheb pi­devalt
raskemaks kinnitavad kõik
seal sagedasti käijad. Põhjuseks pee­takse
seda,' et mõni aasta tagasi va­litsus
tõstis märgatavalt kolhoosni­ke
töötasu. Tagajärjena paljud neist
loobusid oma isiklikkude maalappi-de
harimisest, milliste kogutoodang
sab ülekanadälise võistlusmeeskon-na
koostamine ja palju treeningut
laskerajal. Oodatakse võistluste ees­kirju
ja tingimusi Rootsist, et harju­tused
võiksid alata. Traditsioonilised
Balti laskemaavõistlused, mis, juba
kodumaalt on'alguse saanud toimu­vad
tänavu 15. septembril leedulaste
korraldusel. Sellest võistlusest kuju­neb
esimene tuleproov meie Stokhol­mi
meeskonnale. Ei või märkimata
jätta, et"meie kõrget laskespordi ta­set
on edasi kandnud tulihingelised
laskurid juba kodumaalt. Paljud
neist tulid võõrsile relvaga käes.
Osa nendest laskuritest on aidanud
kaitsta Kanada värve maailmavõist-lustel
ütles Voldemar Kana.-
EriTišt tähelepanu väärib väga
heas vormis olev Klubi püstolimees-kond
paljude laskeauhindade ja tiit­lite
omaja Arvi Tinits'i juhtimisel.
See meeskond on läinud tegevusperi-oodil
pidanud võistlusi kutie Ontario
klubiga ja isegi võidu saanud kuul
sast Toronto politsei meeskonnast.
Lähemas tulevikus seisavad ees On
j ale,' siis sama on Kana teinud To­rontos.
Väga sageli võime teda näha
rahvuslikkudel pidupäevadel skaut-masteri
vormis.
••'•••.•••• ' . :'/:: : ': ; elnä. ••
produktiivsusest.- Seega Tallinna' ela- u l a J u s f - W - l e . kogu Nõukogude
nikkude arv peaks tõusma Tigi mnJPõ l l u majanduse toodangust. Looma
jonile, enne kui linna tööstustoodang^, f juurvilja kasvatamise asemel
tõuseb var/ariigiaegsele tasemele. nakkasid kolhoosnikud neid saadusi
ise ostma, mis tegi varustuse veelgi
raskemaks.
Kuna Nõukogude põllumajandu­ses
töötab ligi 50% töötajate kogu­arvust,
nõuab selle toodangu languse
likvideerimine ja vilja impordi vä­hendamine
suuri pingutusi. Selle ta
gajärjel näitab N. L. majanduse üld
toodangu juurekasv pidevat längust
alates 1973. a. mil ta oli üle 8°/o-i ja
1977 a. oli langenud 3,5%4e. Olgu ni­metatud
et käesoleva viisaastaku
See on veel üheks näiteks, et täie­likult
'- natsionaliseeritud. majanduse
tsentraliseeritud plaanimine ei ole
Võimeline saavutarha ligikaudugi
neid tulemusi mida saavutab oma
olemasolu ja heaolu eest võitlev <era-töõstus..
KOLMVEEMN® f M I l TOIBUKS
Miinimumiks, mida eesti perenai­ne
vaj ab ühe perekonnaliikme toit-ködartik^
eipääs®
Eestisse
,eili Niguliste kiriku
GEISLINGEN (M. E.) - Üks Hei­delbergis
elunev 67-aastane eestlane,
kes külastas läinud a. suvel N. Ees­tit,
avaldas ka tänavu soovi sünni­maa
külastamiseks. Vastusena teatas
Nõukogude konsulaat, et sooviaval­daja
on nõukogude kodanik; mistõt­tu
avaldus lükati tagasi. Külastami­ne
võivat tulla kõne alla siis, kui
eestlane astub välja nõukogude ko­dakondsusest.
„Väljaoštmine" mak­sab
aga DM170.—.
Kas antud juhtumil on tegemist
erandiga või uue korraldusega, pole
teada. Saksamaa eestlased, kes kü­lastavad
kodumaad, räägivad- oma
kavadest ainult; kitsamas ringkon­nas.
Ülalnimetatud eestlane pole ak­tiivne
seltskonnategelane eksiilis.
Samuti polnud ta ka kodumaal üld-
Alfred J. ÄnderšonS
leBsia|ateröhke
New Yorgis
New Yorgis sängitati laupäeval
maamulda kauaaegne ülemaailmse
Eesti Kesknõukogu esimees ja
Ühendriikide Eesti Abistamiskomi­tee
juhatusliige Alfred J. Anderson.
Matusetalitus toimus New Yorgi
Eesti Pauluse koguduse kirikus 71-
sel Avenüül, Kirstupaneku ja ära­saatmise
talitusele oli kogunenud li­gi
paarsada leinajat, paljude organi­satsioonide
esindajaid ja lahkunu
ähemaid sõpru. Kanadast oli matu­sele
saabunud Eestlaste Kesknõuko- v
gu Kanadas^esimees Udo Petersoo.
Matusetalitüsel oli kadunu kirstu.
juures auvalves Korp! Sakala esin­dus.
Leinatalituse pidas praost A.
Hihno. Oma leinakõnes ta meenutas
soojasönaliselt kadunu elutööd ala­tes
nooruseast, millal ta .võttis osa
Eesti Vabadussõjast . Viljandimaa
Kooliõpilaste pataljonis, olles Eestis
tegev majandusaladel ja paguluses
andis • suure. • panuse Ülemaailmse \
Eesti Kesknõukogu esimehena ja
USA Eesti. Abistamiskomitee juhtiva
jõuna.
. Kadunule . öeldi matusetalitüsel
rohkesti sooje järelhüüdeid. Korp!
Sakala poolt ütles järelhüüde Ü!o.
Lepik, Eesti Korporatsioonide Liidu
poolt H. Raudsepp, Edasi Eesti Va­bariigi
esindaja E. Jaakson avaldas
lahkunule tänu ja tunnustust tema
tegevuse eest eestlaste vabadusvõit­luse
alal ja kaasmaalaste abistamK
sel. Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu
ja Eesti Rahvuskomitee Ühendriiki­des
poolt ütles järelhüüde ÜEK^
esimees I. Pleer, Eestlaste Kesknõu­kogu
Kanadas "poolt esimees U. Pe- ;
tersoo, Eesti Abistamiskomitee.
USÄ-s poolt esimees P. Saar, Lati
Maailmanõukogu ja Läti keskorgani-satsiooni
poolt T.Aldzeris, New Yor­gi
Eesti Haridusseltsi nimel L. Mil­les,
Eesti Põllumeeste Kogude nimel
dr. E. Ruubel, Eesli Gaiderite Male­va
poolt Marta Lannus, Eesti Skau­tide
Maleva poolt E. Reinpõld, eesti
koolide poolt Ed. Kärner ja N. Y.
Eesti Meeskoori poolt A. Kaükar. .
Leinatalituselt Pauluse koguduse
kirikus siirdusid matuselised eestlas­te
Kensico kalmistule, kuhu lahku­nu
maeti. Kalmu juures ütles veel
viimseid lahkumissõnu Albert Vii ms,
meenutades isiklikke mälestusi lah­kunust.
Pärast matust toimus males-,
tuskoosviibimirte New Yorgi Eesti
Majas. .
TallimBa ühe ilusaimana tornina
paistab merelt vaadatuna .Niguliste.
Heidates pilgu tuulelipule, vaataja ei
tea, kas see on originaalne või mitte.
Ja.algupärane see ei olegi.
Tuulelipu ajalugu on väga huvitav.
Pärast seda, kui Tallinna ümber
käitsemüür ehitati, sai ka Niguliste
oma esimese torni MOt^idate aasta­te
algul. Mis oli selle kuju ja kõrgus,
susele tuntud.
Selliseid vastuseid Nõukogude
konsulaadist on kuuldavasti saanud
ka mitmed teised eestlased.
-kk
IN£ DISSIDENT SURI LONDONI!
miseks on 30 rub. kuus, ja liiasti toit-] tõusuks oli planeeritud kõigest taga­miseks
50- rab. Võrdluseks olgu tä­hendatud,-
et Nõukogude ametliku
statistika järele kodaniku keskmi­seks
sissetulekuks on 146 rub. kuus,
On^endastimõistetav, et T a l l i n n a s , | s e e§a k u n i 1 5 % elanike teenistusest
kus juba 35| aastat valitseb Nõüko- j kulub toidule. •
Puudus t toidust Eestis ei õle. Iga­üks
saab osta Vajalikud kalorid. Ei
ole ka vitamiinipuudust. Iga töötaja
saab töökohas kaks vitamiini tablet­ti
päevas! Raskused tekkivad alles
siis kui inimene tahab osta midagi
erakorralist nagu' liha, vorsti, juur-või
koguni puuvilja.'Kui need ilmu­vad
ärisse tekkib kohe saba (anietli-sihoidlik
4,2% aastas,
PUUPUB UUS I^HNOLTOGIA
gude kord, on korteripuudus äärmi­selt
suur, sest elanike arv on kasva­nud
kiiremini, kui vajalik elamis­pind.
Mitu perekonda elab samas
korteris,^abiellutakse korteri pärast
ja abielu^ lahutamisel; ei koli üks pool
korterist välja vaid uus abielu pool
asub samasse korterisse. Ka värskelt
abiellujad peavad sageli paljudeks
COVENTRY („Meie Elu" kaastöoUselt) — ,,Dally Telegraphi" kommu­nistlike
küsimuste ekspert David Floyd oma järelhüüdes kirjani^, kes
põgenes nõukogude kuulsuse eest" kirjutab: ,^Anatoli Kuznetsov, kes suri
pole teada, aga sada aastat hiljem 14^-aastaselt, oli nõukogude noorema generatsiooni kirjanike edukamaid,
sai tornist gootistiilne. Aastate jook- kui ta põgenes Inglismaale 1969. a. Kuznetsovi jutte elust tänapäeva Vene-sul
hakkas toni ehitusvea tõttu vii- maal oli trükitud juba sadandeid tuhandeid eksemplare ja samuti ta loo­tu
vajuma ja appi oldi sunnitud pa- mingut tõlgitud.teistesse keeltesse, mis asuvad Venemaa poliitilises mõju-luma
Riiast ehitusmeister Georg piirkonnas.
Winkler, kes oligi uue, barokkstiilis | X nautis kõiki neid privileege, mis | setest ajaloolistest paikadest. Ta' loo-aastateks
leppima korteri jagamise- kult Järjekord"). Ka kolhoosi,turg
ea vanematega on tihti'neist ainetest lage. Need.on
Kuigi uued korterid ei vasta prae­gusaja
nõuetele, sest nad on halvas­ti
ehitatud, ruumid väikesed ning,
korterites on vähe tube, on neist v o r s t l Ja r©^
suur • puudus, järjekord ulatuvat väljuv rong
10,000-ni. Sellest hoolimata on teada
juhud, kus inimesed loobuvad uuest
, korterist, kuna seal neil naabritelt-venelastelt
tungivad kallale lutikad!
nimelt defitsiitsed kogu N. Liidus
peale Moskva ja Leningradi. Küsi­takse:
„Mis on roheline ja lõhnab
Vastus: : „Moskvast
ILUSAD SUVILÄB:. '•'
Ei saa siiski mainimata jätta, et
kuigi praegu, 35 a. kestnud kommu­nistliku
korra järgi- on Tallinna ma­jad
ja tänavad äärmiselt halvas olu­korras,
ei ole nad siiski kaugeltki nii
viletsad, kui olid Leningradi tänavad
1940. aastal, ainult 22 aastat pärast,
kommunistide võimu ülevõtmist.
Elamispinna puudust on Tallinna
elanikud püüdnud lahendada omaabi
korrad ja on ijajanud mitmel pool
linna ümbruses suvemajade asundu
si. Need koosnevad enamasti arhitek­tide
^ projekteeritud, kuid omanike
endi ehitatud väikestest majakestest
Kui majanduse üldtoodangu lange­mine
ei ole tingitudüksnes kolhoos­niku
loofjurnisest vaba aja tööst, väid
suurelt osalt ka teistest tingimustest,
millistest tuleb eestkätt mainida va­jadust
üleminekuks tootmises kõr­gemale
tehnoloogiale, nagu seda on
teinud juba kõik lääne tööstusriigid,
nimelt automatiseerimisele mikro­protsessorite
ja teiste elektroonilis­te
vahendite kasutamisega. Nende
raskuste põhjuseks on Nõukogude
majandussüsteem ise, mis ei suuda
luua sobivat kliimat ega pakkuda
väärikat tasu täpse töö ja põhjaliku
plaanimise teostamiseks, mis on tin­gimata
vajalik uue tehnoloogia ra­kendamisel
'
-':::;.'--: - Ohi"
MllililSSIiiiillllllllllllililillim
ILMUS MÜÜGILE
heliplaat
Hind $8.00 pluss Ont. müügimaks 7%,
Postiga tellides lisandub saatekulu.
ew Ave., Toronto, Ont M4K
iiiiiiBiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiimiiiniiiiii
torni joonistajaks. I kättesaadavad nõukogude eliidile ja-
Tööga alustati 1685. a. ja torni sai vene elustandardi seisukohast ta elas
^älrnis ilmselt 1695. a„ mil tallinn- võrdlemisi jõukalt, Kuid Kuznetsov
lase. Väsksepa David Hübner-i poolt ei talunud nõukogude, süsteemi. Ta
tehtud ka barokkstiilis tuulelipp tor- ei tahtnud enam kirjutada partei ka-ni
otsa,pandi. Olgu mainitud, et sukohaselt, vaid soovis väljendada
Hübner ':Oli ka Pühavaimu kiriku kirjanduslikus loomingus: ka isiku^
tuulelipu valmistajaks seitse aastat päraseid mõtteavaldusi, mitte jälgi-varem.
•'•:... da „sotsialistliku realismi" reegleid.
Teise Maailmasõja lõpul, 1944, vene Tema viimane katse sel alal oli, kui
mürsk tabas Niguliste. Kirik põles vene kirjanduslikud politrukid kee­mana,
torn varises kokku ning tuu- lasid avaldamast. K. pooleldi auto-.
lipp läks kaduma - varemetesse, biograafilist teost „Babi Yar" (mis
Kestis 30 aastat enne kui 1973. a. Ni- käsitleb juutide mõrvamist Kiievis).
gulistet restaureerima hakati. Kaua See käsikiri oli muudetud vene; tsen-arvati,
et vana tuulelipp on lõplikult sori poolt tundmatuseni,
kadunud ja nii hakati uut tegema. Kuznetsov kavatses põgenemist
Selle valmistajaks sai insener Valdo Venemaalt juba kauemat aega. Ta
Buldas ülesandega teha see barokk- tegi oma käsikirjadest mikrofilme,
stiilis. Oli raskusi,.sest keegi ei tead- Lõpuks tal õnnestus parteitegelasi
nud originaalse kuju. Ka vanade pii- alt tõmmata ettekäändega, et kavat
tide suurendamisest polnud kasu. seb kirjutada biograafiat Leninist ja
Uus torn sai valmis umbes neli aas- koguda andmeid Londonis, kus Lenin
tat tagasi ja samal ajal tõsteti ka viibis eksiilis, aastail 1902—1903.
Buldase töö torni otsa. Kui Kuznetsov oli saabunud Lon-
Asi aga ei lõppenud sellega, 1978. a. donisse, ta võttis kontakti „Daily Te-hakati
kiriku põranda alla käär- legraphi'-' toimetusega, kus leidus ve-kambrit
tegama ja suureks üllatu- ne keelt rääkiv David Floyd. Viima­seks
leiti üles algupärane tuulelipp ne varjas K d paar päeva oma kor-koos
teiste sepistega ldvide alla pan- teris, nii kaua kui Briti valitsus oli
duna. Leidjateks oli restaureerimis- andnud talle asüüliõiguse. Esimese
töö juht Mai Lumiste koos oma abi- tööülesandena K. asus redigeerima
Ustega. Kes originaalse tuulelipu sin- oma autobiograafiat („Babi Yar"),
na pani, pole teada, igal juhul oli mis oli venelaste poolt moonutatud,
see väärt tegu. — Siin, Londonis, K. abiellus poola-
Uut tuulelippu pole enam võimalik tariga ja tegi saateid „VabacJuse raa-tornitipust
alla tuua selle vanaga va- diole" Münchenis. K. poliitilised lä­hetamiseks
ja niimoodi algupärase kitused, ülimad kriitilised nõukogu-asukohaks.
saab Niguliste kirikus, de süsteemi kohta, olid väga popu-kui
see jälle avatakse kirikliku kuns- laarsed Ukrainas,
ti muuseumina ja Iclassilise muusika Kuznetsov10 aasta jooksul Inglis-kontserdisaalina.
. ' maal, oli väga kiindunud sellesse
j . M. I maasse. Ta oli teadlik paljudest siin-bus
tööle asumisest Saksamaale. K.
uhkeim moment ta elus oli, kui .ta
möödunud aastal sai Briti koda­kondsuse.
Nagu D. Floyd .oma nekroloogis
märgib, siis K. oli üsna raskepärase
iseloomuga. Ta ei armastanud selts­konda,
vaid piirdus, oma. lähimate
sõpradega. Ta oli väga töökas ja
viimistles põhjalikult oma käsikirju.
Ta oli tagasihoidliku iseloomuga ja
selle tõttu inglise keel .kõnes jättis
soovida. K. oli sündinud aastal 1929.
Ta noorus ei olnud kerge. Suurelt
osalt nn. autodidakt, iseõppija, lõ­puks
tal õnnestus sisse astuda Mosk­va
Gorki Kirjanduslikku XiistUuuti,
kus tavaliselt valmistatakse ette
nõukogude kirjanikke. K-Ie tuli oma
kirjandusliku loomingu algaastail
tegutseda ka reporterina ühe kohali­ku
ajalehe juures, enne kui saavutas
„rahvusliku kuulsuse". K-d tunti
j sõprade keskel üldiselt väga ausa
inimesena, kes ei talunud pisematki
teesklust. See oli peamine motiiv,
miks K. lahkus Venemaalt.ja valis
vabaduse Läänemaailmas. A. Kuznet­sov
suri Londonis südameataki taga­järjel,
viibides enne seda paar kuud
haiglas. Talle tehti kohtuarstiteadus-lik
lahkamine.
Nagu viimased politseitealecl rää­givad,
siis Astrid Proil, 31-aastane
saksa naine Londonis, endine; Baa-der-
Meinhoffi terrorist, on otsusta­nud
pöörduda tagasi Lääne-Saksa-maale,
küs teda süüdistatakse'mõr­vakatses
ja pangaröövimises. A.
Proll on ütelnud Inglismaal, kohtu­likul
eeluurimisel: „Ma olen muu t-
(Järg lk. 6)
ura