1979-07-12-04 |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
. NEIJÄPÄEVÄL, 12. JUULIL - THURSBAY, JULY12 ÄieHu^]nir.28.(iS35)19?f
0 TE SUVI
Suvekodu avamine tomiüs möödunud pühapäeval kasvandiku pere,
kasvata jäte ja lastevanemate osavõtul. Esimesel nädalal viibib suvekodus
85 last ja järgmiseks on registreeritud kaugelt üle saja. Sellest võib järeldada,
et Jõekääru laste suvekodul on võrdlemisi suur oma mängida eesti
ühiskondlikus elus ja millest paistab, et küllaltki suur osa lai
saavad sellest ara ja oskavad seda hinnata.
Juba pühapäeval vara — ennelõu- lud koos rahvaga. Koorile ja juhile
nat:' — nakkas kasvandikke Suvekodusse
saabuma ja kella 12iks, enne
lippude heiskamist, olid suvekodu
maa-alad kibavat elu täis ning lippude
heiskamisel seisis rivis 85 kasvandikku,
kellele noorte-sõber E. Ru-berg
lausus mõned õpetlikud ja rahvuslikud
sõnad. Lipud kerkisid mastidesse
,;Hoia Jumal Eestit" laulusõnade
saatel, r
Täpselt kell kaks p.l. saabus noorte
rivi oma kasvatajate saatel peamaja
ees asuvale lipu väljakule, kus
heisati suvekodu hümni saatel suvekodul
lipp!, mida jälgis peamaja ees
kasvava Jepõlisvahtrate all päikese-varju
leidnud paarisajaline rahvahulk.
Peale lipu heiskamist koondusid
kasvandikud peamaja esisele
murule poolkaares rahva suunas. .
Ametlik avamine, mis pidi, toimuma
kell 2 p.l.; hilines pooletunni võrra,
sest õpetajat ei olnud veel ilmunud.
'Suvekodust võeti Torontosse
telefoni ühendus õpetaja Puhmiga,
kus selgus, et õpetajal ei ole olnud
ette tulnud takistuste tõttu võimalik
kohale tulla. Suvekodu avamisele oli
tulnud pensionil viibiv õpetaja E
Pähn, kelle poole pöördus naisseltsi
esinaine H. Novek' palvega, et tema
toimetaks vaimuliku talituse,.mille
ga õp. E. Pähn nõustus. Pastor E.
Pähn oma südamlikus ja sügavalt
rahvuslikus sõnavõtus ütles, et' tal
|On hea meel ja rõõm südames, et
meil leidub nii palju häid lastevane
maid eesti emasid ja isasid, kes on
toonud oma lapsed siia Looja templisse.
Oma jutus toi ta näiteid ja juhtumisi
noortest Kodu-Eestist; eriti
aga okupatsiooni aegadest ja nende
Rahvuslikest tunnetest. Ta rääkis nii
arusaadavalt, et lapsed seda suure
huviga jälgisid. Palves nalus õpeta
ja õnnistust Kodü-Eestile, suvekodu-perele.
Vaimulik osa lõppes vaimuliku
lauluga. ) Lõpuks juhataja teatas, et suveko-
Eeskavalisp, osas 14 Pensionäride du majandusjuhiks on Noora Valter,
Naiskoori liiget pr. Pilti juhatusel köögi juhatajaks Maimu Varik ja su-laulsid
viis laulu, j vekodu pillimees Ellen Valter. Ava-nende
seas kaksi- Juhan Aaviku hälli- aktus lõppes Eesti hümniga,
laulu, Koor laulis ka vaimulikud lau-1 . : J.S-gi
avaldati kiitust tugeva aplausiga ja
koori juhile ulatas üks pisitüdruk
kimbu põllulilli.
Naisseltsi esinaine ja elupõline „su-vekodu
hing" Helju Novek omas lühikeses
sõnavõtus laulus, et 27-el suvel
on Jõekäärul Naisselts pingeri-kast
tööd teinud ja need tööd aina
korduvad ja uusi tuleb juurde. Ta
tänas suvekodu korraldajaid ja neid
lasfevanemaid kui ka noorte sõpru,
kelle kaasabiga on tehtud igal aastal
tohutult tööd, et kööki, hooneid ja
ümbrust korda seada ja korras hoida.
Seda on tehtud selleks, et võimaldada
lastele meeldivat suvepuhkust
oma maa-alal Jõekäärul. Pöördudes
laste poole lausus tä: „Arm-sad
lapsed, nii nagu kodudeski, nii
tuleb ka siin kõnelda ainult eesti
keelt, et alal hoida vanemate ja esivanemate
keelt ja. kasvada töös ja
mängus tublideks eesti noorteks."
Lõpuks esimese-kolme nädala suvekodu
juhataja Viive Lomax oma
sõnavõtus tänas õpetajat ja Pensionäride
Klubi laulukoori eesotsas selle
juhataja pr. Pütiga. Lastele lausus
Jõekääru Suvekodu juhataja, erialajuhtajad ja kasvatajad. Vasakult ees: Riina Niit, Aime Nurmse, Hellen Valter
ja Anu Jaanus. Teisesreas: Viime Ix>max (juhataja), Reet Roos (õde), Leili Nurm, Christina Greenbaum, Ann
Tamm, Anita Niitenberg, Ingrid Kütt, Tamara Norheim, Kersti Linask ja EndelRuberg (laagri vaimuliku ko-hustetäitja
ja mitme eriala Juhataja.).. Kolmas rida: Aarne Elias, Villi Lomax, Paul Kako, Kalle Lüdig ja Tarmo
Heyduck (ujümisõpetaja). Foto — J. Säägi
kooli suurde võimlasse ligemale
. , .inimest. Tegelasi üksi oli paarsada
ta, et tema .sooviks ja nõudmiseks p e a I e § 5 , a u l j a v e d ? 4 r a h v a t a t t t s i .
on, et siin kolaks ikka ja alati meie
ilus emakeel. „Mu sooviks on,- et
Kui Lääneranniku Eesti Päevad -.j Enne viimaseid tantsunumbreid
Los Angelesis oma ajalise kestvuse oli ühendatud segakoor veel ette
poolest olid jõudnud umbes poole, kandnud neli laulu: Mihkel Lüdigi
peale,.siis toimus nende Päevade ilu-! „Koit", Cyrillus Kreeki „Ma kõndi-saim
üritus — laulupidu teisipäeval, sin vainul", rahvalaulu „Meil aiaäär-
3. juulil. See pidu tõmbas kokku üli- ne tänaval" ja viimasena Miina Härma
;,Tuljak".l Neid laulusid juhatasid:
Zoja Vaga. Rein Neggo ja Jaak
omate selle aja jooksul seda, mida
vääriks koju kaasa viia." Ta tutvustas
kasvatajaid ja tänas lastevanemaid,
soovides, et eesti laste vanemad
hindavad ka tänavuaasta Jõekääru
Suvekodu ning usaldavad oma
jat ja sinna juurde naisvöimlejad,
pillimängijad, juhatajad ja korraldajad.
. Nagu on saanud kombeks laulupidude
puhul, tehti algus lippude sissetoomisega.
Lauljad'olid juba võtnud
, . • , ,, .kohad sisse võimlasaali otsaküljel
lapsed kasvatajate; hoolde ^ suve- asuval pinkidel. Teises saali otsas
pakust veetma ; £ ^ s t i traditsioo- o M r a h v atantsijad. Küljepealsed pi-mdele
rajatud miljööd nautima. - I k a d pinkide read, tagantpoolt ^
"Kungla,, \ Rahvatantsijate poolt
andis .Naisseltsi esinaiseleH. Novek-
'üle Linda Valter tänusõnadega üle
nägusa nahkköites albumi, lausudes,
et see on nende poolt Naisseltsjle tä
nuks. selle eestr et ta aitas .aineliselt
selle albumi väljaandmist.
tagasi peeti ühing
,,$üvioja" peakoosolek perk. Leivati
aias, Kiviojal koosolekut juhatas
ahingu esimees Kaius r Meipoom.:
Qsorgina vallavalitsuse esindaja, N.
Slosš^ vestles; • koosolijatega tund
•aega.1'.
Ta kõneles,-'et valla majandusel on
süüd, uue vallavalitsuse poolt, põhjalik-
revideerimine, loodetavasti tuleb
ka õiglasem kinnisvarade hinnang.
Viiakse lläbi ka uus „Zoning
by-law" sügiseks, samuti tuletõrje ja
politsei kaitse (tõhustamine. Uus po-iitseijaam
asutatakse Civic Centeris-se.
Moodne ja võimas tuletõrje-prits
tuleb Pefferlawsše, kust see on häire
puhul, Udorasse viie minutiga.
Vallavalitsus on toetanud ja toetab
ka eda.spidi Uxbridge-Udora bus-
Viuhenduse taotlemist.
Ühingu tegevusest andis aru Kaius
Meipoom. Ta mainis, et vallavalitsus
on, juhatuse, palvel, Kivioja teid korrastanud
liikmetele ja lubanud seda
ka eespidi teha. Juhatusel on olnud
mitmeid kokkusaamisi ühingu üksikliikmete
huvjde kaitseks. -
Igale krundiomanikuie pandi südamele
kraavikorrastamine. Liikmemaksu
vähendamise ettepanek hääletati
üksmeelselt maha, maks 15.00 jäi
endiseks. See võimaldab ühingu maa
kasutamist ainult liikmetele ja nende
külalistele. Ühingu maa asub Kivioja
jõe põhjakaldal. Ühing hoolitseb
ka jõe tammi ja silla eest.
s Tee planeerimiskomisjoni valiti
hrd Vesi, Hoppe, Nurm ja Spirka.
Rahalise aruande kandis ette Tiiu
Rajaste. Kassas oli ülejääki ca.
ti kõrgemad kui eest, need täitusid
suviliselt riietatud külalistega.
Ühendatud segakoörisid juhatasid
kordamööda Aino Mägi, Zoja Vaga,
-|Kein Neggo ja Jaak Kukk.
Kontsert algas Juhan Aaviku lauluga
>,Püha, põline ja üllas", millele
järgnesid Tuudur Vettiku „Su põh
jamaa päikese kullas", Mart Saare
...Mälestus", Miina Härma „Enne ja
nüüd" ning Eduard Oja „Kangaku-dumise
laul". Kõik ettekanded said
tugevad aplausid. Suurima poolehoiu
võitis Miina Härma laul, mida juhatas
Aino Mägi.
Siis tuli järg naisvõimlejate ja rahvatantsijate
kätte.
Iluvõimlemist demonstreerisid Vancouveri
ja Seattle tüdrukud, arvult
7. Nende juhtideks kohtadel on Anu
Rehtlane ja Hüve ShueyV Peale selle
Anu Rehtlane ja Eha Shephard demonstreerisid
veel kahekesi esindus-võimlemist.
Seletusi andis Idla võimlemise
kohta Endla' Oder-Rehtlarie.
Ta märkis muuseas, et Rootsis Idla
instituudis on käinud õpetust šaa-
Kukk. .Aplausid olid- jällegi kauakestvad.
Juhtide austamisel anti lilli peale
koorijuhtide ka teis.tele juhtidele.
Sisurikas ja meeliülendav laulupidu,
lõppes lippude väljaviimisega.
Kes jõuaks kokku arvata neid tunde,
niis oli kulunud laulude õppimiseks
kohtadel, tantsusammude harjutamiseks
ja saatemuusika viimistlemiseks,
ning kõigeks mis vajalik
sellise suure programmi koostamisel?
Nüüd oli see kõik mööda! Sügavas
tartu tundes astus rahvas avarast
saalist välja palmide alla.
. ' . ' A. J.
aiitiitilliltllttlllllttllllltllltiilllfltttlimililtllliltltllllltlltlllllll
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused ja testamendl-pärandused
on tulumaksuvabad.
Annetaja soovid täidetakse.
EESTI MAJA, 958 Broadview Ave.
Toronto, Ont. M4K 2R6
niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii
Küüditamis
aastapäev
¥ancoüveris
Vancouveri eesti kogudused kor-'
raldasid igaastase eeskuju järgi ka
tänavu ühise küüditamise aastapäeva
ja selle ohvrite, mälestamise jumalateenistuse.
;
Jumalateenistusest võttis osa kirikutäis
r rahvast, kõigist Vancouveri
kogudustest.
Teenistus toimus Vancouveri Eesti
Ühendatud Koguduse kirikus 14. juunil.
•'•>
Ühendatud koguduse jutlustaja dr,
Proos avas jumalateenistuse ja alguslauluks
lauldi „Kui päeva kära
'aega, ei andnud pahele".
Päevakohase pühakirja koha luges
ülempreester dr. Ruus ja „Kodukiri-ku"
jutlustaja V. Jääger pidas lühikese
palvuse.
Eesti Ühendatud koguduse segakoor
Ä. Vanema juhtimisel esines
lauluga ja kokkupandud ohver laks
eestlaste matmispaiga mälestusmärgi
fondi.
Küüditamise ohvrite mälestamiseks
laulis Ühendatud koguduse
koor „Ma tõstan oma silmad mägede
poole, kust mulle abi tuleb" „Psalm
121 — Joh. Tamverk:
Päevakohase sütitava jutluse pidas
EELK Peetri» koguduse õpetaja
T. Vaga.
Jumalateenistus lõppes hümniga.
ÕHIAKOTKA '80 MüTOIiKONO
[ÜTAS „TEISi ÜHISLENNy1' KÜSIMUST
malafeenisfys
Juhatusse kuuluvad esimees: Kaius
Meipoom, tema abid Oskar Kirves
ja Magda Spirka. Laekur Tiiu
Rajaste ja sekretär Hella Leivat, :Re-visjoni
komisjoni: prd Nurm ja
Kuuskne.
Samal õhtul oli ühingu maaalal
,,Lembitu Pargis" lõkketuli. Lõkketulega
tähistasid kiviojalased ühtlasi mas üle 120 rahvuse,
meie rahvusele omast ja traditsioo- Kui võimlemise pallid olid ära vee-nilist
jaanipäeva. Koos oli rohkesti retatud põrandalt, võtsid algatuse
rahvast, kiviojalasi, jõekäärulasi ja endale rahvatantsijad; Nende ette-nende
külalisi. Lõkketuli oli võimas,
tulevirvad kerkisid ja hõljusid aina J
tähistaeva suunas.
Lõkke ääres deklameeris hea rõhu
ja diktsiooniga Peeter Spirka lõpu*
salmi „Kalevipojast": Aga ükskord
algab aega . . . Kristiina Meipoomi
juhatusel laulis Kivioja noortemeeste
koor lõbusaid lugusid. '
Lõkkevanana tegutses uljas ja
hoogne Kristiina Meipoom. Tema
särts vaimustas köösviibijaid. Kogu
õhtu kõlasid lõkke ääres rahvuslikud
kanded, olid jagatud kahte ossa. Esiteks
esinesid Portlandi ja Vancouveri
noored ja viimastena, pärast uusi
koorilaulusid, tantsisid Seattle ja
Los Ängelesi grupid. Erilist tähelpa-nu
tõmbas endale Vancouveri rahvatantsijate
esinemine, kus kanti ette
uusi tantse, mida loonud nende juht
Mikk Peek. Rahvas vaatas seda loo<
mingut suure huviga. Los Angeles'1
rühm omakorda, kes esines kõige ar-vuakamalt
(20 paari tantsijaid) pakkudes
ilusa lõpp-akördi kogu laulu-
Jaanipäeval, 24. juuni' õhtupoolikul
oli St. Catharinesi Pauluse koguduse
Väbaõhujümaläteenistüs Beamsvil-les
Osvald Varese talus, kus tema
ilusas ja hästikorrastatud kodu pargis
juba aastaid on kogudus jumalateenistusi
pidanud. Nii ka möödunud
jaanipäeval oli kogunenud suurem
hulk inimesi nii ligidalt ümbruskonnast
ja kaugemalt. 1
Jutlustas koguduse õpetaja O.
Gnadenteich, koraale saatis puhkpillide
ansambel Mark Liho juhatusel.
Pärast jumalateenistust veedeti ilus
õhtupoolik suvises puüdevilüs, kus
naisringil koos lahkete perenaise ja
tütarde kaasabil oli kaetud rikkalik
kohvilaud.
Vahelduseks loeti Kalevipoja ainetel
Jaanipäeva traditsioone mis nii
paljusid viis mõttes tagasi kodumaa
jaanipäevale.
Koguduselt südamlik tänu O. Varese
perele.
eesti laulud. Ühelt „kadumaläinud" p eole sellega, et „kangakudumise
opereti lauljalt kuulis publik soolo tantsus „kudusid kokku" sini-must-operetist
.„Cornevali kellad/' köitva i v a i g e kanga. See oli ilus ja liigutav
MValts rondo". Mitme ühislaulu ajal m0ment, kui tantsijad need värvid
Tesme uusi ja parandame Vaswa, oa>
muti suvilate katuseid.
Helistada tel. 699-5293
Sihtasutus Eesti Päevad Kanadas
poolt organiseeritud ja eesti organisatsioonide
esindajatest koosnev
Põhjakotka '8Q Lennutoimkond pidas
koosoleku, kus olid arutusel mitmed
Põhjakotka '80 ühislennuga liing
ESTO '80-st osavõtuga seoses olevaB
küsimused.
„Meie Elule" antud informatsiooni
kohaselt oli pikemalt kõne all eesti
ajakirjanduses liii juti avaldatud
kuulutused, millistes reisibüroo „Ki-
\vi Travel" pakub näiliselt soodsamaid
võimalusi ESTO '80-le lendamiseks
kui seda on teinud Põhjakotka
'80 Lennutoimkond. Viimane töötab
koostöös ülekanadliselt ja rahvusvaheliselt
tuntud reisubürooga P. Law-son
Travel Limited. P. Lawson reisibüroo
abi on heade tulemustega kasutatud
ka mitmetel varematel eest
laste ühislendudel Euroopasse (näi
teks 1964 Rootsi,.1970 Saksamaale),
kus P. Lawson Travel on alati tegutsenud
õiglaselt, vastutustundlikult
ja eestlastele vastutulelikult. Samuti
on P. Lawson reisibürool head ühen-dused
Rootsis ja mujal Euroopas,
milline asjaolu võib ESTO '80 külastajatele
olla suureks abiks mitmesugustes
reisi küsimustes. Nendel põhjustel
ka valiti P. Lawson Travel
Põhjakotka '80 asjaajajaks*
Põhjakotka '80 Lennutoimkonnale
on eelpool nimetatud kuulutuste
avaldamine ebameeldivaks asjaoluks,
mis.võib lõhestada eesti organisatsioonide
ühisettevõtte edukust.
Lennutoimkonnale on arusaamata,
millistel motiividel on teine „ühis-lend"
välja kuulutatud, kuid võib
oletada, et see ori toimunud „Kiwi
Traveli" püüdest taotleda vahekasu
lennuliinidelt saadava komisjoni
näol.
Mis puutub „Kiwi Traveli" poolt
pakutud lennu hindadesse, siis ka
selles küsimuses on Põhjakotka '80
Lennutoimkonnal teatud reservatsioonid.
Lennutoimkonna poolt avalda
tud lennu hind $450 on avalikkusele
teatatud kui umbkaudne hind, mille
oli eeslauljaks Lembit Kõva. Heliplaadi
muusika saatel oli tants hal-jai
murul. Tänu' naabrile, kes andis
valgüstusvoolu!
Kehakirinituseks küpsetati viinereid
ja maitsti pr. Vinnäli kodusküpsetatud
maitsvat rabarberi kooki.
Nagu kodumaal lauldi: ükskord
aastas jaaniööl, loitvad leegid — nii
loitsid leegid Kiviojal koidikuni jaanipäeva
tähistamisel.
oma peade kohal hoidsid. Kui rahvas
selle järele laulis püsti seistes Eesti
hümni, siis tuli see kõigil hinge põhjast.
,
Tallinna Festivali raames toimunud
laskevõistlustel tuli esikohale
Mikk MöldeiJ, mitte Polder;, ; nagu
meie lehes nr. 26 eksikombel oli toodud.
suhtes Lennutoimkond loodab, et see
on maksimaalne ja võib isegi väheneda.
Lennutoimkond peab aga käituma
vastutustundlikult ning ei saa
anda praeguses olukorras, kus õli
hinnad on järjest muutumas, mingit
absoluutset garantiid 1980. aasta suveks.
Vastavalt P. Lawson reisibüroo .
teadmisele ei ole ükski lennuliin veel
praegu annud kindlat garantiid 1980.
aasta hindadeks ja sellepärast on
Lennutoimkonnal raske uskuda, et
üks teine ettevõte on suuteline, praegu
garanteerima $25 odavamat hinda.
Võibolla ..garanteeritud" hinna
sisse ei kuulu lennuliinide poolt
nõutav kütteaine lisa-tasu, („fuel sur-charge")?
Ka ei ole Kivvi Traveli
kuulutustes ära toodud täpsemaid'
lennu hinna tasumise ega lennust
loobumise tingimusi • ja sellepärast
ei saanud Lennutoimkond. nendes
küsimustes seisukohta võtta. Põhjakotka
'80 . lennu hindade suhtes
peaksid selguma täpsemad andmed
sügisel kui toimub tegeliku lepingu
sõlmimine lennuliiniga.
Põhjakotka '80 Lennutoimkond ei
ole siiski mitte mures „teise" ühis-lennu
väljakuulutamise suhtes, sest
eestlased on küllalt intelligentsed ja
arusaajad inimesed, kes oskavad ise
otsustada, milline ning milliste riskidega
on tegemist ühe või teise ühis-lehnu
vahku tegemisel.
Lennutoimkond arutas ka Stokhol-mi
hotellides eestlaste majutamise
küsimusi. P. Lawson Travel on kinni
pannud ESTO '80 ajaks umbes 400'
voodikohta suhteliselt soodsate hindadega
mitmes sobiva asukohaga
hotellis. Selleks, et kindlustada reservatsioone,
on aga vajalik juba l i gemas
tulevikus teha vastav sissemaks.
Loomulikult on kinnipandud
hotellitubade reserveerimisel eesõigus
nendel, kes on ennast registreerinud
P. LaWson reisibüroo kaudu..
Praeguste andmete kohaselt ei ole-soodsahinnaliste
tubade saamine-
Stokholmis 1980. aasta suvel mitte -
väga kerge.
0ETÄSID fKN TEGIVUST
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas rahvuslikku tegevust on käesoleval
tegevusaastal aprilli, mai ja juuni kuudel 1979 oma panusega majanduslikult
toetanud alljärgnevad kaasmaalased.
A. Aarma, Uno Abe, V. Alasi, Anne Mandra, Ellen Martens, Arnold ja •
1 elust
Hind$20.00
Postiga tellides lisandub saatekulu.
Müügil „mii ILU" fdituset
95& Broadview Äve., Toronto, Ont. M4K 2R6
<on>oc»o<!ii><wiD<><niH><iiDo<n3>o<^
Kanada sõjaväe eestlasest kapten Pearu Nõmmik ha^ab Oina Saare linnuses
vanaaegsest kahurist, kiviheitemasinast, Võidupüha puhul ,>mürsku"
vaenlaste hulka lennutama. Kiviheitemasina vibud on tehtud ehtsast kadakast,
et meed rohkem paenduksid •
ja Peeter Altosaar, Richard Antik, M
Arget, Helle ja Jaan Arro, Erich ja
Mart Aser. :
Maiu Betlem, Emil.Eerme, A. ja A.
Esop.
Maie Gray, Voldemar Gustavson.
A. Haavaniit, Anette Haljaste, Jaan
Haljaste, T. Helde.
Hilda Joasalu, Alexander Joutsi,
Hilme Joutsi, Ott Jürisson.
A. Kaarna, A.Kaarsoo, Ed. ja H.
Ka ju, A. ja R. Kalda, Alvine Kaldma,
F. Kanger, Alice Kattemaa, Heldur
Kiivit, K. Kilu, L.'Kirik, Marta Kivik,
Rahel Albrei-Kompüs, Elise Kopli,
Ä. Koppa, Arno Koppel, Paul Kriisa,
U.Krusberg, Linda Kruus, Hilda
Kuhlberg, E. ja R, Kulama, Ida Kull,
Herta Kuslapuu,, Vally Kõks, Rein
Künnapuu. -
Malle ja August Laansoo, A. Laan-vere,
Maria Laas, Guido Laikve, Ants
ja Liis Lanno, Ants Laur, Voldemar
Lehtmets, Alfred ja Ingel Lellep,
Jaan Lepp, Meta Lepp, Ilmar Leps,
Risto Liivoja, William Lohuaru, Liisa
Lomp, Tiiu ja Aksel Lõorpere, A
Luik, Joh. Lukšepp, Osvald Luukas,
Anne ja Rein Läte, Juhan Läte, Lidia
ja Ed. Lüüs, A. Lukk.
Artur Maäsik, Karl Maasik, Ester
Voldemar Matiisen, T. Metsala, A. .
Miliunäs, Kaarel Mitt, Eero Muna;.
Raimond Mägi.
Magda: Niitenberg, M.. Mürming,
Kaalep Ots.
Joosep Paist, Arvo Pallop, Juhan
ja Linda Pallop, Lydia Pais, L. Pant,
Leida Parik, E. Pärss, Aino Pello,
Tamara Pedjasalu, Leo Pirosok, Voldemar
Pirson, Meta Pühvel, H. Pärn,
Walter Püss.
Paul Rabisson, A. Raudsepp, A.
Reimann, E. Reintee, Juhan Reis, Jakob
Remmelg, Salme Riives, Uno
Roose, A. Ruusauk.
Hans Saar, Hilja Saar, Leo Saar,
Vaike Saarna, Külli Saartok, Viktor
Saliste, Elo Sillamaa, A.Smith, Helga
Soans, Hugo ja Juta Soolepp, E.
Soomet, Jaan Soots, J; Stern, Max
Suit, Meeme Sultson, Lembit Susi,
Vaike JSägi.
Tõnis Tambre,; Martin jä Linda
Tamm, Aarne Tammisaar, Jakob ja
Friida Terts, Martin Tiisler,- Osvald
Tork, Toronto Eesti Ühispank, Jaan
Tõnissoo. ,
-.'•Mv Vabasalü, Riho Väliste, Hella
Vallner, Vancouveri eestlased, Ilmar
Vark, E. Vesk, L. Viinamäe, J. Vilu-mets,
Winnipegi: Eesti: Selts „Side".
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, July 12, 1979 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1979-07-12 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E790712 |
Description
| Title | 1979-07-12-04 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
. NEIJÄPÄEVÄL, 12. JUULIL - THURSBAY, JULY12 ÄieHu^]nir.28.(iS35)19?f
0 TE SUVI
Suvekodu avamine tomiüs möödunud pühapäeval kasvandiku pere,
kasvata jäte ja lastevanemate osavõtul. Esimesel nädalal viibib suvekodus
85 last ja järgmiseks on registreeritud kaugelt üle saja. Sellest võib järeldada,
et Jõekääru laste suvekodul on võrdlemisi suur oma mängida eesti
ühiskondlikus elus ja millest paistab, et küllaltki suur osa lai
saavad sellest ara ja oskavad seda hinnata.
Juba pühapäeval vara — ennelõu- lud koos rahvaga. Koorile ja juhile
nat:' — nakkas kasvandikke Suvekodusse
saabuma ja kella 12iks, enne
lippude heiskamist, olid suvekodu
maa-alad kibavat elu täis ning lippude
heiskamisel seisis rivis 85 kasvandikku,
kellele noorte-sõber E. Ru-berg
lausus mõned õpetlikud ja rahvuslikud
sõnad. Lipud kerkisid mastidesse
,;Hoia Jumal Eestit" laulusõnade
saatel, r
Täpselt kell kaks p.l. saabus noorte
rivi oma kasvatajate saatel peamaja
ees asuvale lipu väljakule, kus
heisati suvekodu hümni saatel suvekodul
lipp!, mida jälgis peamaja ees
kasvava Jepõlisvahtrate all päikese-varju
leidnud paarisajaline rahvahulk.
Peale lipu heiskamist koondusid
kasvandikud peamaja esisele
murule poolkaares rahva suunas. .
Ametlik avamine, mis pidi, toimuma
kell 2 p.l.; hilines pooletunni võrra,
sest õpetajat ei olnud veel ilmunud.
'Suvekodust võeti Torontosse
telefoni ühendus õpetaja Puhmiga,
kus selgus, et õpetajal ei ole olnud
ette tulnud takistuste tõttu võimalik
kohale tulla. Suvekodu avamisele oli
tulnud pensionil viibiv õpetaja E
Pähn, kelle poole pöördus naisseltsi
esinaine H. Novek' palvega, et tema
toimetaks vaimuliku talituse,.mille
ga õp. E. Pähn nõustus. Pastor E.
Pähn oma südamlikus ja sügavalt
rahvuslikus sõnavõtus ütles, et' tal
|On hea meel ja rõõm südames, et
meil leidub nii palju häid lastevane
maid eesti emasid ja isasid, kes on
toonud oma lapsed siia Looja templisse.
Oma jutus toi ta näiteid ja juhtumisi
noortest Kodu-Eestist; eriti
aga okupatsiooni aegadest ja nende
Rahvuslikest tunnetest. Ta rääkis nii
arusaadavalt, et lapsed seda suure
huviga jälgisid. Palves nalus õpeta
ja õnnistust Kodü-Eestile, suvekodu-perele.
Vaimulik osa lõppes vaimuliku
lauluga. ) Lõpuks juhataja teatas, et suveko-
Eeskavalisp, osas 14 Pensionäride du majandusjuhiks on Noora Valter,
Naiskoori liiget pr. Pilti juhatusel köögi juhatajaks Maimu Varik ja su-laulsid
viis laulu, j vekodu pillimees Ellen Valter. Ava-nende
seas kaksi- Juhan Aaviku hälli- aktus lõppes Eesti hümniga,
laulu, Koor laulis ka vaimulikud lau-1 . : J.S-gi
avaldati kiitust tugeva aplausiga ja
koori juhile ulatas üks pisitüdruk
kimbu põllulilli.
Naisseltsi esinaine ja elupõline „su-vekodu
hing" Helju Novek omas lühikeses
sõnavõtus laulus, et 27-el suvel
on Jõekäärul Naisselts pingeri-kast
tööd teinud ja need tööd aina
korduvad ja uusi tuleb juurde. Ta
tänas suvekodu korraldajaid ja neid
lasfevanemaid kui ka noorte sõpru,
kelle kaasabiga on tehtud igal aastal
tohutult tööd, et kööki, hooneid ja
ümbrust korda seada ja korras hoida.
Seda on tehtud selleks, et võimaldada
lastele meeldivat suvepuhkust
oma maa-alal Jõekäärul. Pöördudes
laste poole lausus tä: „Arm-sad
lapsed, nii nagu kodudeski, nii
tuleb ka siin kõnelda ainult eesti
keelt, et alal hoida vanemate ja esivanemate
keelt ja. kasvada töös ja
mängus tublideks eesti noorteks."
Lõpuks esimese-kolme nädala suvekodu
juhataja Viive Lomax oma
sõnavõtus tänas õpetajat ja Pensionäride
Klubi laulukoori eesotsas selle
juhataja pr. Pütiga. Lastele lausus
Jõekääru Suvekodu juhataja, erialajuhtajad ja kasvatajad. Vasakult ees: Riina Niit, Aime Nurmse, Hellen Valter
ja Anu Jaanus. Teisesreas: Viime Ix>max (juhataja), Reet Roos (õde), Leili Nurm, Christina Greenbaum, Ann
Tamm, Anita Niitenberg, Ingrid Kütt, Tamara Norheim, Kersti Linask ja EndelRuberg (laagri vaimuliku ko-hustetäitja
ja mitme eriala Juhataja.).. Kolmas rida: Aarne Elias, Villi Lomax, Paul Kako, Kalle Lüdig ja Tarmo
Heyduck (ujümisõpetaja). Foto — J. Säägi
kooli suurde võimlasse ligemale
. , .inimest. Tegelasi üksi oli paarsada
ta, et tema .sooviks ja nõudmiseks p e a I e § 5 , a u l j a v e d ? 4 r a h v a t a t t t s i .
on, et siin kolaks ikka ja alati meie
ilus emakeel. „Mu sooviks on,- et
Kui Lääneranniku Eesti Päevad -.j Enne viimaseid tantsunumbreid
Los Angelesis oma ajalise kestvuse oli ühendatud segakoor veel ette
poolest olid jõudnud umbes poole, kandnud neli laulu: Mihkel Lüdigi
peale,.siis toimus nende Päevade ilu-! „Koit", Cyrillus Kreeki „Ma kõndi-saim
üritus — laulupidu teisipäeval, sin vainul", rahvalaulu „Meil aiaäär-
3. juulil. See pidu tõmbas kokku üli- ne tänaval" ja viimasena Miina Härma
;,Tuljak".l Neid laulusid juhatasid:
Zoja Vaga. Rein Neggo ja Jaak
omate selle aja jooksul seda, mida
vääriks koju kaasa viia." Ta tutvustas
kasvatajaid ja tänas lastevanemaid,
soovides, et eesti laste vanemad
hindavad ka tänavuaasta Jõekääru
Suvekodu ning usaldavad oma
jat ja sinna juurde naisvöimlejad,
pillimängijad, juhatajad ja korraldajad.
. Nagu on saanud kombeks laulupidude
puhul, tehti algus lippude sissetoomisega.
Lauljad'olid juba võtnud
, . • , ,, .kohad sisse võimlasaali otsaküljel
lapsed kasvatajate; hoolde ^ suve- asuval pinkidel. Teises saali otsas
pakust veetma ; £ ^ s t i traditsioo- o M r a h v atantsijad. Küljepealsed pi-mdele
rajatud miljööd nautima. - I k a d pinkide read, tagantpoolt ^
"Kungla,, \ Rahvatantsijate poolt
andis .Naisseltsi esinaiseleH. Novek-
'üle Linda Valter tänusõnadega üle
nägusa nahkköites albumi, lausudes,
et see on nende poolt Naisseltsjle tä
nuks. selle eestr et ta aitas .aineliselt
selle albumi väljaandmist.
tagasi peeti ühing
,,$üvioja" peakoosolek perk. Leivati
aias, Kiviojal koosolekut juhatas
ahingu esimees Kaius r Meipoom.:
Qsorgina vallavalitsuse esindaja, N.
Slosš^ vestles; • koosolijatega tund
•aega.1'.
Ta kõneles,-'et valla majandusel on
süüd, uue vallavalitsuse poolt, põhjalik-
revideerimine, loodetavasti tuleb
ka õiglasem kinnisvarade hinnang.
Viiakse lläbi ka uus „Zoning
by-law" sügiseks, samuti tuletõrje ja
politsei kaitse (tõhustamine. Uus po-iitseijaam
asutatakse Civic Centeris-se.
Moodne ja võimas tuletõrje-prits
tuleb Pefferlawsše, kust see on häire
puhul, Udorasse viie minutiga.
Vallavalitsus on toetanud ja toetab
ka eda.spidi Uxbridge-Udora bus-
Viuhenduse taotlemist.
Ühingu tegevusest andis aru Kaius
Meipoom. Ta mainis, et vallavalitsus
on, juhatuse, palvel, Kivioja teid korrastanud
liikmetele ja lubanud seda
ka eespidi teha. Juhatusel on olnud
mitmeid kokkusaamisi ühingu üksikliikmete
huvjde kaitseks. -
Igale krundiomanikuie pandi südamele
kraavikorrastamine. Liikmemaksu
vähendamise ettepanek hääletati
üksmeelselt maha, maks 15.00 jäi
endiseks. See võimaldab ühingu maa
kasutamist ainult liikmetele ja nende
külalistele. Ühingu maa asub Kivioja
jõe põhjakaldal. Ühing hoolitseb
ka jõe tammi ja silla eest.
s Tee planeerimiskomisjoni valiti
hrd Vesi, Hoppe, Nurm ja Spirka.
Rahalise aruande kandis ette Tiiu
Rajaste. Kassas oli ülejääki ca.
ti kõrgemad kui eest, need täitusid
suviliselt riietatud külalistega.
Ühendatud segakoörisid juhatasid
kordamööda Aino Mägi, Zoja Vaga,
-|Kein Neggo ja Jaak Kukk.
Kontsert algas Juhan Aaviku lauluga
>,Püha, põline ja üllas", millele
järgnesid Tuudur Vettiku „Su põh
jamaa päikese kullas", Mart Saare
...Mälestus", Miina Härma „Enne ja
nüüd" ning Eduard Oja „Kangaku-dumise
laul". Kõik ettekanded said
tugevad aplausid. Suurima poolehoiu
võitis Miina Härma laul, mida juhatas
Aino Mägi.
Siis tuli järg naisvõimlejate ja rahvatantsijate
kätte.
Iluvõimlemist demonstreerisid Vancouveri
ja Seattle tüdrukud, arvult
7. Nende juhtideks kohtadel on Anu
Rehtlane ja Hüve ShueyV Peale selle
Anu Rehtlane ja Eha Shephard demonstreerisid
veel kahekesi esindus-võimlemist.
Seletusi andis Idla võimlemise
kohta Endla' Oder-Rehtlarie.
Ta märkis muuseas, et Rootsis Idla
instituudis on käinud õpetust šaa-
Kukk. .Aplausid olid- jällegi kauakestvad.
Juhtide austamisel anti lilli peale
koorijuhtide ka teis.tele juhtidele.
Sisurikas ja meeliülendav laulupidu,
lõppes lippude väljaviimisega.
Kes jõuaks kokku arvata neid tunde,
niis oli kulunud laulude õppimiseks
kohtadel, tantsusammude harjutamiseks
ja saatemuusika viimistlemiseks,
ning kõigeks mis vajalik
sellise suure programmi koostamisel?
Nüüd oli see kõik mööda! Sügavas
tartu tundes astus rahvas avarast
saalist välja palmide alla.
. ' . ' A. J.
aiitiitilliltllttlllllttllllltllltiilllfltttlimililtllliltltllllltlltlllllll
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused ja testamendl-pärandused
on tulumaksuvabad.
Annetaja soovid täidetakse.
EESTI MAJA, 958 Broadview Ave.
Toronto, Ont. M4K 2R6
niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii
Küüditamis
aastapäev
¥ancoüveris
Vancouveri eesti kogudused kor-'
raldasid igaastase eeskuju järgi ka
tänavu ühise küüditamise aastapäeva
ja selle ohvrite, mälestamise jumalateenistuse.
;
Jumalateenistusest võttis osa kirikutäis
r rahvast, kõigist Vancouveri
kogudustest.
Teenistus toimus Vancouveri Eesti
Ühendatud Koguduse kirikus 14. juunil.
•'•>
Ühendatud koguduse jutlustaja dr,
Proos avas jumalateenistuse ja alguslauluks
lauldi „Kui päeva kära
'aega, ei andnud pahele".
Päevakohase pühakirja koha luges
ülempreester dr. Ruus ja „Kodukiri-ku"
jutlustaja V. Jääger pidas lühikese
palvuse.
Eesti Ühendatud koguduse segakoor
Ä. Vanema juhtimisel esines
lauluga ja kokkupandud ohver laks
eestlaste matmispaiga mälestusmärgi
fondi.
Küüditamise ohvrite mälestamiseks
laulis Ühendatud koguduse
koor „Ma tõstan oma silmad mägede
poole, kust mulle abi tuleb" „Psalm
121 — Joh. Tamverk:
Päevakohase sütitava jutluse pidas
EELK Peetri» koguduse õpetaja
T. Vaga.
Jumalateenistus lõppes hümniga.
ÕHIAKOTKA '80 MüTOIiKONO
[ÜTAS „TEISi ÜHISLENNy1' KÜSIMUST
malafeenisfys
Juhatusse kuuluvad esimees: Kaius
Meipoom, tema abid Oskar Kirves
ja Magda Spirka. Laekur Tiiu
Rajaste ja sekretär Hella Leivat, :Re-visjoni
komisjoni: prd Nurm ja
Kuuskne.
Samal õhtul oli ühingu maaalal
,,Lembitu Pargis" lõkketuli. Lõkketulega
tähistasid kiviojalased ühtlasi mas üle 120 rahvuse,
meie rahvusele omast ja traditsioo- Kui võimlemise pallid olid ära vee-nilist
jaanipäeva. Koos oli rohkesti retatud põrandalt, võtsid algatuse
rahvast, kiviojalasi, jõekäärulasi ja endale rahvatantsijad; Nende ette-nende
külalisi. Lõkketuli oli võimas,
tulevirvad kerkisid ja hõljusid aina J
tähistaeva suunas.
Lõkke ääres deklameeris hea rõhu
ja diktsiooniga Peeter Spirka lõpu*
salmi „Kalevipojast": Aga ükskord
algab aega . . . Kristiina Meipoomi
juhatusel laulis Kivioja noortemeeste
koor lõbusaid lugusid. '
Lõkkevanana tegutses uljas ja
hoogne Kristiina Meipoom. Tema
särts vaimustas köösviibijaid. Kogu
õhtu kõlasid lõkke ääres rahvuslikud
kanded, olid jagatud kahte ossa. Esiteks
esinesid Portlandi ja Vancouveri
noored ja viimastena, pärast uusi
koorilaulusid, tantsisid Seattle ja
Los Ängelesi grupid. Erilist tähelpa-nu
tõmbas endale Vancouveri rahvatantsijate
esinemine, kus kanti ette
uusi tantse, mida loonud nende juht
Mikk Peek. Rahvas vaatas seda loo<
mingut suure huviga. Los Angeles'1
rühm omakorda, kes esines kõige ar-vuakamalt
(20 paari tantsijaid) pakkudes
ilusa lõpp-akördi kogu laulu-
Jaanipäeval, 24. juuni' õhtupoolikul
oli St. Catharinesi Pauluse koguduse
Väbaõhujümaläteenistüs Beamsvil-les
Osvald Varese talus, kus tema
ilusas ja hästikorrastatud kodu pargis
juba aastaid on kogudus jumalateenistusi
pidanud. Nii ka möödunud
jaanipäeval oli kogunenud suurem
hulk inimesi nii ligidalt ümbruskonnast
ja kaugemalt. 1
Jutlustas koguduse õpetaja O.
Gnadenteich, koraale saatis puhkpillide
ansambel Mark Liho juhatusel.
Pärast jumalateenistust veedeti ilus
õhtupoolik suvises puüdevilüs, kus
naisringil koos lahkete perenaise ja
tütarde kaasabil oli kaetud rikkalik
kohvilaud.
Vahelduseks loeti Kalevipoja ainetel
Jaanipäeva traditsioone mis nii
paljusid viis mõttes tagasi kodumaa
jaanipäevale.
Koguduselt südamlik tänu O. Varese
perele.
eesti laulud. Ühelt „kadumaläinud" p eole sellega, et „kangakudumise
opereti lauljalt kuulis publik soolo tantsus „kudusid kokku" sini-must-operetist
.„Cornevali kellad/' köitva i v a i g e kanga. See oli ilus ja liigutav
MValts rondo". Mitme ühislaulu ajal m0ment, kui tantsijad need värvid
Tesme uusi ja parandame Vaswa, oa>
muti suvilate katuseid.
Helistada tel. 699-5293
Sihtasutus Eesti Päevad Kanadas
poolt organiseeritud ja eesti organisatsioonide
esindajatest koosnev
Põhjakotka '8Q Lennutoimkond pidas
koosoleku, kus olid arutusel mitmed
Põhjakotka '80 ühislennuga liing
ESTO '80-st osavõtuga seoses olevaB
küsimused.
„Meie Elule" antud informatsiooni
kohaselt oli pikemalt kõne all eesti
ajakirjanduses liii juti avaldatud
kuulutused, millistes reisibüroo „Ki-
\vi Travel" pakub näiliselt soodsamaid
võimalusi ESTO '80-le lendamiseks
kui seda on teinud Põhjakotka
'80 Lennutoimkond. Viimane töötab
koostöös ülekanadliselt ja rahvusvaheliselt
tuntud reisubürooga P. Law-son
Travel Limited. P. Lawson reisibüroo
abi on heade tulemustega kasutatud
ka mitmetel varematel eest
laste ühislendudel Euroopasse (näi
teks 1964 Rootsi,.1970 Saksamaale),
kus P. Lawson Travel on alati tegutsenud
õiglaselt, vastutustundlikult
ja eestlastele vastutulelikult. Samuti
on P. Lawson reisibürool head ühen-dused
Rootsis ja mujal Euroopas,
milline asjaolu võib ESTO '80 külastajatele
olla suureks abiks mitmesugustes
reisi küsimustes. Nendel põhjustel
ka valiti P. Lawson Travel
Põhjakotka '80 asjaajajaks*
Põhjakotka '80 Lennutoimkonnale
on eelpool nimetatud kuulutuste
avaldamine ebameeldivaks asjaoluks,
mis.võib lõhestada eesti organisatsioonide
ühisettevõtte edukust.
Lennutoimkonnale on arusaamata,
millistel motiividel on teine „ühis-lend"
välja kuulutatud, kuid võib
oletada, et see ori toimunud „Kiwi
Traveli" püüdest taotleda vahekasu
lennuliinidelt saadava komisjoni
näol.
Mis puutub „Kiwi Traveli" poolt
pakutud lennu hindadesse, siis ka
selles küsimuses on Põhjakotka '80
Lennutoimkonnal teatud reservatsioonid.
Lennutoimkonna poolt avalda
tud lennu hind $450 on avalikkusele
teatatud kui umbkaudne hind, mille
oli eeslauljaks Lembit Kõva. Heliplaadi
muusika saatel oli tants hal-jai
murul. Tänu' naabrile, kes andis
valgüstusvoolu!
Kehakirinituseks küpsetati viinereid
ja maitsti pr. Vinnäli kodusküpsetatud
maitsvat rabarberi kooki.
Nagu kodumaal lauldi: ükskord
aastas jaaniööl, loitvad leegid — nii
loitsid leegid Kiviojal koidikuni jaanipäeva
tähistamisel.
oma peade kohal hoidsid. Kui rahvas
selle järele laulis püsti seistes Eesti
hümni, siis tuli see kõigil hinge põhjast.
,
Tallinna Festivali raames toimunud
laskevõistlustel tuli esikohale
Mikk MöldeiJ, mitte Polder;, ; nagu
meie lehes nr. 26 eksikombel oli toodud.
suhtes Lennutoimkond loodab, et see
on maksimaalne ja võib isegi väheneda.
Lennutoimkond peab aga käituma
vastutustundlikult ning ei saa
anda praeguses olukorras, kus õli
hinnad on järjest muutumas, mingit
absoluutset garantiid 1980. aasta suveks.
Vastavalt P. Lawson reisibüroo .
teadmisele ei ole ükski lennuliin veel
praegu annud kindlat garantiid 1980.
aasta hindadeks ja sellepärast on
Lennutoimkonnal raske uskuda, et
üks teine ettevõte on suuteline, praegu
garanteerima $25 odavamat hinda.
Võibolla ..garanteeritud" hinna
sisse ei kuulu lennuliinide poolt
nõutav kütteaine lisa-tasu, („fuel sur-charge")?
Ka ei ole Kivvi Traveli
kuulutustes ära toodud täpsemaid'
lennu hinna tasumise ega lennust
loobumise tingimusi • ja sellepärast
ei saanud Lennutoimkond. nendes
küsimustes seisukohta võtta. Põhjakotka
'80 . lennu hindade suhtes
peaksid selguma täpsemad andmed
sügisel kui toimub tegeliku lepingu
sõlmimine lennuliiniga.
Põhjakotka '80 Lennutoimkond ei
ole siiski mitte mures „teise" ühis-lennu
väljakuulutamise suhtes, sest
eestlased on küllalt intelligentsed ja
arusaajad inimesed, kes oskavad ise
otsustada, milline ning milliste riskidega
on tegemist ühe või teise ühis-lehnu
vahku tegemisel.
Lennutoimkond arutas ka Stokhol-mi
hotellides eestlaste majutamise
küsimusi. P. Lawson Travel on kinni
pannud ESTO '80 ajaks umbes 400'
voodikohta suhteliselt soodsate hindadega
mitmes sobiva asukohaga
hotellis. Selleks, et kindlustada reservatsioone,
on aga vajalik juba l i gemas
tulevikus teha vastav sissemaks.
Loomulikult on kinnipandud
hotellitubade reserveerimisel eesõigus
nendel, kes on ennast registreerinud
P. LaWson reisibüroo kaudu..
Praeguste andmete kohaselt ei ole-soodsahinnaliste
tubade saamine-
Stokholmis 1980. aasta suvel mitte -
väga kerge.
0ETÄSID fKN TEGIVUST
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas rahvuslikku tegevust on käesoleval
tegevusaastal aprilli, mai ja juuni kuudel 1979 oma panusega majanduslikult
toetanud alljärgnevad kaasmaalased.
A. Aarma, Uno Abe, V. Alasi, Anne Mandra, Ellen Martens, Arnold ja •
1 elust
Hind$20.00
Postiga tellides lisandub saatekulu.
Müügil „mii ILU" fdituset
95& Broadview Äve., Toronto, Ont. M4K 2R6
|
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-07-12-04
