1984-01-12-08 |
Previous | 8 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
NELJAPÄEVAL 12. JMNÜÄKIL - fHURSDAY, JANUÄEY12
333B:
. ;;K;. Veeni: 70 :'
/Ainukese tõeliselt vaba ja rahvusliku
eestlaste Lutheri Usu Kiriku pea
ja ülemkarjane Konrad Veem pühitses
7, jaan oma 70 a. sünnipäeva.
Seda teeb tjsmaga ühes kogu kirik ja
tema kogudused.. Oleme rõõmsad, et
>ik pole -^eel kurjuse haardes ja
Jumal on hoidnud meie rahvale võõrsil
tema kiriku ja vabade eesti koguduste
õnnistusega tehtud töö. Oma
juubeli aastal on peapiiskop seisnud
juba 13 aastat selle juhina.
Peapiiskop V6em on jäägitult us-tav'
oma ametile, oskab valida kaastöölisi
ja ön valmis reisima ja teenima.
Viimane sõna väljendab tema '
ametisügavama mõtte. Kui pastoron
Issanda sulane — Sei^vus Dei — siis
peapiiskop on lisaks sellele „servus •
' servorum" — sulaste sulane.
Ta ei komahdeeri ja ei valitse laua
tagant, vaid ta teenib seal, kus vaja-duslõuseb.
Juhtimine kirikus tähendab
teenimist. Seda ei saa teha^pai-gal
istudes, vaid reisides ja elades inimeste
se^s.
Jeesus on nimetanud õndsaiks
neid, kel on vaim, aga selle vaimu
sees nad ometi tunnevad vaestena.
Vaimuliku esimene suur kogemus
ongi see, et ta tunneb kui vaene ta on.
I Algkoolis õpetaja teab kõiki aineid.
Keskkoolis ta õpetab ainult eriaineid
ja ülikoolis isegi eriala jaguneb
veel eri distsipliinideks, sest
nõudmised on suuremad. Jumala
nõudmine on kõige suurem. Tema
ees me oleme kõik vaesed, ja algajad.
Kõrgus, enesekiitus ja kolavad sõnad
seal ei io|e. Ja neist vabanenuid
saab Jumal juhatada ja tugevaks teha.
See külg ön juubilaril tugev.
Konrad Veem sündis Tallinnas
Lutheri Kiriku Sisemisjonis tegutseva'mehe
pojana. Sai hariduse tallinna'
koolides ja Tartu Ülikoolis. Oli
eesti sõjaväes ajateenijana ja lõpetas
Usuteaduskonna eriloal punaste võimu
alguses 28. okt. 1940. Ortjiineeriti
piiskopj. 0. Lauri poolt 1947 pärast
kurnavat sõjateenistust. Teenis eestlasi
Saksamaa,jäägrites ja Luterliku
Maailmaliidu volitusega. Valiti pärast
praost A. Tahevali surma Stok-holmi
ee?tli kog. õpetajaks 31. okt.
1L955 ja on teeninud seda kogudust
olukordade nõudel kuni tänini.
On abielus oma eelkäija tütre Maria
Täheväli'ga ja sellest abielust on
sündinud tütar ja poeg, kes üliõpilastena
mõlemad õpivad USA-s praegu.
1967. a. annetati temale kuld teene-terist.
Kuulub EÜS'i väärikasse perre..
• •. \ •
On mitmeti soodne, et meie kirikuvalitsuse
peakorter asub Rootsis,
ehkki sealnö mentaliteet jä usuline
leigus ei ole tiivustav tööle, mis
ulatab üle maailma. Aga peapiiskop
pole s'inna paigale jäänud. Ta reisib ja
kogeb.kuidas eesti kogudused ka elavad
ja elujõulised võivad olla.| Ning
seal ^võetakse teda hästi vastu. Ta ön
toodalud kirikurahva külaline.
^Roomlaste jutuke kirjeldab last
mererannal konnakarbiga tõstmas
vett oma jalaauku ja ta lubab tõsta
mere tühjaks. Moodne laps tõstab
samuti vett ja lubab teha omale enda
Vaimuliku ülesanne on õpetada, et
see on Jumala meri ja ta teenib meid.
Seda j õpetamise ülesannet on pea-
- piiskop osanud kenasti ja me ammutame
^temaga koos Jumala armu Tema
külluse merest. Ja seda me vajame
igaüks. ,
Soovime ülemkarjasele head tervist
ja palume, et ta jõuaks reisida ja
külastad^ ejestlaste elupaiku ja i?ende
erinevate arusaamiste kogudusi. N i i
^ saab ta Jumala armus oma ülesannet
õnnistusega täita. •
Inimese elu ja tegu on lühike. Seda-
teati j juba hallil ajal kui lausuti:
„vita nosträ brevis est*' — meie elu
. on lühike. Paganlikul ajal leiti lühidusest
väljapääs lisalausega „ars
longa" — aga kunst on pikk. Ja jumalatu
inimene omavoliliselt tõlkis
seda veel kõvemasse kraadi, et
|ikunst on igavene". i
, • E i ole. Kaob ajaga kõik inimese
tegu. Ainult eriteadlased teavad üht-
Toroiito Eesti Ühispanga juhatuse
esimees Willem Noolaridi jõudis
möödunud 15. detsembril oma elutee
70-dale tähistele.
Juubilar sündis Peterburis 15.12.
1913 inseneri pojana. Revolutsiooni
puhkedes saatsid vanemad noore 4
aastase Willemi, keerulisi teid mööda,
Tartu isa vanemate juurde. Pärast
Vabadussõda järgnesid vanemad pojale
Eestisse.
Willem Noolandi elutee viis teda
Tartu Treffneri Gümnaasiumi algkooli
ja sealt edasi Tartu Tehnika
Gümnaasiumi elektrotehnika harusse.
Pärast sõjaväeteenistust järgnesid
õpingud Tartu Ülikooli Tehnika- ja
Majandusieaduskondades. Ülikooli
vaheaegadel oli praktikal Tallinnas
Volta tehases ja hiljem töötas Ühis-tegevuskojas
Ühispangaduse sektsioonis.
Viimases sai tööd tuntud
iihistegelase ja Toronto Eesti Ühispanga
esimese juhatuse esimehe A.
Ekbaumi soovitusel. Järgnevalt töötas
tollideklarandina Tallinna sadamas
Balti Puuvilla ja Kreenholmi
tekstiilavabrikutele importeeritava.-.
te masinate ja masiriaosade osas.
1941. a. oli metsavend Jõgeva ümbruses,
siis vabatahtlikuna Saksa rügemendi
juures tõlgina ja hiljem ohvitserina
Eesti diviisi kooseisus. On
saanud sõjas kahel korral haavata.
Rinde varisemisel 1944. a. õnnestus
pääseda Rootsi, kus töötas algul
kõrgepinge liinide ehituste juures ja
hiljem Noobeli auhinna saaja dr.
Svante Harrheniüse poja laboratooriumis
teadusliku töötajana. Tööandja
kulul täiendas ennast laboratoorses
elektrotehnikas Stokholmi Tehnika
Ülikooli juures 2 aastat.
„Meie Ela" nr. 2 (1767) 19U
^ i i i i i i i i i i i i i i i i i i i n i i i i i i t i i i i i i i i i i i i i i i n i i i i i i i i i i i i i i i i i i g n o i i i i i i i i i i i a i i s i i i i i i i m i i i i i l i i D i i Q i i D i i ^ ^^
1 E. Naberi satiir
Arvo Lehari 70
WILLEM f^OOLANÖI
Kanadasse saabus Willem Noolandi
juulis 1950. ä. Peagi asus Ontario
Hydro teenistusse, kus töötas mitmes
osakjonnas 30 aastat, kuni pensionile
minekuni. Hydros töötades
lõpetas mitmed erialalised kursused
Toronto Ülikooli juures. Samuti oli
tegev Ontario Hydro Credit Unioni
(ühispank) juhatuses.
Kui asutati 1959. a.Ö^ti Osakond
Metropolitan Tarbijate Ühistu (Met-ro
Consumers) juures, mis tegeles
elamu õliga varustamisega, siis valiti
W.Noolandi selle Juhatusse. Hiljem
olles aktiivselt tegev eestlaste grupi
organiseerimisel valiti Metro Tarbijate
Ühistu juhatusse koos A. Ek-baum'i
ja G. Liideman'iga, kus tegutses
abiesimehena. Samalajal võttis
elavalt osa Toronto Eesti Ühispanga
seminari tööst ka alates 19!B5.a.
kuulus Ühispanga revisjonikomisjoni
sekretärina. 1970. a. alates tegev
panga juhatuses sekretärina ja abi-esimehena.
Kuulub „Ühispanga Uudiste"
toimetuse koosseisu. Uudised
informeerivad panga liikmeskonda
ja samalajal ühendavad liikmeskonna
ühiseks pereks. Alates 5. aprillist
1982. a. on Ühispanga juhatuse esimees.
Willem Noolandi asus esimehe
kohale ajal,millal üldine Kanada majanduslik
olukord oli küllalt raske ja
segane, mis samuti mõjutas meie
Ühispanga tegevust. Tänapäeval on
meie panga tegevus jälle sammunud
tõusu teed. Akadeemiliselt kuulub
juubilar üliõpilasselts Liivikasse.
Arvukas Ühispanga liikmeskond,
ühistegelased, sõbrad, endised töökaaslased
lähedaU ja kaugelt õnnitlevad
juubilari ja soovivad arvukaid
tegevusrohkeid ja õnnelikke aastaid
isiklikus elus, meie ühistegevuse
tööp^õllul ja meie Ühispanga juhtimisel.
EINO KURIS
Arvo Lehari sündis 24. detsembril
1913 Peterburg'is, kus isa töötas
meister-mehaanikuna. Revolutsiooni
tulekul 1917/isa põgenes koos
perekonnaga üle Uurali mägede itta, .
kus Ob'i jõe piirkonnas otsis üles
sügaval metsade keskel asuva eesti
küla, kus kõik rääkisid eesti keelt.
Sinna pääses raudteejaamast hobustega
sõites kaks päeva. Arvo mäletab
yeel selgelt, kui vastutulevale troikale
teed andes hobused olid rinnuni
lumes ja ree ümberminekul Arvo tekkidesse
mähitud puntrana kadus
lumme.
Järgneva suve tulekuga vanemad
asusid Irbifi linna samanimelise Ob'i
harujfee kaldal.
Itta põgenenud eestlased organiseerisid
pärast võiduka Vabadussõja
lõppu tagasipääsu Eestisse, mis teostus
kaubavagunis. Reis, üle Uurali
mägefje läbi Moskva kuni Narvani
kestis kaheksa nädalat. Tihti vagun
haagitl lahti ja jäe.ti haruteele, kuni
suudeti jaamaülemat kuldrubladega
või ehteasjadega mõjutada reisi
jätkamiseks. Narvas eesti sõdurid
tervitasid kodumaale saabunuid,
jagades lastele kompvekke.
Kodumaale jõudes vanemad asusid
Tallinna, kus Arvo alustas koolipõlve
1922. a. Tallinna Kaaril Gümnaasiumis,
mille lõpetamisel 1933. a.
asus kontoriõpilaseha Järvakandi
Klaasivabriku kontorisse Tallinnas.
1. Juulil 1934 Arvo algas sõjaväe
sundajateenistust 5. Suurtükiväe
Grupis,Viljandis, ja pääle noorteaja
komandeeriti Sõjakooli aspirantide
patareisse. Asplrantide kursuse lö-petamisel
Arvo valis sõjaväelase eJü-kutseja
jäi sõjaväkke,alustades kaad-riohvitseri
ettevalmistust poriupei-aspirändina
Ratsarügmendis. Lõpetades
Sõjakooli Ohvitserideklassi
1939.'a. ratsaväe inspektori auhinna-ga,
määrati teenistusse Ratsarügmendis.
Ülendati nooremleitnandiks
24. veebruaril 1940 ja kuu hilfem komandeeriti
adjutandi abina rügemendi
staapi.
.' , Õiendus
„MeieElu" 1; jaan, numbris avaldatud
ariiklis „Mida kuulda Ehatarest"
on Eesti Abistamise Komitee poolt
toetust saanute hulka asetatud ka
Eesti Kodu. Seda võiks kergesti tõlgendada
nagu oleks Eesti Kodu ka
üks eestlaskonna ühisabivajajaid
ning lugejates äratada kaastunnet.
Sellise arusaamise vältimiseks palub
Eesti Kodu juhatus teatavaks võtta,
et kuigi Eesti Kodu ja Eesti Abistamise
Komite^e „Ehatare" vaheline
suhtlemine on kõigiti tihe ja sõbralik
olnud, ei ole Eesti Kodu kun|agi saanud
ega mõelnud paluda mmgit rahalist
toetust Eesti Abistamise Ko-miteeh.
Eesti Kodu Inc., olles täielikult
võlavaba ning majanduslikult
. v ä g a kindlal'alusel, ei vaja mingit
ARVO NIITENBERG rahalist toetust ega kaasatunnet, küll
on nimetatud Ontario Hydroekse-kutiivviitsepresidendiks
vastutu- da sellise eestlastele omaette ühis-sega
produktsiooni ja turuataUe ^onna võimaldamisega, meile vooral
maal võõra rahva keskel, mida Eesti
• Kodu pakub.
: \ ••• EESTI KODU JUHATUS
i.MEIEELU"
lugejad, ärge unustage oma.
sõpradele soovitamast
„MEIE ELU".
C&0<XI>O<a»<l«a>OCZ><KI3>O<EBKKa»O4ZBO^^
teist. Aga selle varemeisse langemise
protsessis on Jumal küll igavene.
Ka inimesele tema poolt antud elu on
igavene — yita aeternum. Tervitame
peapiiskoppi selle kuulutuse kandjana
vabade eestlaste keskel ja anname
lemfile oma ustava kaastöö.
• • KARL RAUDSEPP •
- T E A D A A N N E ^
Soomepoiste Klubi peakoosolek
toimub 28. jaan. Eesti Majas algus
1.30 p.l.
Loodame rohkearvulist relvavendade
osavõttu, kuna küsimuse all on
J.R. 200 40..aastapäeva pühitsemise
küsimus ja Esto '84.
JUHATUS
ena
Vaipade ja mööbii
keemiline puhastus
samuti akende pesemine. Söögituba,
elutuba ja koridor $59.g5.
Pensionäride üürikorteritele
hinna-alandus.
PEETER VALIMG- Tel. 690.4961
iiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin^
KUHU MINNA?
itiiiiti|iiiiiiiiiii(iiiiiiiiiiiiiiiiiii"n>'>i">niu"""^
@ Neljap., 19. jaan. Pensionäride
Klubi naiskoori ja tervisvõimle-misringi
kohvipärastlõuna Eesti
Majas algusega kl. 2.30 p.
@ Reedel, 20. jaan. Ühispanga 30-
nda aastapäeva tähistamise aktus
Eesti Majaö algusega kl. 7.30 õ.
@ Laf^p., 21. jaan. korp'ide võrkpal-iitumiir
Scarboro Collegeis algusega
kl. 11.00.
® Laup., 28. jaan. T.E.V.U. 31. aastapäeva
pidu Eesti Majas algusega
kl.7õ.
usuiiiiiiiiiiiiuiiufiiiisssiieiiiiiiisiiuiiiiuiiiiiiiuiuiisiio
n
3
U
a
õ
n
õ
5
Kui 1940. a. Eesti kuuli tati Nõukogude
Sotsialistlikuks Vabariigiks,
eesti sõjavägi organiseeriti ümber
punaarmee territoriaalkorpuseks ja
Ratsarügement likvideeriti. Arvo täitis
adjutandi kohuseid likvideerimis-perioodil.
Oktoobris 1940 Arvo komandeeriti
21. Jalaväepolku Männikul, mille
koosseisus raske miinipilduja patarei
ülemana oli sunnitud minema sõja
puhkemisel Venemaale, kus Porho-vist
75.km edelas läks 10. juulil saksa
sõjavangistusse. Vabanes sõja-vangistusest
1. aprillil 1942. Järgnes
teenistus eesti politseis Tallinnas ja
Pihkvas. Pärast kodumaa mahajätmist
septembris 1944 viibis Saksamaal
ja Austrias. Oli kaks aastat
ameerika sõjavangistuses, mille järele
abiellus.emigreerus 1952, a. Kanadasse,
asudes Torontosse.
Arvo on üks Toronto Eesti Võitlejate
Ühingu asutajaid ja selle liige
kuni tänaseni.
Koos elukaaslasega Võideti esimesed
rasked aastad majanduslikult
kindlustatud kodu loomisel, Arvo ,
töötas maalder-ettevõtjana kuni vanaduspensionile
minekuni. Neljast
lapsest on kolm kõrgema akadeemilise
haridusega ja neljas ametnikuna
kindlustusseltsis. .
Traagilise elukaaslase kaotuse :
1981; a. on Arvo suutnud võita alalise
tegevusega fotomälestuste ja
artiklite kogumisel ja korraldamisel,
samuti rakendades oma sündinud
kunstiannet maastikumaalides ja
praegu viimistledes oma autoportreed,
20. detsembril 1983 pühitseti tema
sünnipäeva laste poolt korraldatud
koosviibimisel Atria klubis Torontos
rohkearvulise sõprade osavõtul,
soovides temale veel hulk elurõõmsaid
aastaid ja tugevat tervist.
B. LEEMAN
õ
a
5
a
õ
m
•
5
a
5
õ
S
m
m
a
5
a
õ
õ
õ
con:
n
õ
D
. õ
õ
õ
õ
ä
, m
m
S
D
£
5.
5
õ
D
Õ
B
õ
õ
n
Isamaa Eest
Sõjaväeosad saadeti kaugele
maale, suurde linna, kus oli palju
rahvast ja igaüks sõdis igaühega
püsside, pommide,kahuri.
te ja surmavate missilitega alt,
ülevah, eest ja tagant. Aga sõjaväeosa
ei läinud sinna mitte
sõdima, vaid rahu hoidma ehk
näitama, kuidas sõjaväeosa võib
ka rahuolukorras olla ja tegeleda
vaid kantseleiasjadega, nii et teised
sellest võtaks eeskuju ja lahendaks
oma asjad kõik kantselei
korras.
Aga noil sõdijail ei meeldinud
see asi Ja nad asusid protestima
esialgu diplomaatilisel teel. N i melt
oli tollel riigil, kust oli pärit
too kõnesolev sõjaväeosa, ka
saatkond suures linnas, käidava
tänava ääres. Kasutades seda-käidavat
teed, saatsid nad saatkonna
ukse ette suure pommi,
mis lõhkes ja lõi lömaks saat-konnahone
kauni fassaadi. Tolle
riigi valitsus, kust oli pärit too
sõjaväeosa, ütles, et ühtki meie
kodanikku surma ei saanud, ai-nuh
paar tosinat pärismaalast,
mispärast nad selle protestiga ei
arvesta. Kuna aga saatkonnahoone
paraaduks oli lõhutud,
siis valitsus ütles, et sõjaväeosa
paraaduks on edaspidi lahti igaühele,
kes sisse astub.
Seda vihjet võtsid teised tõsi-seh
ja kihutsid uksest sisse täie
koorma dünamiidiga. Valvesõ-duril
oli kästud valvata, et keegi
sõjaväeosast ei lahkuks öösel
linna hulkunia, sissepoole tulijate
suhtes valvet polnud ja vastavalt
heatahtliku läbikäimise
poliitikale.valvesõdur vaid tervitas
dünamiidiga sissesõitjaid.
Pealegi oli tal, et hoiduda kogemata
rahuolukorra rikkumisest,
kaenlas püss ilma kuulita, vastavalt
määrustele.
Dünamiit sõitis sõjaväe kasarmusse
sisse ja enne kui keegi
oleks saanud küsida, mis asja
neil oli, lendas kogu kasarm koos
poole pataljoniga õhku. Pataljoni
osad koguti hiljem küll kokku,
kuid need tulid puusärkides tagalasse
paigutada. Sõjaväejuha-tus
ütles, et niisugust asja ei
võinud keegi ette näha, nimelt et
diplomaatiliselt tegevuselt üle
mindi — niiöelda isiklikuks.
Pealegi näeb sõjaväe mäöruõtik
ette võitliemis& bazoökade ja
miinipildujatega, kaitsekraavides
ja barrikaadidel, aga mitte et
dünamiidiga astutakse uksest
sisse.
Strateegilise paenduvusega
tehti nüüd sõjaväejuhatuse poolt
uued korraldused. Kuna võis arvata,
et pommi saatmisega majja
ei teadnud saatjad arvata seal
asuvate sõjajõudude tugevust,
missugune teadmine oleks ehk
takistanud atendaäti, siis paigutati
nüüd teine pool pataljoni
lagedale õuele, üldiselt nähtavaks,
et ajada hirmu peale kõigile
rahurikkujaile. Et meestel
midagi teha anda, pandi neid
liiva kottidesse kühveldama,
millede otsas istudes oleks kena.
einet võtta. Siis tuli vägev pomm
ülevah liiyakottidesse ja paiskas
õhku teise poole pataljoni. Sõja-väevalitsus
ütles, et niisugust asja
ei võinud keegi ette näha, et
tullakse lantshi, ajal söömist segama,
missugune asjaolu on sõjaväe
määruste järgi kangesti
keelatud.
Kuna sõjaväe tegevjõud oli -
nüüd tublisti nõrgenenud ja et
oleks katet tulevastele nõrgene-mistele,
siis toodi kodumaalt l i saks
uued pataljonid, sest valitsus
kinnitas, et kuhu saksa —
vabandust — ameerika sõduri
jalg iial on astunud, sinna ta ka
jääb! Mis muidugi oli teatud mõttes
tõsi vähemalt nende suhtes,
kes jätsid oma jalad mitmele
poole sündmuskohale laiali.
Sõjaväe juhatus uuris sõjaväe
määrustikku, kus oli öeldud, et
sõjaväel on elavjõud ja relvajõud.
Kui nüüd elavjõu pihta tulistatakse,
siis tuleb vastata relvajõuga.
Relvajõu aga moodustavad
teatavasti tankid, mörse-rid,
kahurid ja muu seesarnape.
Pöörduti siis pealinna poole kaugel,
kodumaal, et saadetaks kohale
nimetatud esemeid kiiremas
korras. Nõudmine läks teele
postiteel, mispärast pole veel senini
pärale jõudnud. Võib-olla
sellepärast, et peal oli märkus
„väga salajane".
Saadeti uus nõudmii|e satelii-di
kaudu, aga selgus, et see oli
nüüd hiljaks jäänüd,kuna nõutavad
esemed olid vahepeal ära
antud iisraelirahvale. Sõjaväe
eriosade ühine staap pöördus
nüüd mereväe staabi poole järelpärimisega,
kas nendel on veel
mõned laevad alles, kus on kahurid
peal. Mereväe staap sai muidugi
aru, et püssidega seal ei saa
vaenlase pihta lasta, kuna linnamajad
on ees. See pärast anti
käsk suured laevatbrutj pöörata
kalda poole ja põrutada mõned
paugud vaenlase pihta linna taga.
Usutavasti lendas seal mürskude
tõttu ka paar pataljoni õhku.
Kuna teatavasti mingit sõjategevust
ei olpud, vaid ainult
rahu kindlustamine, siis toimus
tulevahetus niisama üldise rahvusvahelise
läbikäimise raamides.
Lõpuks hakkas valitsusele
koitma, et võitlus püsiva rahu
saavutamiseks tekitas kaks
maailmasõda suuremate tulemusteta,
ja kolmas ei tuleks
kindlasti mitte menukam. Siis jäi
küsimus, kas sõdida selleks, et
sõda ära hoida? Satuti segasesse
loogilisse probleemi — kumb on
loogilisem, käs sõdida rahu
poolt, või sõja vastu, tulemus on
sama, s.o. sõda! Niisiis on loogilisem,
mitte sõdida sõja vastu —
sõdigu need, kes seda tahavad!
Trupid toodi koju ja laiendati
kangelaskalmistut neile, kes
langesid sõjas rahu eest ja sõja
vastu kaugel; tundmatul maal!
Kui aga hakati valmistama
mälestusmärki ja raiuma kivisse
kirja: „Langenud isamaa eest,"
siis tekkisid vormilised raskused.
Nimelt väideti, et vormiliselt
polnudki mingit sõda, vaid
oli ainult rahu hoidmine, mispärast
ei saa tarvitada väljendit
„langenud", missugune väljend
on kohaldatav väid sõjas hukkunuile.
Käesoleval juhul on aga
tegemist vaid välismaal surnutega,
mispärast ei saa neid arvata
langenute kategooriasse.
Veel suurem vaidlus tekkis
küsimuse ümber, et kui ongi langenud,
siis missuguse isamaa
eest? Seega siis ka küsimus, kuhu
mälestusmärk püstitada — kas
näiteks koduriigi pealinna, või
sinna — nutumüüri äärde? Kes
lahendaks selle probleemi?
tl
5
5
n
n
õ
õ
OI
3
n
5
õ
5
5
Š
5
5
5
5
•B
m
m
õ
ü
n
õ
5
õ
2
«
õ
õ
õ
5
o
s
ü
õ
5
5
2
S
01
S s
•'5
E'
£
ü
n
õ
S
õ
5
S
a
ä
ä
m
n
m
m
D]
n
õ
n
n '
n
•
n
õ
n
a
m
IBIIOIIIIiailDlllliaiiailBIIDIIBIIEIIQIIDIIBIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIDIIIIiailQIIOIIOIIIIIIIIOIIDIiailDIIOIIIIIIII^
NALJAD
Kohtuvad kaks pühapäevakütt!.
Üks küsib:
„Kas lasid täna ka kedagi?"
„Ega ma ei läinud metsa nalja tegema.
„Aga su seljakott on päris tühi."
„Sinna on kunst lehma sisse top-
•
Noor mees küsib naistuttavalt:
„Mida teed kõige meelsamini?"
„Teiseks lähen ma teatrisse, ja koi-mandaks
ma loen palju."
•
Teade ühes saksa ajalehes:
„Paavst Johannes Paul II ajas Ja-ruzelskiga
kolm tuodi juttu ja ilma
„Kunas märkasite, et vargad on
naaberkorteris?" küsib politseinik
majaelanikult,"
„Nojah, alguses ma mõtlesin, et on
mingi speditsioonifirma, aga nende
töötempo tuli mulle kole kahtlane
ette." . f
•
»
Berliinlane küsib Münchenis baie •
rlaseh:
„Kuidas ma saan kõige kiiremini
loodusteaduslikku muuseumi?"
,,Kas tahate ennast tälstoppida lasta?"
küsib baierlane. '
•
„Ka8 see kasukas kannatab ka vihma?"
uurib noor daam moeäris.
„ Aga loomulikult, armuline proua.
Või olete kunagi näinud rebast vihmavarjuga?"
Abielutüli. Mees röögatab:
„Sinus on mees kaduma läinud!"
„Sinus ka," vastab naine pilkavalt.
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, January 12, 1984 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1984-01-12 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E840112 |
Description
| Title | 1984-01-12-08 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
NELJAPÄEVAL 12. JMNÜÄKIL - fHURSDAY, JANUÄEY12
333B:
. ;;K;. Veeni: 70 :'
/Ainukese tõeliselt vaba ja rahvusliku
eestlaste Lutheri Usu Kiriku pea
ja ülemkarjane Konrad Veem pühitses
7, jaan oma 70 a. sünnipäeva.
Seda teeb tjsmaga ühes kogu kirik ja
tema kogudused.. Oleme rõõmsad, et
>ik pole -^eel kurjuse haardes ja
Jumal on hoidnud meie rahvale võõrsil
tema kiriku ja vabade eesti koguduste
õnnistusega tehtud töö. Oma
juubeli aastal on peapiiskop seisnud
juba 13 aastat selle juhina.
Peapiiskop V6em on jäägitult us-tav'
oma ametile, oskab valida kaastöölisi
ja ön valmis reisima ja teenima.
Viimane sõna väljendab tema '
ametisügavama mõtte. Kui pastoron
Issanda sulane — Sei^vus Dei — siis
peapiiskop on lisaks sellele „servus •
' servorum" — sulaste sulane.
Ta ei komahdeeri ja ei valitse laua
tagant, vaid ta teenib seal, kus vaja-duslõuseb.
Juhtimine kirikus tähendab
teenimist. Seda ei saa teha^pai-gal
istudes, vaid reisides ja elades inimeste
se^s.
Jeesus on nimetanud õndsaiks
neid, kel on vaim, aga selle vaimu
sees nad ometi tunnevad vaestena.
Vaimuliku esimene suur kogemus
ongi see, et ta tunneb kui vaene ta on.
I Algkoolis õpetaja teab kõiki aineid.
Keskkoolis ta õpetab ainult eriaineid
ja ülikoolis isegi eriala jaguneb
veel eri distsipliinideks, sest
nõudmised on suuremad. Jumala
nõudmine on kõige suurem. Tema
ees me oleme kõik vaesed, ja algajad.
Kõrgus, enesekiitus ja kolavad sõnad
seal ei io|e. Ja neist vabanenuid
saab Jumal juhatada ja tugevaks teha.
See külg ön juubilaril tugev.
Konrad Veem sündis Tallinnas
Lutheri Kiriku Sisemisjonis tegutseva'mehe
pojana. Sai hariduse tallinna'
koolides ja Tartu Ülikoolis. Oli
eesti sõjaväes ajateenijana ja lõpetas
Usuteaduskonna eriloal punaste võimu
alguses 28. okt. 1940. Ortjiineeriti
piiskopj. 0. Lauri poolt 1947 pärast
kurnavat sõjateenistust. Teenis eestlasi
Saksamaa,jäägrites ja Luterliku
Maailmaliidu volitusega. Valiti pärast
praost A. Tahevali surma Stok-holmi
ee?tli kog. õpetajaks 31. okt.
1L955 ja on teeninud seda kogudust
olukordade nõudel kuni tänini.
On abielus oma eelkäija tütre Maria
Täheväli'ga ja sellest abielust on
sündinud tütar ja poeg, kes üliõpilastena
mõlemad õpivad USA-s praegu.
1967. a. annetati temale kuld teene-terist.
Kuulub EÜS'i väärikasse perre..
• •. \ •
On mitmeti soodne, et meie kirikuvalitsuse
peakorter asub Rootsis,
ehkki sealnö mentaliteet jä usuline
leigus ei ole tiivustav tööle, mis
ulatab üle maailma. Aga peapiiskop
pole s'inna paigale jäänud. Ta reisib ja
kogeb.kuidas eesti kogudused ka elavad
ja elujõulised võivad olla.| Ning
seal ^võetakse teda hästi vastu. Ta ön
toodalud kirikurahva külaline.
^Roomlaste jutuke kirjeldab last
mererannal konnakarbiga tõstmas
vett oma jalaauku ja ta lubab tõsta
mere tühjaks. Moodne laps tõstab
samuti vett ja lubab teha omale enda
Vaimuliku ülesanne on õpetada, et
see on Jumala meri ja ta teenib meid.
Seda j õpetamise ülesannet on pea-
- piiskop osanud kenasti ja me ammutame
^temaga koos Jumala armu Tema
külluse merest. Ja seda me vajame
igaüks. ,
Soovime ülemkarjasele head tervist
ja palume, et ta jõuaks reisida ja
külastad^ ejestlaste elupaiku ja i?ende
erinevate arusaamiste kogudusi. N i i
^ saab ta Jumala armus oma ülesannet
õnnistusega täita. •
Inimese elu ja tegu on lühike. Seda-
teati j juba hallil ajal kui lausuti:
„vita nosträ brevis est*' — meie elu
. on lühike. Paganlikul ajal leiti lühidusest
väljapääs lisalausega „ars
longa" — aga kunst on pikk. Ja jumalatu
inimene omavoliliselt tõlkis
seda veel kõvemasse kraadi, et
|ikunst on igavene". i
, • E i ole. Kaob ajaga kõik inimese
tegu. Ainult eriteadlased teavad üht-
Toroiito Eesti Ühispanga juhatuse
esimees Willem Noolaridi jõudis
möödunud 15. detsembril oma elutee
70-dale tähistele.
Juubilar sündis Peterburis 15.12.
1913 inseneri pojana. Revolutsiooni
puhkedes saatsid vanemad noore 4
aastase Willemi, keerulisi teid mööda,
Tartu isa vanemate juurde. Pärast
Vabadussõda järgnesid vanemad pojale
Eestisse.
Willem Noolandi elutee viis teda
Tartu Treffneri Gümnaasiumi algkooli
ja sealt edasi Tartu Tehnika
Gümnaasiumi elektrotehnika harusse.
Pärast sõjaväeteenistust järgnesid
õpingud Tartu Ülikooli Tehnika- ja
Majandusieaduskondades. Ülikooli
vaheaegadel oli praktikal Tallinnas
Volta tehases ja hiljem töötas Ühis-tegevuskojas
Ühispangaduse sektsioonis.
Viimases sai tööd tuntud
iihistegelase ja Toronto Eesti Ühispanga
esimese juhatuse esimehe A.
Ekbaumi soovitusel. Järgnevalt töötas
tollideklarandina Tallinna sadamas
Balti Puuvilla ja Kreenholmi
tekstiilavabrikutele importeeritava.-.
te masinate ja masiriaosade osas.
1941. a. oli metsavend Jõgeva ümbruses,
siis vabatahtlikuna Saksa rügemendi
juures tõlgina ja hiljem ohvitserina
Eesti diviisi kooseisus. On
saanud sõjas kahel korral haavata.
Rinde varisemisel 1944. a. õnnestus
pääseda Rootsi, kus töötas algul
kõrgepinge liinide ehituste juures ja
hiljem Noobeli auhinna saaja dr.
Svante Harrheniüse poja laboratooriumis
teadusliku töötajana. Tööandja
kulul täiendas ennast laboratoorses
elektrotehnikas Stokholmi Tehnika
Ülikooli juures 2 aastat.
„Meie Ela" nr. 2 (1767) 19U
^ i i i i i i i i i i i i i i i i i i i n i i i i i i t i i i i i i i i i i i i i i i n i i i i i i i i i i i i i i i i i i g n o i i i i i i i i i i i a i i s i i i i i i i m i i i i i l i i D i i Q i i D i i ^ ^^
1 E. Naberi satiir
Arvo Lehari 70
WILLEM f^OOLANÖI
Kanadasse saabus Willem Noolandi
juulis 1950. ä. Peagi asus Ontario
Hydro teenistusse, kus töötas mitmes
osakjonnas 30 aastat, kuni pensionile
minekuni. Hydros töötades
lõpetas mitmed erialalised kursused
Toronto Ülikooli juures. Samuti oli
tegev Ontario Hydro Credit Unioni
(ühispank) juhatuses.
Kui asutati 1959. a.Ö^ti Osakond
Metropolitan Tarbijate Ühistu (Met-ro
Consumers) juures, mis tegeles
elamu õliga varustamisega, siis valiti
W.Noolandi selle Juhatusse. Hiljem
olles aktiivselt tegev eestlaste grupi
organiseerimisel valiti Metro Tarbijate
Ühistu juhatusse koos A. Ek-baum'i
ja G. Liideman'iga, kus tegutses
abiesimehena. Samalajal võttis
elavalt osa Toronto Eesti Ühispanga
seminari tööst ka alates 19!B5.a.
kuulus Ühispanga revisjonikomisjoni
sekretärina. 1970. a. alates tegev
panga juhatuses sekretärina ja abi-esimehena.
Kuulub „Ühispanga Uudiste"
toimetuse koosseisu. Uudised
informeerivad panga liikmeskonda
ja samalajal ühendavad liikmeskonna
ühiseks pereks. Alates 5. aprillist
1982. a. on Ühispanga juhatuse esimees.
Willem Noolandi asus esimehe
kohale ajal,millal üldine Kanada majanduslik
olukord oli küllalt raske ja
segane, mis samuti mõjutas meie
Ühispanga tegevust. Tänapäeval on
meie panga tegevus jälle sammunud
tõusu teed. Akadeemiliselt kuulub
juubilar üliõpilasselts Liivikasse.
Arvukas Ühispanga liikmeskond,
ühistegelased, sõbrad, endised töökaaslased
lähedaU ja kaugelt õnnitlevad
juubilari ja soovivad arvukaid
tegevusrohkeid ja õnnelikke aastaid
isiklikus elus, meie ühistegevuse
tööp^õllul ja meie Ühispanga juhtimisel.
EINO KURIS
Arvo Lehari sündis 24. detsembril
1913 Peterburg'is, kus isa töötas
meister-mehaanikuna. Revolutsiooni
tulekul 1917/isa põgenes koos
perekonnaga üle Uurali mägede itta, .
kus Ob'i jõe piirkonnas otsis üles
sügaval metsade keskel asuva eesti
küla, kus kõik rääkisid eesti keelt.
Sinna pääses raudteejaamast hobustega
sõites kaks päeva. Arvo mäletab
yeel selgelt, kui vastutulevale troikale
teed andes hobused olid rinnuni
lumes ja ree ümberminekul Arvo tekkidesse
mähitud puntrana kadus
lumme.
Järgneva suve tulekuga vanemad
asusid Irbifi linna samanimelise Ob'i
harujfee kaldal.
Itta põgenenud eestlased organiseerisid
pärast võiduka Vabadussõja
lõppu tagasipääsu Eestisse, mis teostus
kaubavagunis. Reis, üle Uurali
mägefje läbi Moskva kuni Narvani
kestis kaheksa nädalat. Tihti vagun
haagitl lahti ja jäe.ti haruteele, kuni
suudeti jaamaülemat kuldrubladega
või ehteasjadega mõjutada reisi
jätkamiseks. Narvas eesti sõdurid
tervitasid kodumaale saabunuid,
jagades lastele kompvekke.
Kodumaale jõudes vanemad asusid
Tallinna, kus Arvo alustas koolipõlve
1922. a. Tallinna Kaaril Gümnaasiumis,
mille lõpetamisel 1933. a.
asus kontoriõpilaseha Järvakandi
Klaasivabriku kontorisse Tallinnas.
1. Juulil 1934 Arvo algas sõjaväe
sundajateenistust 5. Suurtükiväe
Grupis,Viljandis, ja pääle noorteaja
komandeeriti Sõjakooli aspirantide
patareisse. Asplrantide kursuse lö-petamisel
Arvo valis sõjaväelase eJü-kutseja
jäi sõjaväkke,alustades kaad-riohvitseri
ettevalmistust poriupei-aspirändina
Ratsarügmendis. Lõpetades
Sõjakooli Ohvitserideklassi
1939.'a. ratsaväe inspektori auhinna-ga,
määrati teenistusse Ratsarügmendis.
Ülendati nooremleitnandiks
24. veebruaril 1940 ja kuu hilfem komandeeriti
adjutandi abina rügemendi
staapi.
.' , Õiendus
„MeieElu" 1; jaan, numbris avaldatud
ariiklis „Mida kuulda Ehatarest"
on Eesti Abistamise Komitee poolt
toetust saanute hulka asetatud ka
Eesti Kodu. Seda võiks kergesti tõlgendada
nagu oleks Eesti Kodu ka
üks eestlaskonna ühisabivajajaid
ning lugejates äratada kaastunnet.
Sellise arusaamise vältimiseks palub
Eesti Kodu juhatus teatavaks võtta,
et kuigi Eesti Kodu ja Eesti Abistamise
Komite^e „Ehatare" vaheline
suhtlemine on kõigiti tihe ja sõbralik
olnud, ei ole Eesti Kodu kun|agi saanud
ega mõelnud paluda mmgit rahalist
toetust Eesti Abistamise Ko-miteeh.
Eesti Kodu Inc., olles täielikult
võlavaba ning majanduslikult
. v ä g a kindlal'alusel, ei vaja mingit
ARVO NIITENBERG rahalist toetust ega kaasatunnet, küll
on nimetatud Ontario Hydroekse-kutiivviitsepresidendiks
vastutu- da sellise eestlastele omaette ühis-sega
produktsiooni ja turuataUe ^onna võimaldamisega, meile vooral
maal võõra rahva keskel, mida Eesti
• Kodu pakub.
: \ ••• EESTI KODU JUHATUS
i.MEIEELU"
lugejad, ärge unustage oma.
sõpradele soovitamast
„MEIE ELU".
C&0 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-01-12-08
