Meie Elu = Our life, November 5, 1981

              'NEUÄPÄEVÄL, MOVEMBMSL f H U R S M Y , .,Meie E l u " nr. 42 (1653) 1981
kaastunnet pr. Laine i Eljasele perekonnaga
: ©ma kaotuse p uW .
KÄRIN ja HUGO URM
perekond A. KAIGAS
Joann Saarnöfi õlimaal „Ratsü" on esitatud tema tööde näitusel Toronto, Eesü 'Majas 7. ja 8, BO-
„Noorte Kotkaste" ametlik asuta­miskuupäev
on 30. nov. 1930. a. Esi­mesed
„Kodutütarde" riihmad tekki­sid
juba 193 il a. sügise][ kuid ametli­kuks
asutamisajaks on 19. jaan. 1932.
a. Nii on ,,Noortd Kotkpster' täitu­nud
50 aastat i^öödunud aasta sügi­sel
ja ^Kodutütred" saavad 50-e aas­taseks
sellel sügisel või kui ametliku
asutamispäeva järele minna, siis tn-leval
jaanuaril.
Nimi Kodutütred" •on tolleaegse
Naiskodukaitse esinaise Mari Raa-möt'i
antud. Mõlemad organisatsioo­nid
asutati Kaitseliidu juurde noorte
osakondadena. Esimesed i „Kodutü-
.tarde" põhimäärused 'kinnitati Kait­seliidu
ülema kindral Orasmaa poolt
19. jaan. 1932. a.. Esimeseks „Kodutü-tarde"
peavanemaks kinnitati 1933,'
a. novembris mag. Salme Pruuden,
kes algusest peale oli organisatsioo­ni
ja selle loomisega töötanud. Samal
aastal alustas tööd ka ^ peasekretär
Linda Pedaste ja hiljeiiTi keskjuha­tuse
instruktor Klaudia jVoiko. Kõik
kolm püsisid oma kohtadel kuni
idast tulnud anastajad „Ködutütar-de"
organisatsiooni likvideerisid.
EESMÄRGID 1 \ / : ^
Peavanema abina ^öötas Leida Kai-ling-
Kant. Peavanema töö- ja-elukoha
tõttu asus peastaap Tartus, V
Põhimääruste järgi oli Kodütütar-de
eesmärgiks: 1) kõlblas isik, 2) hea
kodanik ja 3) oma-üiesknnete kõrgu­sel
seisev naine ja ema.
Tõotuse tekst kõlas järgmiselt:
•^„Tah:an olla. korralik ja aus, armas­tada
oma kodu ja isamaad, aidata
ligimest ja jääda ustavaks Kodutü-tarde
põhimõtteile ja määrüsile."
Moto: „Isamaa auks alati valmis!"
Kodutütarde vormiks oli sinakas-hall
— või nagu Noored Kotkad ni­metasid
terassinine pluus, mis oli
molemil ühine, samuti ka tüdrukute
tumesinine volditud seelik ja poiste
tumesinised püksid. Tüdrtikutel oli
kollane kaelarätt, tumesinine barett
kollase tutiga lägipaigal, liallid su­kad
ja mustad kingad..Poisid aga va­lisid
oma peakatteks' skäudikaabu
asemel sinise paatmiitsi, mida täna­päeval
näeme Toronto „Lembitu"
peakattena. „Noored \Kotkad" vali­sid
oma vööks rihma asemele rah-vusmustriš
vöö hõbepandlaga, mülel
kiri: ,>Tsamaa auks ole valmis." Õn­neks
on üks selline vöö säilunud ja
on praegu allakirjutanu valduses..
Ü H I N E MÄRK ' . \ : /
Oreanisatsiooni märk oli Kodutu-tardel
ja Noortel Kotkastel ühine,
see oli hõbehall kotkas rahvusvahe­lise
skaüdiliüiaga, mille südamikus
asus Eesti Vabariigi vapp, kotka all
paelal tekst:,. „Mati valmis." ^^ ; .
Kodutiitärde organisatsioon sai
omale, lipu 1934. a. Selle laskis val­mis
tada ja , kinkis Kodutütardele
: Naiskodukaitse Liit ^ja lipp valmistati
Tartu Naiskutsekoolis. See kujutas
kuldnarmastega i)iiratud helesinisel
taustal kuldkollast stiliseeritud päi­kest,
mille keskel hõbehall Kotka-märk.
Päikese 'kiirte vahel hõbehall
tekst- ,Jsamaa auks alati valmis,"
Lipu' õnnistamine .ja üleandmine
• 1 • • an
9 Queen §t: E. Toronto (Yönge juures, Simpsoni lähedal). Tel. 368-5011
Meil on rikkaliku^ valikus importeeritud lõngu. Sobivad varrastel
ja kangastölgedel kudumiseks, põimimiseks, heegeldamiseks, tikki­miseks
ja sõlmimiseks (macrame).
• SiCÄNDINÄAVlÄST ' HUVITAVAID .: MATERJALE • KÄSITÖÖKS
•MUSTRIGA- .-^ Kanvaa mitmes värvis;' ^^SOODSÄDHMNAB. :
Avatud: esmasp.—kolmap. 9.30—6, neljap., reedel 9—7, laup. 9.30-r-5.
Meie ieine än: 674 Brcjadview Ave.Toronto—Tel. 469-2005, kell4—6 pl.
Naiskodukaitse poolt toimus ,piduli-
•kult, Tallinnas Estonia kontsertsaa­lis/
2L juunil, 1935. a.
Organisatsiooni struktuuriliselt
ühinesid rühmad jaoskondadeks ja
jaoskonnad ringkondadeks, milliseid
oli 15, mis omakorda ühinesid üle­maaliseks
Kodutütarde organisat-siooniks
eesotsas keskjuhatusega.
Noorte Kotkaste organisatsioon ja­gunes
malevaiks ja malevkondad^ks.,
Suuremateks ;kokkutulekuiks Jtu-junesid
1935. a. Suvepäevad ühendur
-ses .Kaitseliidu pidustustega, kust
võttis osa ligemale 2000 kodütütart.
iKaitseliidu suurparaadist Vabadus­väljakul
võeti osa koos Naiskodu­kaitse
ja Noorte 'Kotkästega. Kadri­oru
staadionil toimunud võimlemis-pidustustel
esinesid 800 kodütütart..
Samade pidustuste ajal esitasid Tar­tu
Kodutütred ja Noored 'Kotkad
Tallinna Draamateatris Salme Pruuu
deri'i ja Adalbert Virkhausi. helinäi-dendi,,
Isamaa auks", mida hiljem
ette kanti peaaegu kõigis ringkonda­des.
1936. a. Haapsalu Uuemõisas
peetud õppepäevadest võtsid osa iile
200 vanema. Peale seda peeti arvu-kait
laagreid ja vähemaid õppepäevi
kekkj uhatuse korraldusel. Suurlaag­rid
toimusid Elva lähedal Vapra­mäel,
Pärnu lähedal Valgerannal ja
Võsul Viru rannikul, kus töötas ka
Kodutütarde Suvekodu, See töötas
suviti 4 nädalat millise aja jooksul
sealt läbi kaisid 100—120 kodütütart
üle maa.
Suvekodus alustati ka kahe suure
vaiba tikkimist. Üks kingiti Kodutü­tarde
asutajale Mari Raamotile, tei-;
ne president 'Konstantin Päts'ile. See J
vaip paigutati Oru lossi. .. i
Yõib-olla meie noored ei tea ja-va­nad
on unustanud, et 1939 a. Eesti
kuulutati Luzern'is kõige parimaks
laskurite maaks maailmas, pärast
seda 'kui meie kuulsad laskurid olid
võitnud teist korda niaailma laske-
^sivõistlused ja tõid koju tagasi kuul­sa
Argentiina karika. Esimest korda
võitsid nad selle 1937 a, Helsingis.
See kuulus karikas oli välja pandud
Argentiina riigi poolt täiskaliibrili^e
(Vabapüssist laskmises. Oli puhtast
hõbedast, kujutas "endast sambale
asetatud inglit ja oli 1 m ja 10 cm:
)| kõrge. See karikas oli nii kuulus, etf
J rahvusvaheline ajakirjandus andis
sellele kaks hüüdnime, nimetades se­da
vahel Argentiina ingliks või Ar­gentiina
sambaks. «Bärast võitmist
eesti laskurite poolt oli. see välja
pandud Tallinnas Vabadusplatsi ää­rel
oleva Kave shokolaadi poe vaate­aknal,
kus seda ieal vaatamas ja
imetlemas käidi.
Viisteist aastat tagasi Voldemar
Kana algatusel asutati Toronto Ees-vti
Püssi ja PüstoHMubi, et laskespor-ti
eestlaste.keskel edasi arendada ja
uusi i laskureid välja õpetada., V. Ka­na
oli üks meie Laskurliidu kõrgema
klassi laskureid. Ta oli selle liige al­gusest
kuni lõpuni, tehes läbi laske-ala
raske treeningu koi. J. Siir'i i^sik-likul
juhtimisel, kes oli meie kaitse­väe
laskeala peainspektor.
Oma 15. aasta tegevuse tähistami­seks
'korraldab Toronto Eesti Püssi
ja Püstohklubi laupäeval, 14. nov. al­gusega
kell 7.30 õhtul Eesti Maja šuuv
res saalis peoõhtu, kus meil on või­malus
kuulda nende saavutustest
viieteistkümne aasta vältel. Samal
ajal on seal Väljapandud mitmesugu^
sed relvad. :
Eelolev pidu.on meie laskurite ai­nukene
sissetulek peale nende oma
poolt makstud, liikmemaksude. Las-kesport
on väga kulukas ja vajab
hädasti meie ühiskonna toetust.
...HARALD RAIGNA ..
lEBf
PILDIS SÕNAS,'95 LHK; • ^ ; ^
i- formaadis, eesti,' rootsi, ingMse ja,
saksakeelse tekstiga.
: Toimetanud:;E. Kõks, A;:Milits, J;
fflnd $49.50. iostiga tellides pluss saateM
958 Broadview Ave. Torpntö, Ont.,
Olen kaasmaalaste teenistuses
selle firrna juures kiriniävarade
agendina. 50 kontorit Torontos
ja lõuna Ontarios.
P A M I L V TPuttT C Ö n P O n A T I O N nüALTOn
1052 KINGSTpN RD.. SCARBOROüGH. ONT.
TEL. KONTORIS: 694-3336
KODUS: 488-0129
Noortele Kotkastele asutati Võru
lähedale Tamula järve äärde eesti
stiilis sisustatud kaunis „Kotkako-du".
Kodutütred said Pärnu läheda-maa
mereranda noo­re
männimetsaga. Ehitusplaanid olid
juba valmis ja 1940. a. suvel pidi al­gama
peahoone ehitamine. Nii oleks
noortel olnud ette nähtud kaks kodu
— üks noorkotkästele sisemaal, teine
'Kodutütardele mererannas, kusjuu.
res mõlemad organisatsioonid pidid
kasutama mõlemaid vaheldumisi.
^Kotkakodu" võeti täielikult kasutu­sele
1940.. a: suvel ja esimesteks ka­sutajateks
olidki Kodutütred.
Organisatsiooni sulgemisel oli ko­dutütreid
üle 20.000 ja noori kotkaid
umbes 17.000.
Raskete aegade ja surma l^bi on
omad peavanemad kaotanud Noored
Kotkad, skaudid ja gaidid. Kodutüt­red
on õnneHkumas olukorras, kuna
nende peavanem mag. Salme Pruu­den
elab Londonis Inglismaal keda
nüüd ka Noored Kotkad omaks pea-^
vad, ning: keskjuhatuse irjstruktor
Klaudia Voiko elab Torontos Kana-daš.
•• '.;
Endiste kodutütarde ja noorte kot»
kaste soovil ja palvel.on mag Salme
Pruuden - alustanud juubelite puhul
vastava mälestusraamatu iciriuta
mist. " ^
kodumaalt lahkumise ja lõikus-tä-nupüha
jumalateenistus peeti 11 .ok­toobril
Fort Lauderdale Ghrist Lut-heran
ChurGhis, icühu oli kogunenud
suurel arvul koguduse liikmeid ja
külalisi.
iumalateenistuse pidas õpetaja
Andres Taul Torontost. Oma jutluses
ta tuletas meelde neid raskeid mo­mente
meie rahva elust; mida ena­mus
meist on ise läbi elanud ja mille
tunnistajad me oleme. Jumalateenis­tust
kaunistasid sopran Anadie Al­lik
soololauluga ja koos alt Salme
Vilbasega duetis. Organistina esines
Erich AlHk. Pidulik jumalateenistus
lõppes Eesti hümni viimase salmi
laulmisega.
Järgnes koosviibimine koguduse
daamide poolt kaetud kohvilauas.
Seal loositi välja surma läbi lahku­nud
abiesimehe koi. Nigul Ermaste
poolt tehtud maal, mille võitis A.En-
;nis.
• • " ; P.K.:,-.
• Peavanem palub kõikidel kodutü-tardel,
kellel on olemas mingeid ma--
terjale Kodutütarde tegevusest, raa­matuid,
fotosid, märke või muud, sa­muti
kes soovib oma mälestusi tol­lest
ilusast noorusajast talletada, võt­ta
ühendus Ene Runge'ga, aadress:
7 Benhur Cres. Scarboro, Ont. MIH
1P2. - Tel. 438-6500 (koodinumber
416). •
Ärgem laskem vaba Eesti vabade
noorte organisatsiooni peatükki
unustusse, vajuda!
(Andmed Salme Pruuden'i ülevaa­test
raamatus ,;Eesti skautlus viis-aastat)
ARMAST NOORUSPÕLVE SÕi»RA JA HEAD RISTIEMA
NDREKSON
SÜND.AUSTA.
sündinud 16. juunil 1921 Tartus
surnud 18. oktoobril 1981 Cleveland'is
mälestavad
ELLEN REMMELKOOR
ristitütar TIIA
Meie südamlik kaastunne Elmarile perekonnaga
ja ema
ENDREKS0N1
• • - w ^- • •
surma puhul
ENDISED EESTI. LENNUVÄELASED
PEREKONNA SÕF\iA JA KOOLIÕDE
mälestavad leinas
ELLI TERTS
MEETA TERTS
JAKOB ja FRIIDA TERTS
LAHKUS MEIE KAUAAEGNE SÕBER
Teda mälestavad
- ARTHUR, VALENTIjNE, MARET ja AGNET
Südamlik tänu sõpradele ja tuttavatele, kes minu armsa
TARK'ii
kirstupanekust ja matusetalitusest rohkearvuliselt osa võt­sid
ja tema viimasele teekonnale saatmist lilledega kaunis-tasid>
ajalehe veergudel ja kirja teel mälestasid Ja minule
kaastunnet avaldasid. Eriline tänu praost 0. Puhm'ile ja dr.
R . T o i l e . •
ABIKAASA