1978-07-13-04 |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
7 ST1PENDII NELJAPÄEVAL, 13. JUULIL _ r , JULY Eesti ... üliõpilaste ...1. toetusfondi USA-s juhatus kinnitas oma hiljutisel koosolekul 1978/79. õppeaasta Jüri Lellepi nimelised mälestusstipen-diumid seitsmeteistkümnele eesti üliõpilasele. Neist Kanadas —Mart Laanemäe, Tiina Mitt ja Mark Teose. Jüri Lellepi mälestusfond tegutseb Eesti Üliõpilaste Toetusfondi USA-s raamides juba üle kümne aasta. Fondi kapital, kauaaegse väliseestlase leidur-insener dr. Q. G. Lellepi pärandus, on investeeritud tulumaksuvaba sihtkapitalini^ ühe Milwaukee suurema; panga haldusel; : kapitali sissetulekust makstakse igal. aastal välja stipendiumid dr. Lellepi isa, Jüri Lellepi mälestuseks. Eeloleval õppeaastal tuleb Lellepi fondist jagamisele $7.800! Koos eelnevate aastate väljamaksudega on dr. Lellepi pärandusest eesti õppivale noorsoole toetust võimaldatud juba $136.800 suuruses — milline summa, ön veel tähelepanuväärivam kui • arvestada, et fondi põhikapital on ja gisel loodi erikapital dr. Johannes Šõrra mälestuseks tehtud annetustest. Esimene dr. Sõrra nimeline males tusstipendium • kuulutatakse välja eeloleval sügisel.) Lellepi stipendiumide tegelikku jagamist korraldab eriline komitee, milles on esindatud viis New Yorgi eesti organisatsiooni. Komitee otsused kuuluvad kinnitamisele Toetusfondi juhatuse poolt. Käesoleva aasta stipendiumide määramise komitee koosseis oli järgmine: Villi Kangro (Eesti Teaduslik Ühing USA-s), Kadri Niider (Eesti Üliõpilaste Toetusfond USA-s), abi-' praost Max Saar. (EELK Esimene Praostkond),. Voldemar Vaher (New Yorgi. Eesti Haridusselts) ja Evi Vel-lenurme (Eesti Üliõpilaskonna USA-s Vilistlaskogu). Stipendiumid määrati järgmistele eesti üliõpilastele (asukohamaade järgi): . • . Ameerika ühendriigid — Tiina Allik, Indrek Grabbi, Raimo Jõks, Tiiu Kütt, Katrin Laube„ Helena Otsa, K. Jaak Roosaare, Arvo Vercamer, Kersis* * " i ' ' $ J $ k jääb puutumatuks. (Lisaks Lellepi ti Ä. Yllö, Inglismaa Priit Ein-kapitalile on Toetusfond juba aastaid maksnud mälestusstipendiume majandusteadlase Aleksander Kütti päranduse sissetulekust. Läinud sü-baum.~ Kanada — Mart. Laanemäe, Tiina;Mitt, Mark Teose. Rootsi — Piret Kaaman, Erik Nerep, Änne-Liis Raud. Saksamaa — Villu Künaas. „Cantabile laulikud" esinesid Seedriprul Uno Kooki juhatusel põimikus JLaul suveööl". Foto — S. Pr eeni af-horines-iS: Mponstöne'i suusakuurordis Ontarios toimuvad Killamängud tpotavad kujuneda üheTks omapäraseimaks üritikseks kogu vabas maailmas. Nenae ümber on koondunud eesti rajhvas vilkas tegevuses Ja vaimustus on suur. Paljud tunnevad, et oleme liiga kaua olnud torontolased, newyörkla-sed, vaneouverlaf ed jne., ja nagu ei oskagi olla enam selle ko(jumulla , peremehed, keda \kutsuti Valgalas-teks, tartlasteks, petserlasteks jne. Killamängud Moonstone'is , toovad v neid mälestustes tagasi sinna kuhu nad kuuluvad.. ' ; ; Kohvik „Kultas", Tallinna peapostkontor [ä etnograafiline näitus • avavad oma uksed kell -10,30 hommi- . kui. Kogu päeva, kava1 oh mitmekesi- On rikkalik, einelaud, peolaudäde korraldajate Bruce. ja Tiiu Henley'li. Ööbimisvõimalused on \ kohalikes motellides ja hotellides.. Samuti on külluses kohapeal telgitamisvõima lüsi, -Telgid palutakse püstitada va rakult — enne programmi algust, et kõik saaksid osa võtta külaskäigust maakondadesse, kus need esitavad nende omapära tutvustavaid programme. Kaasa võtta klapptoolid. Bussid väljuvad Toronto Eesti- Maja eest ja „Eesti Kodu" õuest kell 10.30 hommikul . ja lahkuvad Õhtul Moonstonelst kell 10.30.'Sõiüuhind:, $3.50 edasi-tagasi. Teatada palutakse Eesti Abistamise, Komitee';kaupluses ja Eesti Kodu juhatusele.' Teejuhis: 70 miili Torontost põhja. St. Catharinesi Eesti Ev. Luteriusu Pauluse kogudus pidas pühapäeval, 25. juunil Jaanipäeva jumalateenistuse Beams villes O. Vares'e looduslikult 'ilusas ja hästi korrastatud täius. Päevakohase jutluse pidas kpgu-duse õpetaja O. Gnadehteich. Koraa^ le saatis noorte pasunakoori ansambel energilise Mark Liho juhatusel. ISama ansambel on ka varem mitmel korral esinenud. •;: • ••/•'••.'•'; Ilus ilm ja kaunis paik .oli kokku •toonud rohkesti osavõtjaid nii ligidalt ja kaugemalt ümbruskonnast. •Koguduse esimees A. Aasma lühikeses sõnavõtus tervitas kaugelt külalisi ja ütles kõigile teretulemast ja palju tänu lahke peremehele, perenaisele 'koos tütardega ja naisringi liikmetele . .eesotsas L. Võrang'uga kes katsid rikkaliku kohvilaua. Õhtupoolik möödus kõigile meelepäraselt. Selleks oli Taevataat ka ilusa ilma kinkinud. ^ ' - ' • ' ' • ^ A. A. , H T7B l i i •SCENE). Läänemaailm peaks leiutama tee, kuidas oma majandust paremini organiseerida. Seda arvavad väga paljud põh-ja- ämeeriklased ja selles on veendunud kaks meest, kes ühiselt kirjutasid seitsmekümnendate provokatiiv-sekna raamatu majandusküsimuste üle. I .•••••/.-; Meed kaks autorit on Stephen B. Roman.ja Eugen Loebl. Roman on sündinud Slovakkias 1921. aastal, ja asus Kanadasse 16. aastasena; Ta alustas siin lihttöölisena ja on praegu Denison Mines Limited direktor. Nimetatud firma on maailma suuri-' mate. uraaniumikaevanduste omanik Loebl on samuti sündinud šlovak olnud järgmised: tööstuslik,. järel-tööstuslik; teaduslik ja tehnoloogiline), „mis peab toimuma meie arusaamades ja vaimus ja. mitte enam tänavail."-; Autorid esitavad . neljapunktilise programmi, uue vastutustundliku ühiskonna loomiseks. Esiteks peaks riigipank andma intressivaba laenu teistele pahkadele. Teiseks tuleksid •riigikassa kulutused ümber oraani-seerida •laenudeks, väljaarvatud eri juhud nagu näiteks riigikaitse. Koi mandaks tuleks nii.isiklik kui äriliste ettevõtete tulumaks asendada uue müügimaksu süsteemiga, kus suurema sissetulekuga kodanikud .maksaksid suuremat maksu. Neljandaks Diefenbakeri tsentrumi ehitustööd algavad (CANADIAN SCENE) - John Diefenbakeri Tsentrum. Saskatchewani ülikooli juures saab kavakohaselt valmis järgmise aasta suveks. Ehitustöödega on juba alustatud. Tsentrum majutab Diefenbakeri raamatukogu, 'kaasaarvatud tema kirjavahetus ja muud mälestusesemed tema peaministri.-i päevist, ning ülikooli uue instituudi, Northern Studies, Saskatchewani valitsus • on ^projekti loetanud 600.000 dollariga, föderaalvalitsus- 300,000 dollariga ja Alberta valitsuš"; 100,000 dollariga. Saskatchewani IODE on omalt poolt lubanud annetada- vähemalt .50,000 dollarit. Viimane' annetus on mõeldud, endise peaministri kabineti repliikia ehitamiseks. Inslitute of Northern Studies liidetakse nüüd ülikooliga, see instituut asutati 1960. .aastal ja mitmeid aastaid; oli see ühe-mehe:ettevõte. Nüüd on-instituudi juures tööl 25 inimest. Instituudi huvialad ulatuvad Saskatchewanist palju kaugema- . le Kanada põhja ja töötavad käsikäes ; teiste pelaaraladegaja . teis te maadega. Instituut peab üleval arktiliste uurimuste ja treeningu tsentrumi ^Rankinis, Northwest Territories, kus teadlased tegelevad akadeemiliste uurimustega põhjapool puukasvu: kias aastal 1907..Temast;sai Tshehho-! tuleks kogu majandusse rakendada slovakkia tunnustatud majandusteo- kasumi jagamine tööandja ja toolis reetik, kuid väliskaubanduse minis- te vahel. See viimane punkt leiaks ne. Nii mõnigi programm on avalik- poole. Barryst möödudes pöörata kusele teada 'antud, kuid mitmed maakonnad hoiavad kõige huvitavama saladuses. : Hwy 400 pidi põhja-läände ja sõita kuni Concession Rd. Nr. 7.ja sealt läände. y ; . morne raamatuil Sõõme endise konsuli; Sven Stadiu-se. pärijad on annetanud umbes 150 raamatut Laurehtiah University raamatukogule. ; „Laurentian Gazette" märgib:: ,,Rr: oan. Baker Quebecist••ja hr. Barry Stadius, kes elab Estorills, Pörtuga-is, annetasid umbes 150 .raamatut ema isa, hiljuti surnud Sven Sta- (jlius'e, raamatukogust." Kadunud hr. Stadius, soome kon-ieval, ?4. juunil pühitsesid Thunder Bay eestlased jaanipäeva Sillaoru talus. Sillaöru on kuufunüd eestlastele viimased 21 a. ja ort eesti seltsi uue esimehe Jakob Millistver'i energilisel juhtimisel võtmas uut tähtsust. Millistver on ka olnud talu ostust, saadik üks; kolmest usaldusmehest. Teised on Pätil Mäepea ja pii surma läbi lahkunud Paul Kompus, Mõni aasta pärast talu ostu istutati üks põld täis männi-ja-kuusetaimi. Need on nüüd kasvanud päris metsaks ja oli juba 1965 a. taustaks. Th.; Bays peetud esimistele; Kesk-Kanada suvepäevadele. ; ; • Tallihoone sisemine. remont on praegu teoksil. Jaanipäevaks - oli; valminud ühlsko-diik- ruum liites 2 endist tuba üheks uue lae, seinakatte-ja .põrandaga/Remonti: vajab veel köök kus vana puupliit annab mugavat sooja vilu ilmaga aga jaanipäeval muudab perenaiste töö rängaks. Seal valmistati traditsiooniline lõuna senljha mulgikapsaga mis maitses hästi arvukalt kogunenud (küla- Chicagost olid tulnud õpetaja JÜh.v Teras• abikaasaga,: CaIgaryst ahipluDoar Nurmela'd ja Marathon-ist Mäehansid, Lõuna söödud võeti ; osa Kiriku Naisringi poolt korraldatud loteriist. Spordiringi esimees K. Puna kasutas rahva kogunemist an- 34-s: „Sest te olete ühes vangidega: kannatanud ja rõõmuga vastu võtnud oma vara riisumise, teades, et teil on parem ja jäädav vara taevas. Ärge siis heitke ara oma julgust, mis saab suure: palga."; Kirikupalves ta tuletas . .meelde langenuid, - küüditatuid, mõrvatuid ja teisiti hukkunuid. Ta palus Jumala armu kõigile võõra võimu läbi ikestatud rahvastele. Jaanipäeva / eeskavaliseks osaks koguneti eelpool kirjeldatud metsa ääre platsile. Avasõna ütles Thunder Bay Eesti Seltsi esimees J . Millistver. Laulule „Eesti lipp" järgnes peokõne mille pidas külalisena õp. Johan Teras. Ta läks mõttes tagasi eesti rahva kaugesse minevikku analüüsides ajalugu üle sajandite. Jõudes välja tänapäevani ta nägi suurriike aetud ummikusse, dilemmas mis nad ise põhjustanud ja väikeriike ja rah-vaid selle olukorra ohvritena.; Kõnele järgnesid: deklamatsioonid rahvariietes esinejailt. E. Koodi esitas luuletused: -.Pööri: ööl" (J. Sü-tiste) • ja „Me lähme koju'- (B. Kangro). E. Kompus — „Me ootame" (M. Un.der.i). J. Mcrtson (sopran) ja L. Krupp (alt) laulsid K. Puna saatel Miina Härma „Lauliku lapsepõli" ja Riho Pätsi „Kalamehe mõrsja". J. Mertson esitas ka soolo ,;Kesksuvine aas" viisil „Green leäves of summer". Kogu eeskava vältel tibas vih-teeriumi juhatajana sattus ta konflikti Nõukogude Liiduga ja ta mõisteti kurikuulsa Slansky protsessil a. 1952 eluks ajaks vangi. Üksteist aastat hiljem anti talle amnestia ja ta määrati 1963. aastal Riigapanga direktoriks. Kuid kui .venelased 1968, aastal sisse marssisid, põgenes ia läände. Ta õli kuni pensionini Väs-sar Coiiege'is majanduse jä poliitiliste teaduste, professor. Autorid arvavad, et kui; saavutatakse; tasakaal iga-inimese vabaduse ja kohustuste vahel ning kui toimuks valitsuste.võimu ja rikkuste ümber-korraldamine, algaks uus majanduslik ajastu. Roman ütleb „Credos", millega raamat algab, et kui maailm •hakkab kaugenema juudi-kristlikust eetikast, nagu see .on toimunud viimase 10. aasta kestel,, ja kuigi seda rakendamist alles siis kui tööpuudus on kõrvaldatud ja hinnad stabiliseerunud." • Lõpuks ütlevad autorid, et nende ideed ei ole niõeldud mingiks lõpp-progfammiks/ i vaid ainult väljakutseks nende probleemide arutamiseks. . Selle protsessi juures võivad, tekkida uued ja paremad ideed, mis aitavad üleseehitada. humaanset ja vastutustundlikku ühiskonda. - . „Vast.utustundlik Ühiskond" (The Responsible Society")—autorid Stephen Roman ja Eugen Loebl, kirjastus Methuen Publicafions, hind 9.50 dollarit.;; '•••'/.••: : - nud kohutavad inimeste eneste poolt põhjustatud tragöödiad. „Isegi meie arusaamine kõikidest nii ilmseist; le ajastu ebainimlikest hoiakuist. Ühiskonda ja selle majandust on hakatud kasitama kui mugavuste süsteemi, kõrvale .on jäetud ühiskonnale lähenemine inimlikust • küljest. Riikliku produktsiooni ' brutotulu, intressi määr,;;profiit, .tööpuudus -ja , m . ...... ajastut on krooniiuid mitmed või- , , U , L T Ä * ule^ neljakümne-aasta d u k u i d - : o n l e t i g i . m ülekaalus oi (1933—197^),. sundis • Soomes ja sai oma hariduse seal. Ta elas Prantsusmaal mõned aastad enne Kanadasse iirdumist: 1923. Algaastates ta töötas Saskatchewani' ja Quebeci farmides., Kahekümnendate aastate lõpul jja kolmekümnendate; algusel omas ta importäri Montrealis. Ta kolis Torontosse 1933 ja nimetati, samal aastal Soome konsuliks; Ta organiseeris soome seltse Reginas, Montrealis ja Torontos ning võttis aktiiyselt osa paijudest kuituur.i- 1 istest üritustest. Juulis. 1970, kui soomlaste suurpidustiised toimusid Laurentian ülikoolis, külastas ta kä selle raamatukogu ja näitas suurt huvi soome kogu-vastu. Juba siis andis ta mõned raamatud ja;lubas kinkida rohkem tulevikus." La.urentianil on kõige suurem spo-me- ügri kogu kõikidest, Kanada üiK koolidest. Siia on annetanud tuntud teadlased ja kunstnikud. Mitmed organisatsioonid Soomes saadavad järjekindlalt uusi väljaandeid. ; Eestlased on' ka lisanud kogule siiani umbes 1500 raamatut eesti, soome-ugri ja balti ainetel. ;'r '.. des välja kalastamisvõistluste auhin- ma mis muutus aina tugevamaks, nad. Eelmisel aastal tulid esimes- Sellile vaatamata süütas vabadussõ-teks: lõhe — K. Männi, jõeforell — Sokk, koha — J Mil jala le Karl Mitt võidutule ja K. Pu- — P. Küllus ja edukaim kalamees oli R. Sokk. Tänavu kevadiste võistluste tulemused olid järgmised: märtsikuul võitis J. Tönts suurima kohaga, aprillis P. Küllus koha ja haugiga, ja mais sai suurima Jiaugi E. Peremees ja koha R..;Sokk. |; Jumalateenistus vabas õhus algas kell 6 p.l. Pastor Teras oli valinud oma jutluse aluseks Bejbr. 10 ptk, lillistver, haug. na luges ette Mitti tänavuse läkituse. Selles tä juhtis kuulajate tähelepanu sellele, et maailmapoliitikas on märgata muudatusi mis meile võivad lähemale tuua meie lootuste täitumist. Ta mainis. rahuloluga lakti, et meie noorem- põlv on mitmel pool ja alal vanasid asendama asunud. Eeskava lõppsõna ütles V. PÖldaas. Kogunemine lõppes hümniga. . JOHN E. SOOSAAR, CA. Ghartere4 Aceoiintant , 55 University Ave., Toronto, Ontario, Tel. 862-7115 il 2H7; . (CANADIAN SCENE) - Briti Kolumbia tulude hulka, tuleb arvata 1,345 miljonit dollarit turismist 1977.. aastal.. See on 14% enam. kui eelmisel aastal. Riikliku Turismibüroo andmeil oh see sissetulekutõus suurim.võrreldes teiste Kanada prõ vintsidega. Tänavu võib eeldada aga turismist laekuvate summade veel suuremat tõusu, kuna Briti Koluni bias toimuvad sel suvel Kapten Cook'i kahesajäaastamälestuspidus tused. Kui puhkeb sõda Euroopas, siis kõik reisilennukid sellel mandril jä-tavad oma reisijad lähemasse lennuväljale ning ruttavad õli võtmiseks USA-sse ettenähtud kohta kirjutab kriisitunnustest on.läbi imbunud spl- ü k s T o r o n t o ajaleht. Seal võetakse pardale USA sõdureid ja suunatakse üle Atlandi Euroopasse, et alata võitlust N. Liiduga.; :: Samuti rakendatakse vähemalt 500 suuremat reisijat ei aeva sõjavägede transpordiks USA-st Euroopasse. Selle- plaani esitasid NATO juhid inflatsioon on .muutunud; meie ma-, kinnitamiseks esmapäeval ja koima-janduseelu tuumaks, unustatud aga J p ä e v a l Washingtonis, Kanada saadab on üksikisikud, kes seisavad iga statistilise arvu taga.. Isegi nii traditsiooniline tegevus nagu seda on heategevus jä nende aitamine, kes meist viletsamad ja vaesemad on, on oma vähemalt 5000 meest ja oma soömus-üksusi Norrasse appi. Arvatakse, et arvestades N. Liidu .tohutut armeed ja sõjalaevastikku' osutub raskeks sõja esimeses järgus Euroopat kai ts iseloomu muutnud, ..see .>o1e:^üäm^^^^ annetamine:;või andmine vaid p:ge-mini'. ainult olukorra-löömine, niis võimaldab mahaarvestusi tulumaksust. Me oleme heategevuse üle ar;d- RUTH GORDON iOttawas parlamendihoones asuv senat on kujunenud teataval määral nagu varakambriks,.mida külastavad 3 gäfaastal kümned tuhanded kanad-lased ja välismaised turistid. Nüüd oh üks' senati. erikomisjon otsusele jõudnud, • et parlamendihoones peavad kajastuma rahva eesmärgid, püüdlused ja saavutused. Komitee soovitab senati koosolekute saalile muretseda uued - värvilised /aknad, mis peavad kirjeldama Kanada rahvastiku etnilist päritolu, Torontos tegutsev Cosmopolitan Club on koduks kõigile uuskanadlas-tele. Liikmetele korraldatakse lõikuspüha ajal väljasõit Agawa Canyon'i, et nautida sügislooduse ilu. Kolme' päevane sõit, millele lisandub, kaks ööd Sh era tornhotellis Sault Ste. Maries, kuid mille..juurde ei ole arvestatud toit, maksab 129 dollarit. Klubi alaline kunstinäitus toimub 111 Rasflan Avenue,' ruum Gl. Inforniat-siooniks helistada Olsa Stoiari. 6^6- 8888. :; • : - - ' ; ; : ; . : . " . ; „ ; " ; : (CANADIAN SCENE) - . Viimase kolme aasta kestel on enam kanad-, lasi ümber asunud Saskatchewani kui näiteks Ontariosse või Briti Kolumbiasse. - simene isme seeness nud südametule bürokraatiale, Bürokraatia : või teiste sõnadega riigivalitsus, mis peaks olema rahva esindus/ on rahvast irdunud ja aitab sellisena igati kaasa -ühiskonna uehu-maniseerimisele.'' ••.••V • „j'uudi-kristlik. kultuur on meie ühiskonna alus, kuid me oleme osanud oma ühiskonnad' arendada vasturääkivuse printsiibile, ühelt poolt mc täidame Jumala nõuannet, ct valitseda loodust, teisalt agaaleme me unustanud Jumala nõuande, H: me peaksime üksteist;' armastama ja tundma vastutus t. kaas inimeste suhtes. Meie kui tuuri juured viivad' meid välja juiidi-kristliku filosoofia juurde ja kuigi me sellest kaugenenud oleme, siis sügavas süame põhjas igatseme me selle kultuuri inimsuse ideaalide uuesti kehtistamist." Mõlemad autorid, suhtuvad krijti-ja omab 350 allveelaeva, millega ähvardab äralõigata mereteid mitte üksi Atlandil, vaid ka kõikidel maailmameredel. Sõjalised, juhid arvavad, 'et ainukene relv.on neutroonpomm, millega on võimalik hävitada N..Liidu rünnakuvalmis armeekoondisi Euroopas. Ön andmeid, et N. Liit kulutab koguni üle .12% relvastusele ja armeele, •. kuna USA kulutab ainult 5,7% ja seegi läheb enamikus palgaarmee kõrgeteks, palkadeks. Warssavi pakti riigid omavad üle miljoni mehe Euroopas rünnakuvalmis ja NATO riikidel on nende vastu ainult 670.000 /meest.. Tankide, suurtükkide, võitluslenhükite poolest on Warssawi pakti riigid suures.ülekaalus. Ainult aatompommide poolest on NATO ülekaalus.- NATO väed on Euroopas vähemuses nii meeste arvu, kui ka relvade poolest. NATO riigid tunnevad suurt muret olukorra: pärast Aafrikas, kuubalaste rünnakute pärast Ogadeni kõrbes, Eritreas ja mujal ning Zaire ründamise ca oa isvara vahendaja Torontos kaasmaalastele teenistuses alates aastast 1954. /p: Tel, kodus 439-9932 eaffiti.,i..n.in»ainiinn rrnMrnm. ' L i ' i i I'UM i i n n i i u pa meil läbida viies revolutsioon, nimelt vaimne revolutsioon (neli eelmist on : (CANADIAN SCENE) — Eelmisel kuul avati esimene selletaoline pöo-leteemaja Torontos. See maja saab oma majandusliku toetuse National Parole Service'! poolt ja majutab üheksa vanglast vabanenud roimarit. neljaks, kuuks oma katuse alla. lao Francis, Black Resõuces and Information Centrel Juliata j a. ütleb, et niisugune poole-tee maja oleks juba ammu pidanud Torontos olema,! puudub perekond ja sõbrad, kellele sest mustad, kes.-vanglast; vabanege! pärast raskeid vangiäelamusi:• toetu-on pahatihti üksikud inimesed, heil da. lisel-t nii.kapitalistlikku kuLkommu- p ä r a s t > Tähtsate ja strateegilisest nistlikku 'majandussüsteemi, ning oluliste väärismetallide reservid lausuvad, ct enne kui nendes süsteemi- heväd Moskva valdusseJLõünä-Ääfri. des muudatused • sünnivad, tuleb J ka ja USSR omavad 94% maailma plaatinast,j 67%kroomist, 62% magneesiumist, 72% kullast ja 43% uraanist; Kui NATO valmistub vastu astuma kommunistide rünnakule, siis samal ajal. riigijuhid ignoreerivad Lõuna-Aafrika, • Namibia j a Aafrika kaitsmist kommunistide rünnaku vastu, NATO juhid kavatsevad tõsta üles kõiki neid probleeme, eriti Hiina, Hispaania ja Aafrika olukordi. NATO juhid kavatsevad ülestõsta N Liidu, sõjalise ohu küsimuse tõsisemalt kui kunagi varem. Peaminister •P. E. Trudeau kõne LRO-s on ilmses vastuolus sellega, mille "üle tunnevad NATO strateegid tõsist muret. (CANADIAN; SCENE j - „Days to Remember" on esimene raamat Mul-ticultural Ontario: seeriast. Selle väljaandjaks .on . Milmekullüürilisuse Arendamise Osakond (Multicultural Develöpment Branch). Ontarios leidub iile; 70 etnilise eri ühiskonna ja neil kõigil peaks olema hea meel kuulda, et. raamatu autoriks; on Glyn P. Ällen,;kes mitme aasta; jooksul: töötas ja juhtis provintsivalitsuse sekretariaat! ja kes.juba varakult juhtis valitsuse tähelepanu sellele, et me elame: kiiresti muutuvas ühiskonnas ja kes oma ametlikus kapatšitee-dis tegi alati rohkem kui temalt nõuti, et aidata uus-känadlasi kõduneda neile uues ja võõras ümbruskonnas. Alleu: loodab, et see raamat ja mitmed taolised raamatud, mis ootavad nurmist, aitavad kanadlaste ja etni-liste gruppide vahelist : teineteise mõistmist, õpetadesikanadlasi austama; teiste rahvusgruppide pärandit, nagu nad ise austavad oma rahvuslikku pärandit. MÜÜGIL , ; ; -/ mitmesugustes värvides, kootud 'lised daamide Teeme uusi ja parandame vaiira, samuti suvilate katuseid. Helistada tel. 699-5295' B,MEIE ELU" idifyseš 958 Broadview Ave1. Toronto. Ont. '-;;': M4K2R6 • '„ME!E ELU" [^•''•l-.-y : lugejad, ärge unustage oma sõpradele soovitamast I „MEIE ELU" Nii ajast jj neil päevil k kirju vahet( uudiseid, pr J Idri Mississai seb; :;MKujutä| siin Torontt siin killunetl saarlaste ja Ustesse seltsi pi!" ; Montreal o| röntost ja stl ned mured '([ liS" üldse niiti me polnud I : läänlased ja kodus? Ja s«. Meil olid lau| ku maakoudj kus tulime tartunVaalasUi ga-, mulgi-, jä| nii-, saare j; see meie pärl killustama. Jj null teatav mäng? Nagu,) nende vanadJ raks jälle lih| rast koiku ti ..Kuidas ekl vanasti oma il ajal Montreali jevad peamisf tulete?" Kallkl^lbr; das asjad ar| Quebec ülejäl lööb. Üks kõiki olev partei pii •' „Sõidaks tei lihtsalt ei julgl nistab avani et Kahju — oi nud teiega koll näha..Tule me \ teie kord olekl l a . . / .•' „Kuidas te s| ta te. kui teile niiviisi kõrist ii retseb jargmin| • kiri. •/. Well • 1 is;valdavad m muti nagu • Oi J . .sakslastest^ ilal ja kõikidest le .rem põlv;ei tel must. Ja ausalt' üheks asjaolu lj ., ka Kanada koi J Vahepeal ole] olnud oma vanti üksteise seltsko ; Võidupüha koi sellele VjärgneniJ talus olid kaksi sündmustest. J veõhtu aitas kai kaasa nende k minekuks, kiücl mõeldud ja hj kava väärivad "ön .näiteks aklu! nelele pühenda lil li;' kui seda võis il ku. Kui liiga' lih sed: ja lõppsõnad . omaette aktusell kord Montreal • Erich Aseri:avas<i südamlik teretu kl • peaks' olema, . Sk audi sõprade Soonii lõppsõna aitäh ning: hüvasl kogu õhtu kava Richard Leit ha ml korda oli osa sell lukast ineeleolusl oige EEST võtab tellimisi tööde peale (a rennid iil H OSŠ( AQU Kuulsa „IN' ^ Motel gavul klubi 555 N. Riv« Florida 339]
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, July 13, 1978 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1978-07-13 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E780713 |
Description
Title | 1978-07-13-04 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | 7 ST1PENDII NELJAPÄEVAL, 13. JUULIL _ r , JULY Eesti ... üliõpilaste ...1. toetusfondi USA-s juhatus kinnitas oma hiljutisel koosolekul 1978/79. õppeaasta Jüri Lellepi nimelised mälestusstipen-diumid seitsmeteistkümnele eesti üliõpilasele. Neist Kanadas —Mart Laanemäe, Tiina Mitt ja Mark Teose. Jüri Lellepi mälestusfond tegutseb Eesti Üliõpilaste Toetusfondi USA-s raamides juba üle kümne aasta. Fondi kapital, kauaaegse väliseestlase leidur-insener dr. Q. G. Lellepi pärandus, on investeeritud tulumaksuvaba sihtkapitalini^ ühe Milwaukee suurema; panga haldusel; : kapitali sissetulekust makstakse igal. aastal välja stipendiumid dr. Lellepi isa, Jüri Lellepi mälestuseks. Eeloleval õppeaastal tuleb Lellepi fondist jagamisele $7.800! Koos eelnevate aastate väljamaksudega on dr. Lellepi pärandusest eesti õppivale noorsoole toetust võimaldatud juba $136.800 suuruses — milline summa, ön veel tähelepanuväärivam kui • arvestada, et fondi põhikapital on ja gisel loodi erikapital dr. Johannes Šõrra mälestuseks tehtud annetustest. Esimene dr. Sõrra nimeline males tusstipendium • kuulutatakse välja eeloleval sügisel.) Lellepi stipendiumide tegelikku jagamist korraldab eriline komitee, milles on esindatud viis New Yorgi eesti organisatsiooni. Komitee otsused kuuluvad kinnitamisele Toetusfondi juhatuse poolt. Käesoleva aasta stipendiumide määramise komitee koosseis oli järgmine: Villi Kangro (Eesti Teaduslik Ühing USA-s), Kadri Niider (Eesti Üliõpilaste Toetusfond USA-s), abi-' praost Max Saar. (EELK Esimene Praostkond),. Voldemar Vaher (New Yorgi. Eesti Haridusselts) ja Evi Vel-lenurme (Eesti Üliõpilaskonna USA-s Vilistlaskogu). Stipendiumid määrati järgmistele eesti üliõpilastele (asukohamaade järgi): . • . Ameerika ühendriigid — Tiina Allik, Indrek Grabbi, Raimo Jõks, Tiiu Kütt, Katrin Laube„ Helena Otsa, K. Jaak Roosaare, Arvo Vercamer, Kersis* * " i ' ' $ J $ k jääb puutumatuks. (Lisaks Lellepi ti Ä. Yllö, Inglismaa Priit Ein-kapitalile on Toetusfond juba aastaid maksnud mälestusstipendiume majandusteadlase Aleksander Kütti päranduse sissetulekust. Läinud sü-baum.~ Kanada — Mart. Laanemäe, Tiina;Mitt, Mark Teose. Rootsi — Piret Kaaman, Erik Nerep, Änne-Liis Raud. Saksamaa — Villu Künaas. „Cantabile laulikud" esinesid Seedriprul Uno Kooki juhatusel põimikus JLaul suveööl". Foto — S. Pr eeni af-horines-iS: Mponstöne'i suusakuurordis Ontarios toimuvad Killamängud tpotavad kujuneda üheTks omapäraseimaks üritikseks kogu vabas maailmas. Nenae ümber on koondunud eesti rajhvas vilkas tegevuses Ja vaimustus on suur. Paljud tunnevad, et oleme liiga kaua olnud torontolased, newyörkla-sed, vaneouverlaf ed jne., ja nagu ei oskagi olla enam selle ko(jumulla , peremehed, keda \kutsuti Valgalas-teks, tartlasteks, petserlasteks jne. Killamängud Moonstone'is , toovad v neid mälestustes tagasi sinna kuhu nad kuuluvad.. ' ; ; Kohvik „Kultas", Tallinna peapostkontor [ä etnograafiline näitus • avavad oma uksed kell -10,30 hommi- . kui. Kogu päeva, kava1 oh mitmekesi- On rikkalik, einelaud, peolaudäde korraldajate Bruce. ja Tiiu Henley'li. Ööbimisvõimalused on \ kohalikes motellides ja hotellides.. Samuti on külluses kohapeal telgitamisvõima lüsi, -Telgid palutakse püstitada va rakult — enne programmi algust, et kõik saaksid osa võtta külaskäigust maakondadesse, kus need esitavad nende omapära tutvustavaid programme. Kaasa võtta klapptoolid. Bussid väljuvad Toronto Eesti- Maja eest ja „Eesti Kodu" õuest kell 10.30 hommikul . ja lahkuvad Õhtul Moonstonelst kell 10.30.'Sõiüuhind:, $3.50 edasi-tagasi. Teatada palutakse Eesti Abistamise, Komitee';kaupluses ja Eesti Kodu juhatusele.' Teejuhis: 70 miili Torontost põhja. St. Catharinesi Eesti Ev. Luteriusu Pauluse kogudus pidas pühapäeval, 25. juunil Jaanipäeva jumalateenistuse Beams villes O. Vares'e looduslikult 'ilusas ja hästi korrastatud täius. Päevakohase jutluse pidas kpgu-duse õpetaja O. Gnadehteich. Koraa^ le saatis noorte pasunakoori ansambel energilise Mark Liho juhatusel. ISama ansambel on ka varem mitmel korral esinenud. •;: • ••/•'••.'•'; Ilus ilm ja kaunis paik .oli kokku •toonud rohkesti osavõtjaid nii ligidalt ja kaugemalt ümbruskonnast. •Koguduse esimees A. Aasma lühikeses sõnavõtus tervitas kaugelt külalisi ja ütles kõigile teretulemast ja palju tänu lahke peremehele, perenaisele 'koos tütardega ja naisringi liikmetele . .eesotsas L. Võrang'uga kes katsid rikkaliku kohvilaua. Õhtupoolik möödus kõigile meelepäraselt. Selleks oli Taevataat ka ilusa ilma kinkinud. ^ ' - ' • ' ' • ^ A. A. , H T7B l i i •SCENE). Läänemaailm peaks leiutama tee, kuidas oma majandust paremini organiseerida. Seda arvavad väga paljud põh-ja- ämeeriklased ja selles on veendunud kaks meest, kes ühiselt kirjutasid seitsmekümnendate provokatiiv-sekna raamatu majandusküsimuste üle. I .•••••/.-; Meed kaks autorit on Stephen B. Roman.ja Eugen Loebl. Roman on sündinud Slovakkias 1921. aastal, ja asus Kanadasse 16. aastasena; Ta alustas siin lihttöölisena ja on praegu Denison Mines Limited direktor. Nimetatud firma on maailma suuri-' mate. uraaniumikaevanduste omanik Loebl on samuti sündinud šlovak olnud järgmised: tööstuslik,. järel-tööstuslik; teaduslik ja tehnoloogiline), „mis peab toimuma meie arusaamades ja vaimus ja. mitte enam tänavail."-; Autorid esitavad . neljapunktilise programmi, uue vastutustundliku ühiskonna loomiseks. Esiteks peaks riigipank andma intressivaba laenu teistele pahkadele. Teiseks tuleksid •riigikassa kulutused ümber oraani-seerida •laenudeks, väljaarvatud eri juhud nagu näiteks riigikaitse. Koi mandaks tuleks nii.isiklik kui äriliste ettevõtete tulumaks asendada uue müügimaksu süsteemiga, kus suurema sissetulekuga kodanikud .maksaksid suuremat maksu. Neljandaks Diefenbakeri tsentrumi ehitustööd algavad (CANADIAN SCENE) - John Diefenbakeri Tsentrum. Saskatchewani ülikooli juures saab kavakohaselt valmis järgmise aasta suveks. Ehitustöödega on juba alustatud. Tsentrum majutab Diefenbakeri raamatukogu, 'kaasaarvatud tema kirjavahetus ja muud mälestusesemed tema peaministri.-i päevist, ning ülikooli uue instituudi, Northern Studies, Saskatchewani valitsus • on ^projekti loetanud 600.000 dollariga, föderaalvalitsus- 300,000 dollariga ja Alberta valitsuš"; 100,000 dollariga. Saskatchewani IODE on omalt poolt lubanud annetada- vähemalt .50,000 dollarit. Viimane' annetus on mõeldud, endise peaministri kabineti repliikia ehitamiseks. Inslitute of Northern Studies liidetakse nüüd ülikooliga, see instituut asutati 1960. .aastal ja mitmeid aastaid; oli see ühe-mehe:ettevõte. Nüüd on-instituudi juures tööl 25 inimest. Instituudi huvialad ulatuvad Saskatchewanist palju kaugema- . le Kanada põhja ja töötavad käsikäes ; teiste pelaaraladegaja . teis te maadega. Instituut peab üleval arktiliste uurimuste ja treeningu tsentrumi ^Rankinis, Northwest Territories, kus teadlased tegelevad akadeemiliste uurimustega põhjapool puukasvu: kias aastal 1907..Temast;sai Tshehho-! tuleks kogu majandusse rakendada slovakkia tunnustatud majandusteo- kasumi jagamine tööandja ja toolis reetik, kuid väliskaubanduse minis- te vahel. See viimane punkt leiaks ne. Nii mõnigi programm on avalik- poole. Barryst möödudes pöörata kusele teada 'antud, kuid mitmed maakonnad hoiavad kõige huvitavama saladuses. : Hwy 400 pidi põhja-läände ja sõita kuni Concession Rd. Nr. 7.ja sealt läände. y ; . morne raamatuil Sõõme endise konsuli; Sven Stadiu-se. pärijad on annetanud umbes 150 raamatut Laurehtiah University raamatukogule. ; „Laurentian Gazette" märgib:: ,,Rr: oan. Baker Quebecist••ja hr. Barry Stadius, kes elab Estorills, Pörtuga-is, annetasid umbes 150 .raamatut ema isa, hiljuti surnud Sven Sta- (jlius'e, raamatukogust." Kadunud hr. Stadius, soome kon-ieval, ?4. juunil pühitsesid Thunder Bay eestlased jaanipäeva Sillaoru talus. Sillaöru on kuufunüd eestlastele viimased 21 a. ja ort eesti seltsi uue esimehe Jakob Millistver'i energilisel juhtimisel võtmas uut tähtsust. Millistver on ka olnud talu ostust, saadik üks; kolmest usaldusmehest. Teised on Pätil Mäepea ja pii surma läbi lahkunud Paul Kompus, Mõni aasta pärast talu ostu istutati üks põld täis männi-ja-kuusetaimi. Need on nüüd kasvanud päris metsaks ja oli juba 1965 a. taustaks. Th.; Bays peetud esimistele; Kesk-Kanada suvepäevadele. ; ; • Tallihoone sisemine. remont on praegu teoksil. Jaanipäevaks - oli; valminud ühlsko-diik- ruum liites 2 endist tuba üheks uue lae, seinakatte-ja .põrandaga/Remonti: vajab veel köök kus vana puupliit annab mugavat sooja vilu ilmaga aga jaanipäeval muudab perenaiste töö rängaks. Seal valmistati traditsiooniline lõuna senljha mulgikapsaga mis maitses hästi arvukalt kogunenud (küla- Chicagost olid tulnud õpetaja JÜh.v Teras• abikaasaga,: CaIgaryst ahipluDoar Nurmela'd ja Marathon-ist Mäehansid, Lõuna söödud võeti ; osa Kiriku Naisringi poolt korraldatud loteriist. Spordiringi esimees K. Puna kasutas rahva kogunemist an- 34-s: „Sest te olete ühes vangidega: kannatanud ja rõõmuga vastu võtnud oma vara riisumise, teades, et teil on parem ja jäädav vara taevas. Ärge siis heitke ara oma julgust, mis saab suure: palga."; Kirikupalves ta tuletas . .meelde langenuid, - küüditatuid, mõrvatuid ja teisiti hukkunuid. Ta palus Jumala armu kõigile võõra võimu läbi ikestatud rahvastele. Jaanipäeva / eeskavaliseks osaks koguneti eelpool kirjeldatud metsa ääre platsile. Avasõna ütles Thunder Bay Eesti Seltsi esimees J . Millistver. Laulule „Eesti lipp" järgnes peokõne mille pidas külalisena õp. Johan Teras. Ta läks mõttes tagasi eesti rahva kaugesse minevikku analüüsides ajalugu üle sajandite. Jõudes välja tänapäevani ta nägi suurriike aetud ummikusse, dilemmas mis nad ise põhjustanud ja väikeriike ja rah-vaid selle olukorra ohvritena.; Kõnele järgnesid: deklamatsioonid rahvariietes esinejailt. E. Koodi esitas luuletused: -.Pööri: ööl" (J. Sü-tiste) • ja „Me lähme koju'- (B. Kangro). E. Kompus — „Me ootame" (M. Un.der.i). J. Mcrtson (sopran) ja L. Krupp (alt) laulsid K. Puna saatel Miina Härma „Lauliku lapsepõli" ja Riho Pätsi „Kalamehe mõrsja". J. Mertson esitas ka soolo ,;Kesksuvine aas" viisil „Green leäves of summer". Kogu eeskava vältel tibas vih-teeriumi juhatajana sattus ta konflikti Nõukogude Liiduga ja ta mõisteti kurikuulsa Slansky protsessil a. 1952 eluks ajaks vangi. Üksteist aastat hiljem anti talle amnestia ja ta määrati 1963. aastal Riigapanga direktoriks. Kuid kui .venelased 1968, aastal sisse marssisid, põgenes ia läände. Ta õli kuni pensionini Väs-sar Coiiege'is majanduse jä poliitiliste teaduste, professor. Autorid arvavad, et kui; saavutatakse; tasakaal iga-inimese vabaduse ja kohustuste vahel ning kui toimuks valitsuste.võimu ja rikkuste ümber-korraldamine, algaks uus majanduslik ajastu. Roman ütleb „Credos", millega raamat algab, et kui maailm •hakkab kaugenema juudi-kristlikust eetikast, nagu see .on toimunud viimase 10. aasta kestel,, ja kuigi seda rakendamist alles siis kui tööpuudus on kõrvaldatud ja hinnad stabiliseerunud." • Lõpuks ütlevad autorid, et nende ideed ei ole niõeldud mingiks lõpp-progfammiks/ i vaid ainult väljakutseks nende probleemide arutamiseks. . Selle protsessi juures võivad, tekkida uued ja paremad ideed, mis aitavad üleseehitada. humaanset ja vastutustundlikku ühiskonda. - . „Vast.utustundlik Ühiskond" (The Responsible Society")—autorid Stephen Roman ja Eugen Loebl, kirjastus Methuen Publicafions, hind 9.50 dollarit.;; '•••'/.••: : - nud kohutavad inimeste eneste poolt põhjustatud tragöödiad. „Isegi meie arusaamine kõikidest nii ilmseist; le ajastu ebainimlikest hoiakuist. Ühiskonda ja selle majandust on hakatud kasitama kui mugavuste süsteemi, kõrvale .on jäetud ühiskonnale lähenemine inimlikust • küljest. Riikliku produktsiooni ' brutotulu, intressi määr,;;profiit, .tööpuudus -ja , m . ...... ajastut on krooniiuid mitmed või- , , U , L T Ä * ule^ neljakümne-aasta d u k u i d - : o n l e t i g i . m ülekaalus oi (1933—197^),. sundis • Soomes ja sai oma hariduse seal. Ta elas Prantsusmaal mõned aastad enne Kanadasse iirdumist: 1923. Algaastates ta töötas Saskatchewani' ja Quebeci farmides., Kahekümnendate aastate lõpul jja kolmekümnendate; algusel omas ta importäri Montrealis. Ta kolis Torontosse 1933 ja nimetati, samal aastal Soome konsuliks; Ta organiseeris soome seltse Reginas, Montrealis ja Torontos ning võttis aktiiyselt osa paijudest kuituur.i- 1 istest üritustest. Juulis. 1970, kui soomlaste suurpidustiised toimusid Laurentian ülikoolis, külastas ta kä selle raamatukogu ja näitas suurt huvi soome kogu-vastu. Juba siis andis ta mõned raamatud ja;lubas kinkida rohkem tulevikus." La.urentianil on kõige suurem spo-me- ügri kogu kõikidest, Kanada üiK koolidest. Siia on annetanud tuntud teadlased ja kunstnikud. Mitmed organisatsioonid Soomes saadavad järjekindlalt uusi väljaandeid. ; Eestlased on' ka lisanud kogule siiani umbes 1500 raamatut eesti, soome-ugri ja balti ainetel. ;'r '.. des välja kalastamisvõistluste auhin- ma mis muutus aina tugevamaks, nad. Eelmisel aastal tulid esimes- Sellile vaatamata süütas vabadussõ-teks: lõhe — K. Männi, jõeforell — Sokk, koha — J Mil jala le Karl Mitt võidutule ja K. Pu- — P. Küllus ja edukaim kalamees oli R. Sokk. Tänavu kevadiste võistluste tulemused olid järgmised: märtsikuul võitis J. Tönts suurima kohaga, aprillis P. Küllus koha ja haugiga, ja mais sai suurima Jiaugi E. Peremees ja koha R..;Sokk. |; Jumalateenistus vabas õhus algas kell 6 p.l. Pastor Teras oli valinud oma jutluse aluseks Bejbr. 10 ptk, lillistver, haug. na luges ette Mitti tänavuse läkituse. Selles tä juhtis kuulajate tähelepanu sellele, et maailmapoliitikas on märgata muudatusi mis meile võivad lähemale tuua meie lootuste täitumist. Ta mainis. rahuloluga lakti, et meie noorem- põlv on mitmel pool ja alal vanasid asendama asunud. Eeskava lõppsõna ütles V. PÖldaas. Kogunemine lõppes hümniga. . JOHN E. SOOSAAR, CA. Ghartere4 Aceoiintant , 55 University Ave., Toronto, Ontario, Tel. 862-7115 il 2H7; . (CANADIAN SCENE) - Briti Kolumbia tulude hulka, tuleb arvata 1,345 miljonit dollarit turismist 1977.. aastal.. See on 14% enam. kui eelmisel aastal. Riikliku Turismibüroo andmeil oh see sissetulekutõus suurim.võrreldes teiste Kanada prõ vintsidega. Tänavu võib eeldada aga turismist laekuvate summade veel suuremat tõusu, kuna Briti Koluni bias toimuvad sel suvel Kapten Cook'i kahesajäaastamälestuspidus tused. Kui puhkeb sõda Euroopas, siis kõik reisilennukid sellel mandril jä-tavad oma reisijad lähemasse lennuväljale ning ruttavad õli võtmiseks USA-sse ettenähtud kohta kirjutab kriisitunnustest on.läbi imbunud spl- ü k s T o r o n t o ajaleht. Seal võetakse pardale USA sõdureid ja suunatakse üle Atlandi Euroopasse, et alata võitlust N. Liiduga.; :: Samuti rakendatakse vähemalt 500 suuremat reisijat ei aeva sõjavägede transpordiks USA-st Euroopasse. Selle- plaani esitasid NATO juhid inflatsioon on .muutunud; meie ma-, kinnitamiseks esmapäeval ja koima-janduseelu tuumaks, unustatud aga J p ä e v a l Washingtonis, Kanada saadab on üksikisikud, kes seisavad iga statistilise arvu taga.. Isegi nii traditsiooniline tegevus nagu seda on heategevus jä nende aitamine, kes meist viletsamad ja vaesemad on, on oma vähemalt 5000 meest ja oma soömus-üksusi Norrasse appi. Arvatakse, et arvestades N. Liidu .tohutut armeed ja sõjalaevastikku' osutub raskeks sõja esimeses järgus Euroopat kai ts iseloomu muutnud, ..see .>o1e:^üäm^^^^ annetamine:;või andmine vaid p:ge-mini'. ainult olukorra-löömine, niis võimaldab mahaarvestusi tulumaksust. Me oleme heategevuse üle ar;d- RUTH GORDON iOttawas parlamendihoones asuv senat on kujunenud teataval määral nagu varakambriks,.mida külastavad 3 gäfaastal kümned tuhanded kanad-lased ja välismaised turistid. Nüüd oh üks' senati. erikomisjon otsusele jõudnud, • et parlamendihoones peavad kajastuma rahva eesmärgid, püüdlused ja saavutused. Komitee soovitab senati koosolekute saalile muretseda uued - värvilised /aknad, mis peavad kirjeldama Kanada rahvastiku etnilist päritolu, Torontos tegutsev Cosmopolitan Club on koduks kõigile uuskanadlas-tele. Liikmetele korraldatakse lõikuspüha ajal väljasõit Agawa Canyon'i, et nautida sügislooduse ilu. Kolme' päevane sõit, millele lisandub, kaks ööd Sh era tornhotellis Sault Ste. Maries, kuid mille..juurde ei ole arvestatud toit, maksab 129 dollarit. Klubi alaline kunstinäitus toimub 111 Rasflan Avenue,' ruum Gl. Inforniat-siooniks helistada Olsa Stoiari. 6^6- 8888. :; • : - - ' ; ; : ; . : . " . ; „ ; " ; : (CANADIAN SCENE) - . Viimase kolme aasta kestel on enam kanad-, lasi ümber asunud Saskatchewani kui näiteks Ontariosse või Briti Kolumbiasse. - simene isme seeness nud südametule bürokraatiale, Bürokraatia : või teiste sõnadega riigivalitsus, mis peaks olema rahva esindus/ on rahvast irdunud ja aitab sellisena igati kaasa -ühiskonna uehu-maniseerimisele.'' ••.••V • „j'uudi-kristlik. kultuur on meie ühiskonna alus, kuid me oleme osanud oma ühiskonnad' arendada vasturääkivuse printsiibile, ühelt poolt mc täidame Jumala nõuannet, ct valitseda loodust, teisalt agaaleme me unustanud Jumala nõuande, H: me peaksime üksteist;' armastama ja tundma vastutus t. kaas inimeste suhtes. Meie kui tuuri juured viivad' meid välja juiidi-kristliku filosoofia juurde ja kuigi me sellest kaugenenud oleme, siis sügavas süame põhjas igatseme me selle kultuuri inimsuse ideaalide uuesti kehtistamist." Mõlemad autorid, suhtuvad krijti-ja omab 350 allveelaeva, millega ähvardab äralõigata mereteid mitte üksi Atlandil, vaid ka kõikidel maailmameredel. Sõjalised, juhid arvavad, 'et ainukene relv.on neutroonpomm, millega on võimalik hävitada N..Liidu rünnakuvalmis armeekoondisi Euroopas. Ön andmeid, et N. Liit kulutab koguni üle .12% relvastusele ja armeele, •. kuna USA kulutab ainult 5,7% ja seegi läheb enamikus palgaarmee kõrgeteks, palkadeks. Warssavi pakti riigid omavad üle miljoni mehe Euroopas rünnakuvalmis ja NATO riikidel on nende vastu ainult 670.000 /meest.. Tankide, suurtükkide, võitluslenhükite poolest on Warssawi pakti riigid suures.ülekaalus. Ainult aatompommide poolest on NATO ülekaalus.- NATO väed on Euroopas vähemuses nii meeste arvu, kui ka relvade poolest. NATO riigid tunnevad suurt muret olukorra: pärast Aafrikas, kuubalaste rünnakute pärast Ogadeni kõrbes, Eritreas ja mujal ning Zaire ründamise ca oa isvara vahendaja Torontos kaasmaalastele teenistuses alates aastast 1954. /p: Tel, kodus 439-9932 eaffiti.,i..n.in»ainiinn rrnMrnm. ' L i ' i i I'UM i i n n i i u pa meil läbida viies revolutsioon, nimelt vaimne revolutsioon (neli eelmist on : (CANADIAN SCENE) — Eelmisel kuul avati esimene selletaoline pöo-leteemaja Torontos. See maja saab oma majandusliku toetuse National Parole Service'! poolt ja majutab üheksa vanglast vabanenud roimarit. neljaks, kuuks oma katuse alla. lao Francis, Black Resõuces and Information Centrel Juliata j a. ütleb, et niisugune poole-tee maja oleks juba ammu pidanud Torontos olema,! puudub perekond ja sõbrad, kellele sest mustad, kes.-vanglast; vabanege! pärast raskeid vangiäelamusi:• toetu-on pahatihti üksikud inimesed, heil da. lisel-t nii.kapitalistlikku kuLkommu- p ä r a s t > Tähtsate ja strateegilisest nistlikku 'majandussüsteemi, ning oluliste väärismetallide reservid lausuvad, ct enne kui nendes süsteemi- heväd Moskva valdusseJLõünä-Ääfri. des muudatused • sünnivad, tuleb J ka ja USSR omavad 94% maailma plaatinast,j 67%kroomist, 62% magneesiumist, 72% kullast ja 43% uraanist; Kui NATO valmistub vastu astuma kommunistide rünnakule, siis samal ajal. riigijuhid ignoreerivad Lõuna-Aafrika, • Namibia j a Aafrika kaitsmist kommunistide rünnaku vastu, NATO juhid kavatsevad tõsta üles kõiki neid probleeme, eriti Hiina, Hispaania ja Aafrika olukordi. NATO juhid kavatsevad ülestõsta N Liidu, sõjalise ohu küsimuse tõsisemalt kui kunagi varem. Peaminister •P. E. Trudeau kõne LRO-s on ilmses vastuolus sellega, mille "üle tunnevad NATO strateegid tõsist muret. (CANADIAN; SCENE j - „Days to Remember" on esimene raamat Mul-ticultural Ontario: seeriast. Selle väljaandjaks .on . Milmekullüürilisuse Arendamise Osakond (Multicultural Develöpment Branch). Ontarios leidub iile; 70 etnilise eri ühiskonna ja neil kõigil peaks olema hea meel kuulda, et. raamatu autoriks; on Glyn P. Ällen,;kes mitme aasta; jooksul: töötas ja juhtis provintsivalitsuse sekretariaat! ja kes.juba varakult juhtis valitsuse tähelepanu sellele, et me elame: kiiresti muutuvas ühiskonnas ja kes oma ametlikus kapatšitee-dis tegi alati rohkem kui temalt nõuti, et aidata uus-känadlasi kõduneda neile uues ja võõras ümbruskonnas. Alleu: loodab, et see raamat ja mitmed taolised raamatud, mis ootavad nurmist, aitavad kanadlaste ja etni-liste gruppide vahelist : teineteise mõistmist, õpetadesikanadlasi austama; teiste rahvusgruppide pärandit, nagu nad ise austavad oma rahvuslikku pärandit. MÜÜGIL , ; ; -/ mitmesugustes värvides, kootud 'lised daamide Teeme uusi ja parandame vaiira, samuti suvilate katuseid. Helistada tel. 699-5295' B,MEIE ELU" idifyseš 958 Broadview Ave1. Toronto. Ont. '-;;': M4K2R6 • '„ME!E ELU" [^•''•l-.-y : lugejad, ärge unustage oma sõpradele soovitamast I „MEIE ELU" Nii ajast jj neil päevil k kirju vahet( uudiseid, pr J Idri Mississai seb; :;MKujutä| siin Torontt siin killunetl saarlaste ja Ustesse seltsi pi!" ; Montreal o| röntost ja stl ned mured '([ liS" üldse niiti me polnud I : läänlased ja kodus? Ja s«. Meil olid lau| ku maakoudj kus tulime tartunVaalasUi ga-, mulgi-, jä| nii-, saare j; see meie pärl killustama. Jj null teatav mäng? Nagu,) nende vanadJ raks jälle lih| rast koiku ti ..Kuidas ekl vanasti oma il ajal Montreali jevad peamisf tulete?" Kallkl^lbr; das asjad ar| Quebec ülejäl lööb. Üks kõiki olev partei pii •' „Sõidaks tei lihtsalt ei julgl nistab avani et Kahju — oi nud teiega koll näha..Tule me \ teie kord olekl l a . . / .•' „Kuidas te s| ta te. kui teile niiviisi kõrist ii retseb jargmin| • kiri. •/. Well • 1 is;valdavad m muti nagu • Oi J . .sakslastest^ ilal ja kõikidest le .rem põlv;ei tel must. Ja ausalt' üheks asjaolu lj ., ka Kanada koi J Vahepeal ole] olnud oma vanti üksteise seltsko ; Võidupüha koi sellele VjärgneniJ talus olid kaksi sündmustest. J veõhtu aitas kai kaasa nende k minekuks, kiücl mõeldud ja hj kava väärivad "ön .näiteks aklu! nelele pühenda lil li;' kui seda võis il ku. Kui liiga' lih sed: ja lõppsõnad . omaette aktusell kord Montreal • Erich Aseri:avas |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-07-13-04