Meie Elu = Our life, July 13, 1978

              7 ST1PENDII
NELJAPÄEVAL, 13. JUULIL _ r , JULY
Eesti ... üliõpilaste ...1. toetusfondi
USA-s juhatus kinnitas oma hiljuti­sel
koosolekul 1978/79. õppeaasta Jü­ri
Lellepi nimelised mälestusstipen-diumid
seitsmeteistkümnele eesti
üliõpilasele. Neist Kanadas —Mart
Laanemäe, Tiina Mitt ja Mark Teose.
Jüri Lellepi mälestusfond tegutseb
Eesti Üliõpilaste Toetusfondi USA-s
raamides juba üle kümne aasta.
Fondi kapital, kauaaegse väliseestla­se
leidur-insener dr. Q. G. Lellepi pä­randus,
on investeeritud tulumaksu­vaba
sihtkapitalini^ ühe Milwaukee
suurema; panga haldusel; : kapitali
sissetulekust makstakse igal. aastal
välja stipendiumid dr. Lellepi isa,
Jüri Lellepi mälestuseks.
Eeloleval õppeaastal tuleb Lellepi
fondist jagamisele $7.800! Koos eel­nevate
aastate väljamaksudega on
dr. Lellepi pärandusest eesti õppiva­le
noorsoole toetust võimaldatud ju­ba
$136.800 suuruses — milline sum­ma,
ön veel tähelepanuväärivam kui
• arvestada, et fondi põhikapital on ja
gisel loodi erikapital dr. Johannes
Šõrra mälestuseks tehtud annetus­test.
Esimene dr. Sõrra nimeline ma­les
tusstipendium • kuulutatakse välja
eeloleval sügisel.)
Lellepi stipendiumide tegelikku
jagamist korraldab eriline komi­tee,
milles on esindatud viis New
Yorgi eesti organisatsiooni. Ko­mitee
otsused kuuluvad kinnita­misele
Toetusfondi juhatuse poolt.
Käesoleva aasta stipendiumide mää­ramise
komitee koosseis oli järgmi­ne:
Villi Kangro (Eesti Teaduslik
Ühing USA-s), Kadri Niider (Eesti
Üliõpilaste Toetusfond USA-s), abi-'
praost Max Saar. (EELK Esimene
Praostkond),. Voldemar Vaher (New
Yorgi. Eesti Haridusselts) ja Evi Vel-lenurme
(Eesti Üliõpilaskonna USA-s
Vilistlaskogu). Stipendiumid määra­ti
järgmistele eesti üliõpilastele (asu­kohamaade
järgi): . •
. Ameerika ühendriigid — Tiina Al­lik,
Indrek Grabbi, Raimo Jõks, Tiiu
Kütt, Katrin Laube„ Helena Otsa, K.
Jaak Roosaare, Arvo Vercamer, Kers­is*
* " i '
' $ J $ k
jääb puutumatuks. (Lisaks Lellepi ti Ä. Yllö, Inglismaa Priit Ein-kapitalile
on Toetusfond juba aas­taid
maksnud mälestusstipendiume
majandusteadlase Aleksander Kütti
päranduse sissetulekust. Läinud sü-baum.~
Kanada — Mart. Laanemäe,
Tiina;Mitt, Mark Teose. Rootsi — Pi­ret
Kaaman, Erik Nerep, Änne-Liis
Raud. Saksamaa — Villu Künaas.
„Cantabile laulikud" esinesid Seedriprul Uno Kooki juhatusel põimikus JLaul suveööl". Foto — S. Pr eeni
af-horines-iS:
Mponstöne'i suusakuurordis Onta­rios
toimuvad Killamängud tpotavad
kujuneda üheTks omapäraseimaks
üritikseks kogu vabas maailmas.
Nenae ümber on koondunud eesti
rajhvas vilkas tegevuses Ja vaimus­tus
on suur.
Paljud tunnevad, et oleme liiga
kaua olnud torontolased, newyörkla-sed,
vaneouverlaf ed jne., ja nagu ei
oskagi olla enam selle ko(jumulla
, peremehed, keda \kutsuti Valgalas-teks,
tartlasteks, petserlasteks jne.
Killamängud Moonstone'is , toovad
v neid mälestustes tagasi sinna kuhu
nad kuuluvad.. ' ;
; Kohvik „Kultas", Tallinna pea­postkontor
[ä etnograafiline näitus
• avavad oma uksed kell -10,30 hommi-
. kui. Kogu päeva, kava1 oh mitmekesi-
On rikkalik, einelaud, peolaudäde
korraldajate Bruce. ja Tiiu Henley'li.
Ööbimisvõimalused on \ kohalikes
motellides ja hotellides.. Samuti on
külluses kohapeal telgitamisvõima
lüsi, -Telgid palutakse püstitada va
rakult — enne programmi algust, et
kõik saaksid osa võtta külaskäigust
maakondadesse, kus need esitavad
nende omapära tutvustavaid pro­gramme.
Kaasa võtta klapptoolid.
Bussid väljuvad Toronto Eesti- Ma­ja
eest ja „Eesti Kodu" õuest kell
10.30 hommikul . ja lahkuvad Õhtul
Moonstonelst kell 10.30.'Sõiüuhind:,
$3.50 edasi-tagasi. Teatada palutakse
Eesti Abistamise, Komitee';kaupluses
ja Eesti Kodu juhatusele.'
Teejuhis: 70 miili Torontost põhja.
St. Catharinesi Eesti Ev. Luteriusu
Pauluse kogudus pidas pühapäeval,
25. juunil Jaanipäeva jumalateenistu­se
Beams villes O. Vares'e loodusli­kult
'ilusas ja hästi korrastatud tä­ius.
Päevakohase jutluse pidas kpgu-duse
õpetaja O. Gnadehteich. Koraa^
le saatis noorte pasunakoori ansam­bel
energilise Mark Liho juhatusel.
ISama ansambel on ka varem mitmel
korral esinenud. •;: • ••/•'••.'•';
Ilus ilm ja kaunis paik .oli kokku
•toonud rohkesti osavõtjaid nii ligi­dalt
ja kaugemalt ümbruskonnast.
•Koguduse esimees A. Aasma lühi­keses
sõnavõtus tervitas kaugelt kü­lalisi
ja ütles kõigile teretulemast ja
palju tänu lahke peremehele, pere­naisele
'koos tütardega ja naisringi
liikmetele . .eesotsas L. Võrang'uga
kes katsid rikkaliku kohvilaua.
Õhtupoolik möödus kõigile meele­päraselt.
Selleks oli Taevataat ka ilu­sa
ilma kinkinud.
^ ' - ' • ' ' • ^ A. A. ,
H T7B l i i
•SCENE). Lääne­maailm
peaks leiutama tee, kuidas
oma majandust paremini organisee­rida.
Seda arvavad väga paljud põh-ja-
ämeeriklased ja selles on veendu­nud
kaks meest, kes ühiselt kirjuta­sid
seitsmekümnendate provokatiiv-sekna
raamatu majandusküsimuste
üle. I .•••••/.-;
Meed kaks autorit on Stephen B.
Roman.ja Eugen Loebl. Roman on
sündinud Slovakkias 1921. aastal, ja
asus Kanadasse 16. aastasena; Ta
alustas siin lihttöölisena ja on prae­gu
Denison Mines Limited direktor.
Nimetatud firma on maailma suuri-'
mate. uraaniumikaevanduste omanik
Loebl on samuti sündinud šlovak
olnud järgmised: tööstuslik,. järel-tööstuslik;
teaduslik ja tehnoloogili­ne),
„mis peab toimuma meie aru­saamades
ja vaimus ja. mitte enam
tänavail."-;
Autorid esitavad . neljapunktilise
programmi, uue vastutustundliku
ühiskonna loomiseks. Esiteks peaks
riigipank andma intressivaba laenu
teistele pahkadele. Teiseks tuleksid
•riigikassa kulutused ümber oraani-seerida
•laenudeks, väljaarvatud eri
juhud nagu näiteks riigikaitse. Koi
mandaks tuleks nii.isiklik kui ärilis­te
ettevõtete tulumaks asendada uue
müügimaksu süsteemiga, kus suure­ma
sissetulekuga kodanikud .mak­saksid
suuremat maksu. Neljandaks
Diefenbakeri
tsentrumi ehitustööd
algavad
(CANADIAN SCENE) - John Die­fenbakeri
Tsentrum. Saskatchewani
ülikooli juures saab kavakohaselt
valmis järgmise aasta suveks. Ehi­tustöödega
on juba alustatud. Tsent­rum
majutab Diefenbakeri raamatu­kogu,
'kaasaarvatud tema kirjavahe­tus
ja muud mälestusesemed tema
peaministri.-i päevist, ning ülikooli
uue instituudi, Northern Studies,
Saskatchewani valitsus • on ^projekti
loetanud 600.000 dollariga, föderaal­valitsus-
300,000 dollariga ja Alberta
valitsuš"; 100,000 dollariga. Saskatche­wani
IODE on omalt poolt lubanud
annetada- vähemalt .50,000 dollarit.
Viimane' annetus on mõeldud, endise
peaministri kabineti repliikia ehita­miseks.
Inslitute of Northern Stu­dies
liidetakse nüüd ülikooliga, see
instituut asutati 1960. .aastal ja mit­meid
aastaid; oli see ühe-mehe:ette­võte.
Nüüd on-instituudi juures tööl
25 inimest. Instituudi huvialad ulatu­vad
Saskatchewanist palju kaugema- .
le Kanada põhja ja töötavad käsi­käes
; teiste pelaaraladegaja . teis te
maadega. Instituut peab üleval arkti­liste
uurimuste ja treeningu tsentru­mi
^Rankinis, Northwest Territories,
kus teadlased tegelevad akadeemilis­te
uurimustega põhjapool puukasvu:
kias aastal 1907..Temast;sai Tshehho-! tuleks kogu majandusse rakendada
slovakkia tunnustatud majandusteo- kasumi jagamine tööandja ja toolis
reetik, kuid väliskaubanduse minis- te vahel. See viimane punkt leiaks
ne. Nii mõnigi programm on avalik- poole. Barryst möödudes pöörata
kusele teada 'antud, kuid mitmed
maakonnad hoiavad kõige huvitava­ma
saladuses. :
Hwy 400 pidi põhja-läände ja sõita
kuni Concession Rd. Nr. 7.ja sealt
läände. y ; .
morne raamatuil
Sõõme endise konsuli; Sven Stadiu-se.
pärijad on annetanud umbes 150
raamatut Laurehtiah University raa­matukogule.
;
„Laurentian Gazette" märgib:: ,,Rr:
oan. Baker Quebecist••ja hr. Barry
Stadius, kes elab Estorills, Pörtuga-is,
annetasid umbes 150 .raamatut
ema isa, hiljuti surnud Sven Sta-
(jlius'e, raamatukogust."
Kadunud hr. Stadius, soome kon-ieval,
?4. juunil pühitsesid
Thunder Bay eestlased jaanipäeva
Sillaoru talus. Sillaöru on kuufunüd
eestlastele viimased 21 a. ja ort eesti
seltsi uue esimehe Jakob Millistver'i
energilisel juhtimisel võtmas uut
tähtsust.
Millistver on ka olnud talu ostust,
saadik üks; kolmest usaldusmehest.
Teised on Pätil Mäepea ja pii surma
läbi lahkunud Paul Kompus, Mõni
aasta pärast talu ostu istutati üks
põld täis männi-ja-kuusetaimi. Need
on nüüd kasvanud päris metsaks ja
oli juba 1965 a. taustaks. Th.; Bays
peetud esimistele; Kesk-Kanada su­vepäevadele.
;
; • Tallihoone sisemine. remont on
praegu teoksil. Jaanipäevaks - oli; val­minud
ühlsko-diik- ruum liites 2 en­dist
tuba üheks uue lae, seinakatte-ja
.põrandaga/Remonti: vajab veel
köök kus vana puupliit annab muga­vat
sooja vilu ilmaga aga jaanipäe­val
muudab perenaiste töö rängaks.
Seal valmistati traditsiooniline lõu­na
senljha mulgikapsaga mis mait­ses
hästi arvukalt kogunenud (küla-
Chicagost olid tulnud õpetaja
JÜh.v Teras• abikaasaga,: CaIgaryst
ahipluDoar Nurmela'd ja Marathon-ist
Mäehansid, Lõuna söödud võeti
; osa Kiriku Naisringi poolt korralda­tud
loteriist. Spordiringi esimees K.
Puna kasutas rahva kogunemist an-
34-s: „Sest te olete ühes vangidega:
kannatanud ja rõõmuga vastu võt­nud
oma vara riisumise, teades, et
teil on parem ja jäädav vara taevas.
Ärge siis heitke ara oma julgust, mis
saab suure: palga."; Kirikupalves ta
tuletas . .meelde langenuid, - küüdita­tuid,
mõrvatuid ja teisiti hukkunuid.
Ta palus Jumala armu kõigile võõra
võimu läbi ikestatud rahvastele.
Jaanipäeva / eeskavaliseks osaks
koguneti eelpool kirjeldatud metsa
ääre platsile. Avasõna ütles Thunder
Bay Eesti Seltsi esimees J . Millist­ver.
Laulule „Eesti lipp" järgnes peo­kõne
mille pidas külalisena õp. Jo­han
Teras. Ta läks mõttes tagasi ees­ti
rahva kaugesse minevikku analüü­sides
ajalugu üle sajandite. Jõudes
välja tänapäevani ta nägi suurriike
aetud ummikusse, dilemmas mis nad
ise põhjustanud ja väikeriike ja rah-vaid
selle olukorra ohvritena.;
Kõnele järgnesid: deklamatsioonid
rahvariietes esinejailt. E. Koodi esi­tas
luuletused: -.Pööri: ööl" (J. Sü-tiste)
• ja „Me lähme koju'- (B. Kang­ro).
E. Kompus — „Me ootame" (M.
Un.der.i). J. Mcrtson (sopran) ja L.
Krupp (alt) laulsid K. Puna saatel
Miina Härma „Lauliku lapsepõli" ja
Riho Pätsi „Kalamehe mõrsja". J.
Mertson esitas ka soolo ,;Kesksuvine
aas" viisil „Green leäves of sum­mer".
Kogu eeskava vältel tibas vih-teeriumi
juhatajana sattus ta kon­flikti
Nõukogude Liiduga ja ta mõis­teti
kurikuulsa Slansky protsessil a.
1952 eluks ajaks vangi. Üksteist aas­tat
hiljem anti talle amnestia ja ta
määrati 1963. aastal Riigapanga di­rektoriks.
Kuid kui .venelased 1968,
aastal sisse marssisid, põgenes ia
läände. Ta õli kuni pensionini Väs-sar
Coiiege'is majanduse jä poliitilis­te
teaduste, professor.
Autorid arvavad, et kui; saavuta­takse;
tasakaal iga-inimese vabaduse
ja kohustuste vahel ning kui toimuks
valitsuste.võimu ja rikkuste ümber-korraldamine,
algaks uus majandus­lik
ajastu. Roman ütleb „Credos",
millega raamat algab, et kui maailm
•hakkab kaugenema juudi-kristlikust
eetikast, nagu see .on toimunud vii­mase
10. aasta kestel,, ja kuigi seda
rakendamist alles siis kui tööpuudus
on kõrvaldatud ja hinnad stabilisee­runud."
•
Lõpuks ütlevad autorid, et nende
ideed ei ole niõeldud mingiks lõpp-progfammiks/
i vaid ainult väljakut­seks
nende probleemide arutami­seks.
. Selle protsessi juures võivad,
tekkida uued ja paremad ideed, mis
aitavad üleseehitada. humaanset ja
vastutustundlikku ühiskonda. -
. „Vast.utustundlik Ühiskond" (The
Responsible Society")—autorid Ste­phen
Roman ja Eugen Loebl, kirjas­tus
Methuen Publicafions, hind 9.50
dollarit.;; '•••'/.••: : -
nud kohutavad inimeste eneste poolt
põhjustatud tragöödiad. „Isegi meie
arusaamine kõikidest nii ilmseist;
le ajastu ebainimlikest hoiakuist.
Ühiskonda ja selle majandust on ha­katud
kasitama kui mugavuste süs­teemi,
kõrvale .on jäetud ühiskonna­le
lähenemine inimlikust • küljest.
Riikliku produktsiooni ' brutotulu,
intressi määr,;;profiit, .tööpuudus -ja
, m . ...... ajastut on krooniiuid mitmed või-
, , U , L T Ä * ule^ neljakümne-aasta d u k u i d - : o n l e t i g i . m ülekaalus oi
(1933—197^),. sundis • Soomes ja sai
oma hariduse seal. Ta elas Prantsus­maal
mõned aastad enne Kanadasse
iirdumist: 1923. Algaastates ta töö­tas
Saskatchewani' ja Quebeci farmi­des.,
Kahekümnendate aastate lõpul
jja kolmekümnendate; algusel omas
ta importäri Montrealis. Ta kolis To­rontosse
1933 ja nimetati, samal aas­tal
Soome konsuliks;
Ta organiseeris soome seltse Regi­nas,
Montrealis ja Torontos ning võt­tis
aktiiyselt osa paijudest kuituur.i-
1 istest üritustest. Juulis. 1970, kui
soomlaste suurpidustiised toimusid
Laurentian ülikoolis, külastas ta kä
selle raamatukogu ja näitas suurt
huvi soome kogu-vastu. Juba siis an­dis
ta mõned raamatud ja;lubas kin­kida
rohkem tulevikus."
La.urentianil on kõige suurem spo-me-
ügri kogu kõikidest, Kanada üiK
koolidest. Siia on annetanud tuntud
teadlased ja kunstnikud. Mitmed or­ganisatsioonid
Soomes saadavad jär­jekindlalt
uusi väljaandeid. ;
Eestlased on' ka lisanud kogule
siiani umbes 1500 raamatut eesti,
soome-ugri ja balti ainetel. ;'r '..
des välja kalastamisvõistluste auhin- ma mis muutus aina tugevamaks,
nad. Eelmisel aastal tulid esimes- Sellile vaatamata süütas vabadussõ-teks:
lõhe — K. Männi, jõeforell —
Sokk, koha — J Mil
jala le Karl Mitt võidutule ja K. Pu-
— P. Küllus ja edukaim kalamees
oli R. Sokk. Tänavu kevadiste võist­luste
tulemused olid järgmised:
märtsikuul võitis J. Tönts suurima
kohaga, aprillis P. Küllus koha ja
haugiga, ja mais sai suurima Jiaugi
E. Peremees ja koha R..;Sokk. |;
Jumalateenistus vabas õhus algas
kell 6 p.l. Pastor Teras oli valinud
oma jutluse aluseks Bejbr. 10 ptk,
lillistver, haug. na luges ette Mitti tänavuse läkitu­se.
Selles tä juhtis kuulajate tähele­panu
sellele, et maailmapoliitikas on
märgata muudatusi mis meile võivad
lähemale tuua meie lootuste täitu­mist.
Ta mainis. rahuloluga lakti, et
meie noorem- põlv on mitmel pool ja
alal vanasid asendama asunud. Ees­kava
lõppsõna ütles V. PÖldaas. Ko­gunemine
lõppes hümniga. .
JOHN E. SOOSAAR, CA.
Ghartere4 Aceoiintant
, 55 University Ave., Toronto, Ontario,
Tel. 862-7115
il 2H7;
. (CANADIAN SCENE) - Briti Ko­lumbia
tulude hulka, tuleb arvata
1,345 miljonit dollarit turismist
1977.. aastal.. See on 14% enam. kui
eelmisel aastal. Riikliku Turismibü­roo
andmeil oh see sissetulekutõus
suurim.võrreldes teiste Kanada prõ
vintsidega. Tänavu võib eeldada aga
turismist laekuvate summade veel
suuremat tõusu, kuna Briti Koluni
bias toimuvad sel suvel Kapten
Cook'i kahesajäaastamälestuspidus
tused.
Kui puhkeb sõda Euroopas, siis
kõik reisilennukid sellel mandril jä-tavad
oma reisijad lähemasse lennu­väljale
ning ruttavad õli võtmiseks
USA-sse ettenähtud kohta kirjutab
kriisitunnustest on.läbi imbunud spl- ü k s T o r o n t o ajaleht. Seal võetakse
pardale USA sõdureid ja suunatakse
üle Atlandi Euroopasse, et alata võit­lust
N. Liiduga.; ::
Samuti rakendatakse vähemalt 500
suuremat reisijat ei aeva sõjavägede
transpordiks USA-st Euroopasse.
Selle- plaani esitasid NATO juhid
inflatsioon on .muutunud; meie ma-, kinnitamiseks esmapäeval ja koima-janduseelu
tuumaks, unustatud aga J p ä e v a l Washingtonis, Kanada saadab
on üksikisikud, kes seisavad iga sta­tistilise
arvu taga.. Isegi nii traditsi­ooniline
tegevus nagu seda on heate­gevus
jä nende aitamine, kes meist
viletsamad ja vaesemad on, on oma
vähemalt 5000 meest ja oma soömus-üksusi
Norrasse appi. Arvatakse, et
arvestades N. Liidu .tohutut armeed
ja sõjalaevastikku' osutub raskeks
sõja esimeses järgus Euroopat kai ts
iseloomu muutnud, ..see .>o1e:^üäm^^^^
annetamine:;või andmine vaid p:ge-mini'.
ainult olukorra-löömine, niis
võimaldab mahaarvestusi tulumak­sust.
Me oleme heategevuse üle ar;d-
RUTH GORDON
iOttawas parlamendihoones asuv
senat on kujunenud teataval määral
nagu varakambriks,.mida külastavad
3 gäfaastal kümned tuhanded kanad-lased
ja välismaised turistid. Nüüd
oh üks' senati. erikomisjon otsusele
jõudnud, • et parlamendihoones pea­vad
kajastuma rahva eesmärgid,
püüdlused ja saavutused. Komitee
soovitab senati koosolekute saalile
muretseda uued - värvilised /aknad,
mis peavad kirjeldama Kanada rah­vastiku
etnilist päritolu,
Torontos tegutsev Cosmopolitan
Club on koduks kõigile uuskanadlas-tele.
Liikmetele korraldatakse lõikus­püha
ajal väljasõit Agawa Canyon'i,
et nautida sügislooduse ilu. Kolme'
päevane sõit, millele lisandub, kaks
ööd Sh era tornhotellis Sault Ste. Ma­ries,
kuid mille..juurde ei ole arves­tatud
toit, maksab 129 dollarit. Klu­bi
alaline kunstinäitus toimub 111
Rasflan Avenue,' ruum Gl. Inforniat-siooniks
helistada Olsa Stoiari. 6^6-
8888. :; • : - - ' ; ; : ; . : . " . ; „ ; " ;
: (CANADIAN SCENE) - . Viimase
kolme aasta kestel on enam kanad-,
lasi ümber asunud Saskatchewani
kui näiteks Ontariosse või Briti Ko­lumbiasse.
-
simene
isme
seeness
nud südametule bürokraatiale, Bü­rokraatia
: või teiste sõnadega riigiva­litsus,
mis peaks olema rahva esin­dus/
on rahvast irdunud ja aitab sel­lisena
igati kaasa -ühiskonna uehu-maniseerimisele.''
••.••V •
„j'uudi-kristlik. kultuur on meie
ühiskonna alus, kuid me oleme osa­nud
oma ühiskonnad' arendada vas­turääkivuse
printsiibile, ühelt poolt
mc täidame Jumala nõuannet, ct va­litseda
loodust, teisalt agaaleme me
unustanud Jumala nõuande, H: me
peaksime üksteist;' armastama ja
tundma vastutus t. kaas inimeste suh­tes.
Meie kui tuuri juured viivad' meid
välja juiidi-kristliku filosoofia juur­de
ja kuigi me sellest kaugenenud
oleme, siis sügavas süame põhjas
igatseme me selle kultuuri inimsuse
ideaalide uuesti kehtistamist."
Mõlemad autorid, suhtuvad krijti-ja
omab 350 allveelaeva, millega äh­vardab
äralõigata mereteid mitte ük­si
Atlandil, vaid ka kõikidel maail­mameredel.
Sõjalised, juhid arvavad,
'et ainukene relv.on neutroonpomm,
millega on võimalik hävitada N..Lii­du
rünnakuvalmis armeekoondisi
Euroopas. Ön andmeid, et N. Liit ku­lutab
koguni üle .12% relvastusele ja
armeele, •. kuna USA kulutab ainult
5,7% ja seegi läheb enamikus palga­armee
kõrgeteks, palkadeks.
Warssavi pakti riigid omavad üle
miljoni mehe Euroopas rünnakuval­mis
ja NATO riikidel on nende vas­tu
ainult 670.000 /meest.. Tankide,
suurtükkide, võitluslenhükite poolest
on Warssawi pakti riigid suures.üle­kaalus.
Ainult aatompommide poo­lest
on NATO ülekaalus.- NATO väed
on Euroopas vähemuses nii meeste
arvu, kui ka relvade poolest. NATO
riigid tunnevad suurt muret olukor­ra:
pärast Aafrikas, kuubalaste rün­nakute
pärast Ogadeni kõrbes, Erit­reas
ja mujal ning Zaire ründamise
ca
oa
isvara vahendaja Torontos kaasmaalastele teenistuses alates
aastast 1954. /p:
Tel, kodus 439-9932
eaffiti.,i..n.in»ainiinn rrnMrnm. ' L i ' i i I'UM i i n n i i u pa
meil läbida viies revolutsioon, nimelt
vaimne revolutsioon (neli eelmist on
: (CANADIAN SCENE) — Eelmisel
kuul avati esimene selletaoline pöo-leteemaja
Torontos. See maja saab
oma majandusliku toetuse National
Parole Service'! poolt ja majutab
üheksa vanglast vabanenud roimarit.
neljaks, kuuks oma katuse alla. lao
Francis, Black Resõuces and Infor­mation
Centrel Juliata j a. ütleb, et
niisugune poole-tee maja oleks juba
ammu pidanud Torontos olema,! puudub perekond ja sõbrad, kellele
sest mustad, kes.-vanglast; vabanege! pärast raskeid vangiäelamusi:• toetu-on
pahatihti üksikud inimesed, heil da.
lisel-t nii.kapitalistlikku kuLkommu- p ä r a s t > Tähtsate ja strateegilisest
nistlikku 'majandussüsteemi, ning oluliste väärismetallide reservid la­usuvad,
ct enne kui nendes süsteemi- heväd Moskva valdusseJLõünä-Ääfri.
des muudatused • sünnivad, tuleb J ka ja USSR omavad 94% maailma
plaatinast,j 67%kroomist, 62% mag­neesiumist,
72% kullast ja 43% uraa­nist;
Kui NATO valmistub vastu as­tuma
kommunistide rünnakule, siis
samal ajal. riigijuhid ignoreerivad
Lõuna-Aafrika, • Namibia j a Aafrika
kaitsmist kommunistide rünnaku
vastu, NATO juhid kavatsevad tõsta
üles kõiki neid probleeme, eriti Hii­na,
Hispaania ja Aafrika olukordi.
NATO juhid kavatsevad ülestõsta N
Liidu, sõjalise ohu küsimuse tõsise­malt
kui kunagi varem. Peaminister
•P. E. Trudeau kõne LRO-s on ilmses
vastuolus sellega, mille "üle tunnevad
NATO strateegid tõsist muret.
(CANADIAN; SCENE j - „Days to
Remember" on esimene raamat Mul-ticultural
Ontario: seeriast. Selle väl­jaandjaks
.on . Milmekullüürilisuse
Arendamise Osakond (Multicultural
Develöpment Branch). Ontarios lei­dub
iile; 70 etnilise eri ühiskonna ja
neil kõigil peaks olema hea meel
kuulda, et. raamatu autoriks; on Glyn
P. Ällen,;kes mitme aasta; jooksul:
töötas ja juhtis provintsivalitsuse
sekretariaat! ja kes.juba varakult
juhtis valitsuse tähelepanu sellele, et
me elame: kiiresti muutuvas ühiskon­nas
ja kes oma ametlikus kapatšitee-dis
tegi alati rohkem kui temalt nõu­ti,
et aidata uus-känadlasi kõduneda
neile uues ja võõras ümbruskonnas.
Alleu: loodab, et see raamat ja mit­med
taolised raamatud, mis ootavad
nurmist, aitavad kanadlaste ja etni-liste
gruppide vahelist : teineteise
mõistmist, õpetadesikanadlasi austa­ma;
teiste rahvusgruppide pärandit,
nagu nad ise austavad oma rahvus­likku
pärandit.
MÜÜGIL , ; ; -/
mitmesugustes värvides, kootud
'lised daamide
Teeme uusi ja parandame vaiira, sa­muti
suvilate katuseid.
Helistada tel. 699-5295'
B,MEIE ELU" idifyseš
958 Broadview Ave1. Toronto. Ont.
'-;;': M4K2R6 •
'„ME!E ELU" [^•''•l-.-y :
lugejad, ärge unustage oma
sõpradele soovitamast
I „MEIE ELU"
Nii ajast jj
neil päevil k
kirju vahet(
uudiseid, pr J
Idri Mississai
seb; :;MKujutä|
siin Torontt
siin killunetl
saarlaste ja
Ustesse seltsi
pi!"
; Montreal o|
röntost ja stl
ned mured '([
liS" üldse niiti
me polnud I
: läänlased ja
kodus? Ja s«.
Meil olid lau|
ku maakoudj
kus tulime
tartunVaalasUi
ga-, mulgi-, jä|
nii-, saare j;
see meie pärl
killustama. Jj
null teatav
mäng? Nagu,)
nende vanadJ
raks jälle lih|
rast koiku ti
..Kuidas ekl
vanasti oma il
ajal Montreali
jevad peamisf
tulete?"
Kallkl^lbr;
das asjad ar|
Quebec ülejäl
lööb. Üks kõiki
olev partei pii
•' „Sõidaks tei
lihtsalt ei julgl
nistab avani et
Kahju — oi
nud teiega koll
näha..Tule me \
teie kord olekl
l a . . /
.•' „Kuidas te s|
ta te. kui teile
niiviisi kõrist ii
retseb jargmin|
• kiri. •/.
Well
• 1 is;valdavad m
muti nagu • Oi J
. .sakslastest^ ilal
ja kõikidest le
.rem põlv;ei tel
must. Ja ausalt'
üheks asjaolu lj
., ka Kanada koi J
Vahepeal ole]
olnud oma vanti
üksteise seltsko
; Võidupüha koi
sellele VjärgneniJ
talus olid kaksi
sündmustest. J
veõhtu aitas kai
kaasa nende k
minekuks, kiücl
mõeldud ja hj
kava väärivad
"ön .näiteks aklu!
nelele pühenda lil
li;' kui seda võis il
ku. Kui liiga' lih
sed: ja lõppsõnad
. omaette aktusell
kord Montreal
• Erich Aseri:avas<i
südamlik teretu kl
• peaks' olema,
. Sk audi sõprade
Soonii lõppsõna
aitäh ning: hüvasl
kogu õhtu kava
Richard Leit ha ml
korda oli osa sell
lukast ineeleolusl
oige
EEST
võtab tellimisi
tööde peale (a
rennid iil
H OSŠ(
AQU
Kuulsa „IN'
^ Motel
gavul
klubi
555 N. Riv«
Florida 339]