1982-10-07-02 |
Previous | 2 of 9 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
ei urm».», «.«.^ BS^^''»^ B.p <^ Esf@iibii Publish^d by Estonian Publishing Co, Toronto Ltd;, Estonian House, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Ganada. 1 M4K2R6 — Tel. 466-0951 Toimkajad ? H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New I Yorigis|B. Parming, 473 Luhmann Dr., Mew Milford, N.J., USA. Tel: (201) 262-0773. „MEIE ELU" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas. Asut. A. Weileri algatusel !950. „Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Canada— Tel. 4664)951. Tellimiste ja kuulutuste yastuvõtmin^ igal tööp. kl. 9 hm. ~5 p.l.V esmasp. ja neljap. kl. 9 „MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas 1: a. f 34>0O; 6 k. ^ MlSm, 3 k. 113.00;JLJSÄ-sse — 1 a. 137.00, 6 k. 120.00,3 k. 114:00; Ülemeremaädesse: l a . ; |42.00, ,6 k. I21.0Ö, 3. k. iüM l^iripostilisa Kanadas: 1 a. $23.40, 6 k; |1 i" 70. Ki- : rin ja õhupostnisa USÄ-sse: 1 a. 126.00^ 6 k. 1^ postilisa iilemeremaadesse:^^ Üksiknumber—.öS?^. : -; Kuülutusl|innad:l"tolllühel veerul: esiküljel^^ $4.50, kuulutuste küljel W^^^ ^ ,^€ie'E!u" nr. # (1701) 1932 Ä i e Elu" nr. 40 (1701) 1982 PÕLEB, AGA õiLAGÄ wn^ ! iei Arvo Sauksi r i^õupäeval Londonis 0!!lllllll!lillllillllillllilllllllllllllliillllillllllli)llllilllllll^ Iisraeli sissetung Üibanoiii oli jõuline ja võidukas. Kuid see võidu-kus oli Iisraelile moraalne kaotus. See oli sissetilng võõrale maale kõige hoolimatu^ ja halastamatusega. Selles Jadmiiieerus Lääne-Beiruti okupeeriminel Iisraeli vägede ja nji; Kristlike miilitsaüksustie sis-selasknüne kahte palestiinlastel^ risse> kus algas kaitsetute põgenike verine tapmiii^ sissejäänud PLO arvatavate jõultude väljapuhastamise ettekäändel; Automaatrelvade tule-ga hukati sädijinded (võib olla rohkem) mehi, naisi ja lapsi. Bulldose-ritega künti maatasa ka elamud, et matta hukatud rusude alla. Vastutus oli Iisraelil, kui bkupee- Hjal jä loodetud korrähoidjal. Iisrael 4 saa ^dpuhtaks^^^^ ellest veretööst Kähe? põgenikelaagris. Kogu maalhn oli nägijaks ja kuuljaks. Ka lisraeii lephiglane ja rel- Vastaja USA. Tulemuseks oli USA presidendi tugevaim kriitika Iisraelile ja UN-i hukkamõistev resolutsioon Iisraelile ja sellega ühines see- /kord kaUSÄ.,- v/;V..,. • USA president nõudis Iisraeli vägede kohest lahkumist Beirutisti Kuid president asus ka seisukohale, ~ et liprfiel peab vabastama h.n. Gasa maaribja ja Jordani läänekalda pales-tiinlas| e tuleviku asustusmaana. Kuid; just nende maa-alade endale kindlustamise sihiga oli Iisrael läi- Aud võitlusse.[Paistab nii, et tule-musedi on otse vastupidised: pales«' tiinlasie nähtavaks paigutuseks oma autonoomiaga on just aiad, milliseid Iisrael püüdis endale khidlustada. Palestiina rahva territoriaalne paigutus ja iseseisvuse küsimus on Iisraeli sissetungiga kerkinud teravamalt tulipunkti. Palestiina võitlus- Jbrigaadid ja PLO juht Arafat on leidnud osalise sümpaatia ja tunnustuse, olles vastu võetud Itaalia peamüiis!- ri ja paavsti poolt Vatikanis. Arafat on senisest enam võiinud teiste araabia maade poolehoiu. Palestiina küsimus kerkib silmapaistvamalt esile ja Iisraelil tuleb paratamatult pales. tiinlastega ühise laua taha istuda. Iisrael on teeninud ka USA pahameele^ ja isegi USA juudid ei ole enam frontaalselt Iisraeli praeguste piiüdluste taga; , Mljia positiivselt saab siis Iisraeliga juhtuda? Ainsaks pöördepunktiks saab olla praeguse Iisraeli valitsuse tagandamine koos peaministriga ja liberaalsema valitsuse võimule kut-sumis0ga jaet Iisrael otsib ühendust teiste araabia maadega, jällekordselt ka Egiptusega. Et Iisrael suudab näidata omai soovi rahulikuks ko-eksis-tentsiks teda ümbritsevate maadega. • Ja:et- Iisrael on valmis Palestiina M-;' . sjmuši lähendama. '• Iisrael praeguses olukorras on maailmarahu ohustav. Nõukogude Liit ori Liibanoni konfliktis seisnud peagu vaikivas olukorras oma teiste probleemide tõttu. Kuid see ei tarvitse kesta nii, ja kui Moskva võtab agressiivsemat hoiakut, jääb küsimuseks, kes jääb Iisraeli välja lunastama? Ükski ei soovi Iisraeli kadu, sest süš kerkib uuesti küsimus 3,8 miljoni juudi paigutänüne, mida ei taha keegi./ Juutide ajalugu on täis hävitust ja verevalamist alates Egiptusest IsA-kumisega ja läbi Vana testamendi, aegade, kakstuhat aastat tagasi kaotasid juudid oma kodumaa umbes Iisraeli praeguses asukohas ja ümb-iriases. Juute on taga kiusatud TsaarS-Venemaal, Poolas ja mujal. Hilleri reshiim tegi juutide hulgas oma barbaarsema hävit|ise. Kuid nüüd on Iisrael süüdistatud mitmes sõjas naabrite vastu jä viimases veretOös[ Liibanonis ja kõos^ töös põgenikelaagrite hävitamisega. Iisrael ei ole |tahtnud parem olla kui Vana, Testamendi aegadel. Iisrael on teistele peale tunginud relva ja tulega ja häviti^gä. Ta teeb teistele seda, mida ta teistele andeks ei anna. Ta kannab kättemaksu teiste tegudes aja algusest kuni aja lõpuni. Tema juures ei aegu midagi, kä see mitte, mis teiste rahvaste seaduste järgi aegub. ^ Keegi ei saa muuta juutide teiiipe-ramenti ega iseloomuomadusi. Kuid juudid saavad iseend ümber kasvatada koostööks teiste rahvastega ja respekteerima teisi rahvaid. Selle ümberkasvatuse põhimotiiviks peab saama, et juudid ei ole äüius Jumala poolt valitud rahvas, vajd vaültud rahvad on palju. Praktiliselt tähendab !äee seda, et kõik rahvad oh valir tud rahvad ja sellisena tuleb neid respekteerida. Juute pole iikski teine rahvas suutnud üldmoraali alustele viia. Seepärast jääb seal ainult üks võiihalus: Iisrael ja juudid peavad end ise ümber Ijasvatama kooseluks teistega; A Eesti pagulastele vabas maailmas on suabunud juba 38. kodumaata sügis. See tundub , uskumatuna; kui meenutame 1944. a. veriseid sündmusi, mil põgienikevoore saatsid kuulirahe ja mürsud, pisarad ja palved, ahastus ja viha. See kõik oli ainult üks eesti ajaloo j^atastroofe, millistest meie rahva minevik on olnud tulvil. Kuid äiigem unustlagem — igale suurele kannatusele on järgnenud uskumatu ülesehitus ja visa löö ajalugu. Seetõttu on ka imesid sündinud meie kannatuste ajalcos, milles suurimad ori meie oma Eesti Vabariik ja oma Tartu Dlikoöl. Sa-mai põhjusel oleriie suutnud tänüii säiiltäda oma usku eestlusesse nii võõrsil kui ka Kodu-Ees^s võõra vsurve'all. • • ••. • Sügavas südames peame tunnistama, et ristiusk on alati olnud eesti' rahvusluse suur ja kustumatu jõuallikas, mis avaldub unustamatult meie rahvushümni palves — Su üle Jumal valvaku..i Seda ristiusu ja rahvusluse sidet ei suuda üleski võini purustada. Ja ükskord pääseb Jumala õigus maksvusele nii, nagu Kristuse vaimulik riik on jäänud püsima lugematute türanniate varemeil. Ka vene veripunane terrori-rezhiim ei, kesta igavesti. Meie pääs vabadusse oli Jumala imetegu, sa- \muti nagu oli juudi rahva exodüs Egiptuse vangipõlvest. Meiegi tulime punasest merest läbi, mis oli verega värvitud ja mille nhneks oH Balti • meri.>•.',• ' \.-?:' Nüüd lõpeksv ligi 40 aasta järele võõrsil, on vaba Ameerika polütibs tunda nagu õhupuhastust. Praeguse valitsuse julge hoiak Vene terrori vastu annab meilegi: uusi võimalusi tähelepanu juhtida vägivallale, mis hävitab meie rahvast kodumaal. On saabunud parim aeg tc sta häält koos lätlaste jä leedulastegji, et meie ko-dumaadel paisuks ikka enam lootus seoses poola tööliste vastupariu-lüku-misega, lootus, mis omal ajal Ungari ülestõusu verise mahasurumise järele haihtus. " Peatugem hetkeks ja mõtelgem poola tööliste vabadusliikumisele, ihis jätkub paavsti moraalsel toetusel isegi sõjalise surve all; mõtelgem vene agressiooni ummikusse-jooks-miseje Afganistanis, mõtelgem PLO terroristide purustamisele Lübanor nis (incl. vene baasid, kahurid, lennukid), mis kõik sündis Moskva abitul pealtvaatamisel. Seepärast ora kõik ikestalud rahvad tõusmas, erit? USÄ-s, uue energilise valitsuse sümpaatia kaitse all, intensiivsele võitlusele vabaduse eest. Ja see võitlus on nihkumas ikka enam noorte kätesse, sest neil on sõpru ja poolehoidu asukohamaades. Selleks peab usk ja palve iihendan^a meid leplikule koostöö^ le omavahel ja kõigi ikestatud rahvaste vahel. Noorte ülestõus on paisumas ja levimas. Ja pühakoda on parim paik, kus võime unustada isikliku väikluse ja astuda välja oma egoistlikust minast. ICiriküs riieie õnnistaja lõpmatuse ja igaviku palge ees oleme kõik võrdsed vennad ja sõbrad palves. •. ALEKSANDER ERS %e oli kenakesti tõhus ja suures osas ka tõele vastav jut^, mille aktusekõnena pidas maha >Seedriorul Viiendail Põhja-Ameerika Sõlamees-te suvepäevadel Raimimd Piirvee.. Kas saab keegi tõemeelne eestlane vastu vaielda, et eesti Vanaemal ja Vanaisal paguluses ori enamasti kiigutada lapselapsed, kes ei saa aru kiigutaja keelest ja vastunidi? Või sellele, et eesti kirjandus mitte abult kiratseb, vaid on kohati sügava põlu all^ näit. ka ühe osa Toronto akadeemilise eesti seltskonna juures? Sellest, et on aeg lõpetada kiidan-tänan paipoisiujümine pugemise see-bivähus Ottawas ja neegrilinnas Washingtonis, on olnud meie ajakirjanduses siin-seal mõnikord vihjaMi" si kõnet,' ./• piirvee kinnitas, et vabadust nõutakse löögivalmis .msiikaiga jä mitte pugemispalvetega, . vaid laskevalmis püssiga, heitevalmis Jkäšiigranäadiga ja resümeeris, 'et seda saavat teha rahvas kodumaal ;ja „meie paljuTcõ-nelnud nn. vabadusvõitlus paguluses on enesepete". ' ; OVER 50 YiEÄRSQF GMMLESANB SERVICE WAN Müük ja rentimine Äris 291-5054 Kodus 423-5716 II; 5Ö0Q Sheppard Ave. E., Scarböro^^ 958 Broadview Ave., Toronto, ühenduses on •Tõ Siin läks ehk kõnelejal iõogalcerä. käes natuke sassi, kuna ta ise ütles,- et „eestlastel on ainult üks isamaa". Aga see on ju jumala tõsi! Ja kui'see on tõsi, kas ei ole siis tõsi ka see, et on- üksainus eesti rahvas rõõmus ja mures, ülesannetes ja kohustustes, ja iikšairiiis^ nende 'võitlemise 'eesmärk?' Kuidas ;peäksime siis panema kõik lootused ainult rahvale' kodumaal ja langema edasi sellel lastelaste kurval teel — ilma näota "jä ilma teota? Küsimus, ei seisa mitte pagiiläs-eestlaskonria võimetuses, vaid antagu mulle andeks tõe lausa väljaütlemine! — pagulaskönda vallutada, kippuvas tõusikluses. Jah — t õ u s i k l u s e s ! Tõusiklus-viib meid maailmarändudele ja toksustele, millest ei ole kasu ašjaosal ise] endal ega raiival. 'Tõusiklus viib; vaimsele loidusele ja kxievusele.; Just sellest peale,, millal meid hakkasid ilmnema tõusikluse: kurvad märgid, algas ka meie kirjanduse kiratsemine ja puu-telgedega võõrkeelel koduseski elus hammastemurdmine. Aktusekõneleja väide, et vabadus^ võitlust teostätaikse püssiga, käsigi-a-' naatidega jne., on paikapidav ainult osaliselt. PLO katsetas, ja katsetab: .:edasi - - õnnetuseks endale ja maailmale spni ja tulevikus. Iirimaal ei ole asi par^. Ja meil, ka võitleja-teühingute meestel, ei ole püsse ega •käsigranaate .parajasti^k Poola rahval ehk oleks ja on: aga — iHaasi(HTtalajal, õig;el ajäli^'^^^^ ;:LÄKiTüs:,:':^;:' .1958. aastal .ilmus, 36 pagulaskirjaniku allkirjaga (neist on 12 vahepeal surnud, kuid 5-^ elab praegu Kaiia-das): läkitus, millest tähaiks meenutada mõnda ioiku. ^ Sealt loeme: ,;RälTya üldsuse meel seisab põlist kantsina... Vabades maades asuvate eestlaste, ramgeks kohuseks on jä'lsida neid m:uudatusi, mis vahelduvad okupatsioonid eesti ellu on kraavitanud; täita omapoolse panusega tiihikuidia lünki, et ei pu^ nineks kontinuiteet vabaduseaegsete saavutustega ega katköks traditsioonide ahel, mis läbistab terviikkist — tagavana meie vaimuelu. Silmapaistvamaid lakestyam^^ monumente on isale kultuurrahivale tema kirjandus: Kuid just kirjandusliku 1^ on türanniline diktatuurivõim asetanud julmad mõtte- ja sõnatapakirve langetajad ,. Ja nii langeb maapaos viibivaile kirjanikele määratud ülesanne: päästa meiekirjandüš: panetumise ohust, hoida kõrgel ta tase ja arendada seda edasi... Aga kirjanik ei kirjuta toaseinte jaoks. 'N^m orkester ei saa kõlada õhuta ruumis, nii ei saa kirjandus sõnastuda 'ja esineda eraK dumuses. Ta vajab moodsa trükitehnika rakendust ja leviku kanaleid. Neid saab talle arvukas lugejaskond anda. . Iga eestlane vabas maailmas on oma kodumaa ees vastutav.... Tema primaarsete kohustuste hulka kuulub ka «leie kirjanduse nmg kirjastuste kandejõu tagamine." Nõnda loeme sellelt koltunud lehelt, millega tookord meie pagulas-kirjanikkond saatis julgustavad tervitused sünnimaale ja kodurahvale, meenutades ühtaegu, et eestlase vabadusvõitlus Vabadussõja näol ei olnuks edukas, kui. see poleks võideldud juba kirjasõna sõdurite poolt ette. • :: :''^'.^-;'V..„,: : MITTE AlfmTI^^ Meie hindame kõrgelt paljuand-nud sõjameeste ühingiiisse koondumist, kuid me teame ometi ka seda, et nad ei saa võidelda praegu ei püssiga ega käsigranaadiga. Milles- siis seisab ja saab. seista nende mehiste eesti poegade võitlus? ' - Katsed ihuda haljaks nieil praegu ainukesena kasutada olevat relva;-- kultuuri- ja keelemõõka — korporatsioonide ja akadeemiliste seltside kaudu ei andnud: soovitud tulemust. Ka sinna on ajanud onia juured tõusikluse nauditsev lodevus. Aga ei ole õige, kui sõjamehed tunnistavad vabadusvõitluse maapaos eneseTJetteks esa katsu näiteks aidata raadata ra da ka lõtvadele haritlastele. Miks ei „01esiae omavahelises tapluses üksteisele hingekella löönud... Nurga taga paugutatakse... Meie maja põleb, aga kanname sõelaga vett. Maja põleb tuhaks — parem põlegu kui järele anname! Suren ise ja eestlus : minuga! Mina olen see õige ja ainuke eestlane!.. . Meie noori segab, et need vaneinad tegelased, kelle käes iihiskönna kukkur bn, ei taha tunnistada kodumaa eestlaste kultuuri saavutud . 4 . Neile on täht| sam poUitika loii eestlus või eestluse säilitamine. Mad keelavad kodia- ,.maale^'mineku"' .\: • Neid mõtteid avaldas endine kooliõpetaja Tiina Hansen 18;/ septembril Londonis, Ont. peetud Nõupäeval kõneledes eesti kodu vaimsest palgest. ,: • :•..••:•.:., Referent ütles, et >,5Mate aastate algul me keelasime oma ametlikkude valitud esindajate kaudu kirjavahetuse Eestiga. See resolutsioon kõlab mul praegugi veel kõrvus. Siis tuli järgmine söövitus: Eestisse pakke ei ole soo-vitav saata. See rikastab vaenlast. Sellele- järgnes veel resolutsioon ähvardusega — Eestisse ^ minna ei tohi! Eestlastega kodumaalt saabunutega suhtlemine on äraandmine! Heideti välja akadee- • milistest organisatsioonidest nöori, kes. läksid oma sünnimaad külastama või vanavanemaid, kes Siberist olid naasnud..." Kõneleja küsis, mis 'oleks: jühtu-^ nud' kui me poleiks ühelegi kirjale vastanud; kui me ppleiks üles otsinud. oma vanemaid, õdesid, vendi ja sõpru; kui me poleks pakke saatnud; kui me poleksr kellelelgi oma kodu avanud ja kui keegi poleks Eestisse läinud. :Ta leidis, et noorte kodumaal käimine on neile positiivselt mõju-mid ning et meie;'siiinsete noorte päästniiseks ümberrahvustamise väs-tu tuleb midap teha. Vanad- üle 60 jätku oma ühiskonna juhipositsioonid iära.Nooreniad oskavad asju ajada paremini. " . ; K U | . T l J m . O N . F U H Ä § Tiina Hansen, kes oli oma väited illes ehitanud mitnEiesugustele ajaloolistele ja põgenik-eestlaste elu vaatlustele, leidis oma referaadi alustades-,, et üM-eeisti; kultudis on^-meie-kb-dumaad vallutanud sakslaste ja ve^- nelaste mõjutusi, kuid kodukultuur on puhas. Need väärtused ja tõekspidamised on meilevpõlvesit põlveni edasi antud. j* > „Meie ei olnud vaesed. Meie arusaamise järele on vaesM vaid need, kellel tervis vilets... Meie. esivanemate elufilosoofiast tuijneme väljendeid nagu uhkus ajab upakile ja nõrkus ajab käpakile.:. . M e i d : on koos hoidnud tugev hõiimu' ja ühtekuuluvuse tunne ning selle vägevamaks sisejõuks on vaikne, kuid vankumatu armastus om4 ümbritseva looduse ja üheväärse, hõimu ja üle kõige oma kalli kodu: vastu." Meie hõimlased, liivlased ja ingerrased dn siiski kadunud rahvastena. Tiina Hansen leidis, et paljud meie haritlasedläksid enne Esimest maailmasõda võõraid teenima, kuid kaks — Jaan Tõnisson ja Konstantin Päts jäid meie oma rahva ees! võitlema. Ta Iddis, et paljud meie siinsed: haritlased teenivad ka ainult võõraid ja noored on eemale jäänud: rahvuslikust tegevusest. Selleks oleme ise ka palju põhjusi andnud. Psühhiaater Arvo A. Sauksi andis oma referaadis kriteeriumi' kõikide elunähete ja emotsionaalsete ,teguri- EI.•::•:•?•.:,•'::: , MINGIT; KOMPROMISSI KOMMUNISTIDiEGÄ K. Päts — 1918 aii»ttiiiiiiiiiiiitiiiiiiüiiewi{»^iiii99# haarata;just neis karastatud võitlejate distsipUneeritud ühinguis.rahva vaimse ülestöötamise vahe teras ja panda kirjandus leyimä, tihendama ja:- looma? Siis tõuseb tuleasemelt ka uus looming, kui talle on toodud õhku. Siis oleme täitnud oma osa eesti rahva ühises peres, oleme tõendanud oma väärtust teistele ja viinud võitlust edasi. : Ei ole mehine olla nördinud kõrvalseisja ja seda õigustades lükata kogu ülesanne vaimu-raudades rahvale kodumaal. Oleme ka teos üks osa oma rahvast, kasutades meil olevaid hoopis avaramaid ja: palju täherida vamaid võimalusi. :Kui sünnib see tegu, ärkab ehk ka keskmine põlvkond tema kaduvusse kulgeval teel ning tulevasel yanä-emal- vanaisarei tule kiigutada enam. umbkeelset last, kellel pole kuski näidata ei isamaani ega oma: raiuvastr te ja mõistmiseks hällist ki^ijäis-kasvanu eani, i Kokkuvõttes ütles ta, et harmoonilise arengu aluseks on vanemate va-, heline armastus ja . üksmeel koos külaldase eluküpsusega, mis neil võimaldab oma tundeid ja tundeavaldusi otseselt ja mõõdukalt väljendada^ laste küsimustele 'positiivselt reägee-rida ja sugupõlvede vahet hoida selgetes piirides. Omavaheline tihe informatsiooni vahetamine ja kokku-, lepete saavutamine võimaldab neil-oma väikelapse suurenevast aktiivsusest ja vähesest endakontrollist tulenevate probleemidega hakkama saada, oma kontrolli lapse üle mõõ- : di^ates piirides pidada ja lapse ko-.' hanemisvõimet mitte üle. hinnata. Tähelepanelikud ja oma laste heaolule mõtlevad vanemad leiavad mooduseid kuidas kodu- harmoonilist õhkkonda saab säilitada ja lapsi kannatlikult suunata igapäevase tõsielu eraldamisde lapse mõtteis olevaist kujutelmadest, j Koolieasse jõudnud lapsed vajavad vanemate^ mõõdukate: lootuste õlgadele asetamist, et neis areneks vastutustunne, usinus ja töökus. Murdeea lapsed vajavad vanemate abi> et endisse kasvatada vastutustunnet iseenda ja oma seksuaalse : käitumise suhtes. Nad vajavad kinnitusi oma seltskondliku seisundi ja väärtuse suhtes ja vanemate kinnitusi, et nad tunnevad uhkust ja imetr lust nende saavutuste üle ja usaldavad neid. : Noorukid ön vanemate tõeliseks tuleprooviks. Nende nõudeid ja väärtusi hakatakse noorukite poolt järele ' proovima ja hindama.'Noort havad iseendile toestada, et nad ei vaja enam oma vanemate otsuste, arvamuste, ja õpetuste tuge, vaid ela-, mist iseendia ideaalide ja aadete ko-' hašelt.^ Samaaegselt nad tunnevad, et omal käel elades satuks nad õige pea raskustesse. Vanemate ülesandeks jääb lapsepõlve kitsenduste Icõgastamitie Aetavalt: s kuj palju on nooruk oma sisemisse minasse on^aks võtnud neid piire või kitsendusi, mille abil ta on suuteline end ise juhtima ilma vanemate järelevalveta. Paljud noorukite ja vanemate-vaheiised' pahandused on vaid nöorukeis toimuva sisemise heitliüse pBimapealseks avalduseks. / Vanematelt nõuab see erilist intellektuaalset ja tundmuselamuslikku teadlikkust ja .arusaamist, et: taluda nooruki käitumise iseärasusi" ja nende liigset, vahest irratsionaalset kriitikat., ja järjekindlusetust.' Üheks noorpõlvest lahkumise tähiseks on noormehe ja neiu soov uut perekonda luua, mis agat ei sõltu nende vanematest. Nad tunnevad oma vanemaid kui isikuid, kelledel perekondlike kohustuste kõrval on oma isiklik elu, tegevused, veä<i ja'nõrkü-sed. . .:•",•.;..;•;: D I S K Ü S S I C K ) M : / : V : f - Esitatud ,ette'kannete järele • asus diskussiooni moderaatöri kohale To-ronto Kõrgema ^Kunstikooli õppejõud Vello Hubel. Ta ise nägi eesti ühiskonda kui meie ema ja et selle . eiTiä lapsed, eestlased, 'on ^siiski erinevate eestluse määradega ühest sajani. Ta öli oma abikaasaga olnud skautide-gaidide suurlaagri köögis iiing seal laagris veendunud^ [ et skautlik liikumine on meie noortele ,,chailenge". (Koosolijad arvasid; et selle eestikeelne vaste ori ,,väljakutse'').. Noored vajavad sõpriist ja isetegevuslike rühmituste, loomist sellel alusel. Kui diskussioonipall osavõtjate 'keskele sai, leidis meie tuntud võitlejate iihingute liikumise juht Au-gust Jurs,: et ^ahjuks Tiina Hansen ei andnud oma ettekandes meile mingeid: praktilisi näpunäiteid vaid ainult kriitikat. Eestis pioneeride laagris .käimist vabast maailmast ei saa kuidagi õigeks, pidada. Oleme siia tulnud poliitiliste põgenikena, ja sellepärast läbikäimist Nõukogude, Eesti võimudega tuleb pidurdada. Kommunistid ei saa olla meie sõbrad. Härnald Toomsalu leidis ka, et hea oleks kui noored asju ^jaks, kuid Hamiltonis ;on Eesti Selts nooremaie käes ja koosolekuid enam ei korraldata. Noortele tuleb siiski aega anda, et nad mõistma hakkaksid, et vaile-mate kriitika pole paha:tahtlik; Paul Rohunurm ar^as, et vanad peavad ikkagi ühiskondlikku vankrit vedama, et see kraavi ei läheks. ^ Nelli Hubel vaatles kasvatusmure-seisukohalt ja et selleks tÖ^ks peab võtma aega. On vaja armas tust ja hoolitsust. : ' : ' ^Dr. Endel Aru ja leidis, et oleme jõudnud ajajärku, et ei teagi eriam kes eestlane on.- Eestis käimisel on oma positiivsed küljed ja Eestis käijatele ei tohi näidata näpuga. EKN peaks süt inimdsi Eestisse saatma oma kuluga, et need õigeid järeldusi võiksid teha sealsetele elu-nähetele. Eestlased panevad siin ka Murdvarguse ja tulekahju häireseadeldiste sissepanek. Tasuta hindamine * Tel 261-7698 o li M. LATER & CO. ITD Insüranie Brokers M82Bathura^^ Toronto M5P 3H1 T«l J 653.781j JR 6S3.7816 0 Sl • J' tj t' n • 1. n T •/. J] j' • a '••^ li 1 V ^^Mele maja . ( Algus lk. 2) 18 liiga palju aega pidudele. 153-st kuulutusest möödunud aasta ajalehtede . esikülgedel olid rõhuvas enamuses peod tantsuga. 64-st eest lascst ülikooli õppejõust Kanadas on vaid väga üksikAid humanitaar-ala eriteadlased. Vajaksime rohkem selliseid inimesi. Väide,-nagu oleks eesti õppevahenditest puudus, pole õige. Tal on Tartu Instituudis Torontos helilindid eesti keele õppimiseks ja ka õpperaamatuid. Hei liin Iide avastamine eesti keele õppimiseks tuli kõikidele üllatusena, mis .näitab, et meie organisatsioonid tegutsevad isoleeritult. VANAD AJAST MAHA JÄÄNUD ' Gaidi tegelane pr. Varangu Niagara Falls'ist leidis, et meie ühiskonnal on kõik asjad olemas, mis vajalikud eesti kasvatustöös ja isetegevuses. Meil on oma koolid,, laste suvekodud, noor t eorgan i sa t s ioon id, mctsaüli-kool jne.. Kodudes on ainult eesti vaim võnkuma löönud. Ta leidis ka, et noored tahavad juhtivält eesti tegevusele kaasa lüüa, kuid vajavad selleks vanemate heatahtlikku abi ja toetust. : \ R.. Kreem küsis kas ei; peaks me tõde otsima vanarahva tarkusest: .iVirgäl .emal; laisael lapsed J a lai,sal: : ernal virgad lapsed." S.o. kas,vanad ele teinud, ja vastu- Vanad raa-, kuid ei ole liiga palju oiria las et see neis ükskõiksust reaktsioone on tekitanud, givad kõrgetest põhimõte test, noored tahavad midagi lõbusamat ja neile huvikphasemat teha. Jälgides liht Balti ^võistlust Clcvclandis, oli staadioni tHbuuni! eesti noorte hulgas ainult inglise keel. Kui aga lät- ; , lastega maavõistluseks lahti läks, oli seal korraga tugev eesti keel. Neid kõiki ühendas tugev patriotismitunne. Keegi ei sundinud neid selleks. Kreem rõhutas ka, et praegu on meil nii palju organisatsioone, kes aktiivseid noori oma poole kisuvad. Nii pulveriseeritakse noored pisi-gruppideks. See nõrgestab. Tulevi- I ku eesti ühiskonnas kui vanad läinud, ei saa olla nii palju organisatsioone . Sel le päras t t u I eks meil juba nüüd hakata arutama mis on oluline ja mis mitte. I Rain Rebas Göteborgist leidis, et ; i nooremal generatsioonil on suurem i ]vvaliteeditunne, Noored on uutel .asukohamaadel haridu.se sa.-.nud. Teadused on kiiresti edasi arenenud ja vanad on jäänud oma teadn^istcga noortest maha. Sellepärast ei saa ; nooremad vanematele enam Hui autoriteetidele vaadata. ,E.V. aa.4tapäe-va de kõnedega on vanad nooremad ka aktusesaalidest välja :kõnelnud. ,:f,;EESTI ON.'VANGLA" ' ' , : / ^ Tiina Hansen vastas nüüd tema ct- : tekande kohta käivale kriitikale ja leidis, et Eesti on.vangla ja meie oma inirjiestCvvanglas külastamist ei tohi kuidagi kritiseerida; Ka N. Ecsr tist siin vabas maailmas käivad eestlased ei saa endid vabalt väljendada. Peame seda olukorda mõistma. Ly-dia Malolepsi leidis, et olles va )ad inimesed, kes meid üldse käskida ja keelata saab. ' pr. A. Sauks rõhutas veel rituaalide ja traditsioonide edasikandmise tähtsust. Organisatsioonide juhatustes peaksid olema noored ja vanad kõrvuti ning ingliskeelsete eestlaste jaoks tuleks luua tcgutsemisvõima- ^ lusi. Vello Hubel võttis siis arvamused kokku ja 'lisas omi. Teatagu eesti keskused oma probleemidest temale kui Eesti Liit Kanadas esimehele. On ju liidu juhatus eesti seltside esindajate endi poolt valitud. Suhtlemises Eestiga tuleb ikkagi olla ettevaatlik, sest KGB töötab eestluse ja eestlaste vabaduspüüdluste hävitamiseks. ' Noored ei ole õieti tajunud vaba • Eesti mõtet. Eesti vanemad ja vanavanemad saavad kõige paremini oma eeskujuga noori suunata. Kuna ak- ' liivsed noored on oma mitmekülgse : tegevusega pinge all, tuleb eestluse viljelemine teha naudinguks.
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, October 7, 1982 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1982-10-07 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E821007 |
Description
Title | 1982-10-07-02 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | ei urm».», «.«.^ BS^^''»^ B.p <^ Esf@iibii Publish^d by Estonian Publishing Co, Toronto Ltd;, Estonian House, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Ganada. 1 M4K2R6 — Tel. 466-0951 Toimkajad ? H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New I Yorigis|B. Parming, 473 Luhmann Dr., Mew Milford, N.J., USA. Tel: (201) 262-0773. „MEIE ELU" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas. Asut. A. Weileri algatusel !950. „Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Canada— Tel. 4664)951. Tellimiste ja kuulutuste yastuvõtmin^ igal tööp. kl. 9 hm. ~5 p.l.V esmasp. ja neljap. kl. 9 „MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas 1: a. f 34>0O; 6 k. ^ MlSm, 3 k. 113.00;JLJSÄ-sse — 1 a. 137.00, 6 k. 120.00,3 k. 114:00; Ülemeremaädesse: l a . ; |42.00, ,6 k. I21.0Ö, 3. k. iüM l^iripostilisa Kanadas: 1 a. $23.40, 6 k; |1 i" 70. Ki- : rin ja õhupostnisa USÄ-sse: 1 a. 126.00^ 6 k. 1^ postilisa iilemeremaadesse:^^ Üksiknumber—.öS?^. : -; Kuülutusl|innad:l"tolllühel veerul: esiküljel^^ $4.50, kuulutuste küljel W^^^ ^ ,^€ie'E!u" nr. # (1701) 1932 Ä i e Elu" nr. 40 (1701) 1982 PÕLEB, AGA õiLAGÄ wn^ ! iei Arvo Sauksi r i^õupäeval Londonis 0!!lllllll!lillllillllillllilllllllllllllliillllillllllli)llllilllllll^ Iisraeli sissetung Üibanoiii oli jõuline ja võidukas. Kuid see võidu-kus oli Iisraelile moraalne kaotus. See oli sissetilng võõrale maale kõige hoolimatu^ ja halastamatusega. Selles Jadmiiieerus Lääne-Beiruti okupeeriminel Iisraeli vägede ja nji; Kristlike miilitsaüksustie sis-selasknüne kahte palestiinlastel^ risse> kus algas kaitsetute põgenike verine tapmiii^ sissejäänud PLO arvatavate jõultude väljapuhastamise ettekäändel; Automaatrelvade tule-ga hukati sädijinded (võib olla rohkem) mehi, naisi ja lapsi. Bulldose-ritega künti maatasa ka elamud, et matta hukatud rusude alla. Vastutus oli Iisraelil, kui bkupee- Hjal jä loodetud korrähoidjal. Iisrael 4 saa ^dpuhtaks^^^^ ellest veretööst Kähe? põgenikelaagris. Kogu maalhn oli nägijaks ja kuuljaks. Ka lisraeii lephiglane ja rel- Vastaja USA. Tulemuseks oli USA presidendi tugevaim kriitika Iisraelile ja UN-i hukkamõistev resolutsioon Iisraelile ja sellega ühines see- /kord kaUSÄ.,- v/;V..,. • USA president nõudis Iisraeli vägede kohest lahkumist Beirutisti Kuid president asus ka seisukohale, ~ et liprfiel peab vabastama h.n. Gasa maaribja ja Jordani läänekalda pales-tiinlas| e tuleviku asustusmaana. Kuid; just nende maa-alade endale kindlustamise sihiga oli Iisrael läi- Aud võitlusse.[Paistab nii, et tule-musedi on otse vastupidised: pales«' tiinlasie nähtavaks paigutuseks oma autonoomiaga on just aiad, milliseid Iisrael püüdis endale khidlustada. Palestiina rahva territoriaalne paigutus ja iseseisvuse küsimus on Iisraeli sissetungiga kerkinud teravamalt tulipunkti. Palestiina võitlus- Jbrigaadid ja PLO juht Arafat on leidnud osalise sümpaatia ja tunnustuse, olles vastu võetud Itaalia peamüiis!- ri ja paavsti poolt Vatikanis. Arafat on senisest enam võiinud teiste araabia maade poolehoiu. Palestiina küsimus kerkib silmapaistvamalt esile ja Iisraelil tuleb paratamatult pales. tiinlastega ühise laua taha istuda. Iisrael on teeninud ka USA pahameele^ ja isegi USA juudid ei ole enam frontaalselt Iisraeli praeguste piiüdluste taga; , Mljia positiivselt saab siis Iisraeliga juhtuda? Ainsaks pöördepunktiks saab olla praeguse Iisraeli valitsuse tagandamine koos peaministriga ja liberaalsema valitsuse võimule kut-sumis0ga jaet Iisrael otsib ühendust teiste araabia maadega, jällekordselt ka Egiptusega. Et Iisrael suudab näidata omai soovi rahulikuks ko-eksis-tentsiks teda ümbritsevate maadega. • Ja:et- Iisrael on valmis Palestiina M-;' . sjmuši lähendama. '• Iisrael praeguses olukorras on maailmarahu ohustav. Nõukogude Liit ori Liibanoni konfliktis seisnud peagu vaikivas olukorras oma teiste probleemide tõttu. Kuid see ei tarvitse kesta nii, ja kui Moskva võtab agressiivsemat hoiakut, jääb küsimuseks, kes jääb Iisraeli välja lunastama? Ükski ei soovi Iisraeli kadu, sest süš kerkib uuesti küsimus 3,8 miljoni juudi paigutänüne, mida ei taha keegi./ Juutide ajalugu on täis hävitust ja verevalamist alates Egiptusest IsA-kumisega ja läbi Vana testamendi, aegade, kakstuhat aastat tagasi kaotasid juudid oma kodumaa umbes Iisraeli praeguses asukohas ja ümb-iriases. Juute on taga kiusatud TsaarS-Venemaal, Poolas ja mujal. Hilleri reshiim tegi juutide hulgas oma barbaarsema hävit|ise. Kuid nüüd on Iisrael süüdistatud mitmes sõjas naabrite vastu jä viimases veretOös[ Liibanonis ja kõos^ töös põgenikelaagrite hävitamisega. Iisrael ei ole |tahtnud parem olla kui Vana, Testamendi aegadel. Iisrael on teistele peale tunginud relva ja tulega ja häviti^gä. Ta teeb teistele seda, mida ta teistele andeks ei anna. Ta kannab kättemaksu teiste tegudes aja algusest kuni aja lõpuni. Tema juures ei aegu midagi, kä see mitte, mis teiste rahvaste seaduste järgi aegub. ^ Keegi ei saa muuta juutide teiiipe-ramenti ega iseloomuomadusi. Kuid juudid saavad iseend ümber kasvatada koostööks teiste rahvastega ja respekteerima teisi rahvaid. Selle ümberkasvatuse põhimotiiviks peab saama, et juudid ei ole äüius Jumala poolt valitud rahvas, vajd vaültud rahvad on palju. Praktiliselt tähendab !äee seda, et kõik rahvad oh valir tud rahvad ja sellisena tuleb neid respekteerida. Juute pole iikski teine rahvas suutnud üldmoraali alustele viia. Seepärast jääb seal ainult üks võiihalus: Iisrael ja juudid peavad end ise ümber Ijasvatama kooseluks teistega; A Eesti pagulastele vabas maailmas on suabunud juba 38. kodumaata sügis. See tundub , uskumatuna; kui meenutame 1944. a. veriseid sündmusi, mil põgienikevoore saatsid kuulirahe ja mürsud, pisarad ja palved, ahastus ja viha. See kõik oli ainult üks eesti ajaloo j^atastroofe, millistest meie rahva minevik on olnud tulvil. Kuid äiigem unustlagem — igale suurele kannatusele on järgnenud uskumatu ülesehitus ja visa löö ajalugu. Seetõttu on ka imesid sündinud meie kannatuste ajalcos, milles suurimad ori meie oma Eesti Vabariik ja oma Tartu Dlikoöl. Sa-mai põhjusel oleriie suutnud tänüii säiiltäda oma usku eestlusesse nii võõrsil kui ka Kodu-Ees^s võõra vsurve'all. • • ••. • Sügavas südames peame tunnistama, et ristiusk on alati olnud eesti' rahvusluse suur ja kustumatu jõuallikas, mis avaldub unustamatult meie rahvushümni palves — Su üle Jumal valvaku..i Seda ristiusu ja rahvusluse sidet ei suuda üleski võini purustada. Ja ükskord pääseb Jumala õigus maksvusele nii, nagu Kristuse vaimulik riik on jäänud püsima lugematute türanniate varemeil. Ka vene veripunane terrori-rezhiim ei, kesta igavesti. Meie pääs vabadusse oli Jumala imetegu, sa- \muti nagu oli juudi rahva exodüs Egiptuse vangipõlvest. Meiegi tulime punasest merest läbi, mis oli verega värvitud ja mille nhneks oH Balti • meri.>•.',• ' \.-?:' Nüüd lõpeksv ligi 40 aasta järele võõrsil, on vaba Ameerika polütibs tunda nagu õhupuhastust. Praeguse valitsuse julge hoiak Vene terrori vastu annab meilegi: uusi võimalusi tähelepanu juhtida vägivallale, mis hävitab meie rahvast kodumaal. On saabunud parim aeg tc sta häält koos lätlaste jä leedulastegji, et meie ko-dumaadel paisuks ikka enam lootus seoses poola tööliste vastupariu-lüku-misega, lootus, mis omal ajal Ungari ülestõusu verise mahasurumise järele haihtus. " Peatugem hetkeks ja mõtelgem poola tööliste vabadusliikumisele, ihis jätkub paavsti moraalsel toetusel isegi sõjalise surve all; mõtelgem vene agressiooni ummikusse-jooks-miseje Afganistanis, mõtelgem PLO terroristide purustamisele Lübanor nis (incl. vene baasid, kahurid, lennukid), mis kõik sündis Moskva abitul pealtvaatamisel. Seepärast ora kõik ikestalud rahvad tõusmas, erit? USÄ-s, uue energilise valitsuse sümpaatia kaitse all, intensiivsele võitlusele vabaduse eest. Ja see võitlus on nihkumas ikka enam noorte kätesse, sest neil on sõpru ja poolehoidu asukohamaades. Selleks peab usk ja palve iihendan^a meid leplikule koostöö^ le omavahel ja kõigi ikestatud rahvaste vahel. Noorte ülestõus on paisumas ja levimas. Ja pühakoda on parim paik, kus võime unustada isikliku väikluse ja astuda välja oma egoistlikust minast. ICiriküs riieie õnnistaja lõpmatuse ja igaviku palge ees oleme kõik võrdsed vennad ja sõbrad palves. •. ALEKSANDER ERS %e oli kenakesti tõhus ja suures osas ka tõele vastav jut^, mille aktusekõnena pidas maha >Seedriorul Viiendail Põhja-Ameerika Sõlamees-te suvepäevadel Raimimd Piirvee.. Kas saab keegi tõemeelne eestlane vastu vaielda, et eesti Vanaemal ja Vanaisal paguluses ori enamasti kiigutada lapselapsed, kes ei saa aru kiigutaja keelest ja vastunidi? Või sellele, et eesti kirjandus mitte abult kiratseb, vaid on kohati sügava põlu all^ näit. ka ühe osa Toronto akadeemilise eesti seltskonna juures? Sellest, et on aeg lõpetada kiidan-tänan paipoisiujümine pugemise see-bivähus Ottawas ja neegrilinnas Washingtonis, on olnud meie ajakirjanduses siin-seal mõnikord vihjaMi" si kõnet,' ./• piirvee kinnitas, et vabadust nõutakse löögivalmis .msiikaiga jä mitte pugemispalvetega, . vaid laskevalmis püssiga, heitevalmis Jkäšiigranäadiga ja resümeeris, 'et seda saavat teha rahvas kodumaal ;ja „meie paljuTcõ-nelnud nn. vabadusvõitlus paguluses on enesepete". ' ; OVER 50 YiEÄRSQF GMMLESANB SERVICE WAN Müük ja rentimine Äris 291-5054 Kodus 423-5716 II; 5Ö0Q Sheppard Ave. E., Scarböro^^ 958 Broadview Ave., Toronto, ühenduses on •Tõ Siin läks ehk kõnelejal iõogalcerä. käes natuke sassi, kuna ta ise ütles,- et „eestlastel on ainult üks isamaa". Aga see on ju jumala tõsi! Ja kui'see on tõsi, kas ei ole siis tõsi ka see, et on- üksainus eesti rahvas rõõmus ja mures, ülesannetes ja kohustustes, ja iikšairiiis^ nende 'võitlemise 'eesmärk?' Kuidas ;peäksime siis panema kõik lootused ainult rahvale' kodumaal ja langema edasi sellel lastelaste kurval teel — ilma näota "jä ilma teota? Küsimus, ei seisa mitte pagiiläs-eestlaskonria võimetuses, vaid antagu mulle andeks tõe lausa väljaütlemine! — pagulaskönda vallutada, kippuvas tõusikluses. Jah — t õ u s i k l u s e s ! Tõusiklus-viib meid maailmarändudele ja toksustele, millest ei ole kasu ašjaosal ise] endal ega raiival. 'Tõusiklus viib; vaimsele loidusele ja kxievusele.; Just sellest peale,, millal meid hakkasid ilmnema tõusikluse: kurvad märgid, algas ka meie kirjanduse kiratsemine ja puu-telgedega võõrkeelel koduseski elus hammastemurdmine. Aktusekõneleja väide, et vabadus^ võitlust teostätaikse püssiga, käsigi-a-' naatidega jne., on paikapidav ainult osaliselt. PLO katsetas, ja katsetab: .:edasi - - õnnetuseks endale ja maailmale spni ja tulevikus. Iirimaal ei ole asi par^. Ja meil, ka võitleja-teühingute meestel, ei ole püsse ega •käsigranaate .parajasti^k Poola rahval ehk oleks ja on: aga — iHaasi(HTtalajal, õig;el ajäli^'^^^^ ;:LÄKiTüs:,:':^;:' .1958. aastal .ilmus, 36 pagulaskirjaniku allkirjaga (neist on 12 vahepeal surnud, kuid 5-^ elab praegu Kaiia-das): läkitus, millest tähaiks meenutada mõnda ioiku. ^ Sealt loeme: ,;RälTya üldsuse meel seisab põlist kantsina... Vabades maades asuvate eestlaste, ramgeks kohuseks on jä'lsida neid m:uudatusi, mis vahelduvad okupatsioonid eesti ellu on kraavitanud; täita omapoolse panusega tiihikuidia lünki, et ei pu^ nineks kontinuiteet vabaduseaegsete saavutustega ega katköks traditsioonide ahel, mis läbistab terviikkist — tagavana meie vaimuelu. Silmapaistvamaid lakestyam^^ monumente on isale kultuurrahivale tema kirjandus: Kuid just kirjandusliku 1^ on türanniline diktatuurivõim asetanud julmad mõtte- ja sõnatapakirve langetajad ,. Ja nii langeb maapaos viibivaile kirjanikele määratud ülesanne: päästa meiekirjandüš: panetumise ohust, hoida kõrgel ta tase ja arendada seda edasi... Aga kirjanik ei kirjuta toaseinte jaoks. 'N^m orkester ei saa kõlada õhuta ruumis, nii ei saa kirjandus sõnastuda 'ja esineda eraK dumuses. Ta vajab moodsa trükitehnika rakendust ja leviku kanaleid. Neid saab talle arvukas lugejaskond anda. . Iga eestlane vabas maailmas on oma kodumaa ees vastutav.... Tema primaarsete kohustuste hulka kuulub ka «leie kirjanduse nmg kirjastuste kandejõu tagamine." Nõnda loeme sellelt koltunud lehelt, millega tookord meie pagulas-kirjanikkond saatis julgustavad tervitused sünnimaale ja kodurahvale, meenutades ühtaegu, et eestlase vabadusvõitlus Vabadussõja näol ei olnuks edukas, kui. see poleks võideldud juba kirjasõna sõdurite poolt ette. • :: :''^'.^-;'V..„,: : MITTE AlfmTI^^ Meie hindame kõrgelt paljuand-nud sõjameeste ühingiiisse koondumist, kuid me teame ometi ka seda, et nad ei saa võidelda praegu ei püssiga ega käsigranaadiga. Milles- siis seisab ja saab. seista nende mehiste eesti poegade võitlus? ' - Katsed ihuda haljaks nieil praegu ainukesena kasutada olevat relva;-- kultuuri- ja keelemõõka — korporatsioonide ja akadeemiliste seltside kaudu ei andnud: soovitud tulemust. Ka sinna on ajanud onia juured tõusikluse nauditsev lodevus. Aga ei ole õige, kui sõjamehed tunnistavad vabadusvõitluse maapaos eneseTJetteks esa katsu näiteks aidata raadata ra da ka lõtvadele haritlastele. Miks ei „01esiae omavahelises tapluses üksteisele hingekella löönud... Nurga taga paugutatakse... Meie maja põleb, aga kanname sõelaga vett. Maja põleb tuhaks — parem põlegu kui järele anname! Suren ise ja eestlus : minuga! Mina olen see õige ja ainuke eestlane!.. . Meie noori segab, et need vaneinad tegelased, kelle käes iihiskönna kukkur bn, ei taha tunnistada kodumaa eestlaste kultuuri saavutud . 4 . Neile on täht| sam poUitika loii eestlus või eestluse säilitamine. Mad keelavad kodia- ,.maale^'mineku"' .\: • Neid mõtteid avaldas endine kooliõpetaja Tiina Hansen 18;/ septembril Londonis, Ont. peetud Nõupäeval kõneledes eesti kodu vaimsest palgest. ,: • :•..••:•.:., Referent ütles, et >,5Mate aastate algul me keelasime oma ametlikkude valitud esindajate kaudu kirjavahetuse Eestiga. See resolutsioon kõlab mul praegugi veel kõrvus. Siis tuli järgmine söövitus: Eestisse pakke ei ole soo-vitav saata. See rikastab vaenlast. Sellele- järgnes veel resolutsioon ähvardusega — Eestisse ^ minna ei tohi! Eestlastega kodumaalt saabunutega suhtlemine on äraandmine! Heideti välja akadee- • milistest organisatsioonidest nöori, kes. läksid oma sünnimaad külastama või vanavanemaid, kes Siberist olid naasnud..." Kõneleja küsis, mis 'oleks: jühtu-^ nud' kui me poleiks ühelegi kirjale vastanud; kui me ppleiks üles otsinud. oma vanemaid, õdesid, vendi ja sõpru; kui me poleks pakke saatnud; kui me poleksr kellelelgi oma kodu avanud ja kui keegi poleks Eestisse läinud. :Ta leidis, et noorte kodumaal käimine on neile positiivselt mõju-mid ning et meie;'siiinsete noorte päästniiseks ümberrahvustamise väs-tu tuleb midap teha. Vanad- üle 60 jätku oma ühiskonna juhipositsioonid iära.Nooreniad oskavad asju ajada paremini. " . ; K U | . T l J m . O N . F U H Ä § Tiina Hansen, kes oli oma väited illes ehitanud mitnEiesugustele ajaloolistele ja põgenik-eestlaste elu vaatlustele, leidis oma referaadi alustades-,, et üM-eeisti; kultudis on^-meie-kb-dumaad vallutanud sakslaste ja ve^- nelaste mõjutusi, kuid kodukultuur on puhas. Need väärtused ja tõekspidamised on meilevpõlvesit põlveni edasi antud. j* > „Meie ei olnud vaesed. Meie arusaamise järele on vaesM vaid need, kellel tervis vilets... Meie. esivanemate elufilosoofiast tuijneme väljendeid nagu uhkus ajab upakile ja nõrkus ajab käpakile.:. . M e i d : on koos hoidnud tugev hõiimu' ja ühtekuuluvuse tunne ning selle vägevamaks sisejõuks on vaikne, kuid vankumatu armastus om4 ümbritseva looduse ja üheväärse, hõimu ja üle kõige oma kalli kodu: vastu." Meie hõimlased, liivlased ja ingerrased dn siiski kadunud rahvastena. Tiina Hansen leidis, et paljud meie haritlasedläksid enne Esimest maailmasõda võõraid teenima, kuid kaks — Jaan Tõnisson ja Konstantin Päts jäid meie oma rahva ees! võitlema. Ta Iddis, et paljud meie siinsed: haritlased teenivad ka ainult võõraid ja noored on eemale jäänud: rahvuslikust tegevusest. Selleks oleme ise ka palju põhjusi andnud. Psühhiaater Arvo A. Sauksi andis oma referaadis kriteeriumi' kõikide elunähete ja emotsionaalsete ,teguri- EI.•::•:•?•.:,•'::: , MINGIT; KOMPROMISSI KOMMUNISTIDiEGÄ K. Päts — 1918 aii»ttiiiiiiiiiiiitiiiiiiüiiewi{»^iiii99# haarata;just neis karastatud võitlejate distsipUneeritud ühinguis.rahva vaimse ülestöötamise vahe teras ja panda kirjandus leyimä, tihendama ja:- looma? Siis tõuseb tuleasemelt ka uus looming, kui talle on toodud õhku. Siis oleme täitnud oma osa eesti rahva ühises peres, oleme tõendanud oma väärtust teistele ja viinud võitlust edasi. : Ei ole mehine olla nördinud kõrvalseisja ja seda õigustades lükata kogu ülesanne vaimu-raudades rahvale kodumaal. Oleme ka teos üks osa oma rahvast, kasutades meil olevaid hoopis avaramaid ja: palju täherida vamaid võimalusi. :Kui sünnib see tegu, ärkab ehk ka keskmine põlvkond tema kaduvusse kulgeval teel ning tulevasel yanä-emal- vanaisarei tule kiigutada enam. umbkeelset last, kellel pole kuski näidata ei isamaani ega oma: raiuvastr te ja mõistmiseks hällist ki^ijäis-kasvanu eani, i Kokkuvõttes ütles ta, et harmoonilise arengu aluseks on vanemate va-, heline armastus ja . üksmeel koos külaldase eluküpsusega, mis neil võimaldab oma tundeid ja tundeavaldusi otseselt ja mõõdukalt väljendada^ laste küsimustele 'positiivselt reägee-rida ja sugupõlvede vahet hoida selgetes piirides. Omavaheline tihe informatsiooni vahetamine ja kokku-, lepete saavutamine võimaldab neil-oma väikelapse suurenevast aktiivsusest ja vähesest endakontrollist tulenevate probleemidega hakkama saada, oma kontrolli lapse üle mõõ- : di^ates piirides pidada ja lapse ko-.' hanemisvõimet mitte üle. hinnata. Tähelepanelikud ja oma laste heaolule mõtlevad vanemad leiavad mooduseid kuidas kodu- harmoonilist õhkkonda saab säilitada ja lapsi kannatlikult suunata igapäevase tõsielu eraldamisde lapse mõtteis olevaist kujutelmadest, j Koolieasse jõudnud lapsed vajavad vanemate^ mõõdukate: lootuste õlgadele asetamist, et neis areneks vastutustunne, usinus ja töökus. Murdeea lapsed vajavad vanemate abi> et endisse kasvatada vastutustunnet iseenda ja oma seksuaalse : käitumise suhtes. Nad vajavad kinnitusi oma seltskondliku seisundi ja väärtuse suhtes ja vanemate kinnitusi, et nad tunnevad uhkust ja imetr lust nende saavutuste üle ja usaldavad neid. : Noorukid ön vanemate tõeliseks tuleprooviks. Nende nõudeid ja väärtusi hakatakse noorukite poolt järele ' proovima ja hindama.'Noort havad iseendile toestada, et nad ei vaja enam oma vanemate otsuste, arvamuste, ja õpetuste tuge, vaid ela-, mist iseendia ideaalide ja aadete ko-' hašelt.^ Samaaegselt nad tunnevad, et omal käel elades satuks nad õige pea raskustesse. Vanemate ülesandeks jääb lapsepõlve kitsenduste Icõgastamitie Aetavalt: s kuj palju on nooruk oma sisemisse minasse on^aks võtnud neid piire või kitsendusi, mille abil ta on suuteline end ise juhtima ilma vanemate järelevalveta. Paljud noorukite ja vanemate-vaheiised' pahandused on vaid nöorukeis toimuva sisemise heitliüse pBimapealseks avalduseks. / Vanematelt nõuab see erilist intellektuaalset ja tundmuselamuslikku teadlikkust ja .arusaamist, et: taluda nooruki käitumise iseärasusi" ja nende liigset, vahest irratsionaalset kriitikat., ja järjekindlusetust.' Üheks noorpõlvest lahkumise tähiseks on noormehe ja neiu soov uut perekonda luua, mis agat ei sõltu nende vanematest. Nad tunnevad oma vanemaid kui isikuid, kelledel perekondlike kohustuste kõrval on oma isiklik elu, tegevused, veä |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-10-07-02