Meie Elu = Our life, October 7, 1982

              „Meie E l u " nr. 40 (1701) 198Ž M E L J Ä F Ä E V A L , 7. O K T O O B W L - ' T H U R S D A Y , O C T O B E R 7
il Londonis
' • . . .... iiJV -
te ja mõistmiseks- hällist kuni täis^^
kasvanu eani.
Kokkuvõttes ütles ta, et harmooni­lise
arengu aluseks on vanemate va-c-heline
armastus ja üksmeel koos
külaldasC^eluküpsusega, mis neil või­maldab
oma tundeid ja tundeavaldu- r
si otseselt ja mõõdukalt väljendada,
laste küsimustele positiivselt reagee­rida
ja sugupõlvede vahet hoida sel­getes
piirides. Omavaheline tihe in­formatsiooni
vahetamine ja kokku­lepete
saavutamine. võimaldab neil
väikelapse suurenevast aktiiv-
( susest ja vähesest endakontrollist
'tulenevate probleemidega hakkama
saada, omä' kontrolli lapse üle mõõ­dukates
piirides pidada ja lapse k'o-.'
hanemisvõimet mitte üle . hinnata.
Tähelepanelikud ja oma laste hea-
I olule mõtlevad vanemad leiavad
'mooduseid kuidas kodu {larmponi-
1 ist õhkkonda saab säilitada ja. lapsi •
kannatlikult.suunata igapäevase tõsi­elu
eraldamisele lapse mõtteis ole-
. vaist kujutelmadest.
Koolieasse jõudnud lapsed vaja­vad
vanemate mõõdukate looftuste
õlgadele asetamist, et neis areneks
• vaštutüstuiirie,: usmus ja; töökus. . -
MurdeeaJapsed^:V^^^ vanemate: :
: abi, et endisse kasvatada vastutus-!
tunnet iseenda ja oma sel^suaalse^
'käitumise suhtes. Nad vajavad kmni-,, •;
v t u s i . oma seltskondliku seisundi ja • •
väärtuse suhtes ja vanemate kinni-tusi,
et nad tunnevad uhkust ja imetr
lüst nende saavutuste üle j a usalda-.
vad neid. : :
Noorukid on vanemate tõeliseks
tuleprooviks; Nende" nõudfeid" j a A^aär- , ,
tusi hakatakse noorukite poolt järele
proovima ja hmdama. Noorukid t a -'
havad iseendile tõestada, et nad ei
vaja enam oma vanemate otsuste, ar­vamuste
ja õpetuste tuge, vaiciela-,
mist iseenda ideaalide ja aadete ko- •
haiselt. Samaaegselt nad timnevad, et .
omal käel elades i satuks nad õige
pea raskustesse. Vanemate ülesan- •
deks jääb lapsepõlve kitsenduste
Icõgastamine vastavalt; seilele ku|r:
; palju (mnoonik^^c^
nässe omaks võtnud ndd piire või
'kitsendusi, mille abil ta on suuteli- :
ne end ise juhtima ilma vanemate
järelevalveta. Paljud noorukite ja
vanemate-vahelised pahandused on
J väid noorukeis toimuva sisemise
. hefitllüse pSlnnapealseks avaidusefe.
Vanematelt nõuab see erilist intellek- •
tuaalset ja tundmuselamuslikku
teadlikkust j a arusaamist, et taluda
1 nooruki käitumise iseärasusi ja nen­de
liigset, vahest irratsionaalset krii-
• tikat ja järjekindlusetust. ;
Üheks Noorpõlvest lahkumise tähi-vj
• Seks on noormehe ja neiu soov uut '
: perekonda luua, mis aga ei sõltu nen­de!
vanematest. Nad tunnevad oma
'vanemaid kui isikuid,. kelledel pere-,
kondlike kohustuste kõrval on oma
isiklik elu, tegevused, vead ja nõrku­sed.
DISKUSSIOON
Esitatud, ettekannet^ järele asus
diskussiooni moderaatori kohale To­ronto
Kõrgema 'Kunstikooli õppe­jõud
Vello jHubel. Ta ise nägi eesti
ühiskonda kui meie ema ja et selle
ema lapsed, eestlased, on siiski eri-
: nevate eestluse määradega ühest' sa­jani.
Ta oli oma abikaasaga olnud
skautide-gaidide suuriaagri , köögis .
ning seal laagris .veendiinud, "et
skaullik liikumine on meie noortele
,.challenge". (Koosolijad .arvasid, et
selle eestikeelne vaste on „väljakut-se").
Noored vajavad sõprust ja ise­tegevuslike
rühmituste loomist sellel
alusel.
Kui diskussioonipall osavõtjate
•keskele sai, leidis meie tuntud võit­lejate
ühingute liikumise juht Au-gust
Jurs. et kahjuks Tiina Hansen
ei andnud oma ettekandes meile min­geid
praktilisi näpunäiteid vaid ai­nult
kriitikat. Eestis pioneeride laag­ris
käimist vabast maailmast ei saa '
kuidagi õigeks pidada. Oleme siia
tulnud poliitiliste põgenikena ja sel­lepärast
läbikäimist Nõukogude Ees­ti
võimudega tuleb pidurdada. Kom­munistid
ci saa olla meie sõbrad.
Härnald Toomsalu leidis ka, et hea
oleks kui noored äsju ajaks, kuid
Hamiltonis on Eesti Selts nooremate
käes ja koosolekuid enam-ei korral-
. elata. Noortele tuleb siiski aega anda.
et nad mõistma hakkaksid, et vane-mate
kriitika pole pahatahtlik.
Paul Rohunurm arvas, et vanad
peavad ikkagi ühiskondlikku vank­rit
vedama, et see kraavi ei läheks. '
Nelli Hubel vaatles kasvatusmure-
"!.^. seisukohalt ja et selleks
tööks peab võtma aega. On vaja ar-mastüst.
ja hoolitsust. ^
Dr. Endel Aruja leidis, et oleme
jõudnud ajajärku, et ei teagi^ enam •
kes eestlane on.^ Eestis ikäimisel on
•oma positiivsed küljed ja Eestis
käijatele ei tohi näidata näpuga.
EKN peaJcs s i t inimdsi Eestisse
^saatma oma kuluga, et need õigeid
järeldusi võiksid teha sealsetele elu-nähetele.
Eestlased panevad siin ka
0 0 0
Murdvarguse ja tulekahju
liäireseadeldiste sissepaneko.
Tasuta hindamine
, Tel. 261-7698 •
(Algus esiküljel)
on malevate esindaja ESTO '84 juha-iuses.
KOikIdckt klndluotuetsks
H. LATIR i
Toronto MSP 3m
Tel: 6S3.7S15 ja m-lBU
su
Pärast referaati läksid aastakoos­olekud
lahku. Mõlematel malevatel
seisid valimised ees. Gaidjuhid sidu­sid
oma lahkuvale „emale" maleva
juhile Tiia Kütt'ile toreda memme-tanu
pähe, ning lilled rinda. Kingi­tusena
on valmimisel veel tore vei-mekirst,
millest sedakorda vaid joo­nis
näha o l i ; juures tabav lugulaul'.
Tiia omakorda tänas kõM juhte 6-e
aastase hea koostöö eest.
Uus Eesti Gaidide Malev Kanadas
juhatus kujunes järgmiseks: .juhata­ja
— ngdr. Anne Mai Kaunismaa,
abi ngdr. Tiia Kütt, sekretär ngdr.
Eevi Novek, majandusjuht gdr. An­ne
Orunuk; laohoidja ngdr. Leili
Terts, hellakeste tööajajuht ngdr. Sil­vi
Verder, gaidid ngdr. Asta Piil, v.-
gdid ngdr. Mai Meret, Kotkajärve
komitees ngdr. Margot Norima.
Eesti Skautide Malev Kanadas
Stäiap kujunes järgmiseks: juhataja
— skm Egbert Runge, Staabi liik­med
masterid — Ervin Aleve, Silver
Kesk, Jaan Lepp, Mart Pedel, Gun­nar
Mitt, Enn Kiilaspea, KonSa Lee-
( Algus lk. 2) mets,. Jüri Laansoo, Bruno Lindre,
liiga palju aegaj pidudele. 153-st kuu- Arvu Oiling ja Leo Puurits.
kitudest m(!^ödunud aasta ajalehtede
esikülgedel olid rõhuvas enamuses
peod tantsuga. 64-st eestlasest üli­kooli
õppejõust Kanadas on vaid vä­ga
üksikud humanitaar-ala eriteadla­sed.
Vajaksime rohkem selliseid ini-.
mesi. Väide, nagu oleks eesti õppeva-
Eesti Skautmasterite Kanada
Koondis pidas samuti masterite üld-ja
erikoondusi. K a ^ün toimusid vaii-mised
tulemustega: juhataja — Er­mi
Soomet, liikmed — Eino Kuris,
Harald Kivi, Lia Pikkov, Evald Oder.
Kõik täismasterid.
Lennuväepoisse oma SS. aasta sünnipäevapeol Toronto Eesti Majas. Istuvad vasakult: Georg Orgusaar, Rein Rutnik, Ants Pallop, Ülo Sukk, f.eo Koff,
Guido Toming, Olev Makk^ Boris Äuksmann, Mart Pedel, Leo Keerberg, Heino Hallis, Erik Jentson, Hugo Kuivaj Aadu Raudsepp, Mart Aviste, Igor
Lupkin, Lembit Palumäe ja Öläf Talistü. Seisavad: Heii^o lippassaar, Arvi Tinits, Gunnar Saare, Arno Viira, Raimond
Lennai't Kadak, Heino Hallis, Eerik Purje, Udo Nurme, Martin Vissak, Evald Oder Arved Villem, Ralf Paevere, Eddy Lainevool, Rein Virro, Arthur
henditest puuduk, pole õige. Tal on ' Ühiskoosolekul arutati ühiseid mu- , ^ »™
Purika Jaak l i r ja Martin Paju. Istuvad lava äärel: Harry Liiv, Esper Bäida, Endel Ebrok, Ülo Kompa, Lembit Ender
Kanne)!, Endel Toomsoo, Sven Kiviväli, Ülo Pikkov, Voldemar Otskivi ja K a l ju Pada. Seisavad laval: William LeppsaaK Viktor Jaanuj
, Peeter Kallaste, Marry Meindpk, Lembit Puusepp, Kalju Jõgi, Osvald Rüütel, Mati Jaago> Rein Stamm, William Mandra, Ilma
(Järg. lk. 3)
Tartu Instituudis Torontos helilindid
eesti keele õ{)pimiseks ja ikä õppe-raamatuid,
^ . '
• Helilintide avastamine eesti .keele
õppimiseks tuli kõikidele üllatusena,
mis näitab, et meie organisatsioonid
tegutsevad isoleeritult.
^ V Ä N A D A J A S T ^ M A H A JÄÄNUD/^•
Gaiditegelanc pr. Varangu Niagara
Falls'ist leidis, et meie ühiskonnal on
Icõik asjad olemas, . mis vajalikud
: eesli kasvatustöös ja isetegevuses.
Meil on oma koolid, laste suvekodud,
noorteorganisatsioonid, metsaüli-
• kool jne,. Kodudes on ainult ee^ti
vaim võnkuma löönud! Ta leidis ka,
et noored tahavad juhtivalt eesti: te­gevusele
ikaasä lüüa, kuid vajavad
selleks vanemate lieatahllikkü abi ja
toetust. • • - •
R. Kreem küsis ikas ei peaks me
resid, kohustusi ja. eeloleva tegevus­aasta
ühiseid tegevusi, nagu: Noorte-ruumi
hooldamist Eesti Majas, noor-töajakirja
„Tulehoidja" toimeta­mist
ning Kotkajärve muresid. Eel­oleva
Maailmalaägri jaoks on hädasti
tarvis uusi pliite kööki. Praegused
on juba plahvatushädaohtlikud.
Need läheksid maksma umbes 8000
dollarit. Malevad ei suuda neid üksi
muretseda, ühiskonna^ ja üksiksõp-rade
toetus on hädavajalik, ja kind-lasti
abi ka ;ühiskonnaJt^tuleb sest
noori ei ole kunagi hätta jäetud.
Ühisüritustena viiakse sellel tege-vusperioodil
läbi orienteerumise- ja
linnamäng, . metsajõulüpüu, noorte-jumalateenistus
ja jüripäev.
Tuleval suvel toimub ka etniline
lager Kanadas kuhu saadetakse gai­dide
ja skautide esindussalgad. Nen­dele
on nõudeks, eeskujulikud skau
s, Erich Väli, üjlmar Värk, Heino
, Hans Hüva, Eero
Jõgi, Toivo Kõhe°
lik, Pcter. Laimo,.Jaaii Roosiorg, Kaljw.Entmaa,.Leo Puss,'.^;^^-ikM ja Ilmar;Sambla.
USA presidendi erivolinik Philib Habib taotleb
osaliste Valitsuste ja võimude vaheli et võõraid väeosi Liibarionist
\mlja saada. Seal a m t a t s e o l ^ ^^
PLO võitlejat ja 95,000 iisraehsõdinltlPr^^
ilabib on avaldanud lootust, et see võib teostuda lähematel näda­latel-'
.
Rammul, Raimond Rätt, Leo Kull,
Foto — Tommy Tomson
tõde otsima vanarahva tarkusest; di- ja; gaiditafkušed,' ning eeskujulik
,,Virgal emal iaišad lapsed ja^^
: emal virgad lapsed." S.p. kas vanad
ei ole liiga palju oMa lastele teinud,
et see: neis ükskõiksust ja vastu­reaktsioone
on tekitanud. Vanad rää­givad
kõrgetest põhimõtetest, kliid
noored tahavad midagi lõbusamat ja
; liHle huvikphasemat teha. Jälgides
üht Balti vojstlust Glevelandis, oli
staadioni tribüünil eesti noorte hul­gas
ainult inglise keel. Kui aga lät­lastega
maavõistluseks lahti läks, oli
seal korraga. tugev eesti keel.
Eesti, ajaloo ja:lcidtuuri>tünd^
Ette nähtudrpii ka^ liipkondade laag­rid
Kotkajärvel.
Skautidel seisab ees veel eriline ja
suur ülesapne. Nimelt toimub 1983.
aastal 4-^16. juulini rahvusyaheline
Jamboree Albertas;, Calgarys, kuhu
oodatakse 15.000 skauti üle neive
maailma. Sinna on võimalik saata
vähenialt 2 salka meie eesti skaute.
Nende' eriline ettevalmistus algab
kohe. See on suur ülesanne ja suurte
kuludega seotud, kuid malev püüab
kõiki ühendas tugev patriotismitun- poiste saatmist igati organiseerida jä
. ne. Keegi ei sundinud neid selleks.
Kreem rõhutas ka, et praegu on
meil nii palju organisatsioone, kes.
aktiivseid noori oma poole kisuvad.
N i i pulveriseeritakse noored pisi-gruppideks.
See nõrgestab. Tulevi­ku
eesli ühiskonnas kui vanad läi­nud,
.ei saa olla nii palju organisat­sioone.
Sellepärast tuleks meil juba
r.üüd hakata arutama mis on oluline
: ja mis mitte. .
Rain Rebas Göteborgist leidis, et
nooremal generatsioonil on suurem
; kvaliteeditunne. Noored on uutel
asukohamaadel hariduse saanud.
Teadused on kiiresti edasi arenenud
• ja vanad on jäänud oma teadmistega
. noortest; maha. Sellepärast ei saa
nooremad vanematele enam kui au­toriteetidele
vaadata. E.V. aastapäe­vade
kõnedega on vanad nooremad
ka aktusesaalidest välja.'kõnelnud. ,
„EEStlON VANGLA'',; - ' ^ ^
; Tiina Hansen vastas nüüd tema et­tekande
koht^ käivale kriitikale ja
leidis, et Eesti on vangla ja meie
. oma inimeste vanglas külastamist ei
• tohi kuidagi kritiseerida. K a N. Ees­tist
siin vaba's maailmas käivad eest­lased
ei saa endid vabalt väljendada.
Peame seda olukorda mõistma^ Ly­dia
Malolepsi leidis, et olles vabad
inimesed, kes meid üldse käskida ja
. keelata saab,
võinialdada. Meie ei^ saa kasutamata
jätta seda võimalust Eesti nimel väi- -
jaastümiseks. Poiste vanus on 14—17
aästarii. Jamborees on juhtkonnas :
meie Gihvelli, mehed, masterid Jäari
Lepp, Peter Kallaste Jä Enn Kiilas­pea.
v-> •
Aastakoosoleku . erikoosolekuter
a.ruta|Sid muresid ning seadsid sihte
vja sü Lindi hellakešte-hundude, skäüti-de-
saidi.de ja vgd.-všk.'juhid. - ;
Peter Kallaste juhtimisel toimus
naneldiskussioon, kuhu kuulusid:
Peter Päun'lk. Pearu Tamm, Ellen
.Valter^'Kti^ti/Lüdöig';^:^
Kaarel. Tfüüverü, Tiia Re^in :
Paio,Ingi-MaiLobrand, iMihkel "Sa­dul
iä Maimu Nõmmik.
Kui mõnede vanemate juhtide
poolt on nurisetud laa.gria}a hilisu-se
päraste augustis, siis paneel leidis
ilma ühegi erandita, • et. laagri ; aeg:
oli sobivaim, mis kunagi olnud, põh­jusil;
et ka need said laagrist osa
võtta, kes suvel töötasid. Seda näitas
ka suurim arv vanemgaide ja vanem-skaute
laagris, mis, kunagi ölhüd. Ja­hedus
.ja vihm kedagi ei seganud ja
[sooviti ka edaSj^idl laagrit samal
aial lootuses, et. siis jäjle vihma ei
saja.
Kumbki neist ei ennusta tähtae­ga,
mil LRO rahuvalvurid võiks Liir
bänonist lahkuda. See oleneb 'Liiba­noni
valitsusest, kunas ta on küllalt
tugev; et maal korda pidada ja elu
normaliseeridia. Jeruusalemas on
^avaldatud arvamist et Iisraeli väe­osad
lahkuvad Liibanonist käespleva
aasta lõpuks, kui Süüria väeosad se­dasama
teevad. v )
TERRORISTID;:; '
Liibanoni uus president, AminGe-mayel
andis ametivande parlamendi
ees ja mainis, et tema peamine ees-märk
on saada lahti võõrastest väe- .
osadest ning taastada rahu sõja läbi
raskesti kannatanud maal. Seda tea­tud
määral raskendab vasakpoolsete
alktiivsus Beirutis ja põhjapoolsetes
provintsides,: 'Nendel on rohkesti
poolehoidu Liibanonis asuvate pä-lestitnlaste
seas. üksi viimastel päe­vadel
Liibanoni sõjaväeline politsei
arreteeris Beh-utis 2000 vasaknoolset
terroristi, nende seas huik nalestiin-lasi.
Liibanonis asub 400.000. kimi
600,000 palestiina üõgenikku; Enamik
nendest ei ole Liibanon^; kodanlikud;
Vasakpoolsete terroristide tegevuse
piiramiseks SÕiaväeoolitsei pitäs
valits|asele nõudmise, et mitte Liiba­noni
^kodakondsust omavad r^ales-tiinläsed,
umbes 450.000 tuleb Liiba-^
: nonist välja saada. See nõue on: te­kitanud
erilist ärevust muslimite
seas, kuWupülestiinlased kuuluvad.
Olukord võib Icriitiliseks muutuda ja
kokkupõrged sageneda vasakpoolse-te,
muslemite ja parempoolsete,
kristliiceniülitsa üksuste vahel. : : ;
¥ÄlKE:SõJÄVÄGr;; , .
Valitsuse'sõjavägi on arvult väike­ne
— 22,000 meest ja puudüliiku väl­jaõppega:;
See ei suuda korda pida­da
ja LRO rahühoidvad väeosad pea-
; vad Liibanoni jääma pikemaks,
ajaks, kuni sealne valitsus on suut­nud
end paremini organiseerida ja
'•kc?da saab ala! hoida. Möödunud
pühapäeval üks terroristide gruppi
.'võimalik et süürtälased, ründasid
üht Israeli sõjaväe veokit ja surma­sid
7 iisraeli sõdurit. Võib arvata, et
Iisrael vastab: sellele tugeva vastu­rünnakuga
ja sõiategevus võib uues­ti
paisuda suureks. • \ ;
Iisrael samal ajal püüa'? end puh­taks
pesta palestnnlaste massilises
; mõrvamises. Iisraeli väeosa-^ ei või­nud
sellest osa j a kohalikud sõjaväe
juhid ei olnud teadlikud kristlike
falangistide kavatsustest, kui neile
anti luba palestiinlaste põgenikelaag­ritesse,
minna. .Millistel motidvidel
palesliinlasi massiliselt põgenike­laagrites
mõrvati, ; pole veel selge.
Massmõrv shokeeris kogu maailma,
kaasaarvatud juudid Iisraelis. Nad
korraldasid Tel Avivis suure, sõja­vastase
demonstratsiooni ja nõud-
'sid sõjaminister ;SharoniYlaMiumist
valitsusest. Peaminister Begin sellel^
demohstrantide nõudmisele' seni vas­tu
pole tulnud ja sõjaministrit ame-tist
vabastanud ei. ole. .
Jutustusi, novelle ja dij
Hinnad teUijaliikmeile: üksik raamat brosh. $9.50, köites |11;70.
Poölsari brosh. $53.00, köites $66.ÖÖ.~JCaanehmd^^m
brosh. $12.00, köites $16.00 •
Esindajad: A, Viirlaid, 63 Glen Davis Cres., Toronto, Ontario M4E
1X7; Estonian Publishing Co., ,iMeie E l u " 958 Broadview Ave./ Toron- -
to, Ontario, M4K 2R6^ V. Kokla, 86 Stirling Ave. NM Kitchener, Onta.\^
rio: E. Kivestu. 588 Westluke Ave., Montreal, Que. H4X 1P7; tel. 484-
0685; V. Kurm, 368 Toledo St., Thundfcr Bay, Ont.; V. Lehk, 511 Law-sön
Rd. London, O n t . i N 6 G l Y l ; W. Metski, 6 Dawn Rdi, St. Cathari-nes'Ont.
L 2 N 4M6; Mrs..L. Normet, 343 C p n o i i jŠt.: E.^ Hamilton/
O n t . X 8 L 2ei; K. Pikker, 3876 Pandora S t , N . Biürnaby,B.C.; U. Veed-ler,
47 Kent Ave., Sault Ste. Marie' Ont.; y.Spargiie^ 2313 SäniuelDri-'
ve, Ottawa, Ont. k l G 3 C 3 .
O B •>
ees
Balti Vabadusliit demonstreeris
Los Angelesis Prantsuse konsulaadi
ees, et Prantsusmaa saatis Siberi
õliiiini ehituseks masinaosi Vene­maale,
samuti ka seepärast, et õli­iiini
ehitamisel kasutatakse poliiti­lisi
vange. Demonstratsioonist and­sid
ülevaate kohalikud suuremad aja­lehed,
osalt koos pildireportaashiga,
raadiosaatjad ja kaks TV-jaama. De­monstratsioone
jätkatakse ka mujal,
näit. Bostonis, Seattles, jne.
1STOKHOLM - Rootsi õhu-ja me-revalve
oli taas allveelaeva j ähil Nä­dalavahetusel
nähti tundmatut all­veelaeva
lõunapool Stokholmi. Nagu
sõjajõud teatavad visati hoiatuseks
sügavveepomme. '
1 Teatavasti tabatrRootsi suure me­rebaasi
läheduses madalikule jooks-,
nud N. Liidu allveelaev ja hiljem on
nii Rootsi kui Soome rannavetes näh-tud
korduvalt võõraid allveelaevu.
Iga uus „MEIE ELU" teliija aitab kaav
sa sisukamale ajalehele^
programm arvati olevat huvita-
Dr. A. Sauksrõhütäs veel rituaali-, vaim,,nlid^ kaua aega nähtud ning^
de ja traditsioonide edasikandmise sooviti ka Maäilmäiäägris: sarnast
tähtsust. Organisatsioonide juhatus- huvitavat programmi. Eriti noorte
tes peaksid olema noored ja Vanad juhtide poolt nõue: Maailmalaagrist
kõrvuti ning ingliskeelsete eestlaste, ja suuriaagritest üldse osavõtja
jaoks- tuleks luua tegutsemisvõima- peab valdama eesti telt.Umbkeel-lusi.
• sus.takistab teiste tegevust. Vane-
Vello Hubel võttis siis arvamused mad peavad rohkem^rõhku panema
kokku ja lisas omi. Teatagu eesti lastele eesti keele õpetamisel,
keskused oma probleemidest temale Laupäeva õhtut pidas pastor l o ­kul
Eesti Liit Kanadas esimehele. On j nis Nõmmik palvuse koos armulaua-ju
liidu juhatus eesti seltside esinda- ga Metsakiriikus, kus uued armulaua-jate.^
endi poolt valitud. Suhtlemises, riistad esimest korda kasutusele tu-
Eesliga tuleb ikkagi olla ettevaatlik, lid.
sest KGB töötab eesihise ja eestlas- õhtul vaadati Ants Kütfi poolt
.rte vabaduspüüdluste hävitamiseks, tehtud ,,'Hõbejarve" laagri diaposi-
Noored ei ' ole õieti tajunud vaba tüve ning samal ajal tehtud video-
Eesti mõtet. Eesti vanemad ja vana- filmi.
vanemad saavad kõige paremini oma Pühapäevahommilkuse palvuse pi-eeskujuga
noori suunata. Kuna ak- das skm. Endel Ruberg.> Sellele järg-liivsed
noored on oma mitmekülgse neval ühisel koosolekul määrati
tegevusega pinge all, tuleb eestluse kindlaks ühise tegevuse kuupäevad,
MAALID Mt)ÜGlt suures valite.^
^^^^^ H^^^^
390 Princess Ave Wiilowdale
viljelemine teha n^audinguks. samuti 1983. a. Aastakoosoleku ae<^
ja koht. A / K toimub \uleval: aastal
1—2. okt.'Kotkajärvel.
Nii oli saabunud aastakoosolekute
lõpetamise tund. Noorte juhid võtsid
end Peamajas' suurde sõprusringi,
kus uued malevate juhid skm. Eg­bert
Runge ja ngdr. Anne Mai Kau­nismaa
tänasid n'^ile näidatud usal­duse
eest ning avaldasid lootust
edaspidiseks heaks koostööks. Noor-tepariament
tänas pereema Anne
;Orunuk'a kes oma abilistega kõiki
kahe päeva jooksul heade toitudega
toitis.
E.R. •
Tsentraalne asukoht 1403 Bayview Avenue (Davisvllle
Ave. kohal) the Humphrey Funeral Home - A.W. Mi.les
Chapel on kergesti juurdepääsetav kõigi peateede
kauduo kaasaarvatud 401, Don Valley & Gardlner
Expressways.
Juurdepääs T.T.C: transpordiga on võimalik Davisville
bussiga Yonge-Davisville jaamast, 1 peatus põhjapool
St. Clair'i, 1 peatus lõunapool Egiintoni.
nhrcyjmeml Ho
1403 Bayview Avenue, Toronto
• ' (at Davisville)