Meie Elu = Our life, May 14, 1981

              «Meif Elu" nr. 19 (1630) 1981
Ristiga tähendatud kohalt viiamMunud aasta 6. oiitoobrilüks "^f-^i?!^^
; Nii on joonistaja rekonstrueerinudpäästeäktsiooiüGotl^^^^^
Sügisel opereerisM rootsi ter­ritoriaalvetes
Stokholmi välisskääridepii^^^
veelaevad, milliste vastu rakendati rootsi mereväeüksusi. Heideti
kuseks allveepomme' eesmai
m
• l i l l ' Tii 11 ff
vee-
Nagu nüüd tagant järele selgub, vi-gasfati
tõenäoliselt üht allveelaeva­dest.
Jaht lõppes kagupool Gotlandi
Hoburgi rannast allveelaeva pealvee-olekusse
tulekuga — väljaspool ter-ritoriaalvesi
5. oktoobril. Momendid,
mida rootsi lennukid fotpgrafeerisid.
Kerkimiskohale kogunes kuus ida-riikide
traallaeva, millised allveelae­va
kerkimiskoha ümber moodustasid
rõnga. Samasse rõngasse kerkis veel
teine allveelaev. Lähedusse,oli tulriud
seitsmendana ka üks allveelaevade
päästelaev, mis kuulus Poolale. Ka
pinnale tulnud „tundmatud" allvee­laevad
kuulusid rootslaste hinnangul
.poo>la mereväe koosseisu. • -
.jaleht Express'en täiendab infor-
^^matsioone veel ühe Nato poolse luu-reraportiga,
mÜlest tekib mulje, et
„poola" allveelaevad tegelikult võisid
tulla Bahikumist, 'kas liäti Liepaja
(Liibävi) mereväebaasist või siis Bes-tist
Paldiski allveelaevade baasist. '
Selle raporti järgi tekkis Liepaja
sõjalaevade parandmistehäses irri-tatsioori
tööliste ja juhtkonna vahel,
kuna töölised käsutati töökohale pü­hapäeval,
5. oktoobril, mis pidi ole­ma
nende vaba päev. Töölised pro­testeerinud,
ent tulnud siiski kohale,
kuna seletati, et. abi tuleb anda ühele
allveelaevale, mis on vigastusi saa­nud
„prbvökatsiooni läbi". Töölised
saanud mulje, et allveelaeva mees­kond
on Eestist. Mis aga 5. öktoobni
tulemata jäi, oli allveelaev. Alairm
oli töölistele olnud asjatu.:
Ka rootsi poolele pii Expresseni
kuulmisel saabunud informatsioone,
mis viitasid allveelaeva päritolule
Balti baasidest.^ Nii olevat mereväe
staabile teatanud iiks Rootsis elunev
põgenik, et ta on saanud informat­siooni,
et allveelaev on vene päritolu­ga
ja meeskonnaga Eestist. Infor-maa,
tor Eestist andnud teate üle loo­tuses,
et rootslased siis, kui nad ar­vavad,
et nieeskond on Eestist, ei
tarvita allveelaeva vastu lahinguma-terjali.
Tegelikult ei ole teada ühtki
juhtu, kus vene allveelaevad oleksid
olnud mehitatud eestlastega. Kui all­veelaev
küll on platseeritud Paldiski
baasi, meeskonnad On ikkagi koos­tatud
venelastest.
Expresseh märgib, et nende Eestist
pärinevate teadete ja Liepaja-raporti
vahel ei ole allikate osas mingit si­det.
Huvitav on aga, et ka Liepajas
-on räägitud „eesti meeskonnast".
0 0
Ajaleht „Toronto Sun" ori lasknud
kahel oma kaastöölisel, ühel mustal
ja teisel valgel, selgitada/ kuivõrd
suur on värviliste diskrimineerimine
'korterite üürimisel ja töökohtade
leidmisel. Diskrimineerimine töökoh­tade
leidmisel pidi olema 10 korda
suurem kui korterite üürimisel. Kae­busi
diskrimineerimise alal oli olnud '
möödunud aastal 457. Nendest 423
töökohtade leidmise ja 34 kdrter^ite
üürimise alal. Praegu on lahendama­ta
umbes 1000 kaebust, nendest' 85%
töökohale võtmise alal.
Kui tööandja või majaomanik lei­takse
süüdi olevat siis on karistuseks
$1000 kuni $5000, vastavalt sellele kas
on tegeniist üksikisikuga või kompa­niiga.
Seda näeb ette ,,Oritano Hu-man
Rights Code". v "
Sisuliselt ei riku kunagi rahu ini­mese
nahavärv või kutsu esild õnne­tusi
töö- juures. Seda teeb inimene
selle naha sees. Eneste kaitseks töös-tiirid
ja majaomanikud peaks lask­ma
teha analüüsi selle kohta kuivõrd
hästi värvilise nahaga üürnikud täi­davad
üürilepingu tingimusi, kuidas
nad suhtuvad teistesse iniimestesse,
hoiavad rahü> puhtust ja makstavad
üüri õigel ajal. Kas nad lahkuvad
korterist salaja ilma viimast üüri:
maksmata ja millises olukorras jäe­takse
maha korter. ;
Samuti peaks laskma töösturid
koostada uurimuse selle kohta, mil­line
on nende produktsioon ja kes
põhjustavad õnnetusi tööl. Kui need
andmed on vastukaaluks kasutada
Inimõiguste Kaitse komisjonil ja
neid õieti kasutatakse^ siis paljudel
juhtudel üürnikul või töölisel tuleks
maksta kahjutasu majaomanikule
või töösturile.
Segakoor Cantate Domino, kes si­sustab
lauluga Peetri kirikus juma­lateenistusi
ja annab vaimulikke
kontserte, siirdus möödunud püha­päeval
ligi poolteiseks tunniks mä­lestuste
radadele. Vaheldusrikka sõ-nalis-
muusikalise programmi juhatas
sisse Mart Saare „0h kodumaa". Te­retulemast
ütles kuulajatele koori
esimees Nelly Lind hästisõnastatud
avasõnas, millele järgnes rohke ees­kava.-.
Koor laulis kahes koosseisus. Esi­nesid
solist Aili Vähi, trio (Erika
Kolli, Linda Tomhig, Viive Musta),
duett (Aili Vähi, Linda Koff), bari­ton
Andres Raudsepp. Sõnalises ka­vas
esines Leida Järvi. L. Koff ja Ä:
Raudsepp laulsid duetti. Kuna kuul­jate
hulgas oli helilooja U. Kasemet­sa
ema sai ta publikult aplausi koo­rilaulu
„Muhulase" esitamise puhul.
Teekond mälestuste radadel lõppes
ühislaulu ja lilledega.
Kirjutusmasinas ja peas olid soo­tuks
teised mõtted, kui postkasti il­mus
tagasi USA-st Kanadasse saade­tud
kiri. Ümbrikul korralikult kustu­tatud
uus üma väärtüsmärgita post­mark,
kuid postkontorites väljas tea­de,
et selle väärtus on 18 centi. Ja
kleeplipik märkusega: „Stamjp no
good for foreign mail". Nuta või nae­ra:
USA annab välja postmargi, mille
väärtus vastab täpselt Kanadasse
saadetava kirja tariifile, kuid ei tun­nusta
ise oma postmarki! Lugu veel
seda hullem, et alles nädal varem
saabus isegi ÜSA püridest tagasi raa­mat
suure juürdemaksunõudega, kui­gi
märgistus oli kaalule vastavalt ta­riifi
kohane. Postikpntori seletus: pa­kil
oU märgitud ,;Educational mate-rial","
aga kustki ei selgunud, et tege­mist
on raamatuga! Ligi 50 aastat on
firma kasutanud seda aadress-lipi-kut
— nüüd järsku ei kõlba! See võ­tab
vähemalt tummaks,. nagu seegi
fakt, et riiklikud asutused Washing­tonis
pn viimasel ajal ikka-rohkem ja
rohkem hakanud kasutama postpak-kide
saatmisel United Pardel Servi­ces
kiiret ja kindlat (kaasabi. Kui
minna tagasi tolle ,iEducationali"
juurde, siis ei osanud postkontori
ametinik leida enam vastust küsimu­sele,
1 kas kõik teisedki sellesse liiki
kuulavad artiklid (filmid, fotod, kä-sikirjad
jne.) tulevad märkida pakil
„raamätuna" või peab saatja muret­sema
üle 10 - templi, lüües mõnikord
isegi 4^5 säärast segapakile? KaS
kõrged riigiametnikud ei suuda pida­da
meeles lihtsat tõde, et „Educatio-nal
mäterial" vajab ainult „Special
4th class" tariifi? Vastust ei tulnud! •
Aga näit. postisaadetise kaduma mi­neku
puhul tuleb hüüd täita uus ja
endisest 3 korda suurem vorm, müli-se
sisust ükski ristiinimene aru ei
saa ja mis postikontoreist samuti ai­na
„täiendamisteks" tagastatakse.
Ei ole saladuseks korduvalt trükis-ki-
avaldatud väited, et omaaegne
ratsapost läbi teedetu maastiku ja
hädaohtude oh knrem kui tänane.
Kanadas vist nõustutakse sellega,
sest USA postiolude kirjeldamatus on
nakatanud ka Kanada. Ning kui nüüd
sügisel ÜSA-s nõutakse • uut postita-riifide
kõrgendamist(lihtkirjalt jäl^
le vähemalt 2 centi), siis ei ole.esiteks
kindel, et sdle tulemusel olud veelgi
ei halvene, ja teiseks, et see ei too
kaasa uusi streike, ka Kanadas ja
äärmist segadust rahvu&vahehses
ulatuses. Esimese klassi. suhtes pole
ju abi erasektorist loota. Seadus kee-tajat?"
„Sa jessuke, see maksab mul­le
nädala palga, kust see võtta on!"
Ja jäigi aken puhastamata, seisis vist
halli tondina, kuni maja lammutati.
See sündis N. Yorgi Eesti Maja vas­tas
üle tänava.
Või veepuudus New Yorgis, Phila­delphias,
New Jerseys ja pelawares
ning mõrvari karistustest hoopis ras­kemad
väljavaated, kui juhtud kast­ma
iillepeenart või katsud kaitsta au­tot
rooste, eest. Samal ajal ei timne
mingit veepuudust need majapidami­sed
äärelinnades, kus. veekompanii ei
ole suutnud veel ehitada torustikku
ja erakaeyud seega kasutusel. Napi
veevaruga sellistes äärelinnades, kus
veetorustikud sees, ei tohi omaabi
kaevu näol häda leevendamiseks kü-simussegi
tulla! Kas Kanada on võt­nud
ka siin naabrist eeskuju või seda?
tegemas?
Lõpuks nõuanne Kanada elektri-jõujaamadele,
kui seal ühel päeval
peaks ilmnema „energia puudus":
tehke aga.nõnda, nagu sünnib USA-s,
kus manitsetakse voolu kasutamisel
kokkuhoiule, aga kui elektrimõõtja
näitab väiksemat kasutust, siis tõst­ke
kohe hinda! Raha peab tulema ik­ka
sama palju või rohkem! Ja nõnda
on saavutatud ilus olukord, kus suud
jahvatavad ja ajalehemehed määri­vad
kohutavalt palju paberit lobaks,
mis aga sünnib, on vastupidine ja
suunatud järjest hullemale allakäi­gule.
ID
Enne suvist vaheaega Toronto Ees­ti
Aiandusklubi viimane loeng toimus
aprilli viimasel neljapäeval laudkon-na-
vestlusena teemal „Kevad ja suvi
aias". Tervislikel põhjijšel ei saanud
vestlusest osavõtta J. Luik, kes aga
oh annud nõusoleku oJctobbris loen­gu
pidamiseks.
M. Lepik vaatles suvelillede kasu­tamist
koduaias jä . ka lõikelillede
kasvatamise vajadust. Ta rõhutas
suvelillede suurt valikut ja nende
pikka õitseaega. Teisena võttis sõna
M. Joasaare muru kasvatamise j ^
korrashoiu kohta. Ta soovitas muru
mitte rullida, seda peaks aga kasvu­perioodil
kaks korda väetama. Andis
pildi umbrohtude tõrjest, kahjurite
hävitamisest ja kastmisest. J. Oinus'e
teemaks oh ,,kevadised tööd toalil-restorani
vilumus soovitav, aga mitte nõuetav. Melja-päevane
nädal kella 7.30 hm. •—4.30 p.l. Telef. 366-1205
See viib mõtted tahtmatultki ka
nn. seaduse teiste osade juurde. Omal
ajal New Yorgi südalinnas elades sai
ühel päeval isu täis šeUisest: aknast,
mis oli väljaspoolt kaetud nii paksu
tolmu- jä muu saasta korraga, et ei
näinud enam klaasist läbi ja ruum
muutus hämaraks. Kui üüriline püü­dis
aga akent puhastada, oli kojanai-^
ne tal silmapilk kannul, teda politsei­ga
ähvardades: „Kas sa tahad mind
vangi saata, akna puhastamiseks on
unioon, seda ei tohi ise teha!" ,^ga
miks see unioon ei saada snspuhas-lede
juures". Ta kirjeldas toalillede
lehtedelt tolmu kõrvaldamise vaja­dust,
ümberistutamist, vaatles mulla-segusid,
väetamist, suveks välja is^
tutamist jne. E. Kuris selgitas puu­de
ja põõsaste lõikamist ja selle olu­list
tähtsust taimede kasvule. Vaat­les
erinevaid lõikamisi ilupõõsaste,
rooside, puude j.t. juures. Andis pil­di
istutamisest ja sellega ühenduses
olevatest probleemidest.
Igale sõnavõtule järgnes arutlus
esitatud mõtete kohta.
^ Aiandusklubi korraldab suvel paar
§ppekäiku ja sügisel oktoobris alga­vad
jälle loengiid.
GEG endiste õpilaste ja õpetajate
kokkutulek korraldatakse Tänupüha­de
ajal 26.-28 nov. Chicago Eesti
Majas ja selle lähedal asuvas Lincoln-shire
Marriott Resort hotellis koos
KLENK'i . päevadega. Esialgselt
raamkavas on: neljapäev, 26. nov. —
tutvumise päev, õhtul kell 19.00 kont­sert,
reedel loengud ja ettekanded,
kaastegevaks Feliks Oinas, Roman
Toi, Taavo Virkhausi, Mardi Valge­mäe,
Ruth (Mikkelsaar). Tui ving.
Priit Vesilind jt. Reedel kell 19.00
peetakse Geislingeni õhtu, milleks on
lubanud kaasabi Olaf Kopvillem, Jy-ri
Kork jt. Laupäeva hommikul jät­kuvad
loengud ja ettekanded, õhtul,
kell 19.00 on sõpruspidu orkestri ja
tantsuga. See kava on esialgne ning
kui leidub veel meie sugulaste või
sõprade hulgas talente, palume sel­lest
teatada Astrid (Teder) Jaansoni­le,
Olaf Kopvillemile või Jyri Korkile.
GEG kokkutuleku peakorraldaja­teks
Ghicagos on Astrid (Teder)
Jaanson, Lore (Kirs) Mikkau ja Gil-da
Karu. Idarannikul on abihsteks
Ilvy (Merilo) Karu, Jyri Koiik ja Ülo
Prima, läänerannikul Virve Lillipuu
ja Kanadas Olaf Kopvillem.
Lincolrishire Marriott Resort esma-järguhses
hotelHs sääb üürida selleks
ajaks soodsa hinnaga (umbes $40.00
ümber) tube!, helistada Astrid (Te­der)
Jaansonile tel M2/255-7535 või
Urve Auksile tel. 312/460-1837. Urve
Auksi ja Matti Vaga on KLENK'i
päevade peakorraldajad
Chicago Eesti Maja asub tee ääres,
irieview, Illinois. Mariott hotell
on umbes üks miil Eesti Majast.
K!ui on erisoove või küsimusi, pa­lutakse
astuda ühendusse Chicago
peakorraldaja Astrid (Teder) Jaan-
^on'iga aadressil: 1411 South Kaspar,
Arlinston Heights, Illinois 60005, tel.
312/255-7535. . - • V
TAD nOD WASHINGTONIS
USA Senati EUS allkomitee julgeoleku ja terrori küsimustes alus­tas
tegevust senaator Jeremiah Dentoni juhtimisel, kes on Alabama
osariigi republikaan. Komitee moodustati South Dakota republi-kaani
senaator Strom Thurmondi poolt, kes on nüüd Senati võim­sa
juriidilise komitee esimees. Selle koha ta võttis üle pärast viima­seid
valimisi Ed. Kennedylt.
Senaator Denton, endine mereväe võtetega ja salakavalalt juhtinud
lendur ja admiral, lasti alla oma len- Lääne uudiste-meediat ja on sabo-nukiga
Vietnami sõjas ja oli enam teerinud Lääne salaluure organisat-kui
7 aastat Vietnami sõjavangis, kus sioone, nende kohta ajakirjanduses
teda ka piinati.
Esimesel päeval kuulati all-komitee
ees üle neli tunnistajat. Esimesena
andis vande all tunnistuse Roomas
elav ameerika tuntud ajakirjanik
Claire Sterling, kes hiljuti kirjutas
'kõmu- tekitanud raamatu „Terrori
võrgustik" (The Terror Network).
Teisena oh komisjoni ees Arnaud de
Boröhgrave, Newsweeki endine kor
respondent ja poliitilise romaani
„Raudnael" (The Spike) kaasautor,
kolmanadä dr. Miohael Ledeen, aja­loolane
ja välispoliitika analüüsija
ning ajalehe toimetaja. Viimasena
kuulati üle endine CIA direktor Wil­liam
E. Colby.
Kõik neh tunnistajat kinnitasid, et
Venemaa on andnud majanduslikku
toetust ja treeningu võimalusi palju­dele
rahvusvahelistele terroristide
organisatsioonidele.
andmeid tuues.
AGENDID VARJASID
Senaator Denton tõi välja huvitava
asjaolu, et sel ajal kui ta oli Viet­nami
sõ j avangis, sus mitmed Amee­rika
ajakirjanjkud ja Kongressi liik­med
avaldasid Washingtonis arva­misi
ja ütlesid asju, mis oU just il­munud
Vietnami vaUtsuse poolt ja
toodud Vietnami ajalehtedes. Autor
Steriing, vastusena; ühe küsimuse,
peale ütles, et mõned Lääne riikide
salaluure agentuurid on varjanud ve­nelaste
osavõtmistes mitmesugustes
rahvusvahelistes terroristide aktsioo­nides,
soovides nii pääsL:: detentet.
Ameerika liberaalgrupid alustasid
Dentoni allkomitee ründamist ja ju­ba
selle tö|)tamise esimesel päeval.
Nii organi atsioon ,,;Americans for
Democratic
jas, et neec
Denton ise tugevasti toetas tunnis­tajate
väiteid et Soviet Union on vas­tutav
suuremas osas rahvusvahelis-
Action" väitis oma kir-tunnistajate
ülekuulami­sed
olevat ebakohased. Samuti süü­distas
all-komiteed, „kes otsivat ai­nult
ühtel platformi, et sellelt teha
üleskihutatavaid süüdistusi maailma
luiav uyaa imivuavaucna- ^ . . . , ,^ v^^u^r, + y n Q m ä A -
.t es - terrori. aktsiooni'dAe.s ,. Sc«armv^;u,+tii *toa terrorismi iseloomu kohta tanapae-väitis,
et Vene ja teised vaenulikud '
salaluure agentuurid cwi saavutanud
küllalt head edu n.n. „disinformat-siooni"
kampaaniates, olles sokuta­nud
Vaba Maailma „uudistele näl­jastele
pressile" teatud vale andameid,
mis mõjutasid maailma avalikku ar­vamist
ja asutuste otsuseid. A. de
Birchgrave, Ledeen ja senaator Den­ton
rõhutasid eriti fakti, et Vene
KGB on saavutanud head edu, pettes
Lääne avalikku arvamist disinfor-matsiooni
levitamisega. De Borchgra-ve
tunnistas veel, et venelased juba
alates 1968 aastast on mitmesuguste
„Mobilisation For Survival", ttiille
peakorter on Philadelphias teatas,
,,et nende organisatsioon olevat pü­hendatud
ainult relvastuse võidu­jooksu'
ja tuum-energia kasutamise
vastu". Sama organisatsiooni teada­andes
on öeldud, et. „ülekuülamised
tuletavat meelde McCarthy ajajärgu
viimset mahasurumist" ja nõudis se­naator
Dentomlt, et ta „ei lubaks
enam ebatõelisi ja kahjustavaid süü­distusi
sisseikanda oma komitee do­kumentidesse".
KAIKAS
XANADAS 3. JUUNIL
Esmaspäeval, 4. mail leidis aset
Harbour Castle Convention Centre'is
pressikonverents etnilistele ajakirja­nikele,
kus anti lühike selgitus 3.
juunil asetleidva rahvaloenduse täht­susest
ja meetodist kuidas seda läbi
viiakse.
Konverentsi avas Statistics Canada
piirkonna direktor Gerry Finn. Sel­gitava
kõne pidas minister Jean-Jac-ques
Blais. Küsimustele vastas ka
Gensus Canada mänedaher dr. Ed-ward
Pryor.
Rahvaloenduse päevaks on 3. juu­ni.
Loendus toimub ankeetlehe täit­misega,
mis on kohustuslik igale sel
päeval Kanadas elavale inimesele,
väljaarvatud välismaade elanikud,
kes töötavad, õpivad võf külastavad
sel päeval Kanadat (saadikud, sõjv
väelased, üliõpilased, turistid). Rah-valoendus
on kohustuslik ka kõikide­le
Kanada kodanikkudele, kes sel
päeval asuvad välijaspool Kanadat. .
Minister Blais, kes on yastutay Sta­tistics
Canada operatsiooni eest, tut­vustas
neid erilisi pingutusi, mida
ette on võetud, et rahvaloendus etni­liste
rühmituste ja vähemusrühmade
seas ol^ks täelik;
Küsimuslehed- trükitakse 14-sse
keelde. Eriline kuulutuskampaania
viiakse läbi 30 keeles, ning telefoni-line
abi erinevates keeltes organisee­ritakse
vastavalt kohalikele vajadus­tele.
Torontos on telefoniline teenin­dus
vähemalt 10 keeles.
Minister pöördus etniliste gruppi­de
ja ajakirjanduse poole palvega, et
ned tutvustaksid rahvaloenduse täht­sust.
1976; aasta rahvaloenduse uurimi­ne
näitas, et 3% rahvastikust, kelle
emakeeleks ei olnud ingUse ega
prantsuse keel, jäi tähelepanemata.
,,1981 aastal tahame^eda vältida ja
võimaldada võimalikult täpset infor­matsiooni
plaanide ja otsuste tege­miseks",
ütles minister.
Ta vihjas rahvaloendusele kui „aja-loohsele
tunnistajale, informatsiooni
peamisele allikale, mis 6n võimalda­nud
saavutusi nende inimeste poolte
kes tõid oma talendid, püüded ja kul­tuuri
Kanadasse". Ankeetlehtede
laialisaatmine algab 25. mail.
1981. a. rahvaloenduse telefoniline
abistamine 28. maist kuni 5. juunini
on järgmistes keskustes:
St. John's 737-2100, Halifax 426-
8500, Montreal 283-1981, Ottawa 996-
3128, Toronto 868-1981, Winnipeg 949-"
2010, Edmonton 420-3699 ja Vancou-ver
683-5521. Igas teises keskuses
saab tasuta informatsiooni helista­des
Ženith 0-1981.
TARMO SEPA
(416) 425-5075
TARMO'S HOME
IMPROVEMENTS LIMITED
Metro Lic. 3-5374
Vaipade ja mööbli
PUHASTUS
auruga (steamcleanlng)
helistada ERIK LOKBIK
fel. 447-9834
ILMUS KAUAOODATUD KORDUSTRÜKK
Sl IV ET
^EESTI SÕNARAAMAT
1207 lehekülge
See ülimalt tarvilik käsiraamat ei tohi puududa üheski
eesti kodus. Sobiv kink õpinguid lõpetavaile üliõpilas­tele,,
õpilastele, leerinoortele ja ka kõigile teistele —
kes vajavad seda tagasitulekuks emakeele paremale
valdamisele.
Sõnaraamat on trükitud kvaliteetpaberile, paremaks
käsitamiseks kohandatud eriti heas, tugevas ja nägusas
Hind USA vääringus $30.—,Kanad^ |36.--, posti saate­kulu
arvel lisada USA $2.50, Kanada $2.85 (sõnaraamat
kaalub 3,5 naela).
Tellida otse kirjastuselt: Symposia Press, Post Office
Box 418, Moorestown, New Jei^sey 08057, U.S.A. Lisada
pangatsekk voi posti rahaorder Symposia Press nimele.