Meie Elu = Our life, July 19, 1979

              Collection Development
395 Wellington str« toto
Ottawa.
ELI
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti
Majas, 958 Broadview Ave., Toronto,
Ont. M4K 2R6, Canada © Tel. 4664951
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmi­ne
igal tööp., kl. 9 h.-5 pl, esmasp. ja
neljap, kl] 9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 h.-l p.l.
Tellimishinnad: Kanadas: 1 a. $24.00,
6 k. $13.00, 3 k. $8.50. USA-sse: 1 a.
$26.00, 6 k. 14.00, 3 k. 9.00. Ülemere-maadesse:
1 a. $30.00, 6 k. $16.00,
3. k. $10.00. Kiripostilisa Kanadas:
1 a. $14.50, 6 k. $7.25. Kiri ja lennu-pöstilisa
USA-sse 1 a. $16.50, 6 k.
$8.25. Lennupostilisa ülemeremaa-desse:
l a . $23.50, 6 k. $11.75. '
Üksiknumber—.50^.
Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul:
esiküljel'$3.75, tekstis $3.50, kuulu­tuste
küljel $3.25.
mnDSDnoi
„OUR LIFE" - „MEIE ELU"
— ^tonian Weekly. Published by
Estonian Publishing <Co. Toronto
Ltd., Estonian House, 958 Broad­view
Ave., Toronto, Ont. Canada.
M4K 2R6 o Tel. 4660951
ja
Veidenbaism.
Toimetaja New Yorgis B. fPar-ming,
473 Luhmann Dr., New Mil
ford, NJ., USA. Tei. (201) 262-0T73
„MEIE ELU" väljaandja&s oa
Eesti Kirjastus Kanadas.^
Asut. A. Weileri algatuser 1950.
TOSSSS.
Nr, 29 (1536) 1979 NELJAPÄEVAL, 19. JUULIL — THURSDAY, JULY 19 XXX aastakäik
STÖKHOIM ' Ajalehes ,,Expre&-
sen" 2. juulil kirjutab Alex Milits:
„Nõukogude Eesti uuele parteijuhile
Karl Väinole kprraldäti kolm ebaõn­nestunud
mõrvakatset. Seda teata­vad
mitmed põrandaalused allikad
Eestist. Olukord Eestis on just prae­gu
väga pinev toiduainete puuduse
ja paljude kaupade tugevasti kõrgen*
datud hindade tõttu.
Esimene atentaat toimus maanteel
kaevanduslinna Kohtla-Järve ligidu­ses.
KaevandustöÖiised streikisid.
Kutsuti kohale eriüksused ja meele­olu
oli ähvardav. 1
Parteijuht Vaino reisis kaevandus-se,
et katsuda raakida töölistega.
Tundmatud isikud tulistasid metsast
ta autot.-Vaino jäi vigastamata, aga
autojuht sai surma.
Valitsusvõimud katsusid lugu sa­lajas
hoida. Aga päev hiljem panid
autojuhi töökaaslased mitmesse ees­ti
ajalehte; autojuhi surmakuulutuse
ilma surma põhjuseta.
Väidetakse, et j teine mõrvakatse
toimus, jkui Vaino uue autojuhiga
oli teel Tallinnasse. Vale numbri sil­diga
sõiduauto surus kiire tempoga
parteijuhi auto kraavi. Ei Vaino ega
autojuht ei saanud vigastada.
Pealtnägijate tunnistuse järgi võt­tis
liikluspolitsei kiirelt ära vigasta­tud
auto numbrisildid, tahtes sellega
arvatavasti varjata mõrvakatset.
Kolmas atentaat olevat toimunud
Rocca äi Mare suvituskoha ligidal
Tallinnast lääne pool. Seal asub par­teijuhi
luksuslik villa — ümbritsetud
kõrge aiaga ja tugeva valve all.
Just kui Vaino, lahkus valvatud
alalt ja tüli maanteele, tulistati teda
metsaservalt. Aga kuulid läksid möö­da.
KGB otsib ikka veel tulistajaid;
Vaino on tuntud väga Moskvatruu
poliitikuna, kes igati täidab rezhiimi
käske. Ta on eelmise parteijuhi Ivan
Käbina .järglane, kes aga katsus
kaitsta eestlaste huvisid Moskva vas­tu.
Vaino on selle tõttu halvas kuulsu­ses
ja elanikkond süüdistab teda kõi­kides
eesti ühiskonna puudustes.
Praegu valitseb muuhulgas Eestis li-hapüudus.
Ja paljude kaupade hin­nad
tõusid mõne päeva eest100 prot­sendiga..
:/
Olukord Eestis ori pinev. Eelmisel
nädalal katkestati tee-ehitamine Tal­linna
ja Pirita vahel. Politsei,
uue teesilla alt lõhkeainelaengu.
STOKHOLM — okupeeritud Eestis valitseva majandusliku olukorra
kohta on saabunud välja masendavaid teateid. Praegu on kauplustes jär­jest
midagi puU(du. Kas või sealihast, kuigi Eesti on seakasvatuse maa. la
keegi ei ütle, mis Eestis toodetava sealihaga lõpuks tehakse. Küsitakse
kui on plaanimajandus, siis miks planeeritakse kord puuduma äädikas,
kord sukanõelad, kord huulepulgad, hambaharjad, hambapasta jne. Rääki­mata
kaupadest Wgu kasukad, krušnahksed kindad, mütsid, lõunamaised
sriad, lõhe jne.
veel hulk sotsialismile eriomaseid
pahesid, nagu lohakas töö, ühiskond­like'
väärtuste raiskamine jne.;
Armastatakse juhtida tähelepanu
kultuurisaavutustele. Kuid kultuu­ri
tarbib ainult murdosa elanik­konnast,
öeldakse* et rahvas va­jab,
hagu vanastigi, leiba ja tsir­kust,
ja nüüd ka veel viina.
Laiemate rahvamasside vaba aja
veetmise viisiks on söömine, joomi­ne
ja seks. Ühelgi teisel maal ei. suh­tuta
joodikutesse, logarditesse ja
kurjategijatesse nii; soosivalt kui
Nõukogude Liidus, öeldakse kodu-
Carteir
avaldas omca
@nergiaprogramtYii0
ühendriikide president Jimmy
Carter pidas pühapäeva õhtul Amee­rika
rahvale oma kauaoodatud kõne
ÜSA energiaprobleemi Jahendaim
seks. President Carter oli oma kõne
ettevalmistamiseks viibinud 10 päe­va
Camp Bavidls, pidades nõu
Ühendriikide paljude ringkondade
esindajatega.
Oma kõne esimese osa pühendas
president Carter Ameerika ühiskon-rias
esinevale suurele usaldamatuse­le,
kus ei usaldata ei valitsust, kong-re$
si, valitsusasutisi, ajakirjandust
ega oma 'majandust. Ameerika rah-Üsuteädusliku
Instituudi kursusesl osavõtjad prof. dr. A. Võõbuse loengut kuulamas. Vasakul: prof. dr; A. Võõ- väs peab kõigepealt saama üle oma
bus. Istuvad vasakult, £ ridW-'p|is^öp;K. Raudsepp, V. Taal, H. Altösaar, O. Pint, W. Ilves, V. Kaldma, T. JÖri- sisemise usalduse puudumisest, siis
salu. Teine rida,^ vasakult: Ä. Talistu, J. Nõmmik, E. Kuningas, P. Maidre, ü. Saar, A. Roost, E. Järvet, P. Riive, saadakse lahendada ka suured prob-
Kolmas rida: E. V. Pihu. Pildilt'puuduvad: Kalle Merilo, Tiit Tralla, A. Männistu, H.Kivi, V.:Reio, K.' Pliina, leemid,
Foto — Ov Haamer | Energiakriisi lahendamiseks esitas
president Carter' 6-punktiIise pro­grammi,.
Selles pmgrammis määra­taks
©, et UŠÄ õli{mport ei tohi üle­tada
1977. a. taset. Lähema 10 a.
jooksul peab USA õliimport vähene-hia
poole võrra, asendades õti rciuu»
de• enei^iaällikatega. President kasu­tab
oma võimu, et panna maksma
Ä Ä ^ f f i ^ w i ^ ^ t a . ' , ' '
/Luuakse energia julgeofeWkor^
ratsini!, §|§r|il||andeks on hooli t-seda'M
a^ef<|||Tii^e eest Uute .erier-'
^iaanilEäteg£ 'Lifüäkse eri fond, et
energiavajadusest: saada 20 protsen­ti
_ päikeseenergias tv • Veel luuakse
Energia Mobilisatsiooni Amet kogu
energiaplaani läbiviimiseks. Presi­dent
Carteri pühapäevast kõnet pee-,
takse üheks^tema tugevamaks esine­miseks.':-'
Usyfeaduslikys
siSflf vudis alqasst
Usuteaduslik Instituut algas tege­vust
pühapäeval, 15. juulil avajuma-lateenistusega
Vana-Andrese kirikus.
Jutlustas prof. dr. A. Võõbus ja Ji-turgia
osas teenisid piiskop ^K. Äsiid*
ädaSakroonikcs
IS VAIKSELT
<D Ameeriklaste maailmaruumi -71
tonnineuurirctislaev „Skyläb", mille
sepp ja õpetaja mag.A. Taul. Orelil" 'Vastuvõtmiseks tehti suuri etteval-dr;
Toi; Avo Kittäsk; dr; R. Toi mistusi, asutati peakortereid ja abi-orelisaatel
laulis -L; v. Beethoveni keskusi> kadus vaikselt kuskil Aust-
„Kõik taevad laulvad" ja R. Toi —jraalia rannikul ookeani voogudesse.
Riigi ' rahvamajandus on täiesti
ebanormaalne, öeldakse Eestis. Ini­mesel
pole võimalik oma rahaga mi­dagi
peale hakata, isiklike vajaduste
rahuldamine ori piiratud kaupade:
puuduse ja äärmiselt väikese valiku-
. ga ja välisturismi äärmise piiratuse­ga.
Nii tuleb välja, et raharinglusest
ühe kolmandiku tagavad joodikud ja
halva maitsega kinökülastajad. Ju­hul,
kui kõik muutuksid karkslas-teks
ja vaataksid ainult eriti soovi­tatud
filme, siis ei saaks palgapäeval
pangast raha, sest. s^da ei.laekuks.
; Saadavate kaupade kvaliteet jätab
pai j ti soovida. Kvaliteetse toodangu
valmistamine eeldab pingutust, indi­viduaalset
vastutust, kuid seda ei ole.
Seetõttu otsibki ..Kommunaari" töö­line
Itaalia kingi ja „Marati" tööline
Soome kostüümi. Milleks pingutada,
kui töökohti on saadaval ja tööpuu­dus
ei ole hirmutamas.
Samal ajal toimub suur raiskami­ne.
Raisatakse tööjõudu, raisatak­se
tööaega, raisatakse vilja ja hei-.
" na.
Heinaajal on tuline propaganda
niitke heina. Aetakse taga niidetud
heina pindala. Aga. valmissööda kva­liteedile
ei mõelda. Seetõttu osa hei­nast
mädaneb kaartes. Ädal kasvab
heinast läbi ja seda ei märgatagi.
Mädanenud üleskaarutatud heinad
põletatakse või lükatakse buldoose­riga
võssa mädanema. Lõikuse ajal
kombainerid lõikajad tuled ees ood
läbi. Vili jääb aga lappama kuivatus-platsidele
ja. tossab seal vihma käes.
Mürgistunud vilja antakse loomade­le
ja paljud neist saavad otsa sööda-mürgistüsest.
Osa hukkaläinud vii-
"""" : i •
jast lõpetab. samuti oma mädanemi­se
metsa veeres] Kartuleid ei jõuta
õigeaegselt üles Võtta, kuna puudub
tööjõud. Kuhjad jäävad külma kätte
ja brigafir lük,kab need buldoseriga
laiali.
' Loodud sotsialistlikus ühiskonnas
•esinevad lopsakalt vargus, röövimi­ne,
mõrvad, prostitutsioon, altkäe­maks,
tuttavate mahitamine, julmus,
võimu, kuritarvitamine jne. Kõik
need pahed, mida; tahetakse ajada
kapitalism;! kaela.' Sellele lisandub
„Palve'V
Loengud algasid instituudis esmase
päeval, 16. juulil Vana-Andrese kiri­kus
ja kestavad 12* päeva. Lektori­teks
on prof. dr. A. Võõbus, piiskop
K. Raudsepp, assessor praost O.
Puhm, praost mag. R. Kiviranna,
õpetaja W. Koppermann, Õpetaja
mag. A. Taul ja dr. R. Toi. ;
Iqne ppgen
Läänemere lõunaosas põgenes ööl
vastu pühapäeva, 24. juunit, ühelt
vene kalatraalerilt üks 25-aastane
lätlane. jTal õnnestus traalerilt mär
kamalult vette lasta kummist
päästeparve ja tugevas lainetuses
eemaiduda.
13 tundi hiljem võttis teda;parda­le
üks rootsi kalatraaler Hasslölt,
maalt saabunud ;informatsioonis. [See - toimus kagu' pool ütlänganit,
Nendesse suhtutakse erilise helluse Blekinge skääride lähedal, rahvusva
ja õrnusega ja nende ümber.psühho-löögitsetakse
lõpmatuseni. Korralik­ke
inimesi aga karistatakse, imesta-:
täkse, miks abielud purunevad joo­mise
tõttu. Kuid -abieluhuviiistel ei
olegi muid tutvumise võimalusi kui
joomakohtades.
Olukorra kohta koolis märgitakse
kodumaa informatsioonis, .et koolon
ühiskonna peegeldus. Täiskasvanute
elulaadi .võtavad lapsed üle. Seda
aga kõrgemalt poolt ei arvestata,
vaid arvatakse, et kool on koht, kus
lastele on võimalik peale määrida,
nagu leivale võid, mistahes ideesid,,
harjumusi ja. tavasid. See on aga või­matu.
Nõuete kohaselt toimimine on
nagu sülitamine vastu tuult. Seda
aga praegu õpetajailt nõutakse. See­tõttu
õpilased ei Õpi koolis üldse.
Nad ainult on koolis, sest seal on lõ­bus
olla eakaaslaste hulgas. Ja õpe­tajad
on sunnitud raske südamega
neile rahuldava (3) välja panema,
kuigi õpilaste tase on nõrk.
helistes vetes. >^ ;:;
Põgenik oli äärniišelt' väsinud ja
külmunud,, kuna lained . vahetpida­mata
lõid üle parve. Peale selle oli
ta peaaegu kogu aja šõudnüd, et
Rootsi vetesse jõuda. ,
Hommikul ja enne lõunat oli ta
näinud mitut laeva, kuid ta ei julge­nud
endast märku anda. Mõni lae va;
derst võinuks olla M. Liidu päritolu
ga. • .•' •>:',
Lätlasel jäi abikaasa Riiasse. Põ
geriik loodab, et abikaasat hiljem lu­batakse
Lätist välja sõita.
Lätlane palus Rootsi võimudelt
poliitilist asüüli. Ta ütleb, et ta
enam ei suutnud taluda reshiimi Bal­tikumis
ja N. Liidus.
Karlskrona" politseivõimud nendi­vad,
et sotsiaalvõimud on muretse­nud
põgenikule elukoha ja toitlustu­se.
Politsei uurib põhjalikult tema
põgenemislugu, kusjuures lõplik ot­sus,
asüüli suhtes antakse paari kuti
pärast. (EPL):
X
Austraallased said osa suurest tule­värgist
ning leidsid söestunud kilde
jaN ainukese suurema osa, mis ei
mahtunud sisse raekoja uksest. 17
aastane S. Thornton sai ,S,kylab'i"
osade eest ameerika lehelt $10,000.
<D Endine USA president R. Nixon,
kes sunniti enneaega oma ametist
tagasi astuma, kohtas;''--'.i/Ieh.hikps'
Iraani shahhi M. R. Pahlaviga, kes
samuti sunniti ameeriklaste V poolt
oma kroonist loobuma, et-saada ra­hu'
ja korda.
i Keegi ei tea, mida kaks endist või­mumeest
rääkisid, kuid R. Nixon
süüdistas ameeriklasi, kui ütles, et
shahhilon USÄ-s siiski palju sõpru.
R. Nixon. juhtis tähelepanu, et prae­gu
käib kampaania, et Nikaraagua
presidenti oma ametist kõrvaldada
ja võimu üle anda Moskvast juhitud
ja. relvastatud sandinista terroristi­dele;
> . '•' ;';
P Politsei. vangistas 14 aastase
Whitby poisi, kes raudlatiga seksu-aal
mõrvarina tappis nädal tagasi
Whitby koolitüdruku Kathleen Welsi
üksikus kohas.
® New, Yorgis, mõrvati Ameerika
gangsterite klassikalises stiilis rah­vusvahelise
mõjuvõimuga mafia
juht C.'Galante ja tema kaaslane N.
Coppola, kuna kolmas mees sai ras­kesti
haavata. Mõrvarid kandsid
maske ja tulistasid oma ohvrid püs­tolkuulipildujatest
surnuks. Ooda­takse,
uusi samas stiilis tasumisäkt-siöone.
C. Galante opereeris ka Ka:
nadas Montrealis.
® Iraani moslemite revolutsioonilt
ne mõrvakomisjon hukkas grupi ini­mesi,
nende hulgas kolm naist, sest
nad olid süüdistuste järele pidanud
maailma vanemat elukutset prosti­tutsiooni.
Paljudel maadel ei ole see
tegevus üldse karistatav.
® USA ajalehtede veergudel aruta­takse
võimalust, et USA löögiüksust
saata Saudi Araabiasse, kes võtaks
järsu löögiga üle Saudi Araabia õli-väljad.
Sellele ollakse vastu, kuna
PLO, Palestiina vabastämisorganisat-siooni
liikmed võivad õli seadmeid
hävitada. Teiselt poolt leitakse, et
see aktsioon võib kutsuda välja N.
Liidu vastuaktsiooni j a USA sõja­jõud
on liiga väikesed võitluseks So-veti
omadega. ' .t.
® Toronto lehed Viitasid uutele äh-vardustele
Kanada juudi rahvusest
valijate poolt. Konservatüvid* lahen­dasid
Jeruusalemma Kanada saat­konna
viimise kristlikult*. Nüüd tõid
Toronto lelled pikali uuesÜ Kanadas
päevakorrale, et Kanadas olevatUda-
Euroopa rahvastesse kuuluvaid sõja­kurjategijaid,
keda luleVat "viia koh­tu
ette.'Simon Wiesentlhali asendas
nüüd S. Gltron. Selleks' olevat moo­dustatud
..isegi ..vastav aktsiooni-grupp;
Viidatakse, et R. Atkey kan­didaadina
olevat konservatiivide pe­rest
märkinud, et midagi tuleks sel­les
..asjas .Lettevõtta. IKuid .Kanada
brigaadikindral Jolm Wölfe, kes on
sõjaväe prokuröriks^ märkis ,,Star-
Is", et Kanada! pudub seadus nende
isikute vastutusele võtmiseks, sest
need on täitnud oma maa seadusi.
Ka minister Allan Lawrenee ning õn-gusminister
J. Flyhn leiavad, et 25
aastat Kanada kodanike vastutusele
võtmine on võimata praeguste Ka­nada
seaduste järele.
® Nagu selgub taheti Nikaraagua
president A. Somozat mõrvata, mil­leks,
oli käigus kolmejärguline mõr-vaplaan,
kus mõrva .pidid teostama
presidendi lähemad kaaslased. Plaan
aga ebaõnnestus ja .Sandinista ter­roristid
süüdistavad, et plaani taga
oli CIA, kuna teiselt poolt arvatak­se,
et see oli KtiLibalt juhitud terro­ristide
plaan.
® Pullivõitluste korraldamise taot­lus
on Torontos uuesti päevakorral.
Kanadasse on asunud rohkesti por-tugaaliasi
ja teiste rahvaste liikmeid,
kelle kodumaadel ön pulli võitlus
rahvusspordiks. Vastu on Kanada
loomakaitse seltsid, kes väidavad, et
tegemist on looma piinamisega. Hil­juti
mõistis kohus torontolase 14
päevaks vangi ainult sellepärast, et
ta püüdis lõksuga kinni haisulooma
skunksi ja laskis skunksil mõned
päevad ilma söömata lõksus viibida.
©Immigratsiooni minister Ron At­key
märkis, et Vietnami paadipõge­nike
suurel hulgal vastuvõtmine võib
anda tagasilööke, sest Kanadas, on
praegu suur tööpuudus ja ollakse
sellele vastu, et Kanada toob sisse
hulgaliselt' immigrante, kes jäävad
ühiskonna toita. Samas räägitakse,
et Kanada komisjon on eriti' armuli­ne
ja võtab vastu haigeid, vigaseid
ja lapsi, keda teiste' maade komisjo­nid
ei ole vastu võtnud.
©'Donohue
soovib Karavani
Toronto linnavolinik Tony 0'Doi"1^•
hue on teinud algatuse Toronto Rah­vusvahelise
. Karavaniga1 iihenduse;s
üleskerkinud küsimustele lahenduse-leidmiseks.
Ta ön ringkirjaiisoli:
saatnud Ontario:-. provintsiya-litsuss;
jä Metro-Torönto linnavalitsuse liik-'
meile pikema esildise, milles Uitiok- •
se .ette ajakirjanduses; a\'aldatu'J
kriitika, et Karavani administreeri­mine:
on toimunud salajaselt ja dik­taatorlikult.
• •••/,•;;
Tony Q'Dönohue toob ette, et Ka­ravanist
osavõtvail paviljonidel oi
ole mingit kaasarääkimise•'• õigust
Karavani majandamise, üle ja nad
peavad vastu võtma neile ettediktee-ritud
kokkuleppe vormi. T. 0'Dono-hue
leiab, et Karavani: administreeri­misel
peaksid toimuma mingid muu­datused
ja. Karavan viidama kas On­tario
kultuuriministeeriumi, Metro-
Toronto või mõne muu avaliku or­ganisatsiooni
(Ljons, Kiwanis jne,)
kontrolli alla.
Rahvusvahelise Karavani organi­seerija
Leon Kossar õrnalt poolt
leiab,- et Karavani vastu suunatud
kriitikas on tegemist sihiliku aktsi­ooniga
Käravani vastu. -
Punane brigaad mõrvas
p@li}seik@löneli
Itaalia punane brigaad, kes soori­tab
terroriakte tulistas surnuks tä­naval
oma ametisse mineva kolonel­leitnant
Antonio Vorisco. Kohe pä­rast
mõrva anonüümne telefoni kõ­neleja
märkis, et siin ori punane bri­gaad
ja meie mõrvasime A. Varisco.
demonstreerisid
Nikaraagua terroristid©
Toronto raekoja ees toimus 300
liikmeline demonstratsioon möödu­nud
laupäeva õhtul, kus esinesid jaa­pani
rahvatantsijad ja linnapea J.
Sevvell • ja linnanõunik Dan Heap
nõudsid Nikaraagua president A. So-moza
lahkumist ja võimu üleandmist
Kuubalt ja Moskvast toetatud ja rel­vastatud
sandinista geriljadele. Ge-riljad
on juba moodustanud ajutise
valitsuse.