1979-07-19-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Ita esile kutsuda,
lii nõukogude poliitika
Ila saavutas Moskva
|i? Eelkõige näib, ' et
)olt representeeritud
itkond viis läbi oma
jiiitilise kontseptsioo-
|te vastu. Nõukogude
Carteri katsele, teos-puhastus
nõukogude-fides,
kindla riivi ette
Isooviks Viinis oli lell
kult publikut mõju-
I ilise näitelava kanda,
idega, kuid aga ka
ivardustega — mille
|va ei aktsepteeri le-luutmist
USA Senati
üzhnev lükanud vastustele,
eriti ameerika
ii leping peaks äpa^
kõigi järeldustega,
aua maailmarahule,
lüldse mitte oli Mosk-illa
vastu USA presi-iitilistes.
küsimustes,
üldised probleemid
larahu huvides säma-
Lnagu SALT. Carter
(a. katsega, tõmmata
^operatiivseks rahu-
Lähis-Idas, karile
ifrika-poliitika kohta
[de parteisheff avali-polevat
kuubalaste
;t vastutav mustal-,
et igaüks teab, et'
transportvahendite-
Iski kuuba sõdur üle
Itud.säi see pilt nõu-:
[adustaja Samjatirti
iile kohaselt hõüko-tunnusta
Vietnami
[ikeks. Lõpuks ei to-irezhnevi
sõnu, mil-ka
edaspidi mõtleb
idusliikumisi.
USA huviks on pi-
Liiduga võimalikult
Ivad sovetid eelista-liratud
ulatuses. Ja
|es osas, kus nõuko-huvid
jääksid või-
Ita. Viini SALT-kok-ainult
nõukogude--"-
majandusliku kal-laat.
.
uute j õudude vahe-iraasia
kontinendil.:
nõukogude vaja-paremini
haardes
liiril üleskerkinud
ameeriklased rää-raädb
Moskva
see on peagu.nagu
Iksnes Hiina pärast
Iril.SALT on sama-idseks
• vahendiks
ii distsiplineerimi-
>vi ajajärgu lõpul
ijanduslikke probr
islikke konflikte.
>se tõi. selle selgelt
fiselt mõtleja Ida-feris
neil päevil, et
m ainult kaks po-mis
omavad kau-jise
kontsepti. Üks
on Kreml. Mosk-
Ites. sihtides pole
Ining nende sihti-mingit
rolli, kas
või 70 aastat vatiga
või harrastab
Carteri stiilis,
iskva ennast õn-laailmaideoloogia
Immunisrni juhti-lölnfib
lääs ka. tn-
|rkondadcs Mosk-yõi
mu küsimus
|vormel ,.,Kes —
veel' maailmast
:ge .paigutatakse;
ikse meid - -iä-he-isõjast,.
kuna k.a
lioaktüvsolele vait
ada sotsialismi,
pide kompartei
)irgi, keslab Tas-:
-dasi.- Ühe võidu
V i i n i s . si>ki:
|sid formaalselt
[nlisest ülekaa-
" . -kk
[piloot Rosella
lennukijuhi
laanud rasedaks,
luba. rasedal nai-
|Kuid Rosella. ja
testeerivad ja
ie: võiks lennukuse
7. kuuni.
• I
i
Kolmapäeval, 11. juulil toimus Toronto Eesti Majas Eesti Päevadele
sõidu informafsioonikoosolek. Koos oli sajaline sõitasoovijate arv, vaatamata
suurele äikesetörmile, mis kogumist segas. Suure tähelepanu osaliseks
said informatoprsed väljapanekud Eesti Päevade, majutuse ja ring*
sõitude osas. Nii sõidu, kui majutamisega seoses olevad küsimused, olid
kõigil südamel. Soome ringsõit näis palju pooldajaid omavat.
tellides Domusjä Fresgati.-Reserveeritud
toad on kahele inimesele ja,
maksavad koos hommikusöögiga
umbes $17.50 isikult eeloleval aastal.
Eraviisiliselt on lennutoimkorina
liikme poolt reserveeritud piiratud
arv 3 ja 4 liikmelisi tube perekondlikuks
kasutamiseks koos külmutuskapi
ja pliidiga kesklinnas hotell
Ödenis. Informatsiooniks palutakse
helistada 282-8833.
.' Koosolek ; asus seisukohale, ' et
kõik hotellides majutamist soovijad
Põhjakotka '80 liikmed astuvad
kiiremalt ühendusse f. Law-
• son. reisibürooga reservatsioonide
•:• asjus.
ja seda soovitatakse kõigile teha kes
vajavad hotellilist majutust Štokholmis.
Paljud arvestasid minevikus
ja lootsid, et saavad sõprade juures
peatuda Štokholmis, kuid nüüd on
selgunud, et paljude elukohtade kaugused
ja liiklusolud ei võimalda aktiivset
Eesti Päevade osavõttu. •Lennutoimkond
soovitab, et keegi ei
jääks kunagiste sõprade peale lootma.
Sõpradel võivad olla uued sõbrad
leitud. Ainult siis arvestada võimalust,
kui kutse käes! Sealsed korterid
on väiksemad, kui meie siin
mandril oleme harjunud elama.
Heaks Eesti Päevade kordaminekuks
on soovitav omale tuba reserveerida
ja õigeaegselt sobivas hotel-üs.
\:\'r'"'--:::-'--.:y--''':: -
Auto rentimine Štokholmis maksab
$192.00 US, Kopenhaageriis
|125;00 US. Üldiselt ei soovitata kellelgi
rentida autot Eesti Päevade
ajaks. Kui keegi vajab täksit, siis
selleks võib kasutada eestlasest juhti
Martin Kuusmanni, kes valdab
eesti; rootsi, inglise ja saksa keelt.
Noortele, alla 26 a., on Rootsis saada
erilised raudtee sõidu piletid
,,Youth Travel"; mis on isegi soodsan
mad Eurailist. Sõita võib 20 erinevasse
riiki ja hinnad on 35—40%
odavamad tavalisest sõiduhinriast.;
Koosolekul jagati välja ESTO '80
„Teated I & H ' f mis olid' hilinenud
postiolude tõttu.
Koosoleku kandvaks mõtteks ja
küsimuseks kujunesid hotelli .reservatsioonid
ja Põhjakotjca '80 lennu
õigeaegsed registreerimised, sest
kõikjal maksavad põhimõtted: kes
Tõnu Tõsine Sihtasutus Eesti Päevad,
Kanadas esimehena ja lennu-
.toimkonna. liikmena andis täieliku
ülevaate praegu teadaolevatest Eesti
Päevade programmidest. • Kõik võimalikud
muudatused tulevikus teatatakse,
eesti ajakirjanduses/Üldiselt
>on Eesti Päevade programmid koostatud
(ja tegeletakse peensustega. On
tähtis, et siinsed .organisatsioonid
valivad ja teatavad. oma vastutavad
nimed nii siinsele Eesto '80 toimkonnale
kui Rootsi, et garanteerida informatsiooni
' õigeaegset vahendamist.
;•; ^ •'•
Arvestades organisatsioonide soove,
kükati lennu registreerimise
kuupäev 15. septembrile. Nüüd on
ülimalt tähtis^ et organisatsioonides
lahendatakse sõidu küsimused
juulis ja augustis, vaatamata
puhkustele.
Lõplik registreerimine nii organisatsiooni
liikmetel kui üksiksõitjatel,
peab sisse saadetud olema P. Law-son
Travelisse 15. septembriks, et
garanteerida kohta charterlennul otse
Stokholmi. Kui keegi eraviisiliselt
soovib riisiko võtta ja ei kavatse õigeaegselt
reservatsiooni teha, siis
lennutoimkond ei saa kuidagi hilinejaid
aidata. Ainu|lt hilinejate rahakoti
suurus saab neile abiks olla. .
Põhjakotka '80 lennu hinnaks oli
teatatud $450.00 arvestades võimalikke
hindade tõusu, kuid seda, mis
nüüd hiljuti juhtus kütteaine osas,
ei osanud keegi ette arvata/Hindade
muudatus teatatakse kõigile ajakirjanduse,
kaudu ja regištreerinutele-eraviisiliselt
P. Lawsoni poolt.
Põhjakotka '80 lennutoimkond ioo-di
organisatsioonide esindajate poolt
Sihtasutus Eesti Päevad Kanadas algatusel
ja! ei ole tulutaotlev ettevõte,
ütles koosoleku juhataja Tõnu
Tõsine. Põhjakotka '80 eesmärgiks
on kõiki eestlasi viia Torontost
Stokholmi ja tagasi kõige odavama
hinnaga.
Peale lennuprobleemide leidsid üksikasjalist
käsitamist majutamise
probleemid.
Tõnu Tõsine andis väga põhjaliku
ülevaate Stokholmi hotellide olukor-rast
ja ülimalt sopdsalt reserveeritud
kohtadest P. Lawson Traveli
poolt. Väga tungivalt toonitati hotellitubade
reservatsiooni kiirust ja esimest
sissemaksu, et garanteerida tube
Eesti Päevade \ajal. Kõigile tuli
meeldiva üllatusena P. Lawsoni poolt
tehtud reservatsioonid üliõpilashö-
PAGÄNDAUK >rKULTÜURlSEMINARts
80" lennutoimkomia II inrcrmaisioomkoosole-ioilt.
Ees seisab sihtasutus ,;Esio 80" esimees Tõnu Tõsine.
Foto — Elna Kungla
Okupeeritud Eesti propagandaor-,
ganisatsiõoni VESKA (Väliseestlastega
Kultuurisidemete Arendamise
Ühingu) korraldusel toimus juuni lõpul
Tallinnas järjekordne nn. kultuu-riseminar,
millest nüüd KGB propa-gandaleht,,
Kodumaa" toob lähemaid
teateid. „Ködumaas" avaldatud piltide
ja nimede järgi on sellest „kul-tuuriseminarist"
võtnud osa kümmekond
isikut nooremast generatsioonist,
enamikus Rootsist. Kuid mõned
osavõtjad on olnud ka Ühendriikidest
ja Kanadast. Osavõtjaile
esitati nädala jooksul rohkesti ettekandeid
küll eesti keele, kirjanduse
ja kultuuri aladelt nöukogudelikus
esituses aga ka tugevalt propaganda-lisi
ettekandeid Eesti ajaloo ja majanduse
kohta kommunistliku akadeemiku
Juhan Kahki ja teiste poolt.
Propagandalehe ^Kodumaa" vii
mastes numbrites on avaldatud osa
võtjate muljeid toimunud propagan-daseminarist.
Need ori „Kodümaa"
järgi muidugi' kiitvad. Nii on Toron
i | tost osa võtnud „tööbüroo. intervju
^ eerijat-nõuandjat" Aino. Lokk'i pan
x | j dud ütlema: „Eestisse tulek on mulle
mõjusam ja tõelisem kui reis ükskõik
kuhu mujale maailmas. Sest
siin on ikka midagi põhilist ning paikapidavat
minu tagapõhjale. Meie,
tänavused VEKSA Ühingu kultuur-i-seminarist
osavõtjad oleme ühes asjas
vist kõik ühel meelel: et niisuguseid
kursusi toimuks kindlasti ka
edaspidi,"
Ja teine Torontost osavõtja, l a vastaja
ja näitleja" Linda Pakri ori
avaldanud- oma mõtted: ,,Minul küi
Põhja-Ameerikast pärit oleval inime-sel
oli elamus viibida Eestis, maal,
kus rahva mineyikuteadmised ja loodusesse
suhtumine on selgelt põimunud
tänase päevaga. Neid aegade
jooksul arenenud vaimseid tarkusi
on igal rahval vaja.".
New Yorgist pärit Liivi Jõe, kelle
ametinimetuseks' on antud „televisi-oonikompanii
NBC sotsioloog ja
New Yorgi linnaülikooli' aspirant"
ütleb, et ta on viimase 10 aasta jook-
.su sagelio Eestis käinud ja temas on
„süvenenud teadmine, et eesti rahval
on selge arusaamine ja suurepärane '
enesetunnetus oma kohast maailmas
ja oma tulevikust."- Tema •'arvates
New Yorgis on paarkümmend eestlast,
kes tunnevad aktiivset huvi kodumaa
vastu ja kel ses suhtes „pole
mingeid komplekse".
Teistes maadest.osavõtjaina nimetatakse
„Kodumaa" .kirjeldustes veel
usuteaduse •üliõpilast Tiina Allikut
ja lauljatar Ell Tabur.it Ühendriikidest,
ins. Enno Klaari, dr. Mall Kriisat,
raalitehnik Thomas Niit'i ja Rein
Viira't Rootsist ja võimlemisõpetajat
Maie Vainumäed Saksamaalt,
kelle - seminarist osavõtt oli juba
viies külaskäik Eestisse.
Müüd, kus igaüks näib puhkusel
olevat, kaasa arvatud need, kes juba
oMd puhkusel möödunud talvel —
On tõsi, et eestlastel, kes ori Kanada
kodanikud, pole midagi tegemist
N. Liidu seadustega. Aga olukord
sed siin teadagi häirivad inimesi,, võib olla .teine, küi eestlasest Kanada
kuid ilmselt enamik meist usub, et nkodaniksurdubN. Liidu v õ i m u^
Quebeciea seoses olevad probleemid konda. Seal on ta rippuv N. Liidu
väga vähe näib juhtuvat, millest kir- j leiavad õnneliku lähenduse ja et kee- Jvõimude äranägemisest, olgu isegi
jutada. Eriti, kus meie suvised puh- gi. meist ei ole sunnitud- oma asupai-' seadused -missugused: tahes. Ka sun-ka
vahetama. Tõsi - Montrealist ön Jf^u c i kanadlane pole millegr eest
kaitstud, nagu muuseas ori näidanud
mõningad kogemused ameeriklastega.-
Vaatamata kodakondsusele, võib
kused näivad olevat üsna väikse-ise-loomulised
ja seal ei näi enäni juhtuvat
selliseid suuri asju kui vanast!
vähest. Selles mõttes talvised puhkused
on pinud üldiselt veidi seiklusrikkamad
kõigi nende Havaii, Miami
ja Hispaania reisidega. Ainuke sündmus,
millest ma saan praegu kii-ju-meie
inimesi lahkunud; viimase aasta
jooksul eriti mitmed on siirdunud
Torontosse koos nende töökohtade
üleviimisega. Kuid — nii uskumata
kui see vahest ka ei kõla — Montreali
on tulnud meie inimesi Torontos^,
ija näib, et pad ei .olev selle üle mitte
tada, ön Montreali perekonna-äaager just õnnetud- Insener. Ants Saar To-
Lättemäel 18. kuni 25. augustini.
Põhiliselt noortelaager — see üritus
on leidnud viimase kolme aasta
kestel ainulaadse perekonna-laagri
nimetuse kuna kpos noortega on seal
kaasa löönud üllatavalt suur arv lastevanemaid
ja vana-vanemaidki. Lät-ees
see mees! Kõikides küsimustes 1 temäe pakub selleks eriti häid või-palutakse
pöörduda kas Põhjakotka maiusi oma suvekodudega, kus küla-
'80 lennutoimkonna liikmete või P. I Ilsed leiavad ulualust eraldi noortest,
Lawson Travel Büroo poole.
rontost oli saadetud oma firma poolt
üheks aastaks Montreali ühe 'kiireloomulise
- eri-ülešande täitmiseks.
Kui ma alul usutlesin teda, et kuidas
ta end Montrealis* tunneb. ajal, kui
teha näit. kriminaalseadusi, mis hõlmavad
ka välismaalasi jne.
Ühe sõnaga, on tegemist poliitilise
konjunktuuri ja rahvusvahelise poliitika
ilmastikuga. Kodumaale minevaid
eestlasi võinuks N. Liit kimbutada
juba algusest peale, ka nende
vana kodakondsuse seaduse ajal või
ilma selleta. Arvestades seadusliku
järjekindluse põhimõtet, oleks seda
nii paljud siit mõtlevat mujale siir-duda
,-— ta tunnistas, et tal olevat
mõnikord olnud nagu veidi võõras
elna
Eestis on .ilmunud päevavalgele
. dokument,, mis on salajane ja oli
mõeldud kasutamiseks vaid vene sõjaväelastele
Eesti .okupeerimisel
1940. aasta suvel. Dokument-on nüüd
toimetatud Läände.
; Tegemist on Leningradis vahetult
. enne „juunipööret" trükitud raamatuga
— ,.Lühike, vene-eesti sõjaväeline
vestmik", iniis sisaldab vene okupantidele
iseloomulikke.ja nende ka-
; vatsusi paljastavaid lauseid: „Viska
relv maha!'',, „Käed üles!", „Heida
maha!", ,,01eVait!", „Kas on nööri?",
„Ega kaev mürgitatud ole?", „Kui
peidate,' otsime ise üles!", ;I(Wiige
meid nii, et keegi ei märkaks", ;,An
näme teile raha,", „Minge rutemini.",
„Koguge ja iooge. siia inimese
, jaoks", „Ärge kartke punaväelasi!",
..Soovite meie pool võidelda?", „Kui
kära teed, tapan!" jne.
Kõigepealt on lause trükitud vene
keeles, siis eesti keeles ja. lõpuks
eesti keeles vene tähtedga. Ei osanud
ju „haritüd ja kultuuri toov" venelane
lugeda ladina, tähestikku. Ise
loomulik on -ka selliste lausete olemasolu,
hagu Kas paremat ei ole?"
ja „Kas rohkem ei ole?" Sõnaraamatu
paksus on rohkem kui 100 lehe
külge. Selle toimetajaks ja järelevaa
tajaks oli polgukorftissar D. Levan
tovski. Korrektoriks eesti rahva ree
tur Eduard Päll; kes selle eest hil
jem okupeeritud Eestis suurde ausse
tõsteti. Sõnastik trükiti 9. juunil 1940
Leningradis Gorgi nimelises trüki
kojas Gatshini tänaval majas number
26, Selle maht oli 3,5 trükipoog
nat, tellimuse number 351. Eessõnas
ori Öeldud; et sõnastik peab "vene sõjaväelast
abistama kohaliku elanik-
'„.• konnaga „suhtlemisel", sest see ei
valda tähtsat vene keelt.
Samasugused „vestlus" sõnastikud
on trükitud samal ajal ka läti ja leedu
keeles. .
21. mail s.a. teadustas Soome Teaduste
Akadeemia, et ta oli valinud Ilmar
Tammelo oma liikmeks tema
väljapaistvate teaduslikkude teenete
õttu. -
Tammelo, kes on praegu õigusfilosoofia
korraliseks professoriks -Salzburgis,
öiiövõitnud laialdast tähelepanu
teaduseilmas eriti oma töödega
õigusloögika, eetika/poliitilise filo-
Soome Teaduste
e
kes teadagi naudivad teataval määj
rai omaette olemist. Üldises laagri
tegevuses on vanematel kuldsed võimalused
igasuguseks kaasalöömiseks,-
Laagri toidutare nimetatud
,,Lättemäe Hiltoniks", hoolitseb ühise
toitlustamise eest. Laagri üldjuhtimine
on tänavu Heino Altosaare
hoolitseda ja teda assisteerivad Hans
Peets, kes oli üldjuhiks mullu, ning
Endel Ruberg — laagri juht ülemöödunud,
aas tal. Toidutare eest' hooli t-semine
on edasi Elsa Peetsi ja Laine
Altosaare õlgadel, kuid kaasa-aita-jad,
nagu alati, on teretulnud!. Samu-,
ti soe ..teretulemast" — nagu eelmistel
aastatel, on läkitatud Torontosse.
Endel Ruberg,. kes ka ; tänavu on
kaastegev Toronto noorte suvelaagris
Jõekäärul,, on seal kättesaadav
soofia j a elufilosoofia aladel. Ta on lähemaks informatsiooniks. Kindias-olnud
tegev erialaliste maailmaühin-jti.oodatakse Lättemäele jälle tagasi
gute presiidiumide liikmena ja rah- Tamara Norheimi ja Selma Metsa-vusvaheliste
õigusfilosoofiliste aja- lät oma peredega. Käesolevate rida-kirjade
toimetuste liikmena ja nõu- de kirjutaja on ka sedapuhku regist-andjana,
samuti organiseerijana mit- reeritud laagrisse selle lehe „eri-kir
metes ülemaailmlistes teaduslikkudes
üritustes, Tammelo viimased tähisteosed:
on ,,Modern Logic in the
Service of Law", mille portugalikeelne
tõlge on ilmumas Brasiilias, „Zur
Philosophie des Überlebens" ja
„Theorie der Gerechtigkeit" mille
hollandikeelne tõlge on ilmumas
Belgias). Viimased kaks raamatul
käsitlevad tänapäeva suuri maailma-probleeme
ja on arusaadavad ka neile,
kes pole varustatud eriteadmiste^
ga. (EPL) •-/•::
jasaatjana'
Florentsi ülikooli poolt hakkab ilmuma
uus ajakiri „Ponh>Baltica",
mille eesmärgiks on käsitleda : Eu-'
roopa ida-raja riikide Eesti-Soome-
Läti-Leedu-^P.oola - Tshehhoslovakkia-
Austria - Hungari, Rumeenia - Jugoslaavia
- Bulgaaria - Älbania - Kreeka
kultuur-traditsioone, keelt, ajalugu.
Erilist rõhku tahetakse asetada
nende eel-ajäloole ja sealsetele rahvastele,
fenni, aestii, venedi, sarmaa-tialased,
pannöonialased, illürlased,
dacialased, gothid, dardanialased ja
thraakialased. Ajakirja peatoimetajaks
on prof, dr. GarloÄ. Mastrelli.
Vahepeal polnud mul kahjuks re
porteri ülesannetes kaasa teha Montreali
Võidupüha tähistamise kokkutulekut.
Kuid õnneliku kokkusattumisena
oli sell©' aktuse külaliskõne-lejaks
selle lehe üks toimetajaid Torontost,
ja näis, et ta ei pannud pahaks
ka reporteri ülesannet oma
peale võtmast. Teadagi me olime
Montrealis huvitatud, kuidas Toronto
silm näeb Montreali üritust. Vahetevahel
ma nagu kaldusin kartma, et
kirjutan Montrealist kui oma kodulinnast
vahest ehk veidi liiga heakskiitvalt.
Seda suurem oli minu, samuti
kui kõikide meie kergenduštun-ne,
kui Toronto kolleeg leidis Montreali
grupi „Pruuli juures" samasuguses
positiivses meeleolus, nagu me
oleme endid leidnud igakord vareni.
Aitäh! ;
Montreal oma elava euroopaliku
meeleoluga on ilma igasuguse kahtluseta
kujunenud siinsele eestlaste-reie
nende kolmekümne aasta kestel
koduseks paigaks, ja enamik hoiaks
seda linna edasi oma asupaigana.
'Viimaste aastate poliitilised lainetu-siin.
Paar kuud hiljem ta tunnistas,
et ta saavat juba päris hästi magada.
Ja hiljuti — just enne tema tagasipöördumist
^Torontosse — ta tunnistas,
et viimati vahepeal nädalalõputi
Torontos ta leidnud võõrastava olevat
mitte kuuldes prantsuse keelt tänaval!
• Mis puutub meie prantsuse keelde
Montrealis, siis õige paljudele, ei ole.
see teadagi mitte mingiks probleemiks.
Eriti mittemeie noortele, kes
oma hariduse on saanud Montrealis.
Vanematest need,' kes omal ajal olid
õppinud Tallinnas Prantsuse lütseumis
või Westholmi gümnaasiumis —
olid siia tulles teadagi eelistatud olukorras
võrreldes teistega. Need, kes
veel praegu soovivad prantsuse kee-es
end täiendada, saavad teha seda
muide Montreali Eesti. Pensionäride
Klubi poolt organiseeritud prantsuse
_ keele kursustel. Ja kui kellelgi
siiski veel peaks raskusi olema selle
keelega mõnedes ärides näiteks, siis
Bay daamide kinga^sakonnas kesklinnas
on võimalik ostusid teha nii'
hästi inglise, prantsuse kui eesti kee*
les ühe müüjanna juures korraga.
Või siis üle tänava daamide käekottide
äris. Ja kui keegi peaks veel muretsema
Quebeci tuleviku pärast, siis
— Quebeci provintsivälitsus on,vastu
võtnud föderaalvalitsuse ettepaneku
korraldada Kanada talvemangud
1983 Quebecis! •
le senini kodumaid; külastavaidjsi
kuid, keda ta loeb oma kodanikeks
(õigusega või mitte) siiski tülitanud,
peale mõne erandi.
Rahvusvahelise poliitika olukord
lekš nii vara?". Well --igaüks meist
näib olevat varajane ärkaja; seepä
rast siis peamiselt. Ometi näib see
kokkutulek ka rikastavat igat päeva
ja andvat sellele värske alguse. Ma
pean tunnistama, et olen nii mõnigi
kord leidnud sealt isegi- inspiratsioo-ini
ja informatsiooni oma kirjutusteks
•' ,-,Meie EluTe". Vahel see grupp
EI
KOMPROMISSI
RÖÄIMUNISTI0EGÄ
K. Päts - 1918
ori käesoleval ajal selline, et N. Liit
ei soovi äratada suuremaid tülisid
läänemaailma riikidega. Ta esineb
sõbraliku partnerina, kes edendab
rahvaste vahelist sõprust ja kultuurilist
läbikäimist, sest tal on vaja
lääneriikide toetust oma majanduse
ning sõjanduse kindlustamiseks ning
tugevdamiseks.
Peale selle aga on N. Liidu poliitika
olnud suunatud propagandalisele
edule, millega ta teatavasti on sõja- .
jõuta saavutanud tohutuid eeliseid
— oma võimualä tunnustamise, otsesed
õõneslamisvõimalused välisriikides
kultuurilise läbikäimise sildi
all jne. PraegU: on eesti pagulaste
osas käimas kultuuriline „läbiimbu-tamine",
mis pikapeale peab lahjendama
vabastamisvõitluse hoogu ning
mõju, sulades lõpuks tulevaste nooremate
põlvede juures kokku mürgiks'
kultuuriliseks ühisolemiseks.
Eestlastel välismail tuleb niisiis
jälgida •poliitilist. konjunktuuri ja
selle muutumise võimalusi, tehes
plaane kodumaa külastamiseks. Seadused
neid seal ei kaitse ka siis, kui
rakendataks kahekordse kodakond-suse
mõistet. Sest rahvusvahelise
kokkuleppe kohaselt .kodaniku uus
riik ei saa teda kaitsta riigis, kus ta
loetakse edasi kodakondsusse kuuluvaks.
Selle olukorra vastu on vaid
üks abinõu — rahvusvaheline eri lepe
N. Liiduga. Kanada kodanikud võion
ka „tserisuürinud" mu kirjutusi, vad nõuda oma valitsuselt, et see sõi- ;
ning korra üheskoos mu koduse! rniks N. Liiduga kokkuleppe, mi iie
„tsensuurigä" isegi sõbralikult soovitanud
ühte mu kirjutust mitte edasi
saata. See grupp on käinud' oma
põhilises osas koos 15 aastat ja alul'
kohaselt N, Liit loobub nende isikute
suhtes, keda. ta luges oma kodanikeks,,
kuid kes seaduslikult on saanud
Kanada kodanikeks, igasugus-.
oli selle üheks liikmeks ka Julius Ri- j test kodakondsuse nõudlustest }a ko-dal.
Ma olen suhteline uustulnuk sel- j hus tüb neid igal pool kohtlema .Käies
grupis ja Toivo Sillaots kõige nada kodanikena.
uuem meist. Kuid me oleme kokku
leppinud oma gruppi mitte enam
suurendada...
Ja head puhkust igaühele!. Ning
jällenägemist Lättemäe laagris augusti
kolmandal nädalal.
• Henn. Arvo
i neid olukordi ja sündmusi
me analüseeriirie ja arutame Mont
realis omavahel pidevalt; see ori üks
osa meie elust! Üks grupp meist teeb
seda igal äripäeva hommikul süda
linnas asuva Place.Ville Marie ühes
kohvikus. See grupp— Kalle Viires,
Herbert Raud, Toivo Sillaots ja nen
deridade kirjutaja, tuleb kokku kel
7.15 ja veedab, enamasti terve tunni
üheskoos enne tööleminekut. Me ni
metame seda 'kokkutüiekut „rahvus:
likuks sümpoöšiumiks'', • ja tõsi
enamik meie vestlusteemasid on
meie endi rahvuslikud mured ja rõõ-
Ainult vahetevahel poetuvad
meie jutulõnga sellised nime.d nagu
Joe Clark ja Pierre Trudeaü. Enamik,
"kes on kuulnud sellest „süm-
Poosiumist", • imetleb: pillest teil
seal ometi on rääkida?",; või: :„MiI-See
on ainuke tee, niis võimaldaks
N. Liidu, võimupiiridest lahkuniiile
üldist rahvusvahelist kaitset, või õigust
seda nõuda N. Liidu suhtes.
Seegi muidugi kehtiks ka seni kaua
kui püsib poliitiline ja sõjaline rahü-olukord
maailmas. "
Eestlaste ajaleht „MEIE ELU" levib üle'kogu maailma, kus asub
eestlasi. - Tellige ja lugege „MEIE ELU". - Nõudke „MEIE ELU"
proovinumbreid. ~ '
„MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas: l a , $24.00, .6 k, $13.00;
3 k. $8.50 USA-sse: 1 a. 26.00, 6 k. $14.00, 3 k. $9.00. Ülemeremaades-se:
1 a. $30.00, 6 k. $16.00, 3 k. $10.00. Kiripostilisa Kanadas: 1 a.
$.14.50, 6 k.. $7.25. Kiri ja lennupostilisa USA-sse: 1 a. $16.50, 6 k. $8.25.
Lennupostilisa Ülemeremaadesse: 1 a. $23.50, 6 k. $11.75.
„MEIE ELU" TALITUS
958 Broadview Ave., Toronto; Orit. M4K 2R6, Canada
Teilimiskupong:'
Palun saatke minule „Meie Elu" kuuks.
TelMmisraha siinjuures
(Tshekigä, panga rahakaardiga, posti rahakaardiga).
Nimi:
Postiaadress:
Kuupäev ....... iitfoiiittttooa*»*•••••••• • )OOIIOHOgMlilMIMt<)«<M«lM*M«l«liMII|«oitMM*M
(Allkiri)
fT—'"*"" • Q DD
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, July 19, 1979 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1979-07-19 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E790719 |
Description
| Title | 1979-07-19-03 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
Ita esile kutsuda,
lii nõukogude poliitika
Ila saavutas Moskva
|i? Eelkõige näib, ' et
)olt representeeritud
itkond viis läbi oma
jiiitilise kontseptsioo-
|te vastu. Nõukogude
Carteri katsele, teos-puhastus
nõukogude-fides,
kindla riivi ette
Isooviks Viinis oli lell
kult publikut mõju-
I ilise näitelava kanda,
idega, kuid aga ka
ivardustega — mille
|va ei aktsepteeri le-luutmist
USA Senati
üzhnev lükanud vastustele,
eriti ameerika
ii leping peaks äpa^
kõigi järeldustega,
aua maailmarahule,
lüldse mitte oli Mosk-illa
vastu USA presi-iitilistes.
küsimustes,
üldised probleemid
larahu huvides säma-
Lnagu SALT. Carter
(a. katsega, tõmmata
^operatiivseks rahu-
Lähis-Idas, karile
ifrika-poliitika kohta
[de parteisheff avali-polevat
kuubalaste
;t vastutav mustal-,
et igaüks teab, et'
transportvahendite-
Iski kuuba sõdur üle
Itud.säi see pilt nõu-:
[adustaja Samjatirti
iile kohaselt hõüko-tunnusta
Vietnami
[ikeks. Lõpuks ei to-irezhnevi
sõnu, mil-ka
edaspidi mõtleb
idusliikumisi.
USA huviks on pi-
Liiduga võimalikult
Ivad sovetid eelista-liratud
ulatuses. Ja
|es osas, kus nõuko-huvid
jääksid või-
Ita. Viini SALT-kok-ainult
nõukogude--"-
majandusliku kal-laat.
.
uute j õudude vahe-iraasia
kontinendil.:
nõukogude vaja-paremini
haardes
liiril üleskerkinud
ameeriklased rää-raädb
Moskva
see on peagu.nagu
Iksnes Hiina pärast
Iril.SALT on sama-idseks
• vahendiks
ii distsiplineerimi-
>vi ajajärgu lõpul
ijanduslikke probr
islikke konflikte.
>se tõi. selle selgelt
fiselt mõtleja Ida-feris
neil päevil, et
m ainult kaks po-mis
omavad kau-jise
kontsepti. Üks
on Kreml. Mosk-
Ites. sihtides pole
Ining nende sihti-mingit
rolli, kas
või 70 aastat vatiga
või harrastab
Carteri stiilis,
iskva ennast õn-laailmaideoloogia
Immunisrni juhti-lölnfib
lääs ka. tn-
|rkondadcs Mosk-yõi
mu küsimus
|vormel ,.,Kes —
veel' maailmast
:ge .paigutatakse;
ikse meid - -iä-he-isõjast,.
kuna k.a
lioaktüvsolele vait
ada sotsialismi,
pide kompartei
)irgi, keslab Tas-:
-dasi.- Ühe võidu
V i i n i s . si>ki:
|sid formaalselt
[nlisest ülekaa-
" . -kk
[piloot Rosella
lennukijuhi
laanud rasedaks,
luba. rasedal nai-
|Kuid Rosella. ja
testeerivad ja
ie: võiks lennukuse
7. kuuni.
• I
i
Kolmapäeval, 11. juulil toimus Toronto Eesti Majas Eesti Päevadele
sõidu informafsioonikoosolek. Koos oli sajaline sõitasoovijate arv, vaatamata
suurele äikesetörmile, mis kogumist segas. Suure tähelepanu osaliseks
said informatoprsed väljapanekud Eesti Päevade, majutuse ja ring*
sõitude osas. Nii sõidu, kui majutamisega seoses olevad küsimused, olid
kõigil südamel. Soome ringsõit näis palju pooldajaid omavat.
tellides Domusjä Fresgati.-Reserveeritud
toad on kahele inimesele ja,
maksavad koos hommikusöögiga
umbes $17.50 isikult eeloleval aastal.
Eraviisiliselt on lennutoimkorina
liikme poolt reserveeritud piiratud
arv 3 ja 4 liikmelisi tube perekondlikuks
kasutamiseks koos külmutuskapi
ja pliidiga kesklinnas hotell
Ödenis. Informatsiooniks palutakse
helistada 282-8833.
.' Koosolek ; asus seisukohale, ' et
kõik hotellides majutamist soovijad
Põhjakotka '80 liikmed astuvad
kiiremalt ühendusse f. Law-
• son. reisibürooga reservatsioonide
•:• asjus.
ja seda soovitatakse kõigile teha kes
vajavad hotellilist majutust Štokholmis.
Paljud arvestasid minevikus
ja lootsid, et saavad sõprade juures
peatuda Štokholmis, kuid nüüd on
selgunud, et paljude elukohtade kaugused
ja liiklusolud ei võimalda aktiivset
Eesti Päevade osavõttu. •Lennutoimkond
soovitab, et keegi ei
jääks kunagiste sõprade peale lootma.
Sõpradel võivad olla uued sõbrad
leitud. Ainult siis arvestada võimalust,
kui kutse käes! Sealsed korterid
on väiksemad, kui meie siin
mandril oleme harjunud elama.
Heaks Eesti Päevade kordaminekuks
on soovitav omale tuba reserveerida
ja õigeaegselt sobivas hotel-üs.
\:\'r'"'--:::-'--.:y--''':: -
Auto rentimine Štokholmis maksab
$192.00 US, Kopenhaageriis
|125;00 US. Üldiselt ei soovitata kellelgi
rentida autot Eesti Päevade
ajaks. Kui keegi vajab täksit, siis
selleks võib kasutada eestlasest juhti
Martin Kuusmanni, kes valdab
eesti; rootsi, inglise ja saksa keelt.
Noortele, alla 26 a., on Rootsis saada
erilised raudtee sõidu piletid
,,Youth Travel"; mis on isegi soodsan
mad Eurailist. Sõita võib 20 erinevasse
riiki ja hinnad on 35—40%
odavamad tavalisest sõiduhinriast.;
Koosolekul jagati välja ESTO '80
„Teated I & H ' f mis olid' hilinenud
postiolude tõttu.
Koosoleku kandvaks mõtteks ja
küsimuseks kujunesid hotelli .reservatsioonid
ja Põhjakotjca '80 lennu
õigeaegsed registreerimised, sest
kõikjal maksavad põhimõtted: kes
Tõnu Tõsine Sihtasutus Eesti Päevad,
Kanadas esimehena ja lennu-
.toimkonna. liikmena andis täieliku
ülevaate praegu teadaolevatest Eesti
Päevade programmidest. • Kõik võimalikud
muudatused tulevikus teatatakse,
eesti ajakirjanduses/Üldiselt
>on Eesti Päevade programmid koostatud
(ja tegeletakse peensustega. On
tähtis, et siinsed .organisatsioonid
valivad ja teatavad. oma vastutavad
nimed nii siinsele Eesto '80 toimkonnale
kui Rootsi, et garanteerida informatsiooni
' õigeaegset vahendamist.
;•; ^ •'•
Arvestades organisatsioonide soove,
kükati lennu registreerimise
kuupäev 15. septembrile. Nüüd on
ülimalt tähtis^ et organisatsioonides
lahendatakse sõidu küsimused
juulis ja augustis, vaatamata
puhkustele.
Lõplik registreerimine nii organisatsiooni
liikmetel kui üksiksõitjatel,
peab sisse saadetud olema P. Law-son
Travelisse 15. septembriks, et
garanteerida kohta charterlennul otse
Stokholmi. Kui keegi eraviisiliselt
soovib riisiko võtta ja ei kavatse õigeaegselt
reservatsiooni teha, siis
lennutoimkond ei saa kuidagi hilinejaid
aidata. Ainu|lt hilinejate rahakoti
suurus saab neile abiks olla. .
Põhjakotka '80 lennu hinnaks oli
teatatud $450.00 arvestades võimalikke
hindade tõusu, kuid seda, mis
nüüd hiljuti juhtus kütteaine osas,
ei osanud keegi ette arvata/Hindade
muudatus teatatakse kõigile ajakirjanduse,
kaudu ja regištreerinutele-eraviisiliselt
P. Lawsoni poolt.
Põhjakotka '80 lennutoimkond ioo-di
organisatsioonide esindajate poolt
Sihtasutus Eesti Päevad Kanadas algatusel
ja! ei ole tulutaotlev ettevõte,
ütles koosoleku juhataja Tõnu
Tõsine. Põhjakotka '80 eesmärgiks
on kõiki eestlasi viia Torontost
Stokholmi ja tagasi kõige odavama
hinnaga.
Peale lennuprobleemide leidsid üksikasjalist
käsitamist majutamise
probleemid.
Tõnu Tõsine andis väga põhjaliku
ülevaate Stokholmi hotellide olukor-rast
ja ülimalt sopdsalt reserveeritud
kohtadest P. Lawson Traveli
poolt. Väga tungivalt toonitati hotellitubade
reservatsiooni kiirust ja esimest
sissemaksu, et garanteerida tube
Eesti Päevade \ajal. Kõigile tuli
meeldiva üllatusena P. Lawsoni poolt
tehtud reservatsioonid üliõpilashö-
PAGÄNDAUK >rKULTÜURlSEMINARts
80" lennutoimkomia II inrcrmaisioomkoosole-ioilt.
Ees seisab sihtasutus ,;Esio 80" esimees Tõnu Tõsine.
Foto — Elna Kungla
Okupeeritud Eesti propagandaor-,
ganisatsiõoni VESKA (Väliseestlastega
Kultuurisidemete Arendamise
Ühingu) korraldusel toimus juuni lõpul
Tallinnas järjekordne nn. kultuu-riseminar,
millest nüüd KGB propa-gandaleht,,
Kodumaa" toob lähemaid
teateid. „Ködumaas" avaldatud piltide
ja nimede järgi on sellest „kul-tuuriseminarist"
võtnud osa kümmekond
isikut nooremast generatsioonist,
enamikus Rootsist. Kuid mõned
osavõtjad on olnud ka Ühendriikidest
ja Kanadast. Osavõtjaile
esitati nädala jooksul rohkesti ettekandeid
küll eesti keele, kirjanduse
ja kultuuri aladelt nöukogudelikus
esituses aga ka tugevalt propaganda-lisi
ettekandeid Eesti ajaloo ja majanduse
kohta kommunistliku akadeemiku
Juhan Kahki ja teiste poolt.
Propagandalehe ^Kodumaa" vii
mastes numbrites on avaldatud osa
võtjate muljeid toimunud propagan-daseminarist.
Need ori „Kodümaa"
järgi muidugi' kiitvad. Nii on Toron
i | tost osa võtnud „tööbüroo. intervju
^ eerijat-nõuandjat" Aino. Lokk'i pan
x | j dud ütlema: „Eestisse tulek on mulle
mõjusam ja tõelisem kui reis ükskõik
kuhu mujale maailmas. Sest
siin on ikka midagi põhilist ning paikapidavat
minu tagapõhjale. Meie,
tänavused VEKSA Ühingu kultuur-i-seminarist
osavõtjad oleme ühes asjas
vist kõik ühel meelel: et niisuguseid
kursusi toimuks kindlasti ka
edaspidi,"
Ja teine Torontost osavõtja, l a vastaja
ja näitleja" Linda Pakri ori
avaldanud- oma mõtted: ,,Minul küi
Põhja-Ameerikast pärit oleval inime-sel
oli elamus viibida Eestis, maal,
kus rahva mineyikuteadmised ja loodusesse
suhtumine on selgelt põimunud
tänase päevaga. Neid aegade
jooksul arenenud vaimseid tarkusi
on igal rahval vaja.".
New Yorgist pärit Liivi Jõe, kelle
ametinimetuseks' on antud „televisi-oonikompanii
NBC sotsioloog ja
New Yorgi linnaülikooli' aspirant"
ütleb, et ta on viimase 10 aasta jook-
.su sagelio Eestis käinud ja temas on
„süvenenud teadmine, et eesti rahval
on selge arusaamine ja suurepärane '
enesetunnetus oma kohast maailmas
ja oma tulevikust."- Tema •'arvates
New Yorgis on paarkümmend eestlast,
kes tunnevad aktiivset huvi kodumaa
vastu ja kel ses suhtes „pole
mingeid komplekse".
Teistes maadest.osavõtjaina nimetatakse
„Kodumaa" .kirjeldustes veel
usuteaduse •üliõpilast Tiina Allikut
ja lauljatar Ell Tabur.it Ühendriikidest,
ins. Enno Klaari, dr. Mall Kriisat,
raalitehnik Thomas Niit'i ja Rein
Viira't Rootsist ja võimlemisõpetajat
Maie Vainumäed Saksamaalt,
kelle - seminarist osavõtt oli juba
viies külaskäik Eestisse.
Müüd, kus igaüks näib puhkusel
olevat, kaasa arvatud need, kes juba
oMd puhkusel möödunud talvel —
On tõsi, et eestlastel, kes ori Kanada
kodanikud, pole midagi tegemist
N. Liidu seadustega. Aga olukord
sed siin teadagi häirivad inimesi,, võib olla .teine, küi eestlasest Kanada
kuid ilmselt enamik meist usub, et nkodaniksurdubN. Liidu v õ i m u^
Quebeciea seoses olevad probleemid konda. Seal on ta rippuv N. Liidu
väga vähe näib juhtuvat, millest kir- j leiavad õnneliku lähenduse ja et kee- Jvõimude äranägemisest, olgu isegi
jutada. Eriti, kus meie suvised puh- gi. meist ei ole sunnitud- oma asupai-' seadused -missugused: tahes. Ka sun-ka
vahetama. Tõsi - Montrealist ön Jf^u c i kanadlane pole millegr eest
kaitstud, nagu muuseas ori näidanud
mõningad kogemused ameeriklastega.-
Vaatamata kodakondsusele, võib
kused näivad olevat üsna väikse-ise-loomulised
ja seal ei näi enäni juhtuvat
selliseid suuri asju kui vanast!
vähest. Selles mõttes talvised puhkused
on pinud üldiselt veidi seiklusrikkamad
kõigi nende Havaii, Miami
ja Hispaania reisidega. Ainuke sündmus,
millest ma saan praegu kii-ju-meie
inimesi lahkunud; viimase aasta
jooksul eriti mitmed on siirdunud
Torontosse koos nende töökohtade
üleviimisega. Kuid — nii uskumata
kui see vahest ka ei kõla — Montreali
on tulnud meie inimesi Torontos^,
ija näib, et pad ei .olev selle üle mitte
tada, ön Montreali perekonna-äaager just õnnetud- Insener. Ants Saar To-
Lättemäel 18. kuni 25. augustini.
Põhiliselt noortelaager — see üritus
on leidnud viimase kolme aasta
kestel ainulaadse perekonna-laagri
nimetuse kuna kpos noortega on seal
kaasa löönud üllatavalt suur arv lastevanemaid
ja vana-vanemaidki. Lät-ees
see mees! Kõikides küsimustes 1 temäe pakub selleks eriti häid või-palutakse
pöörduda kas Põhjakotka maiusi oma suvekodudega, kus küla-
'80 lennutoimkonna liikmete või P. I Ilsed leiavad ulualust eraldi noortest,
Lawson Travel Büroo poole.
rontost oli saadetud oma firma poolt
üheks aastaks Montreali ühe 'kiireloomulise
- eri-ülešande täitmiseks.
Kui ma alul usutlesin teda, et kuidas
ta end Montrealis* tunneb. ajal, kui
teha näit. kriminaalseadusi, mis hõlmavad
ka välismaalasi jne.
Ühe sõnaga, on tegemist poliitilise
konjunktuuri ja rahvusvahelise poliitika
ilmastikuga. Kodumaale minevaid
eestlasi võinuks N. Liit kimbutada
juba algusest peale, ka nende
vana kodakondsuse seaduse ajal või
ilma selleta. Arvestades seadusliku
järjekindluse põhimõtet, oleks seda
nii paljud siit mõtlevat mujale siir-duda
,-— ta tunnistas, et tal olevat
mõnikord olnud nagu veidi võõras
elna
Eestis on .ilmunud päevavalgele
. dokument,, mis on salajane ja oli
mõeldud kasutamiseks vaid vene sõjaväelastele
Eesti .okupeerimisel
1940. aasta suvel. Dokument-on nüüd
toimetatud Läände.
; Tegemist on Leningradis vahetult
. enne „juunipööret" trükitud raamatuga
— ,.Lühike, vene-eesti sõjaväeline
vestmik", iniis sisaldab vene okupantidele
iseloomulikke.ja nende ka-
; vatsusi paljastavaid lauseid: „Viska
relv maha!'',, „Käed üles!", „Heida
maha!", ,,01eVait!", „Kas on nööri?",
„Ega kaev mürgitatud ole?", „Kui
peidate,' otsime ise üles!", ;I(Wiige
meid nii, et keegi ei märkaks", ;,An
näme teile raha,", „Minge rutemini.",
„Koguge ja iooge. siia inimese
, jaoks", „Ärge kartke punaväelasi!",
..Soovite meie pool võidelda?", „Kui
kära teed, tapan!" jne.
Kõigepealt on lause trükitud vene
keeles, siis eesti keeles ja. lõpuks
eesti keeles vene tähtedga. Ei osanud
ju „haritüd ja kultuuri toov" venelane
lugeda ladina, tähestikku. Ise
loomulik on -ka selliste lausete olemasolu,
hagu Kas paremat ei ole?"
ja „Kas rohkem ei ole?" Sõnaraamatu
paksus on rohkem kui 100 lehe
külge. Selle toimetajaks ja järelevaa
tajaks oli polgukorftissar D. Levan
tovski. Korrektoriks eesti rahva ree
tur Eduard Päll; kes selle eest hil
jem okupeeritud Eestis suurde ausse
tõsteti. Sõnastik trükiti 9. juunil 1940
Leningradis Gorgi nimelises trüki
kojas Gatshini tänaval majas number
26, Selle maht oli 3,5 trükipoog
nat, tellimuse number 351. Eessõnas
ori Öeldud; et sõnastik peab "vene sõjaväelast
abistama kohaliku elanik-
'„.• konnaga „suhtlemisel", sest see ei
valda tähtsat vene keelt.
Samasugused „vestlus" sõnastikud
on trükitud samal ajal ka läti ja leedu
keeles. .
21. mail s.a. teadustas Soome Teaduste
Akadeemia, et ta oli valinud Ilmar
Tammelo oma liikmeks tema
väljapaistvate teaduslikkude teenete
õttu. -
Tammelo, kes on praegu õigusfilosoofia
korraliseks professoriks -Salzburgis,
öiiövõitnud laialdast tähelepanu
teaduseilmas eriti oma töödega
õigusloögika, eetika/poliitilise filo-
Soome Teaduste
e
kes teadagi naudivad teataval määj
rai omaette olemist. Üldises laagri
tegevuses on vanematel kuldsed võimalused
igasuguseks kaasalöömiseks,-
Laagri toidutare nimetatud
,,Lättemäe Hiltoniks", hoolitseb ühise
toitlustamise eest. Laagri üldjuhtimine
on tänavu Heino Altosaare
hoolitseda ja teda assisteerivad Hans
Peets, kes oli üldjuhiks mullu, ning
Endel Ruberg — laagri juht ülemöödunud,
aas tal. Toidutare eest' hooli t-semine
on edasi Elsa Peetsi ja Laine
Altosaare õlgadel, kuid kaasa-aita-jad,
nagu alati, on teretulnud!. Samu-,
ti soe ..teretulemast" — nagu eelmistel
aastatel, on läkitatud Torontosse.
Endel Ruberg,. kes ka ; tänavu on
kaastegev Toronto noorte suvelaagris
Jõekäärul,, on seal kättesaadav
soofia j a elufilosoofia aladel. Ta on lähemaks informatsiooniks. Kindias-olnud
tegev erialaliste maailmaühin-jti.oodatakse Lättemäele jälle tagasi
gute presiidiumide liikmena ja rah- Tamara Norheimi ja Selma Metsa-vusvaheliste
õigusfilosoofiliste aja- lät oma peredega. Käesolevate rida-kirjade
toimetuste liikmena ja nõu- de kirjutaja on ka sedapuhku regist-andjana,
samuti organiseerijana mit- reeritud laagrisse selle lehe „eri-kir
metes ülemaailmlistes teaduslikkudes
üritustes, Tammelo viimased tähisteosed:
on ,,Modern Logic in the
Service of Law", mille portugalikeelne
tõlge on ilmumas Brasiilias, „Zur
Philosophie des Überlebens" ja
„Theorie der Gerechtigkeit" mille
hollandikeelne tõlge on ilmumas
Belgias). Viimased kaks raamatul
käsitlevad tänapäeva suuri maailma-probleeme
ja on arusaadavad ka neile,
kes pole varustatud eriteadmiste^
ga. (EPL) •-/•::
jasaatjana'
Florentsi ülikooli poolt hakkab ilmuma
uus ajakiri „Ponh>Baltica",
mille eesmärgiks on käsitleda : Eu-'
roopa ida-raja riikide Eesti-Soome-
Läti-Leedu-^P.oola - Tshehhoslovakkia-
Austria - Hungari, Rumeenia - Jugoslaavia
- Bulgaaria - Älbania - Kreeka
kultuur-traditsioone, keelt, ajalugu.
Erilist rõhku tahetakse asetada
nende eel-ajäloole ja sealsetele rahvastele,
fenni, aestii, venedi, sarmaa-tialased,
pannöonialased, illürlased,
dacialased, gothid, dardanialased ja
thraakialased. Ajakirja peatoimetajaks
on prof, dr. GarloÄ. Mastrelli.
Vahepeal polnud mul kahjuks re
porteri ülesannetes kaasa teha Montreali
Võidupüha tähistamise kokkutulekut.
Kuid õnneliku kokkusattumisena
oli sell©' aktuse külaliskõne-lejaks
selle lehe üks toimetajaid Torontost,
ja näis, et ta ei pannud pahaks
ka reporteri ülesannet oma
peale võtmast. Teadagi me olime
Montrealis huvitatud, kuidas Toronto
silm näeb Montreali üritust. Vahetevahel
ma nagu kaldusin kartma, et
kirjutan Montrealist kui oma kodulinnast
vahest ehk veidi liiga heakskiitvalt.
Seda suurem oli minu, samuti
kui kõikide meie kergenduštun-ne,
kui Toronto kolleeg leidis Montreali
grupi „Pruuli juures" samasuguses
positiivses meeleolus, nagu me
oleme endid leidnud igakord vareni.
Aitäh! ;
Montreal oma elava euroopaliku
meeleoluga on ilma igasuguse kahtluseta
kujunenud siinsele eestlaste-reie
nende kolmekümne aasta kestel
koduseks paigaks, ja enamik hoiaks
seda linna edasi oma asupaigana.
'Viimaste aastate poliitilised lainetu-siin.
Paar kuud hiljem ta tunnistas,
et ta saavat juba päris hästi magada.
Ja hiljuti — just enne tema tagasipöördumist
^Torontosse — ta tunnistas,
et viimati vahepeal nädalalõputi
Torontos ta leidnud võõrastava olevat
mitte kuuldes prantsuse keelt tänaval!
• Mis puutub meie prantsuse keelde
Montrealis, siis õige paljudele, ei ole.
see teadagi mitte mingiks probleemiks.
Eriti mittemeie noortele, kes
oma hariduse on saanud Montrealis.
Vanematest need,' kes omal ajal olid
õppinud Tallinnas Prantsuse lütseumis
või Westholmi gümnaasiumis —
olid siia tulles teadagi eelistatud olukorras
võrreldes teistega. Need, kes
veel praegu soovivad prantsuse kee-es
end täiendada, saavad teha seda
muide Montreali Eesti. Pensionäride
Klubi poolt organiseeritud prantsuse
_ keele kursustel. Ja kui kellelgi
siiski veel peaks raskusi olema selle
keelega mõnedes ärides näiteks, siis
Bay daamide kinga^sakonnas kesklinnas
on võimalik ostusid teha nii'
hästi inglise, prantsuse kui eesti kee*
les ühe müüjanna juures korraga.
Või siis üle tänava daamide käekottide
äris. Ja kui keegi peaks veel muretsema
Quebeci tuleviku pärast, siis
— Quebeci provintsivälitsus on,vastu
võtnud föderaalvalitsuse ettepaneku
korraldada Kanada talvemangud
1983 Quebecis! •
le senini kodumaid; külastavaidjsi
kuid, keda ta loeb oma kodanikeks
(õigusega või mitte) siiski tülitanud,
peale mõne erandi.
Rahvusvahelise poliitika olukord
lekš nii vara?". Well --igaüks meist
näib olevat varajane ärkaja; seepä
rast siis peamiselt. Ometi näib see
kokkutulek ka rikastavat igat päeva
ja andvat sellele värske alguse. Ma
pean tunnistama, et olen nii mõnigi
kord leidnud sealt isegi- inspiratsioo-ini
ja informatsiooni oma kirjutusteks
•' ,-,Meie EluTe". Vahel see grupp
EI
KOMPROMISSI
RÖÄIMUNISTI0EGÄ
K. Päts - 1918
ori käesoleval ajal selline, et N. Liit
ei soovi äratada suuremaid tülisid
läänemaailma riikidega. Ta esineb
sõbraliku partnerina, kes edendab
rahvaste vahelist sõprust ja kultuurilist
läbikäimist, sest tal on vaja
lääneriikide toetust oma majanduse
ning sõjanduse kindlustamiseks ning
tugevdamiseks.
Peale selle aga on N. Liidu poliitika
olnud suunatud propagandalisele
edule, millega ta teatavasti on sõja- .
jõuta saavutanud tohutuid eeliseid
— oma võimualä tunnustamise, otsesed
õõneslamisvõimalused välisriikides
kultuurilise läbikäimise sildi
all jne. PraegU: on eesti pagulaste
osas käimas kultuuriline „läbiimbu-tamine",
mis pikapeale peab lahjendama
vabastamisvõitluse hoogu ning
mõju, sulades lõpuks tulevaste nooremate
põlvede juures kokku mürgiks'
kultuuriliseks ühisolemiseks.
Eestlastel välismail tuleb niisiis
jälgida •poliitilist. konjunktuuri ja
selle muutumise võimalusi, tehes
plaane kodumaa külastamiseks. Seadused
neid seal ei kaitse ka siis, kui
rakendataks kahekordse kodakond-suse
mõistet. Sest rahvusvahelise
kokkuleppe kohaselt .kodaniku uus
riik ei saa teda kaitsta riigis, kus ta
loetakse edasi kodakondsusse kuuluvaks.
Selle olukorra vastu on vaid
üks abinõu — rahvusvaheline eri lepe
N. Liiduga. Kanada kodanikud võion
ka „tserisuürinud" mu kirjutusi, vad nõuda oma valitsuselt, et see sõi- ;
ning korra üheskoos mu koduse! rniks N. Liiduga kokkuleppe, mi iie
„tsensuurigä" isegi sõbralikult soovitanud
ühte mu kirjutust mitte edasi
saata. See grupp on käinud' oma
põhilises osas koos 15 aastat ja alul'
kohaselt N, Liit loobub nende isikute
suhtes, keda. ta luges oma kodanikeks,,
kuid kes seaduslikult on saanud
Kanada kodanikeks, igasugus-.
oli selle üheks liikmeks ka Julius Ri- j test kodakondsuse nõudlustest }a ko-dal.
Ma olen suhteline uustulnuk sel- j hus tüb neid igal pool kohtlema .Käies
grupis ja Toivo Sillaots kõige nada kodanikena.
uuem meist. Kuid me oleme kokku
leppinud oma gruppi mitte enam
suurendada...
Ja head puhkust igaühele!. Ning
jällenägemist Lättemäe laagris augusti
kolmandal nädalal.
• Henn. Arvo
i neid olukordi ja sündmusi
me analüseeriirie ja arutame Mont
realis omavahel pidevalt; see ori üks
osa meie elust! Üks grupp meist teeb
seda igal äripäeva hommikul süda
linnas asuva Place.Ville Marie ühes
kohvikus. See grupp— Kalle Viires,
Herbert Raud, Toivo Sillaots ja nen
deridade kirjutaja, tuleb kokku kel
7.15 ja veedab, enamasti terve tunni
üheskoos enne tööleminekut. Me ni
metame seda 'kokkutüiekut „rahvus:
likuks sümpoöšiumiks'', • ja tõsi
enamik meie vestlusteemasid on
meie endi rahvuslikud mured ja rõõ-
Ainult vahetevahel poetuvad
meie jutulõnga sellised nime.d nagu
Joe Clark ja Pierre Trudeaü. Enamik,
"kes on kuulnud sellest „süm-
Poosiumist", • imetleb: pillest teil
seal ometi on rääkida?",; või: :„MiI-See
on ainuke tee, niis võimaldaks
N. Liidu, võimupiiridest lahkuniiile
üldist rahvusvahelist kaitset, või õigust
seda nõuda N. Liidu suhtes.
Seegi muidugi kehtiks ka seni kaua
kui püsib poliitiline ja sõjaline rahü-olukord
maailmas. "
Eestlaste ajaleht „MEIE ELU" levib üle'kogu maailma, kus asub
eestlasi. - Tellige ja lugege „MEIE ELU". - Nõudke „MEIE ELU"
proovinumbreid. ~ '
„MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas: l a , $24.00, .6 k, $13.00;
3 k. $8.50 USA-sse: 1 a. 26.00, 6 k. $14.00, 3 k. $9.00. Ülemeremaades-se:
1 a. $30.00, 6 k. $16.00, 3 k. $10.00. Kiripostilisa Kanadas: 1 a.
$.14.50, 6 k.. $7.25. Kiri ja lennupostilisa USA-sse: 1 a. $16.50, 6 k. $8.25.
Lennupostilisa Ülemeremaadesse: 1 a. $23.50, 6 k. $11.75.
„MEIE ELU" TALITUS
958 Broadview Ave., Toronto; Orit. M4K 2R6, Canada
Teilimiskupong:'
Palun saatke minule „Meie Elu" kuuks.
TelMmisraha siinjuures
(Tshekigä, panga rahakaardiga, posti rahakaardiga).
Nimi:
Postiaadress:
Kuupäev ....... iitfoiiittttooa*»*•••••••• • )OOIIOHOgMlilMIMt<)« |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-07-19-03
