Meie Elu = Our life, July 19, 1979

              6 ,W7i NELJAPÄEVAL, 19. JUULIL - THURSDAY, JULY 19 eie Elu" sir. 29 (1536) 1979
• ii1
lii
STOKHOLM p- KGB on kodumaa!
alustanud järjekordset surveaktsi-ooni,
seekord Tartu üliõpilasringkon­dades
välja antud „Poolpäevaleheu
vastu. Kuulati üle rida väljaandele
ligidalseisvaid isikuid. Hubert Ja-kobs
heideti ülikoolist välja pärast
seda, kui rektor Koop ta isiklikult
oli üle kuulanud. On võimalik, et ta­hetakse
sel! puhul korraldada uut
poliitilist protsessi.
Välja on jõudnud kolm numbrit
.-.Poolpäevalehte" — nr. 1 (14.' 10.
1978) nr. 4 (25. i l . 1978) ja nr. 6 (23.
12. 1978). Ajakiri on masinal kirjuta-t
u d, ja pai j undatud (kuuldavasti esi­algu
ainult künfmekond eksemplaris,
aga.on võimalik, et eksemplarile arv
..samizdati" korras hiljem on kasva­nud).
Tekst on lehe ühel pool, aja­kiri
koosneb 5—6 suures formaadis
lehest. . •
Kodumaise kirjanduse j osas võtab
anonüümne autor väga teravad sei­sukohad:
..Lugejale pole tähtis, kes
too kirjanik on, kas -siis Kirjanike
Liidus kõrge koha peal või. suurte
teenetega ühiskondlikus elus, mille
abil end ka kirjanikuks munsterda-nud,
ei, vaid see, mida tal lugejale
pakkuda on. Ja pakutakse tõesti ka
hiisugust kirjandust, mille läbiluge­miseks:
raisatud ajast" on hiiglama
kahju."
Selgub, et sama rühm kirjastab
(või kavatseb kirjastada) kirjandus­liku
almanakki ..Tõlet" ja „Tõleti'f
Raamatukogu ning keeleteaduslikku
ajakirja ..Keel".
Ön intervjueeritud Herbert Salu
tema esseedekogu ...Porkuni. preili"
ilmumise puhul, tutvustatakse luge­jatele,
Nobeli auhinna saanud Isaac
Singerit.
Järgmise numbri (nr. 4) juhtkirjas
Esimeses numbris .esitatakse aja- nõutakse eesti jahva pürgimist vaim­sele
iseseisvusele: „Kas on mõeldav,
et üks rahvas peaks olema tekkinud
selleks, et pakkuda end teiste rah­vuste
Jalamatiks" või, veel hullem,
olema karjaks võõratahtelisele kar­jasele?.
.,
Edasi tuuakse kroonika sündmus­test
60 aastat tagasi, novembrist
1918. Kroonika on täiesti kooskõlas
ajalooliste faktidega. Mälestatakse
kindral Laidoneri abikaasa .Maria
surma/tuues esile ta elu viimaste
aastate tingimusi. Ajakirja viimasel
leheküljel on artikkel. „60 aastat ta­gasi
algas Eesti Vabadussõda". Seda'
nimetatakse „õiglase kaitsesõja ise­loomuga"
sõjaks. Väidetakse, et Ees­ti
Vabariigi iseseisvust „tulnuks
kaitsta samuti relvaga". Protesteeri-takse
selle vastu, et „Eesti rahvusli­kele
huvidele vaenulik propaganda
püüab kujutada seda sõda sisemise
klassivõitlusena". 'On tuldud toime
sõja tummade tunnistajate (Vaba­dussõja
mälestussammaste) bar­baarsehävitamisega".
Artikkel lõ-
:b: „Iga rahvuslikult mõtlev eest­lane
saab kaasa aidata Kalevi uuele
kojujõudmisele".
Nr. 5-es tutvustatakse jõulutradit-sioone
ja nende mõtteid. Märgitakse
ära „suure vene kirjaniku" Aleksan­der
Solzhenitsõni 60. sünnipäev ja
..väljapaistva eesti poliitikategelase
Jaan Tõnissoni 110. sünnipäev, lisan-lehe.
„pale, olemus ja eesmärgid".
See on ..organisatsioonide Valve Võt­me
Vennaskond ja' Maarjamaa Kui-.
. luuri ühisus häälekandja". Ajakiri
..on vaba: igasugusest tsensuurist",
selle suund.ön ennekõike kultuurili­ne,
aga avaldab materjale ka teistelt
•: aladelt. ''
•-. Toimetus keeldub avaldamast kir­jutusi
teemadel, ,.mille avaldamine
ja levitamine on. karistatav. ENSV
Kriminaal koodeksiga" (sel puhul on
loetletud: nõukogude-Vastane agitat­sioon
ja propaganda,: sõjapropagan­da,
rahvusliku või rassilise võrdõi­guslikkuse
rikkumine, riikliku sala­duse
avaldamine/nõukogude riiklik­ku
või ühiskondlikku korda halvus­tavate
teadvalt valede väljz mõeldiste
levitamine).
Valge '. Võtme "Vennaskond õn
..müstilis-religioossete veendumuste­ga
isikute grupp", nad tahavad „sü-vendada
maarahva usulisi veendu­musi",
nende ..sisuline tegevus on sa­lastatud".
(Kuivõrd seda taarausu-kultust
tuleb tõsiselt võtta, pole tea­da).
Maarjamaa Kuituuriühisus on
laiem mõiste, see lihtsalt ühendab
inimesi, kelle vaated rahvuskultuuri­le
enamjaolt uhtuvad.
Ajakirjas on) avaldatud luuletusi
kodumaistelt noortelt autoritelt,
seal on aga ka luuletusi pagulusest,
•kogudest, mis seal on ebaametlikult
paljundatud .(Viirlaid, Vihalemm,
Kangro, Lepik).
INGLISE—EESTI SÕNARAAMAT :. ••••
BALTIC LITERÄTURE AND LINGUISTICS
E. Uustalu „FOR FREEDOM ÖNLY"
B. J. Kaslas „THE BALTIC NATIQNŠ":'^..^.IL^:;:^
A. Oras (Inglise-Eesti) ESTONIAN LITERARY READER
Solzhenitson „THE GULAG ARCHIPELAGO" II (Köites) ...
Solzhenitsõn-„THE GULAG: ARHlpELAGO" III (Köites) ...
J. T. Flynn „WHILE YOU SLEPT" ^U^^^Li^^
POETI ESTONI:.,.1.;....;;.;....-.....^.
ESTO 76 MEDIA CÖVERAGE ...... :::>;....,,..i.;.;;...:...;.;..^..,...v.:...;
VON DEN BALTISCHEN PROVINZEN ZU DEN ...
BALTISCHEN STAÄTEN 1917-1918
K.Inno,,TARTU UNIVERSITY JN ESTONIA"
J. C. Smith and W. L. Urban ,,THE LIVONIAN RHYMED
CHROICLE" .,
"F. Oinas „ESTONIÄN GENERAL READER (Inglis-Eesti) •
SECOND CONFERENCE OF BALTIC ŠTUDIES
, THE ESTONIAKS IN AMERICA 1627-1975 ...........
BALTIC STATES
BIBLIOGRAFY OF ENGLISH-LANGUAGE
SOURCES ON ESTONIA
FOLIA BIBLIOGRAPHICA nr. 6 X.-.'.-.
FÖLIA BIBLIAGRAPHICÄ hr. 5 ! •.
A BIBLIOGRAPHY OF WORKS Published by Estonian •;
/scholars in exile
AUJUMN 1973 BOOKS ABROAD . •'
UNIVERSITY OF TORONTO LIBRARY ...u..............
GOMMENTARIES ON THE LIBER CENSUS DANIAE .....
THE DEPARTMENT OF THEOLOGY AT THE
UNIVERSITY OF TARTU ......
THE SECOND CONFERENCE ON BALTIC STUDIES
: IN SCANDINÄVIA (Võlume I, II ja III) ..;.;.........:...,.....:.....
PICTURESQUE ESTONIA
G. Ränk „ÖLD ESTONIA"
E.Sanden „KGB CALLING EVE"
S. Kudirka ,;FOR THOSE STILL AT SEA"
DEÄTH HÄS A CHILD'S EYES
PANSLAVISM AND RUSSIAN COMMUNISM
COOKING ESTONIAN STYLE •v;;.-....,;.;.;..,.v
• $12.50
... 8.50
... 7.00
... 12.00
... 6.00
...15.95
... 21.00
.... 4.95
.... 6.50
.... 5.00
- 33.00
8.50
.... 10.00
.... 8.00
.... . 8.00
.... 7.00
.... 20.50
5.00
5.50
..... 5.50
..... 5.50
..... 2.00
4.00
12.00
..... 5.50
@ 5.00
..... 15.00
... 12.00
14.00
..... 7.95
...... 4.00
—.50
10.00
UIKLUSSÜSTIEM
LILO WOLF
SCEME) — Ettevõt­lik
puusepp H . B. Williams pani alu­se
Toronto esimesele avalikule liik­lussüsteemile.
Selleks oli hobustega
veetav ömnibus, mis pidas ühendust
St. Lawrencel turu ja Yorkville'i va­hel.
See oli aastal 1849 kui Torontos
oli 24,000 elanikku; Varsti tekkis va­jadus
suuremahaardelise liiklussüs­teemi
järele. Verstapostideks Toron­to
liiklussüsteemi arengus tuleb pi­dada
1861. a. maksimaalset sõidukii­rust
— 6 müTi tunnis, siis saja ree
ostmist ja 1892. a. üleminekut hobus-telt
elektritrammini, mida talvel köe­ti
põlevkiviga väikestes raudahjudes.
| Tänapäeval on Toronto Transil
Commissioni (T.TC) käsutuses 2,300,
(tape), / mille peale on trükitud
„emergency alarm". See asub ülal­pool
aknalauda. Kui sellele elektroo-nisele
paelale vajutada, kandub häi­re
otsekohe edasi valvuri ja rongi ju­hini
ja^nad saadavad otsekohe oma-kordse
häire edasi liikluskontrplli
keskusse paludes politsei abi. Järg­mise
peatuse juures lähevad valvur
ja rongijuht vagunisse, kust häire­signaal
anti jä kui osutub vajalikuks,,
võtavad nad otseühenduse arstiabi
saamiseks ja tuletõrje.väljakutsumi-.
seks.. ;'•. ". • '
TTC1 on oma julgeoleku mees­kond,
peale selle sõidab rongides ja
jalutab perroonidel ja jaamades rin­gi
nii erariides: kui. vormis politsei.
Praegu on sisseseadmisel julgestus-sõidukit,
trammid, bussid ja allmaa-If^Hcl mis võimaldavad reisijail
91 talituses
958 Broadview Ave., Toronto, Ont.' M4K 2R6
Antakse faktiliselt korrektne üle­vaade
eesti rahvusliku tekkimisest
ja traditsioonide arengust. Artikkel
lõpeb järgmiselt: ,
„Arusaamatüks jääb võimude
neurootiline suhtumine rahvuslippu
—rahvusliku atribuutika propageeri­mine
ei ole ENSV Kriminaalkoodek­si
järgi kuritegu,
Kõike ülaltoodut arvesse võttes
oleks vajalik:
1) viivitamatult lõpetada igasugu­ne
rahvuslipu ja rahvusvärvide dis-dusega:
„sürma aeg ja koht senini J krimineerimme.
teadmata". | .2) tunnustada sini-must-valget rah­vuslippu
ENSV lipu kõrval.
. 3) rehabiliteerida kõik isikud, keda
eales on represseeritud rahvuslipu
ja -värvide propageerimise eest.
Samuti tuleb loobuda JEesti ajaloo
moonutamisest ja halvustavast suh­tumisest
eestlaste iseseisvasse rah­vusriiki.
Korrektsuse huvides tuleb
loobuda terminist „kodanlik Eesti",
küna sellenimelist riiki pole kunagi
eksisteerinud — Rahvasteliidu liik­meks
oli Eesti Vabariik; samuti sõl­mis
Nõukogude Venemaa Tartu ra­hulepingu
ja NSVL kõik hilisemad
pingud Eesti Vabariigiga." (EPL)
raudtee vagunid katavad, vahemaa­sid.
1160 km ulatuses ning neid käsu­tavad
ligi kaks miljoriit inimest päe­vas,:
Kuigi Toronto liiklusvahendid
on kogu Põhja-Ämeerikas otstarbe­kaimad
ja hädaohutumaid, siis ome­tigi
ei julge neid kasutada uustulnu­kad,
nad kardavad; eksimist ja nad
kardavad õnnetusi.
ALLMAARAUDTEE \ ;
Kõikide allmaarongide liiklemist
juhitakse Toronto liikluskontrolli
keskusest' illumineeritud mehanisee-ritud
paneeli kaudu, kusjuures kahe
poolne sidepidamine on olemas' sõi
dukijuhtide, valvurite ja kontroli-tsentrumi
vahel. Valge tulega on
märgitud vagun, kus sõidab valve
ametnik oma väikeses vagunist eral­datud
ruumis. Inimesed platvormil
võivad otsekohe nähaK missuguses
vagunis valveametnik on. Kui valve-ametnik
annab ühekordse vile, siis
lähendab see seda, et sõitjad on pea­gu
eranditult vagunitesse astunud-.
Kui kõlab kahekordne vile, ei tohi
sõitjad enam vagunitesse astuda ega
sealt lahkuda.
Kui näiteks kellegi käsi või mõni
pakk jääb uste .vahele, siis ei saa
rong edasi sõita- jä uksed avanevad
uuesti. Kui keegi sõitjaist jääb ron
gis magama jä äkki leiab ennast ük­sinda
vagunis kinniste uste taga, siis
pole põhjust paanikasse sattumi­seks.
Rong sõidab depoosse või on ta
peatunud mõnes tunnelis paariks mi­nutiks.
Rongi personaal kontrollib
igat vagunit enne kui rong depoosse
seisma jääb. Reisijad aga ei tohi min­gil
juhul püüda omavoliliselt uksi
lahti kangutada. "
Igas vagunis leidub kollane pael
kontrollida koridore, ja trepikodasid
enne kui nad nendesse astuvad. ..
Kui reisija juhtub jaamades mär­kama,
midagi ebatavalist,, tuleb tal
sellest kohe. teatada kas piletimüüja-
1e ja' helistada . telefoni keskj aäma.
Selleks võib kasutada telefone igas
allmaaraudtee jaamas, ilma rahata,
valides kettal."O!'.
JULGEOLEK BUSSIDES ,.
JA TRAMMIDES
Kui bussis või trammis sõitjal
peaks midagi ebameeldivat juhtuma,
tuleb hüüda, juhti, tema võib otse­kohe
häirekella käivitada, mis oma­korda
paneb sireeni hüüdma ja neli
pilktuld bussil hakkavad vilkuma.
Trammis on,samad võimalused, juht
paneb gong-kella lööma ja pilktuled
vilkuma. Kui te näiteks peaksite sel
momendil tänaval olema, on teie ko­hus
välja kutsuda politseid.
Kui te TJC vagunites juhtute tun­nistajaks
olema vandalismile, siis
teatage sellest kohe ja kui süüdlane
teie kirjelduse või näpunäidete' koha­selt
kätte saadakse, ootab teid saja­dollariline
tasu.
Lähemaks7 informatsiooniks helis­tada
484-4544.
Kõikideks kindlustusteks
H. LATER & CO. LTÖo
ÕS
1482 Bafhurst St.,
torontoy M5P 3H1
653-7815 ja 653-7816
©©<B«0«000O 0 0 0 O • © • © ©© 0 9 9 9 « ©
!!!i!Hl!!l!lllllllllilill!!iliM
:ii*
MeenuvadÄ1 ajad lapsepõlvest ja toovad selle klaveri valesse majja ja
nooruse päevilt, 'mil isa figureeris
tähtsa kujuna meie elus. On ilusaid
mälestusi ja on ka kurbi.
Meie isa, Joh. Pitkat kartsid pal­jud
inimesed, pidades teda kurjaks.
Vast sellepärast, et ta, oli sõnakehv
ega iiaernud palju. Minul isiklikult ei
ole ühtegi halba mälestust isast. Ei
teagi ühtegi juhust, kus ta oleks
meid karistanud või mõne tembu
eest annud1 mõne kõrvakiilu.
Meil ei olnud ka kombeks isa tüli­tada
oma probleemidega või. küsi­mustega.
Selleks pii meil hea ema,
kes väsimatult võttis bsa meie väi-:
kestest 'muredest ja- kelle poole meie
igas asjas pöörasime; Kui aga juh­tus
midagi tõsist haigust või õnne­tust,
oli isa rahustavalt meie juures.
Ei tulnud ka kunagi1 kellegil meist
lastest mõttesse, et isa soovi või käs-Ühel
kevade õhtupoolikul, kui oli­me
Fort St. Jamesist paadiga koju
sõitmas, korraga turtsatas mootor ja
enam ei läinud käima Linda ja mina
olime isaga kaasas. Oli juba videvik
ja isal ei õnnestunudki mootorit töö­le
panna. Nõutult triivisime lühikest
6 kuud telkides, kuni palkidest ma­ja
sai katuse alla ja valgetest lauda­dest
põrand maha.. Telgielu sisse­seadmine
ei valmistanud isale minj
mis sellest asjast küll saab. ÄgedaltIgeid probleeme. Kiirelt olid vajali-katsus
ta.meestele selgeks .teha, et kud asjad korraldatud ja telgis ole-see
on suur eksitus, meie pole klave- mine tehtud nii mugavaks, kui see
rit ostnud ja ärgu toogu seda sisse vähegi võimalik. Suur oli üllatušTinr aega järvel, kuni isa leidis paadist
Mehed aga ei tahtnud ema juttu tä- dal, noorel abielunaisel, ja ka minul, lauaotsi ja nendega hakkasime sõud-hele
panna ja toimetasid edasi. Siis 16-aastasel plikal, kui isa ühel päe- ma kodu suunas. Minek oli väevali-tuli
ka isa eeskotta ja naerul näol vai kamandas meid metsa sammalt ne. Isa õpetas siis Lindat, et. rebi
ütles emale: „Mis sa hädaldad ja korjama. Seda oli vaja maja palkide sealt kaltsu küljest ribasid ja süüta
keelad. Las' toovad, kui tahavad." vahele panemiseks. Hirm oli veidi
Siis selgus, et isa oli jõulukingiks metsa mineku pärast ja imestus ka,
ostnud klaveri. / et meid tööle kamandati. Jah, elu oli
Vahel läksid terved päevad möö- muutunud, see oli nüüd selge! Isa
da, kui isa meiega ei kõnelenud ega aga paistis .olevat oma- miljöös. Õh-meist
välja ei teinud. Mitte et oleks tuti järve ääres suure lõkke juures
olnud pahane,: aga lihtsalt nii süga- seistes, toetades tugevale teibale,
vait õli ta oma mõtteis. Ja kui siis millega tuld aeg-a j ai kohendas, oli ta
juhtus, et oli mõni minut ja kõnetas nägu naerul nii muhedalt, nagu me-meid,'
siis oli see suur sündmus mei- hei, kes viimaks on leidnud oma ra­ie.
Nii kiitis kord väike vend: „Tead, hu.
papa rääkis minuga täna..." . Meremehe elukutse; tõttu' noores
. Kui kord koolist tulles kohtasin eas oli isal puutöö selge.. Niisiis ehi-põlema.
Küll mamma juba valvab
ja ootab meid ja nähes tuld teab, et
isale mingit jooki külma peletami­seks.
Isa oli selle tänuga vastu võt­nud
j ä ä r a joonud. See võimas mär-juke
oli vist Cap. Höodi enda sepit­setud,
mida ta salaja müüs indiaan­lastele,
nagu rääkisid kurjad keeled.
Ja meie karsklane isa oli langenud
selle „tulevee",ohvriks. •
Isa kannatus sai sageli proovile
pandud pioneeri põlves Štuart järve
ääres. Õemees. Lex, ei olnud varem
elus kirvest käes hoidnud: Ja meie
poisid Edi ja Stanley olid ju alles
ku mitte jalamaid täita. Emaga sai isa tänaval, läksin vaikides temast tas ta majja vajalikud mööblid,
oleme hädas. Siis tulevad poisid tei-,noored. .-Nii tuli isal tööd rühkida
se paadiga meile appi.
.Linda rebis mitu riideriba.ja süü­tas,
Kuid ei abi kusagilt. Õhtu muu­tus
külmaks ööks, Linda käed juba
külmast kanged ja ta pillas põleva
riideriba paati. Korraga sähvas terve
paadi põhi põlema bensiinist, mis
mootorist oli sinna tilkunud. Linda
hakkas karjuma ehmatusest ja mina
juba ajasin jalad üle parda, lahti re­bides
paksu palitut, et ujuda rända..
veel veidi vaieldud, kuid mitte kuna- mööda. Ta tuli kiirelt, silmad süüna- .Need küll ei. olnud ema maitse järe- Isa rahulikult tõusis paadiistmelt,
st isaga. tud maha. Oli ilmselt sügavas mõt-|le, kuid ajasid asja ara. S puldäniga
Sageli oli täi kiire. Alati oli ta mõt­tes.
Vaikides ta sõi eine.ajal ja kadus
selle järele oma tuppa, või kusagile
koosolekule. Kui aga mõni teema te­da
huvitas, siis läksid jutupaelad lah­ti
ja ta võis poole ööni oma mõtteid
avaldada. I
Tulid suured pühad, siis pühendas
teš. Ma ei julgenud teda tülitada, et sai suure söögilaua sisseehitatud tuld lämmatama. See sündis suure
oleksin teda teretanud. Olin kindel, nurgasohva ja ka laua sohva ette. kindlusega ja nii siis jäi'. Linda vait
et ta mind ei näe. Õhtul aga sain Suure puhvetikapi ehitas isa ka sei- Lja mina tõmbasin jalad paati tagasi,
emalt noomida, et mä polnud isa ter- na külge. Ema leidis, et just kui. lae- Varsti olidki leegid paadist kustu-vitanud.
Ta oli mind siiski tähele va kajutis, kõik asjad põranda või nud. Algasime siis uue innuga sõud
pannud. seina külge kinnitatud. , ma ja kui hommikupoole ööd väsi-
-k Puhvetikapp ei saanudki valmis, nult vaiksesse majja astusime, ma-
Minu esimene mälestus isast on, Puudu jäid kapiuksed. Vist ei jat-. gäsid kõik. Ema oli ometi kord võt-isa
oma aja perekonnale. Ronisime J kui olin 4 aastane. Meie pere oli rei- künud aega, oli tähtsamaid asju te- nud kuulda isa noomitust ja läinud
väikestena isa juurde Voodisse,'Vnii silaeval, sõites Liverpoolist Tallinna, ha. Minu must koer Prints oli selle magama! "• v
palju kui meid sinna mahtus. Siis ta
jutustas meile oma meremehe-aeg-seid
lugusid. Need olid põnevad.
: Isa armastas muusikal, kuigi ta ise
ei olnud andekas sel alal.1 Vahel võt­tis
ka viiuli välja ja oma tütre Linda
klaverisaatel mängis mõne loo. Na­gu
ta ise naljatas siis, et. ainus, kes
nende muusikast lugu peab on meie
bulldog Rutti, kes, uludes kaasa lõi;
Sageli laulsime istudes suure söögi­laua
ümber. Isa ül^s lemmiklauludest
oli:. „Minge üles mägedele'". Need
olid ilusad ajad.
Mäletan üht jõulueelset päeva. Isa
. t u l i lõunale, oli heas tujus. Naljatas,
et oli tulles näinud jõuluvana suure
raske koormaga. Ja varsti nägime
•läbi saali akna üht veovankrit, mis
meie ukse juurde seisma jäi. Vank­rilt
tuli üks mees meie uksekella he­listama,
teine jäi äskeldama koorma
juurde. Nägin, et sealt tuli tekkide
alt klaver välja. Kui meie majauks
lahti tehti, hakkas uksekella helista­ja
kohe ka teist uksepoolt avama.
Nähes«seda ehmatas ema, et hüüd
Ema oli merehaige ja nii tuli mul eest tänulik, sai ühe alumise kapi Kogu selle seikluse peale vaatama-oma
,,hädas" isa poole pöörata. Tun- endale magamiseks. Oli nii õnnelik ta polnud isa tuju halb. Ta tõi tuppa
nen praegugi "tema tugevat käepigis- seal.. Fortist ostetud grammofoni ja vän-tust,
kui ta mind kättpidi kitsast Eui meie oma uude elukohta asu- tas selle mängima. Äratas lõbusa loo
laevatrepist alla kajutisse viis. sime 1924 a. aprilli esimestel päeva- ga terve pere üles.
Isa väga armastas väikesi lapsi, del, oli Stuart järv veel nii tugevalt
Sageli ta naljatas emaga, et üks las- [jääs, et sõitsime regedega üle järve I Meie isa ei olnud tantsumees ega
test peaks jäämagi väikeseks. Kas- Maad mööda ei olnud sel aastal üld- viinamees. Viina ei olnud meie ma-vavad
kõik suureks, — polegi enam se veel mingit teed. Isa alustas paa- jas peagu kunagi. Polnud siis ka ime,
last. : \ di ehitamisega enne jäälagunemist kui vend Edi ^aastasena küsis
Kui kord isa ja raamatukaupluse järvel. Ei tahtnud ju jääda -eralda- M 9 v a n e °n viina ja õlle vahel?
omanik härra Pihlakas sõitsid voori- tud muust maailmast, liiati veel, kui Uuel vaga külmal talvisel päeval
mehega meie kodu lähedalt mööda, proviant hakkas otsa saama. Hiljem teatas isa/et sõidab hobustega Forti
ei pannud meie isa tähele väikest J muretses isa juba suurema paadi posti järele. Õhtul oli juba pime väl-poisikest,
kespalja tagumikuga kõn-|sisseehitatud mootoriga. jas, kui kojast kostis kolinat. Isa as-dis
tänaval. Küll nägi härra Pihlakas -fr tus sisse, sõnalausumata pani posti
seda väikest rändurit ja ütles isale: .'Stuart järv- on ihitukümhiend miili j lauale ja läks magamistuppa. Varsti
„Härrä Pitka, kas see ei ole teie väi^ pikk jä kohati hästi lai. Järv võis rnõ- ou' sealt kuulda, et asutab voodiheit-ke
poeg?" Siis tundis ka isa ära Edi, Jne minutiga muutuda tormiseks ja mist. Oli veidi imelik. jEma käis paa-kes
oli oma poti pealt jalga lasknud siis tuli järvel olijail otsida kiiresti ril korral magamistoa ja köögi va
ja nüüd seikluse vaimus sammus sa- varju. Kui meie perest oli keegi paa- n e t » vaike- naeratus suunurgas. Tões^
dama poole. diga järvel, siis ema ikka muretses ti imelik. On's isa haige?; Lo
Tulid sõjaTaastad ja isal oli veel vä- ja valvas. 'Õhtul tä ei läinud erine Šu s ' e t t a o u küllhaige,kuid viinast!
hem aega meie jaoks. | magama, kui paat oli jõudnud kodu-1 Ema rääkis siis selle loo, kuidas
randa. Isa küll noomis teda, et mine § e e J u n t u s - I s a o l i koduteel külma
Kui asusime Kanada metsa 1924, | ometi magama, mis sa valvad ja pü. tõttu astunud sisse Cap. Höodi poo-oli
kontakt temaga suurem. Elasime | nad ennast, küll nad koju tulevad l le. Lahke peremees oli siis pakkunud
mitme mehe eest.
Kord peale väsitavat tööpäeva, kui
kõik juba magasid, olin üksi köögis
ja pesin nõusid. Vähe kõhe oli tun­ne,
kui tüli pimedas minna õue pesu-vett
välja viskama.. Kuuserv paistis
pilve tagant.; Korraga märkasin ee­mal
põõsas kahte läikivat silma.
Need vaatasid otse minu poole. Kij^
reit jooksin majja ja äratasin isa
üles. — „Tule ruttu, üks metsloom
on põõsas". Isa kargas voodist, kah­mas
püssi ja jooksis minu ees õue.
Silmad läikisid endiselt põõsas. Et­tevaatlikult
lähenes isa põõsale, püss
vinnas, teise käega püüdes pidzha-mapükse
üleval hoida. Ikka lähema­le
ja lähemale. Silmad aga läikisid
endiselt põõsa sügavusest. Mis loom
see küll võis olla? Viimaks astus isa
täitsa põõsa ligi ja avastas tühja
konservikarbi, mis läikis kuu paistel.
— Ei tulnud isalt ühtegi noomitust,
et olin tema: unerahu rikkunud.
Usun, et nägin teda muigavat, kui
vaikselt läksime majja tagasi.
Imelik, et me kunagi isale vastu ei
rääkinud, olgu käsk missugune. See
ei tulnud kartusest, vaid ainult auto
riteedi tundest. Nii juhtus ühel päe
vai, kui ema kodus ei olnud, et isa
otsustas ühe lehma ära tappa. See
sündis all järve kaldal. Isa laskis
püssiga lehma maha. Kui nahk loo­ma
seljast oli nülitud, kamandas isa
Lindat ja mind lehma sisikonda väl­ja
võtma. Läksime siis sõnalausuma­ta
järve äärde. Lehm lamas puhuli
kõhuga maas; jalad püsti. Nõutult
seisime tükk aega, vaadates vaest
lehma, teravad noad käes. Korraga
otsustasin, et kusagilt peab j u peale
hakkama ja lõin pussnoa lehmale
kõhtu. Midagi vedelat ja haisevat
pritsis mulle näkku, — kuid töö pii
saanud alguse.
Isa muretses varsti võrgud ja hak­kas
järvest kalu püüdma, õpetas siis
mulle võrkude parandamise ära. See
töö meeldis mulle. Nii mõnus oli jär­ve
kaldal vaikselt olla. Tuule tõttu
ei tüütanud ka sääsed nii palju. Sea!
nii olles pääsesid' mõtted valla ja
rändasid mööda käidud teed. Meelde
tuli mu- valge mööbliga magamistu­ba
Lohu mõisas. Klaver, mille noo­did
ma asjata siia metsa olin kaasa
toonud. Tuli meelde, kui töömehe
riietuse asemele kandis isa ase-ädmi-rali
ilusat mundrit. Kui ta valitsuse
poolt antud autos meist tänaval va­hel
mööda sõitis, kuid mitte kunagi
meid peale ei võtnud. Auto oli ju rii­gi
omand ja meil ei olnud mingit õi­gust
sellega sõita.; , • .•
. Meenutasin Vabadussõja aega. Isa
andis eesti sõduritele kasutada ühe
toa meie maja. alumisel korrusel. Va­jas
ju valvet sõjavarustus, mida
meie õunapuuaias ja hoovis hoiti.
Isa tihti viis kodunt mõne asja ära,
mida sõjameestel kusagil vaja .läks.
Nii kadus ka meie köögipliidilt ühet
hommikul vaskne veekatel. Õnneks
leppis ema kõigega, mis isa tegi.
Isa elu oli küll rikas saavutuste
rõõmudest,; kuid ka murede raskus­test
ja pettumustest polnud puudu.
Seitse aastat võitles ta Briti Kolum­bia
ürgmetsas, et luua elamist pere­le
ja endale. Ja kui ta viimaks veen­dus,
et on selle lahingu kaotanud, ot­sustas
ta tagasi sõita „variale maa­le".
'
See oli 1930 a. märtsi kuul, kui isa
viimast korda ületas Stuart järve.
Ma elasin siis juba Fortis. Mäletan
— järv ou veel jääs, kui märkasin
musta kogu valgel järvepinnal, mis
lähenes meie majale. See oli isa. ta
tuli kummisaapad jalas, head saa­pad
kaenlas. Ja väike käsikohver
käeotsas. Tä peatas vähe aega meil
ja läks jälle edasi, et leida sõiduvõi­malust
Vanderhoofi .pääsemiseks.
Seal oli meie ligem raudteejaam, 49
miili kaugel. '
Nii lahkus vaikselt Sir John Pitka,
nagu tundsid teda ümbruskonna val­ged
inimesed jä indiaanlased. Suurte
lootustega tuli ja pettunult ta lah­kus.
Oleks ta sel korral ainult aima­nud,
milliste austusavaldustega teda
Kodumaal vastu võetakse, oleks lah­kumine
ilusast Stuart järvest olnud
talle kergem. " ;
Kui teda viimast korda nägin Tal­linnas
enne meie põgenemist Rootsi,
oli tal uus lahing käsil. See jäi ta vii­maseks
ja kindlasti kõige raskemaks
lahinguks..Kuidas^lõppesid tema elu­päevad
tõelikult, ei saa me vist ku­nagi
teada. Annaks Taevaisa tema
hingele rahu. <
; Saama Joasalu-Fitka