1981-01-08-08 |
Previous | 8 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
„Meie Elu" sir. 1 (1612) 1981
,iHakkame Havaile minema", oli
viimane kutse Andres Joasalült, kes
kirjutas nii sageli. Sinna ta ei jõudnud.
Temal oli nii paljude inimestega
ja paljude, 'kohtadega teg'emist.
Ta elav vaim otsis alati rohkeip- kui
aeg ruumi andis. Ta otsustas kiireh
mini, kui temale,reageerida jõudis.
Nüüd lahkus ta ka elust kiirelt. ;
Saima (abikaasa). hääl kostis nii
selgelt sealt Sunset Beach'i mäekül-jelt,
kui helistasin: „See läks kõik
nii kiirelt, ei oskagi-veel aru saada, et
Andres on - surnud." T6epöole'st on
raske aru saada, sest Andreie vaim
üha otsis ja püüdles. Tema õli terve
Ja tal ei olnud midagi viga . i . Nii ongi
surmateade yancouverist nagu
Andrese käeviibe, heatujuline, ilma
traagikata lahkumisel. Nii lähevad
need, kes oma Jumalaga on kokku
leppinud, sest religioonist rääkis ta
sageli, müstitsismist püüdis tema
pilk läbi tungida. v
Nn Otsis ta vist ka inimest, sest
neid ei ole palju, kellega nendel ainetel
rääkida : saab.. Andres Joasalu
sündis talupidaja pojana 21. septembril
1907. a. Viljandimaal. Lõpetades
Tartu, ülikooli majandusteaduskonna,
asus ta põllumeeste hää-'
lekandja majandusosakonna toimetajaks.
Kirjutas majanduslikel küsimustel
.Tallinna Toompeast kuni
Leipzigi messini,: nagu veel meeles,
on. Siit läks ta riikliku Muilaekspor-di
direktoriks, kus töötas kuni vabariigi
võimu kukutamiseni Nõukogude
Liidu poolt. : *
Sakslaste sissetulekul asutas koos
partneriga-puutööstus ; „Teh-nbla",
mis tootis massiliselt kabe mängu-nuppe
saksa-sõjaväele. >
Kuid ka see oli ajutine ja idarinde
lagunedes purjetas A. Joasalu suure
i)õgenemislainega koos perega, üle
Läänemere Rootsi. Sajma. on admiral
Johan Pitka: tütar ja oli omälajal :
koos Pitkaga väljarändaja Kanadas.
Ka$ oli see Sairna või oli see Rootsi
ebakindlus punase Venemaa läheduses,
kuid ka Jpašälüd j õudsid Kanadasse.
Katsetasid Winnipegis, kuid
siis asusid Vancouverisse, mis saigi
uueks koduks.; Tegi mitmeid asju.
Ehitas maju. Tegi seedri lõhestamise
masinaid, küna lõhisseedri materjal
oli nioes. Töötas üles metsa. Ehitas
jälle maju. Viis nende.-ridade kirjutaja
väljaspoole Ijnna kõrgele mäeveerule
ja lubas ehitada omale „va-nadekodu".
Lõhisseedri masinad on
vist praegu mäe otsas. Kuid „vana-dekodu"
on mäeküljel imeilusa vaatega
sinisele Vaikse ookeani pinnale
küngassaartega keskel. See jäigi tema
viimaseks koduks sinpa Kordil-lieeride
küljele.
: Võib olla võiks Andres • Jpasalust
terve raamatu kirjutada: inimesest,
majanduslikest püüdlustest, filosbo-füistest
'otsingutest, tema kärtma-
1 tust võimest eranditult, kõikidele inimestele
läheneda ja üle kõige uudishimust
inimeste ja maailma vastu.
Olles tõsine inimene, käsita^ kõiki*
neid küsimusi ikka ainult küsimustena
ja ikka kerge naeratusega huulil,
t a ei teadnud paljudele- küsimustele
vastuseid, kuid alati näis; et ta on
neist küsimustest ja isendast ülej Nii
võttis ta, oma ajakirjaniku kutset,
eksportis riigile mune, ehitas Van-cöuveris
tnaju, ja nii läks ta.'ka viim-
- sele teekonnale,- mida ta elus võttis
alati sügava tõsidusega;
Ei oskagi veel aru saada, et Andres
on surnud. Kuid eks ole nii, et
paljud inimesed surevad ja kaovad,
;0n aga teisi inimesi, kes küll füüsiliselt
surevad, kuid nad jäävad endiselt
alles meie keskele. Just selline
oli Andres Joasalu, kes on selle teekonna'
lõpetanud, kuid keda tuleb endiselt
arvestada, sest ta pole lahkunud
siiski.
Eesti Üliõpilaste Selts leinab; oma
lahkunud seltsivenda teadmises, et
ta on endiselt meiega. - • ;
eo
i
Mew Yorgi eestlaskond kogiiines
inieljapäeval, 11. detsembril Manhat-taniidalinilaõsas
asuvasse l^xington
Ave. kirikusse, et koos leinaja abikaasa,
Eesti Vabariigi Peakonsuli,
korpi Fraternitas Estica perega ja
paljude sõprade ja orgamsatsiöonide
esindajatega võtta osa leinajumala-teenistusest
konsul Aksel Linkhors-tile.
Poeg Jaak ei saanud Rootsist
kohale sõita tema laste haigestumi'
se tõttu. Eestlaskonna rahvuslikust
leinast piid tulnud osa võtma ka
meie naabermaade Läti ja Leedu
diplomaatliküä esindajad. Samuti oli
esindatud USA Välisministeerium.
Ameerika ühendriikide kaastundeavalduse,
mis oli saabunud ka kirja-likiilt,
luges ette peakonsul Ernst
Jaakson. Praost Rudolf Kiviranna
leinakõne tõstis esile Aksel Linkhors-ti
kui väljapaistvate võimetega rahvusliku
elu tegelast, vilunud võitlejat
Eesti riikliku iseseisvuse eest ja
kui tõsist kristlast, kes alates oma
New Yorki saabumisest a. 1967 oli
omale võitnud eestlaskonna usalduse
ja poolehoiu. Muusikalises osas olid
kaastegevad solistina Helmi Mändsalu
ja orelil Meta Noorkukk.
Leinateenistuse lõpul toimusid järelhüüdes
lahkunule. Aksel Link-horsti
maine põrm tuhastati Wood-lawn
krematooriumis. Eesti Vabariigi
Feakonsulaadi poolt korraldatud
leinakoosviibimine toimus Eesti Mä-
GEISLINGEN.CMeie Elu") "
Balti rahvaste saatuse väsimatu'tut-.
vustaja kirjanik-publitsist ^ Erik
Thomspni sulest ilmus Frankfurdis
ilmuva Inimõiguste Seltsi häälekandja
„Menschenrechte" novembri-det-sembrikUu
numbris terve lehekülje
täitey. kirjutis inimõiguste rikkumise
kohta. N. Eestis viimase aasta jooksul
enne Madriidi 'konverentsi. Sisse-juhätüsekes
märgib E. Thomson:
„Peaks arvama, et N; Liit peaks,
ennast näitama enne Madriidi konverentsi
parimas valguses. Aga siis
pole see nii! Eestis ollakse häiritud'
uue vahistamislaine ja eredalt selgete
inimõiguste rikkumise pärast.'^
Järgnevas kroonikas, milles toodud
ajad, nimed, „süüteod", karistus-.
määrad ja muud liiki vaenamised, on
nimeliselt märgitud järgmised eestlased:-
Teet Papson, Raivo Hermlin,
Vello Sõstar, Olev Tiitsoo, Viljo Vil-bach,.
Öttö Vool,• Jüri Kukk, Herbert
Murd, Mart Niklus, Aare Vallistu, Ilmar
Jõudvaid, Annes Herrnann-Ene-hielm
ja Tarmo Urb. :
Lõppsõnas märgib autor:
' „Seega on nõukogude võimukandjad
Eestis otse proyötseerival viisil
alustanud kõige elementaarsemate
inimõiguste rikkumisega, kuna nad
takistavad äbielupoolte kokkuviimist.
Ja see kõik enne Madriidi konv
e r e n t s i . •
^ama ajakiri toob N. Liidus kinnipeetavate
poiiitvangide nimistus ka-fie
eestlase nime: Valdemar ünt, va^'
histatud 1977: a., süüdistus „kodu-maa
reetmine, karistus 15 a., kannab
karistust Potma laagris. Samas laagris
viibib ka Karl Vares, sünd. 1912,
vahistatud 1959. a., siiüdistus„kodu"
maa reetmine", 'karistus 25' aastat. •
s. vEiDfeNBAUM mmmm^m^^mmmmmmm-
9iliitlililllliiiitlilliliillliilililiiii|||||||||iS|iili|||!
MAALID MÜÜGIL suures valikus.
; Helistage ette 225-5595.
390 Princess Ave., Willowdalei
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts-im.
jiiiiiiiiüiiiiiiiiiiiiiiiiiiifiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii^
sisseseaded, uuendus<sd Ja
elumajades võS
H Ä L L i M G
t e l 762-9190 © Lic.
eAUÄKIVi
4 •
• Eesti ettevõte
Yonge St., Toronto, M4S 2Ä2
(Dayisville & Eglintöni Vahel)
487-2147, Õhtuti 447-1206 Of.
Toronto M5P3e!
.: 653-7ai5 Ja 653-
Hiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiuiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin
Puhap., 11. jaan. Musica Divina ja
Musica Viva kammer-ansambli korit
sert Peetri kirikus algusega kl. 4 p.l.
^ Reedel, 16. jaan. Eesti Ohvitseride
Kogu Kanadas sõprusõhtu Tartu Col-
Iege'is algusega kl. 7.30 õ.
-jir Laup., 17. jaan. Estonia Orkestri
aastapäeva pidu Eesti Majas alguse-ga;,
kl.,7 Õ..V..
Pühap., 18. jaanuaril „Estonla" segakoori
kontsert Walter Hallis (Ed*
ward Johnson Building), 80 Queen'§
Pafk Gres. algusega kl. 2 p.L
Fühap., 18. jaanuaril K. Ä. Lehela
Esto filmide etendus Eesti Majas algusega
kl. 4 p;I.
Kolmap., 21. jaanuaril Liina Liivamäe
loeng Tartu Gollegeis algusega
kl. 7.30 õ.
Laup., 24. jaan. Toronto Eesti Võitlejate
Ühingu 2&. aastapäeva^ pidu
Eesti Majas algusega kl. 7 õ.
."5Ör Reedel, 30. jaan. Soiree. Monte Car-los
Tartu Gollegels.
i( Piihap., 1. veebmari! Marie Un-derl
mälestus kontsert-aktus Eesti
Majas algusega kl. 3 pX '
1^ Laup., 7. veebr. Saarlaste Ühingu
25-da aastapäeva pidu Eesti Majas
algusega kl. 6 õ.
illllilllllllliiBni!!ilili!lllllilillHitllliiliipiiin
Ma plen valge sirel
Mu puhmad rasked hurmas
Mu' lembed õied kui mõrsjal
'.pulmas..
Ma olen valge- sirel
Ma sündinud kevade 'kires
Mu isaks on päiikene ise.' .
Ma pärlendan, säran ja helgin.
Mu ümber mesilased sumisevad
Ja tuule huuledv armastusest
sosistavad'
Ma olen valge sireL ^ •
Ja sirutan "oksi käharaid
öökaste on pillanud neile . . ;
• tähesägaraid
Tule, tule ärata mJnd mu unelma;st
Vii kaasa mu värisevaid helkjaid
kobaraid
Ma olen valge sirel
Mu puhmad ras kumas hurmas
Mu lembed õied karged kui "
mõrsjal pulmas,
. Lenna Saarekin, New York"
Üksik naisterahvas soovib 1. aprilliks
•'0 oe 00 I N@
köögi ja vanni kasutamisega,
Eglintonl allmaaraudteejaama lähe-
: daie. TeM, 223-(
i)«ii»<i«En>(i4aa>(i<a»()<i3»o<css&(i«is>()<ia»()«i»o<im>()«Q>()<^
: PEREKONNA SAUN ;
Sunset Beach Ed., P.O. Box
Ridge. Ontario LOG
lolian KruIIi juhtimisel.
IGAVESELE UNELE LAHKUS
M MEIE KASUISA : ' • '> :
sündinud 16. juulil 1896 Hiiumaal
3. januaril 1981 Torontos
abikaasa MEELI
MILLÄ perega
VALDEN perega
HELVE perega
SUGULASED ja -Eestis
ARMAST ABIKAASAT, KALLIST EMA, VANAEMA JA ÄMMA
neiuna Velsvebel
sündinud 3. oktoobrill907 Saaremaal
surnud 4. jaanuaril 1981 Torontos
abikaasa.EVALP,
tütred IRJA perekonnaga
LIIVI perekonnaga
URVE perekonnaga
a SUGULASED ja TUTTAVAD
OOTAMATULT LAHKUMUD ARMAST KAASMAALAST JA SÕPRA
sündinud 21. septembril 1907 Tarvastus
25. detsembril 1980 West Vaneouveris, B.C,
LEO jä ERIKA ALLAS
TOIVO ja TIINA ALLAS
ALICE AMPRESSON; ,
JOHANN ja HELJO EILAU
BENNO ja REELY GRÜNBERG
ALEC ja LEIDA KALBUS ,
HEDPY KIMBERG
ARNOLD Ja AXELLAKISS
ALBERT ja MAGDA KRUG
HILDA KURTZ
•ELMAR KUUSIK, perekonmags
ERNA LAANEMÄE. '
MILDA LEETS
MARE-LEITHAL • ^
RUTHLEITHAL
FAUL ja ERLILEFIK
ENNO ja HELMI LEPNURM
JOHANNES ja JUTA LOOTSAAl.
MALDUS ja KATRIN MARITS
GEORGE ja VIRVE MARTINOFF
MARIE MILLER
EERO ja SIIRI MUNA . ;
MARIKA ja EERO MUNA Jr. .
GEORGE ja INGA NEUFELÖ
EINAR ja AINO NIIT
ENDEL NÄÄB, perekonnaga .
RUDOLF ja IRENE ÖLUÜ
y •
WALTER ja HELGA PAAKSPUU
KARL ja DAGMAR FAE
EVALD FAST
HELME PIIR, lastega
ARTHUR ja TAIMI FROOS
LARISSA PÜHVEL
MART ja AINO FUNGAR
LEMBIT ja MARA PÜTSEP
MÄGDAFUUSEPP
JOHAN ja OLGA RANDSALU
AUGUST RAUDSIK
ELLEN REMMEL
EUGEN ja AET RUUS ^
LEO ja EVI SAARNOK
FAUL ja ARMI SANDER
AUGUST ja HILDA SCHMÜUE
ISAK ja ENDLA TAKKIS
BORIS ja OLGA TESNOV
AKSI TIIDO
VOLDEMAR ja ERIKA TILK
ARTHUR ,a VALLI TREIKELDER
HARRY ja JUTA TÜRK
EVALD ja AGNES ÜMELAŠ
THOMAS ja AIRI VAGA
VÄINO ja ANNE VEEMEES
JAAN VISTER
HUrO ja HERTZ VOORE
BObjä MAJA WERNER
ARNO ja VEERA ÕUNAPUU
materjalid
1 Riverview Gardens (Bloor-Jane
Subway Stn.) Toronto, Oht.
H. Schneider
Kui üks naine -ennast mehele kingib,
tuleb liiljem arve.
Kõige ihaldatavamaks vaaiuse tundemärgiks
pn pension.
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, January 8, 1981 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1981-01-08 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E810108 |
Description
| Title | 1981-01-08-08 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
„Meie Elu" sir. 1 (1612) 1981
,iHakkame Havaile minema", oli
viimane kutse Andres Joasalült, kes
kirjutas nii sageli. Sinna ta ei jõudnud.
Temal oli nii paljude inimestega
ja paljude, 'kohtadega teg'emist.
Ta elav vaim otsis alati rohkeip- kui
aeg ruumi andis. Ta otsustas kiireh
mini, kui temale,reageerida jõudis.
Nüüd lahkus ta ka elust kiirelt. ;
Saima (abikaasa). hääl kostis nii
selgelt sealt Sunset Beach'i mäekül-jelt,
kui helistasin: „See läks kõik
nii kiirelt, ei oskagi-veel aru saada, et
Andres on - surnud." T6epöole'st on
raske aru saada, sest Andreie vaim
üha otsis ja püüdles. Tema õli terve
Ja tal ei olnud midagi viga . i . Nii ongi
surmateade yancouverist nagu
Andrese käeviibe, heatujuline, ilma
traagikata lahkumisel. Nii lähevad
need, kes oma Jumalaga on kokku
leppinud, sest religioonist rääkis ta
sageli, müstitsismist püüdis tema
pilk läbi tungida. v
Nn Otsis ta vist ka inimest, sest
neid ei ole palju, kellega nendel ainetel
rääkida : saab.. Andres Joasalu
sündis talupidaja pojana 21. septembril
1907. a. Viljandimaal. Lõpetades
Tartu, ülikooli majandusteaduskonna,
asus ta põllumeeste hää-'
lekandja majandusosakonna toimetajaks.
Kirjutas majanduslikel küsimustel
.Tallinna Toompeast kuni
Leipzigi messini,: nagu veel meeles,
on. Siit läks ta riikliku Muilaekspor-di
direktoriks, kus töötas kuni vabariigi
võimu kukutamiseni Nõukogude
Liidu poolt. : *
Sakslaste sissetulekul asutas koos
partneriga-puutööstus ; „Teh-nbla",
mis tootis massiliselt kabe mängu-nuppe
saksa-sõjaväele. >
Kuid ka see oli ajutine ja idarinde
lagunedes purjetas A. Joasalu suure
i)õgenemislainega koos perega, üle
Läänemere Rootsi. Sajma. on admiral
Johan Pitka: tütar ja oli omälajal :
koos Pitkaga väljarändaja Kanadas.
Ka$ oli see Sairna või oli see Rootsi
ebakindlus punase Venemaa läheduses,
kuid ka Jpašälüd j õudsid Kanadasse.
Katsetasid Winnipegis, kuid
siis asusid Vancouverisse, mis saigi
uueks koduks.; Tegi mitmeid asju.
Ehitas maju. Tegi seedri lõhestamise
masinaid, küna lõhisseedri materjal
oli nioes. Töötas üles metsa. Ehitas
jälle maju. Viis nende.-ridade kirjutaja
väljaspoole Ijnna kõrgele mäeveerule
ja lubas ehitada omale „va-nadekodu".
Lõhisseedri masinad on
vist praegu mäe otsas. Kuid „vana-dekodu"
on mäeküljel imeilusa vaatega
sinisele Vaikse ookeani pinnale
küngassaartega keskel. See jäigi tema
viimaseks koduks sinpa Kordil-lieeride
küljele.
: Võib olla võiks Andres • Jpasalust
terve raamatu kirjutada: inimesest,
majanduslikest püüdlustest, filosbo-füistest
'otsingutest, tema kärtma-
1 tust võimest eranditult, kõikidele inimestele
läheneda ja üle kõige uudishimust
inimeste ja maailma vastu.
Olles tõsine inimene, käsita^ kõiki*
neid küsimusi ikka ainult küsimustena
ja ikka kerge naeratusega huulil,
t a ei teadnud paljudele- küsimustele
vastuseid, kuid alati näis; et ta on
neist küsimustest ja isendast ülej Nii
võttis ta, oma ajakirjaniku kutset,
eksportis riigile mune, ehitas Van-cöuveris
tnaju, ja nii läks ta.'ka viim-
- sele teekonnale,- mida ta elus võttis
alati sügava tõsidusega;
Ei oskagi veel aru saada, et Andres
on surnud. Kuid eks ole nii, et
paljud inimesed surevad ja kaovad,
;0n aga teisi inimesi, kes küll füüsiliselt
surevad, kuid nad jäävad endiselt
alles meie keskele. Just selline
oli Andres Joasalu, kes on selle teekonna'
lõpetanud, kuid keda tuleb endiselt
arvestada, sest ta pole lahkunud
siiski.
Eesti Üliõpilaste Selts leinab; oma
lahkunud seltsivenda teadmises, et
ta on endiselt meiega. - • ;
eo
i
Mew Yorgi eestlaskond kogiiines
inieljapäeval, 11. detsembril Manhat-taniidalinilaõsas
asuvasse l^xington
Ave. kirikusse, et koos leinaja abikaasa,
Eesti Vabariigi Peakonsuli,
korpi Fraternitas Estica perega ja
paljude sõprade ja orgamsatsiöonide
esindajatega võtta osa leinajumala-teenistusest
konsul Aksel Linkhors-tile.
Poeg Jaak ei saanud Rootsist
kohale sõita tema laste haigestumi'
se tõttu. Eestlaskonna rahvuslikust
leinast piid tulnud osa võtma ka
meie naabermaade Läti ja Leedu
diplomaatliküä esindajad. Samuti oli
esindatud USA Välisministeerium.
Ameerika ühendriikide kaastundeavalduse,
mis oli saabunud ka kirja-likiilt,
luges ette peakonsul Ernst
Jaakson. Praost Rudolf Kiviranna
leinakõne tõstis esile Aksel Linkhors-ti
kui väljapaistvate võimetega rahvusliku
elu tegelast, vilunud võitlejat
Eesti riikliku iseseisvuse eest ja
kui tõsist kristlast, kes alates oma
New Yorki saabumisest a. 1967 oli
omale võitnud eestlaskonna usalduse
ja poolehoiu. Muusikalises osas olid
kaastegevad solistina Helmi Mändsalu
ja orelil Meta Noorkukk.
Leinateenistuse lõpul toimusid järelhüüdes
lahkunule. Aksel Link-horsti
maine põrm tuhastati Wood-lawn
krematooriumis. Eesti Vabariigi
Feakonsulaadi poolt korraldatud
leinakoosviibimine toimus Eesti Mä-
GEISLINGEN.CMeie Elu") "
Balti rahvaste saatuse väsimatu'tut-.
vustaja kirjanik-publitsist ^ Erik
Thomspni sulest ilmus Frankfurdis
ilmuva Inimõiguste Seltsi häälekandja
„Menschenrechte" novembri-det-sembrikUu
numbris terve lehekülje
täitey. kirjutis inimõiguste rikkumise
kohta. N. Eestis viimase aasta jooksul
enne Madriidi 'konverentsi. Sisse-juhätüsekes
märgib E. Thomson:
„Peaks arvama, et N; Liit peaks,
ennast näitama enne Madriidi konverentsi
parimas valguses. Aga siis
pole see nii! Eestis ollakse häiritud'
uue vahistamislaine ja eredalt selgete
inimõiguste rikkumise pärast.'^
Järgnevas kroonikas, milles toodud
ajad, nimed, „süüteod", karistus-.
määrad ja muud liiki vaenamised, on
nimeliselt märgitud järgmised eestlased:-
Teet Papson, Raivo Hermlin,
Vello Sõstar, Olev Tiitsoo, Viljo Vil-bach,.
Öttö Vool,• Jüri Kukk, Herbert
Murd, Mart Niklus, Aare Vallistu, Ilmar
Jõudvaid, Annes Herrnann-Ene-hielm
ja Tarmo Urb. :
Lõppsõnas märgib autor:
' „Seega on nõukogude võimukandjad
Eestis otse proyötseerival viisil
alustanud kõige elementaarsemate
inimõiguste rikkumisega, kuna nad
takistavad äbielupoolte kokkuviimist.
Ja see kõik enne Madriidi konv
e r e n t s i . •
^ama ajakiri toob N. Liidus kinnipeetavate
poiiitvangide nimistus ka-fie
eestlase nime: Valdemar ünt, va^'
histatud 1977: a., süüdistus „kodu-maa
reetmine, karistus 15 a., kannab
karistust Potma laagris. Samas laagris
viibib ka Karl Vares, sünd. 1912,
vahistatud 1959. a., siiüdistus„kodu"
maa reetmine", 'karistus 25' aastat. •
s. vEiDfeNBAUM mmmm^m^^mmmmmmm-
9iliitlililllliiiitlilliliillliilililiiii|||||||||iS|iili|||!
MAALID MÜÜGIL suures valikus.
; Helistage ette 225-5595.
390 Princess Ave., Willowdalei
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts-im.
jiiiiiiiiüiiiiiiiiiiiiiiiiiiifiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii^
sisseseaded, uuendus |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-01-08-08
