Meie Elu = Our life, January 3, 1985

              NELJAPÄEVAL, 3. JAANUARIL - THURSDAY, JANUAIY $ „Meie Elu" nr. 1 (1818) 198S
zmia
Eesti Kodu
„Eesti Kodu" pere jõuIukoosviiSsimisel. All—-jjEesti Kodu" segakoor
esinemas E. Tobr8luts'u juhatusei. Foto — 0 . Halamer
tervishoidlfkke ääremärkeid
Kas oleteiial endalt küsinud, kui
järjekordne gripilaine linna peal
mpllab, miks kõik niisugused egip­tuse
nuhtlused jlust inimeselapse
üles otsivad? Metsmõmm magab
külma talve haorisu all maha nagu
mamma süles ja ei liiguta enne
aprilli keskpaika küünt ega kihva.
Jänku järab haavakoort ja teeb endaj-le
hoogsate haakidega sOoia,kum
lumi sulab ja sinilill silmi kissita­des
päikese poole piiluma hakkab.
Inimene aga,| see vägev looduse
kuningas, värikeb kui värvu poeg
paarikraadilisekülma käes, töller-dab
ringi, tilk nina otsas ja vähe­malt
neli kuud aastas on omavahe­lises
keskustelus „atsihh" kõige
populaarsem sõna.
Põhjus on niiriu.arvates-selles, et
metselajal pole mõistust, millele
meie, inimlapsed, nii uhked ole­me.
Tal on selle eest aga vaist, mis
käsib tal elada loodusega harmoo­nias.
Seda võiksime ja peaksime
meiegi, kuid tsivilisatsioon on meid
nii targaks teinud,, et me ei usu, et see
tarvilik on. Looduse tarkus on meie
jaoks^liigalihjjie, puuduvad.valmid,
vormelidja ra^kestihääldatavadladi-nakeelsed
terminid. Kuid kas me
meeltes ei kumise kuskilt kuuldud
lause, et kõik suur tarkus on lihtne?
Kas looduse usaldamine pole meile
nime keegi korrapidajale annab. Üks
ütleb„jumal", teine ütleb ,,loodus",
kolmas ütleb ,,saatus", jäägu see iga
inimese isiklikuks asjaks. Tähtis on,
et taipame, et sellest korrast kinni
JDidamisest või mitte kinni pidami­sest
oleneb meie tervislik seisunud.
On väidetud, et maailmas polehai-
S';ust, mille vastu looduses pole rohtu,
a mina olen selle väite kaljukindel
uskuja. Tuletagem meelde oma vane­maid
ja vanavanemaid, kes teadsid,
mis on teeleht ja mis paiseleht, mida
teebkümmelikompress ja mida raud-rohutee,
Nende meditsiinilisele tar­kusele
põlglikult nina kirtsutades
unustab moodne arstiteadus ühe vä­ga
olulise elemendi ja nimelt, et see
empiiriline tarkus, mis on päranda­tud
suust suhu põlvest põlve aasta­sadu
ja -tuhandeid, tugineb praktilis­tele
katsetustele. Me teeme suuri sõ­nu
arstiteaduse tohutust arengust,
kuid ei võta vaevaks endalt küsida,
milles see areng õieti seisab. Kui
teadus püüaks leida teid, kuidas loo­duse
ravimeid kergema vaevata kätte
saada, säilitada, siis oleks see areng,
evolutsioon. Me oleme aga selle kõik
hüljanud, minetanud ning püüame
tervendavaid aineid toota sünteetili­selt.
Tänapäeva ravivahendeiks on
droogid, mis häirivad keha loomu-,
likku keemilist koosseisu sageli oht-imme
Jõuluõhtu koosviibimine „Eesti
Kodus" oli korraldatud kultuurringi
poolt pühapäeval, 23. detsembril.
Osavõtjaist tulvil seltskondlikus ruu­mis
algas koosviibimine ühislauluga
saadetuna Aino Pahna pooltklaveril.
Õpetaja E. Heinsoo jõulukõnele, pal­vusele
ja ühislaulule järgnes Kristii­na
Neps'i klaverisoolo ning noored
Triina ja Rita Läte laulsid „Et tulge
oh lapsed" ning mängisid neljal käel
klaveril. Aino Pahna värsivormi va­latud,,
jõulujutt" oli huumoriküllane
ja kutsus esile naerutursatusi.
.Eesti Kodu Segakoor Eduard Tob-reluts'u
juhatusel esitas viis laulu,mis
jutustasid jõuluööst ja loodud pagu­luses
viibivate heliloojate poolt. Esi­tati:
Maimo Miido — ,.Jõuluöö" ju­tustab
jõuluöö õndsusest, Roman Toi
„Jõ.ululaul" räägib lumehelvetest.ini-da
puistab pilvepiir, ja õnnest ning
rahust, mis vaigistab pisarad ja nutu.
Ed.Tobrelutsu asjaloodud .Jõuluõh­tul"
(esiettekanne) Sõnad on loonud
õp. Abel (Täna sündis, rändaja, sulle
õnnistegija), Heino Elken'i — ,,0h
tulge imet vaadake" jutustab jõulu­valgusest
ja Maimo Miido — poolt
harmoniseeritud ,,Jõuluööl" Einar
Ein kirjeldab jõuluöö vaikust, mis
täidab rõõmuga südamed, Trio':Ingi-
Mai Loorand — flööt. Jaak Haiba —
viiul ja Oskar Haamer — akord­kannel,
mängisid kolm jõululau.
Jõuluvana suur töökoormus ei või­maldanud
tal koosviibimisele tulla,
kuid kingid oli ta toimetanuC|ii3>a
aegsasti kultuuriringi esimehe Juulie
Herma kätte; kes need jõuluvana
poolt koostatud nimekirja järele väl­ja
jagas.
. Ettekannetele järgnes kohvilaud,
mille korraldasid virgad perenaised.
-r-rogramm
iaiendamisele
Eelmisel aastal alustas Eesti Üli-ilaste
Toetusfond USA-s uut prog­rammi,
mis sai nime nEesti ajakir­janduse
praktikumi stipendium".
Programmi sihiks on ergutada noori
kirjähuvilisi inimesi osa võtma välis-eesti
ajakirjandustööst.
Esimeseks stipendiaadiks oli Evi
Tarkus Torontost [a tema nõuandja­na
ja juhendajana tegutses „Aja Kir­ja"
toimetaja dr. Vello Salo. Evi Tar­kuselt
on „Aja Kirjas" ilmunud mitu
artiklit, samuti on ta agaralt osa võt­nud
toimetuse ning talituse tööst.
Tänavu on praktikumi programmi
tingimused esitatud üksikasjalise­malt
ja need oleksid järgmised: 1)
Praktikumi kandidaate võib esitada
iga Põhja-Ameerika kontinendil i l ­muv
eesti ajaleht või ajakiri. 2) Li­saks
esitus- ja soovituskirjale, soovi­me
toimetaja või peatoimetaja garan­tiid,
et see võtab stipendiaadi juhen­damise
enda peale. 3) Samuti ootab
TF soovitajalt praktikumiaasta ees­märkide
lühikest kirjeldust ja töö­plaani.
Programmi kavandamisel tu­leb
toimetajal arvestada stipendiumi
suurusega, US SlOOO. Väljaanne võib
aga stipendiumile''omalt poolt lisa
pakkuda ja nõnda praktikandile esi­tatavaid
nõudmisi kõrgendada. 4)
Praktikumiaasta lõpul esitab soovi­taja
TF-le lühikesB aruande tehtud
tööst.
Praktikandi miinimumkohustused
oleksid järgmised: 1) Võtta kuus kahe
tööpäevaulatuses osa väljaande toi­metuse
tööst ning tutvuda ka talituse
asjaajamisega. 2) Kirjutada väljaan­dele
aasta jooksul kümmekond artik­lit,
ülevaadet või repOrtaazhi.
Tööajad ja muud tingimused lepi­takse
kokku juhendajaga, võttes ar­vesse
praktikandi kogemusi ja elu­koha
kaugust toimetusest.
Praktikandil tuleb ka omalt poolt
esitada sooviavaldus, milles ta tea­tab,
et on nõus väljaande toimetaja
poolt esitatud töökavaga. Samuti pa­lutakse
lisada lühike eestikeelne elu­lookirjeldus,
kus on ära toodud bari-duskäik
ja osavõtt eesti organisat­sioonide
tegevusest. .
Täiendavaid andmeid praktiku-programmi
kohta võib saada TF esi­mehelt
dr. Heino Ainsolt,-tel. (914)
738--6323. Sooviavaldused saata Toe-tusfpndi
aadressil P.O. Box 110, New
York, NY 10185. Kõik sooviavaldu­sed
peavad olema Toetusfondi käes
hiljemalt 28. veebruariks 1985. Fondi
otsus tehakse teatavaks maikuus.
ARMAST KAUAAEGSET SÕPRA
RUDOLPH LOIKEN'it
mälestavad leinas
AUGUST ja LEILI SAMLER
INDREK ja NÕEL TAMBRE perekonnaga
MADIS TAMBRE
KIRIKLIKKE
TEATEID
OPTIKUD
Esto '84 kanada meedias
!432,000 väärtuses
sama tähtis kui metsloomale? On ehk -Hkumalt kui haigus, mida püütakse
võimalik, et kiratseme tervislikult
sellepärast, et tahame oma loojast
targemad olla?
Võimalik, et lõin oma viimase lau­sega
näpu valele klahvile. Mind või­dakse
mingis uutmoodi usufanatis-missüüdistania
hakata. Jää rahuli­kuks,
armas lugeja, nii hull see asi ei
ole. Meie kõik tuiineme ja tunnetame
seda ranget korda, mis universumis
valitseb ja mul on täiesti ükskõik, mis
ravida. See pole evolutsioon, see on
revolutsioon. Oleme niaha lammuta­nud
vana õlgkatusega, kuid kaljule,
ehitatud koja ning ehitatud asemele
õhulossi. Armas looduse kuningas,
sanäed ränka vaeva, et oma kuning­riiki
maha mängida.
(lärgmine kord — „Moodsa arsti­teaduse
puudujäägid.")
EERIK PURIE
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas rahvuslikku tegevjust toetasid oma
majandusliku panusega juunis, juulis, augustis, septembris ja oktoob­ris
1984 alljän
LeblÕnd Cempnt ^ Karri, A. Karu, Fanny Karu,
Helmut & Evi Aavik, ThereseAd- Kasemets,. E. Kasepõld, Eduard
ler, Martin Alaots, Ervin & Armilda Kask, 0. Kaunismaa, A. Kesküla,
Aleve,AlriiW&Valter Allase, Anne & Nelly Kess, Enn Kiilaspea, Edgar
Peeter Altosaar, Jaan Ani, Aino Kink, Arnold & Niina Kivi, pr. M.
Asor, Jüri Auksi, Hilja Aun, Karl Kivilaht, J. Kivirähk, Avo Klaas,
Aun, Toomas Avik,
E. Blumberg.
Pr. M . Daniel-Kase, W. DonaW, pr.
H. Drahotsky.
Johann E i l a u , H .& E. Elb, Triinu
.Estra.,.,;
Maret Frost.
Herbert Gunther.
Johannes Haar, Ants & Hilja Hans-son,
L. Harmatare, K. Heinmaa,
Evald & Julie Herma, A.Himmist,
Maria Hindre.
Vaike Knuut, Mai Koggel, Valeria
Koks, Lynda-Rose Kolli, Uno & Lin­da
Kook, pr". &hr. MfeinhardKopa, K.
Koplus, Peeter & Eva Kopvillem, Ol­ga
Kraav, F. Krabi, A. Krug, M.
Kuhlberg, Hans Kükk, Hjalmar
Kuld, Vladimir Kurol, H. Kuslapuu,
Rudolf Kuut, E.K.Kõrgesaar, 0. Laa-man,
pr. E. Lainevool, Edith Laur,
Peeter & Helgi Leesment, E. Leet-maa.
Peet Leetmaa, Harold Lehis,
Salme Leis, Alfred & Ingel Lellep,
H. Ilves, P & M . Ilves, Ella Ilmjärv. Oskar Lepik, Paul Lepmets, Vassili
Ülo Jaasor, Johannes Jaek, Linda & Lepmets, Helgi Leppik, August L i i -
Mart Joasaire, A,, Jomm, August voja, A. Lill, B. Lindre, Koit Linkruus,
Jurs, Henno Jõgeva, Erich Järvlepp, Armanda Linnamägi. L. Loigu, Ed.
Linda Jürissön. Lood, Ft.Loorits, Karin Lootsma, pr:
Alfred ^ Hilda Kaarsoo, Dagmar Hilda Luukas, Juliana Lõügas,.Juhan
Kaasik, Astrid Kaigas, H. Kalmer, Läte, Helly & Ants Lübek, L. & Ed.
Isak Kain, Jennjf JKako, Kadi Kaljus- Lüüs, August Maarils, M. Madisso,.
te, E. & A. Kalkis, Leonid & Eve Vold.Mäitloo, E. Marley, Reet Mar-
Kallas, Edgar Kalvik, Kristjan & A i - ten^
EO Kangro, Käsper Kangur, V. & M. (Järgnel
Esto.'84 kohta informatsioon ka­nada
'meedias oleks maksnud üle
$432.000, kui see olnuks korraldatud
Public Relations firma poolt. See
summa olnuks- otsene arve Estole,
millele lisanduks muidugi tavaline;
PR fii^ma honorar.
Teadaolevail andmeil ilmus Kana­da
inglis- ja prantsuskeelses mee­dias
Esto kohta;
— 14-nes päevalehes, 4-jas nädala­lehes
ja 4-jas magasinis 2978 vee-rurida,
pluss 765 ruuttolli pilte.
— tv-s 75 minutit uudiseid ja usutlusi,
— raadios 82 minutit uudiseid ja
usutlusi. '
Arvestatud on ainult inglis- ja
prantsuskeelse meediaga. Nn. etnili­se
- soome, läti, saksa meediaga ei
ole arvestatud, kuna polnud neid või­malik
jälgida. Ka pole arvestatud
korduvaid saateid, nagu K. Meipoo-mi
intervjuu Phil Stone'ga, mk saa­deti
kahel korral kuuest jaamast üle
Kanada ja Andres Raudsepa igapäe­vane
raadiosaade. Ka ei ole sisse ar­vestatud
CBC saade N. Liitu, Raadio
Vaba Euroopa ja Ameerika Hääle
saated.
Informatsioonitoimkond saatis en­ne
Estot kaks 13-leheküljelist infor-matsioonivoldikut
100 aadressil, and­metega
Esto kava, näituste, kontser­tide,
spordi, paraadi jm. kohta. Oldi
ühenduses 9aiakirjaga Esto-aineliste
(artiklite avaldamiseks. 52 tegevus-kalendris,
nagu Ontarid Motor Lea-gue,
Air Canada, Sesquicentehnial
jpt. avaldati Esto kava.!
. Saadeti 100 aadressil informatsioon
kolme eriürituse kohta,, nagu „Mišs
Esto" valimine.
Esto ajal saadeti kulleritega päeviti
42-el aadressil igale 3 - 5 Ihk. and­meid
päevaste Esto uudiste ja sünd­muste
kohta.
Informatsioonikomitee koordinaa­tor
oli Ene Luik ja komitee liikmed
Mari Ann Tam.mark, Valdo Tam-mark,
Viivi Pruuli ja Helge Kurm.
Komitee sai väga tõhusat abi E.
Väärilt - ja ].. A. Raudkivilt. Infor-matsioohikomitee
oli osa Esto välis­suhete
komiteest K. Meipoomi koor­dineerimisel.;
K. MEIPOOM
lume talitusele anda KUNI
KL. 8 ESMASPÄEVA ÕHTUL,
et kindlustada nende ilmuminis
Järgmises lehes.
Austrias otsitakse
Hitleri kulda
GEISLINGEN(„Meie Elu" kaas­tööliselt]
— Teise maailmasõja lõpp-päevil
uputasid natsid Austria väikse
mägijärve Toplitz põhja 50 salapä­rast
kasti, milles arvatakse olevat ka
Hitleri kulla-aare ..okkusulatatud
hambakullast.
Aaret ön katsunud tuua päevaval­gele
eraettevõtted, kusjuures kaks
isikut uppus. Suurem aktsioon oli 25
a. tagasi, mil.tuukrid tõid välja kaste
võltsitud Inglise naelsteriingitega.
Neid loopis Saksa Luftwaffe sõja al­guses
alla Inglismaale, et ruineerida
majandust. Pangatähed olid seda­võrd
ehtsad, et neid võttis vastu ko­guni
Inglise pank.
-Nüüd on päästeaktsiooniga ametis
Austria sõjavägi.Tuukrid ja võitlus-ujujad
tõid jällegi välja kaste naels­teriingitega,
nagu seda näidati aust­ria
tv-s, Saksa ajalehed märgivad, et
tuukrid tõid välja ka suure meremii-ni
80 kg lõhkelaenguga. Edasi on
tuukrid avastanud 80 m sügavusel
järvepõhjas veealuse raketipatarei. .
Aastal 1943 ehitas Saksa merevägi
. järve põhja rakettide katsepatarei,
millest taheti tulistada välja rakette
nimega „Sargnager' (kirstunael).
'„Sargnager oli praeguse „Polaris"-
raketi eelkäija. Veel on järve põhjas
avastatud lennukirusu koos piloodi
laibaga.
Toplitzi järv on ainult pool ruut­kilomeetrit
suur ja kohati 120 m
' sügav. Järv asub Salzkammergutis
'700 m üle merepinna. Järve vesi si­saldab
17 protsenti soola.
Üks mees, kes aitas uputada sala-y
päraseid kaste, on endine sandarm
69-aästane Walter Puchwein. Ta
emigreeris kartuses natside ees
1949.a. Inglismaale. Nüüd oli ta kaks
päeva Austrias päästetöid jälgimas ja
kadus jälle. Ta elavat ühes külas Lon­doni
lähedal. .
»kk-
EELK PEETRI KOGUDUS
817 Mt. Pleasant Rd., Toronto,
Ontario M4P 2L1
Praost Andres Taul. Tel.483-4103'
Kantselei tel. 483-5847
Õpetaja Edgar Heinsoo
Tel. kodus 283-9387
Tel. kirikus 483-6848
Organist dr. Roman Toi
KOLMEKUNINGAPÄEVA juma­lateenistus
pühapäeval, 6. jaanuaril
kell 11 hommikul. PII.BLITUND kell
10 hommikul. Pühapäevakool. Leeri-tund.
EPIFAANIA JUMALATEENIS­TUS
6. jaanuaril kell 9.30 hommikul^.
Armulaud.
KOGUDUSE KANTSELEI on ava­tud
teisipäeviti kl. 10.00—18.00 ja
neljapäeviti kl. 12.00-15.00.
ÕPETAJATE KÕNETUNNID kol­mapäeva
hommikuti kl. 9.30-12 päe­val;
neljapäeva õhtuti kl. 6-8.
EELK TORONTO VANA-ANDRESE
KOGUDUS
383 Järvis St. Toronto, Ontt.
M5B 2G7
Õp. Udo Petersoo
3714 Beechollow Gres.,
Mississauga, Ont. L4Y 3T2
Tel. 624-6128 või 625-5930
kirikus 923-5172
Organist pr. Asta Mitt
Koorijuht pr. Asta Ballstadt
Pühapäeval, 6. jaan. kell 11.00
hom. ,. KOLMEKUNINGAPÄEVA
JUMALATEENISTUS. Solist.alt Ire­ne
Loosberg. LEERIÕPETUSE AL­GUS.
Kell 1.30 p.l.i ingliskeelne JU­MALATEENISTUS.
Koguduse SEGAKOORI harjutused
toimuvad igal esmaspäeval kell 7.00
õ. kiriku saalis.
PÜHAPÄEVAKOOL igal püha­päeval
jumalateeriistuse ajal ja lee-rieelsed
iga hommikuse jumalatee­nistuse
ajal.
PIIBLITUNNID kell 3.00 p.l. iga
õhtupoolse jumalateenistuse eel.'
ÕPETAJA KÕNETUNNID kiriku
kantseleis .teisipäeviti kella 6.00—
8.00 õ. ja neljapäeviti kella 2.00—
8.00 õ. Kiriku kaneelel on avatud
neljapäeviti kella 10.00—8.00 õ.
RATAS OPTIIC
465-6251
219 DANFORtH AVE., TORONTO
Suur valik ^parima kvaliteediga
moodsaid raame. Kõik klaasilii-gid
saadaval. Täidame ka kodu­maiseid
retsepte — ÕIGESTI, ja
soovikorral postitame.
Raamid $12.00—200.00.
KAASMAALASTELE
10% HINNAALANDUST.
TORONTO EMMANUELI
EVANGEELNE KOGUDUS
21 Swanwick Ave. Tel. 698-5645
Pastor ^llan Laur
72 Appleby Gres.
Markham, Ontario L3R 2L4
Tel 477-6248
HOLLANDIST
Martin Lutheri juubeli raames kor­raldas.
Rotterdami Hollandi Evan­geeliumi
Lutheri kogudus pühapäe­val
28. oktoobril ühise jumalatee­nistuse
kõigile Rotterdamis asuvate­le
rahvusgruppide lutheri koguduste­le,
millest paluti ka Eesti Ev.Lutheri
kogudust osa võtma.
Korraldajate sooviks oli, et iga ruh-vusgrupp
saadab ühe esindaja, ole­nemata
sellest, kas see on vaimulik
;või mifte, osa võtma evangeeliumi
lugemisest oma emakeeles. Teemaks ,
oli lohannese evangeeliumi 2. pea­tükk',
salmid 13 kuni 23. Samuti oli
teretulnud iga^t grupist üks soolo­laulja
või lauljatar, kes laulaks 1.
salmi Martin Lutheri laulust „Ü,ks .
kindel linn ja varjupaik . . ,".
Osavõtnud kogudusi oli kaheksa:
hollandi, eesti, hiina, norra, soome,
taani, saksa ja rootsi. Jutluse pidas' •
saksa rahvusgrupi vaimulik. Kuna>.
Rotterdami väiksel Eesti Lutheri ko­gudusel
ei ole oma õpetajat, siis l u - . -
ges eestikeelset evangeeliumi tubli;."
noor Peter Belinfante. Soololaulu •'.
eesti keeles laulis sopran Viima ;
Brinkmanii Saksamaalt, kes vaata- ;
mata pikale reisile meeleldi meid ;
aitas, ehkki ainult üks salmi oli laul- '
da. Kirikuteenistuse lõppedes oli õn-
. nistamine. jällegi 8-as keeles, mida
eestlaste osas, samuti kui evangee-
, liumi lugemist, jagas Peter Belinfan­te.
Hollandi õpetaja B. B. WertzM, kes '
rahvuselt ameeriklane, lahkel kutsel
pakuti lõpuks kõigile kirikulistele
tass kohvi. Jumalateenistust elas
kaasa täiskirik. Kohal olid ka kõik
meie rahvuskaaslased lähemast ümb-"
rusest. ,
Ilus ettevõte Hollandi koguduse
poolt, mis lähendab rahvaidühise Ju­mala
palge ees.
EINO ROODE
Pühapäeval, 6. jaan. kell 3.00 p.l.
JUMALATEENISTUS, kõneleb A l ­lan
Laur, laulab koor Ülo Lindströmi
juhatusel. (Buss Eesti Kodust kell
2,1.5 p.l.]. Kell 6.00 õ. ingliskeelne
JUMALATEENISTUS, kõneleb Too­mas
Rüdmik. ALLIANSS-PALVE-KOOSOLEKUD
järgnevalt: Vabako-gudüse
kirikus 7. ja 10. jaan. kell 7.30
õ. Baptisti kirikus 8. jaan. kell 7.30 õ.
ja 13. jaan. kell 6.00 õ. Emmänueli
kirikus 9. ja 12. jaan. 7.30 õ.
EESTI VABAKOGUDUS
TORONTOS
20 Thomcliffe Ave. Tel. 463-6223
Jutlustaja E. Saraoja
Kirik: 562 Jones Ave. Tel. 461-2077
6. jaan. 1985. a. kell 11.00 JUMA­LATEENISTUS,
teenib E. Saraoja.
Issanda laul.
ALLIANSS ÜLEMAAILMNE
PALVENÄDAL algab 7. jaanuaril
palveõhtuga Vabakoguduse kirikus
kell 7.30 õ. Jäijgneb teisipäevane pal-veõhtu
Baptisti koguduse kirikus
kell 7.30 õ. Kolmapäev^õhtune pal-vekoosolek
Emmänueli kirikus kell
7.30 õ. Neljapäevane palvekoosolek
Vabakoguduse kirikus kell 7.30 õ.
Laupäevane palvekoosolek Emmä­nueli
kirikus kell 7.30 õ. Pühapäeval,
13. jaan kell 6.00 õ." lõppeb Allianss
palvenädal jumalateenistusega Bap­tisti
kirikus. Külalisjutlustajaks on
pastor J. Heinmets New Yorkist.
Pühapäeval, 13. jaan. JUMALA­TEENISTUS
kell 11.00 hom., teenib
E. Saraoja.
Eesti arst valvekorros
5. ja 6. jaanuaril
dr. H. Tari 922-3824
•LEKTRIK
Igasugused oiektritööd, parandused,
uuendused, kodudes vöi ettevõtetes.
HALUNG
Tel. 762-9190
Lic. E1044
TORONTO EESTI BAPTISTI
KOGUDUS
883 Broadvlcw Ave.
Juti. Kaljo Raid
)6 Bards Walkway, Wlllowdak,
Ontario M2J 4T9
499-6488
^VABADUSE KUULUTUS"
RAADIOSAATED IGAL
PÜHAPÄEVAL
Pühapäeval, 6. jaan. kell 11.00 hom.
'KOLMEKUNINGAPÄEV, K.Raid,
meeskoor. Kell 6.00 õ. NAISRING
sisustab,naiskoor.