Meie Elu = Our life, July 22, 1977

              tr. 29 (1432) 1977 „Meie Elu" nr. 29 (1432) 1977
<auz
REEDEL, 22. JUULIL — FRIDAY, JULY 22
' q * a a n " — - T r n . n n . i i . , . i , , , „ , , , ,,
TLA
lesid
ii avanes võima-
[t Jaagu kaasabi
ürituste läbivii-
.oli kavasse võ.t-naaberlinnades;
ülastamise, kes
laduse tõttu ei
la, valmistades
mu eestlastele,;
Andres,
õpetaja ka sel
lva'n'te külalis-
"alvari valiti sel
[^peakoosolekul
abiesi meheks,
.agäsi Walter
tilastust ori oo-
\\ kogudus loo­lt
Jaagul oleks
ks korda aastas
jao Paulos, mis
löguduse. tege-lasfa
lesis
Idamise puhul •.
; järjekordne
Neggo kutsel
iail.V Otsustati
Angeleses. pu­k
i l jumälatee-kirikus,
kus ,
jortel,
|ud jumalatee-
Rein Neggo
loori rakenda-:
stuses, kiriku-lasemel
oleks
kõne. Samuti
Inoortelt. Tee-äibimine.
kiri-iides,
kus toi-i'toorelt
ning
ettekandeid,
liisi valguspil-
[matkast Sier-
12. veebruari
g Bear Lake'i
?ri kogudusel
juulis 1978
|st osavõtuga
eel osa Avo.
v esindajana,
lese nõupida-llamise
.kohta
[astai raames,
luse esimees.
Valdur Tael
ikk — Täien-:
lllllllllllllllllllllllll!
JlIlIllIIIlEIIlIfItlllllili
[IlllllllllllllUliiinmi
iirsa la Mari
l, kes nägid A. Kitzbergi „Libahundi" järgi valminud filmi „Tima"
sümboliseerimas Vabaduse Hinge, said huvitava elamuse s.a. Karavani
lõppemise järgi või aasta varem Torontos. Need, kes vaatamas ei käinud,
võivad sellest ainult kahju tunda. Elamus õli liigutav. Puudujäägid ei ole
käesoleva artikli ülesandeis.
Jllllllllllllllillllll
liiiuiiiiiiiiiiiiijii
Iiiiiiiliiiiiiiiiiiiiii
Kes ori^need naised inimestena,
kes nii Tiinat kui ka Mari kandsid?
Milline hingesugulus on neil oma ni-.
mikujudega. \ Kuidas suhtuvad nad
oma ülesandeisse näitlejaina. Milli­sed
on.nende eeldused. Meie ei räägi
ikka veel tagajärgedest, sest need,
kes nägid, need. teavad. Teistel on
võimalust seda filmi ehk'tulevikus
näha.
Nii siis Tiina Valli Martini'ja Mari
Oudi Kalmi poolt. Kuid ikka ainult
inimestena. „Mis sunnib teid näitle­ma",
küsime Valli Martin'ilt? — „Ön
vajadus ja kutsumus", arvab küsi­tav.
„Kuid, mis on kutsumus", küsi­me
edasi? ,\Kutsumus,. kutsumus.
See on kõik; see, mis meeldib. Oh's
see teatud karakter, muusikapala;
rütm või tants mis inspireerib. Siis
tunnen ühist sellega, mis inspireerib,
ja nii leian end selle, ees," seletab
Valli Martin.
,„Kas valite oma osad selle, järgi,
mis ainult inspireerib, või võtate ka
teisi osasid vastu, kas positiivseid
või negatiivseid?"! „Sain oma esime­se
osa 25 a. tagasi New Yorgi Eesti
- Teatris', kui - mängiti ..Tagahoovis".
Siis leiti, et võib Vallit ka edaspidi
kasutada. 'Olin mänginud kodumaal
ühe aasta ..Vanemuises". Siit peale
võtsin vastu1 kõik pakutud osad, nii
positiivsed kui negatiivsed. Nii oli
lavamürk veres ja tahe olla teatris.
Et anda oma parim. Mitte,sellepä­rast,
et teatris nagu mingis klubis ai­nult
olla " .
„Nii siis kõikide^ osades ei saa
mängida ainult iseennast.või iseenda
sisemiste tunnete järgi", küsime.
• — „Ei, kaugeltmi mitte ainult si-sema
sümpaatia järgi. Seepärast
peab näitleja igasse osasse sisse ela­ma
j a sellele oma interpretatsiooni
- andma. Kuid kunagi ei ole ma püüd­nud
teisi samade osade interpretee­rijaid
kopeerida. Selleks peab näit­leja
omama- omajagu intelligentsi, et
omapoolset tõlgendust välja tuua.
Positiivsed osad jäävad aga alati lä-
•hedasemaiks kui negatiivsed".
Tiina Valli Martirii interpretatsioo­nis
annab vaatajale palju sisemist
soojust, hingelist headust ja ar­mastust.
Sellel tagapõhjal tuleb vastureaktsi­o
o n otse haavatud hinge dramaatili­se
plahvatusena ja annab publikule
elamuse. Võime konstateerida, et nii
oleme märganud juba lühikesel kok­kupuutel
ka Valli Martini; elulisi
omadusi. Valli Martin nõustub,, et
selline on tõenäolikult tema isiklik
• m i n a . Ta pihib, et on ausalt suhtu,
mid oma osasse, on ka eraelus väga
Mundelik, ometi hoiab- seda tundlik­kust
piirides.
Kust on Valli võtnud oma loomu­liku
trillerdava naeru, mida võisime
. kuulda kinolinalt?| See on loomulik,
otse hingepõhjast .tuleb naer, mis
paljudel puudub. 1 \ • •.
..Lihtsalt lasen end lahti;. Minul
oli õnnelik lapsepõli j olin palju maal
ilusas looduses ja rõõmsas ümbru­ses.
Mulle meeldib ilu ümbruses,
muusikas, tantsus ja luules.-Meeldib
Marie Ünder. Saan kõigest sellest
jõudu ka kurbadel momentidel ja
olen põhiliselt õnnelik inimene.
: Olen vastuvõtlik kõigele heale.",Ning
jälle täidab tema muusikaline, kõlav
naer terve ruumi..
Aimame, et Vallil on iile elada tul-
•• :iud ka raskeid silmapilke. Kuid rää­gime
siiski ainult; õnnest. .Tekstiil
mustri kujundajana valmistas ta
, ühel päeval oma esimese desini ja
müüs selle kä tööstusele. Siit peale
. ;ootab ta koos mehega oma stuudios
sellel alal. Nii siis Valli-Martin on
õnnelik inimene ja kiirgab: seda ka
väljapoole. ... .
Teine naine, Oudi Kalm Mari osas
on lavalises kehastuses kontrast esi­mesele
naisele. Tahe Tiina armas.la-
. tü juures armastust leida. Kiivus,
: isegi valelikkus, hu ka ta vait omaka­supüüdlik.
Süngus üldiilmes. Suut­mata
end avada armastusele ja-suul-
• mata seda ka saavutada. Räägime
nüüd „Tiina" Marist ja mitte Oudist
eraelus. Küsime, kas Oudi arvates on
näitlejale olulisem talent või tree­ning,
osade positiivsus või negatiiv­sus?
•• . , '
— „Talent ja treening annab tule­musi
ja üks või teine ei ole küllalda­sed",,
seletab Oudi Kalm.:
— „Miks tegelete, lava ja teatriga?"
— ..Inimene peab midagi tegema",
arvab Oudi. ,",Vist on loomulik huvi
kunsti vastu. Meeldib, teater, ooper,
ja' teised väljendusvormid. Kuid
.puudub lauluhääl ja nii jääb üle sõ­nalavastus.
Seda. võiks'nimetada ka
kutsumuseks. Kaduncj jdr.Pääboan-dis'.
tõuke onlalajal teatrikunsti kur­susest
osavõtuks. Sili see läheb eda­si.
Võib olla tahavad näitlejad omas
alateadvuses olla keegi, kujutada ke­dagi,
unustada iseenda. Lava annab
selleks võimaluse. • _:
Olen lavaliselt siiski põhiliselt aus
ja mängin osi, kas need on minule
sümpaatsed või mitte."
Arvame, et Oudi ei suuda olla hingelt
nii lahtine, kui Valli naisena. Ka Val­li
arvab, et Oudi hoiab end tagasi,
salašopid on olemas. Kuid ta ei tee
seda huvitava-müstika pärast, vaid
see on iseloomus nii. •
Millised on i Oudi huvitavamad
osad?
-— „Iga osa on olnud huvitav. On
olnud mitmesususeid karaktereid,
kuigi mitte kõik osad pole olnud
ühesuguse vastuvõetavusega. Ometi
meeldis nõia osa rohkem kui ingli
osa, kuigi olen iseloomult kusagil va:
hepeal" : •
Kas tunnevad kõneallolevad kaks
naist n.n. rambipalavikku?
— Rambipalavikku mitte. See on
negatiivne ja see paralüseerib mälu
ja väljenduse. Küll aga elevust ja si­semist
pulbitsust, mis annab igale
osale elu." See on mõlema naise ar­vamine.
-
Milline on kummagi näitleja trikk
kontakti saavutamiseks publikuga ja
kuidas nad tunnetavad kontakti ole­masolu?
V a l l i : „Trikk kui niisugune puu­dub.
J ä ä b isiklik lihtsus ja ausus,
mis viib.publikuga kokku. KuLtun
nen ise oma mängust mõnu, siis jääb
publik surmvaikseks ja siis tean, et
see on kontakt. On sündind kunsti
line ühinemine publikuga, mis siit­peale
läheb edasi. Kuid on ka teis­sugune,
kriitiline vaikus. Selle mõju
peab endast eemal hoidma, sest see
võib segavalt häirida."
Ka Oudi tunneb mõlemaid vaikusi.
Kuid tema retsept on:: pead ise usku­ma,
siis ;usub ka publik!
Mõlemad naised astuvad oma osa­dest
väljay kui langeb eesriie. Kaasa
viiakse vaid elevus, kuna osa ise
4 .%
Oudi Kalm ja Valli Martin.
Estofiilide järel
fyiijad eesti kultuuri"
Varade •säilitdjateiiä.
Sudbury eestlaskonna poolt Lau-rentiani
'.. ülikooli raamatukogusse
eestiaineliste teoste soetamise aktsi­ooniga
seoses satutud estica ja, baiti-ca
varasalvede manu.
Kuna raamatuturult. ..kadunud"
teoste saamiseks üleskutsed on tüh­ja
õhku kadunud, sest keegi oma va­randust
naljalt ära ei anna!, tuli ha­kata
teoseid, eestkätt eesti klassi­kuid,
otsima antikväriaate pidi
Hannoveris asuv Harrow v. Hisch:
heydt — on hoolega kogunud oma
antikvariaati esticat. (Saime sealt
Pari j õe: ..Teraspoiss" — Ameerika
Tsooni UNRRA loal ilmunud —
ÄugsbuiVs, siis Salme Raatma „Mis
Sinust tuleb?" j.t.). .
Long Islandi eesti
noorte suvekodu
algas selle suve tegevust 40 noorega,
milline' arv tõuseb registreerimiste
algusel peatselt -poolesajale. Suhteli­selt
võrreldes seda eesti perekonda­de
üldarvuga ja sellega, et L. I. Eesti
Külas; olev noorte suvekodu on ainu­ke
taoline USA-s, on siiski see arv
madal. Aastaid tagasi osavõtjate arv
oli märksa kõrgem. Suvekodu kura­toorium
on teinud küll omapoolseid
pingutusi ja noorte suvekodu hoo-riestikku-
j.rn. on1 hästi moderniseeri­tud,
ent tagasilöögid tulevad osalt
lastevanemate loidusest ja ka peale­kasvava
nooruse endi hoiakust. •
Avamisel olid kaastegevad praost
A. Hinno, lastekodu majandava
toimk. esimees K. "Ratassepp, kura­tooriumi
esimees V. Vaher j.t. Eesti
Abistamiskomitee andis tänavu su­vekodu
toetuseks tuhat dollarit, kin
iiMEiE ELU" asutas eesti ühisp I nise ümbriku andis üle L. J . EVÜ n i
ifond ja seisab eesti ühiskonna t©®-1 mel selle esimees ,E. Ojandu. Noor­tele
õli esimeseks tegevuseks peale
lipuväl j akul olnud avaosa praktiline
a:iBiiiui:iiui;iii;iiiiuiiiii':iüiiii:iiiiii.Bi.i,-.t..:oi:iiriiii;>i:'i: i«
I Jaan Peets on suurmeister las-e
| kespordi alal ja Toronto Eesti I
| Püssi ja Püstoli Klubi abiesimees, f
| Ta pii ülemaailmse olümpiaadi |
| ajal Montrealis laske võistluste f
1 vahekohtunik ja on kuulunud Ka-f
i nada rahvusmeeškonda rahvusva* = -
| helistel võistlustel. f
1 Jaan oh tugevalt rahvuslik, lõ-f
f petänud eesti täienduskooli jal
I keskkooli ning vctimeline kõnes |
| ja kirjas end ladusalt väljendama.
kaob. Nii ühest näidendist teise. Ik­ka
kuni eesriide langemiseni. Ja siis
uuesti tegelikku ellu. Seepärast või-simed
täna rääkida kahest naisest
rohkem.kui inimestest ja vähem kui
näitlejaist. Kuigi inspiratsioon tuli
Tiinalt ja Marilt.
' " §-
Kuid sealt tulid siia ka. estofiilid: ujumistund suvekodu suuremõõtme-
Körber, Rosshinus, Baer, - Wiede- Hses ujumisbasseinis; Suvekodu ju-mann,
koos Kreutzwaldi-Neussi „Ees- hatajaks on Virve Vaher. Lastele
ti rahvalaulude" ja „Eesti rahva jut- korraldatakse nelja nädalalise/hoo-tudegä",
Reimanni toimetatud ;,Ka- aja kestel ka mitmesuguseid eritun-levipoeg"
F. Löwe tõlkes riimitud de ja instruktsioone. Nii on oodata
saksakeelde, Ruszwurm, Schroeder, kohale Kanadast eesti kodukäsitöö I»Ta lõpetas ühe parima õpilasena I
Wrangeli: „Chronik von Ehstland" instruktorit, võimlemisinstruktorit | Riverdale keskkooli ja sai edasi-1
(1845) ja Winkler: „Ge\vöhnlisten New Yorgist ja ka ühte ungarlasest |õppimiseks 2 stipendiumi. Lõpe-1
Krankheiten der Ehstländischen rahvusvahelise; nimega liikumisala | tas Toronto Ülikooli Medical
Bauern" (1793) ja palju teisi. Muist treenerit, kes olnud instruktoriks | Science alal 1975. a. ja jätkab eda-f
originaaltrükistena (ex-libriste järgi USA ölümpiätiimile. |siõppimist. Magistri kraadi loo-;""
— aadlisoost ümberasujate omandid .'•/ •'• : ; : . : : - -. |dab-ta saada lähemal ajal neuron
olnud) muist äriomaniku poolt uus- | loogia alal ja jätkab kohe õpin-trükina
paljundatud 1960—1975. n.n. vaanidest aadlisse tõusnud esi- | guid doktori kraadi omandami-f
Teiseks abistajaks osutus Münc- vanematega v. Wrangeli — tunnista- | seks.
henis asuva Kubon & Sagneri raa- vad endid põhiliselt eestlasteks. | Jaah on laskesportlane oma
matute Eksport-import äris J. v. Rahvusküsimuses- peame silmad |hingelt. Eesti laskespordi määrus-?
Schultz (vana „Ristimetsa Widri" maha lööma baltisakslaste ees, kes | t e kohaselt ta jõudis vabapüssist
hea ametivenna ja sõbra dr. Schultz- mainivad, et nad ei surunud -Eestist 1 laskmises, kõrgeimasse, suur-
Bertram'i järeltulija) kes; on estica mitte ..planguvõõpaja" kutsel, ei | meistri klassi juba 1972. a/Pide-võtnud
onia südameasjaks ja kelle sakslastena hinges, vaid too oli ainu- J vait on tema olnud. Toronto Üii-vahetalitusel
tulid siia „Moora Eesti ke võimalus terrorist pääsemiseks. |kooli meeskonnas ja võidelnud
Muinaslinnused" 1938—39) kui ka Seda läände siirdumist ^pleme kaasa | kaasa ülikoolidevahelistel võist'
palju teisi filoloogia ja etnograafia teinud ka meie, kuid'/:oleme;';.läänes.-|flustel'.''Möödunud'..aastal• ta tuli
alaseid töid. muutunud kultuuriliselt-etnograafili
: Mitte üksi estofiilide järeltulijad selt kübemeks immigrantide „TOSO1
(Margarethe Schultz — ^Kivikunih-ljes". /'.•.•
gas" autor), vaid ka omaaeg. eesti .A. M;
Oid Age Security (Vanalusepensioni) ••',.
programm, mis äsja muudeti Kanada
Parlamendis, on kujundatud tuleviku suunas.
Kui Sa saad nüüd Oid Age Security (vanaduse)
pensioni...SIIS MIDAGI EI MUUTU. Sinu
hüvitused lähevad edasi täpselt nagu senini. °
Samuti, kui sa oled siin nüüd ja üle 25, MIDAGI
POLE VAJA MUUTA... kui sa soovid seda teha.
Kui sa oled üle 25, asud siin või oled asunud
siin möödunud ajal (pärast 18-aastaseks
saamist), või sul oli immigrandi viisa kui
muudatused said seaduseks, sul on valida *—
65-aastasena — kas esitad sooviavalduse pensioni
saamiseks vana seaduse järgi või valid uue. See
on täiesti sinu otsustada.
Uue seaduse kohaselt... tingimused muutuvad
paremuse poole, Igaüht koheldakse võrdselt.
Kui sa oled alla 25-aastane ja
0 olid sündinud ja asusid siin •
o olid sündinud siin ja lahkusid
. o. olid. sündinud siin, lahkusid ja tulid tagasi
0 tulid siia immigrandina,
siis põhilise vanaduspensioni summa, mida sa
' hakkad saama 65-aastaselt, oleneb aastate arvust,.'
mida oled olnud Kanadas pärast l&aastaseks
saamist.. . . .
Et kvalifitseeruda. pensioni saamiseks pead sa
olema elanud Kanadas minimaalselt 10 aastat
pärast 18-aastaseks saamist.- 40 aastat Kanadas
\ elamist üle 18 aasta annab sulle täispensiorii,
20 aastat annavad poole pensioni'ja 10 aastat
veerand pensioni. Kui lähed pensionile välismaal
sulle siiski makstakse Kanada pensioni arvestades,
kui.oled elanud Kanadas vähemalt 20 aastat.•
. V e e l g i enam, Kanada on nüüd võimeline
astuma ühendusse välismaadega, et võimaldada :
immigrantide!, kes on maksnud pensioni-plaanidesse
nende omal maal, fuua kaasa nende
pensioni hüvised. Loomulikult, see on maksev .
ainult nende, maade osas, kes on valmis
allakirjutama sellekohasele vastastikusele .
kokkuleppele Kanadaga."
. Olenedes nendest läbirääkimistest kuni 500.000
Kanada elanikku võiksid saada juurdemakse ;.
.sotsiaalsele kindlustusele ülemeremaadest
saadavate summade arvel. . . ' /;
Sellised on Uue Vanadusepensioni seadused.
Sa võid oma vanemate, sugulaste ja sõprade
tähelepanu sellele juhtida, et nad annaksid sisse
sooviavaldused pensionide saamiseks enne kui
ori liiga, hilja.
Kui sul on küsimusi või sooviksid täiendavat
informatsiooni palun võta kontakt lähema
Oid Age Security/Canada Pension Plan Office'igä.
Meie tahame lahkelt vastata su küsimustele ja
anda iga võimalikku abi.
esikohale New Yorgi rajooni üli-1
koolidevahelisel võistlusel. Mi t-1
mel rahvusvahelisel võistlusel t a ?
I on olnud Kanada koondmeeskõiv f
na liige. 1
Et suurmeistri vormis püsida j a |
esindusmeeskondade koosseisus!
| võistelda Jaan käib 2 kuni 3 kor-1
| da nädalas laskerajal harjutamas |
fjai teeb igal õhtul „kuiva drilli" |
1 kodus. Kokku kulub selleks kešk-l
I miselt 15 tundi ja rahaliselt 201
| dollarit nädalas, arvestamata sõi- f
= dukulu, laskeraja, klubi ja võist-1
š lustest osavõtu mak^u. Suurim |
= kulu on võistlusrelva ja selle "a
f juurde kuuluva varustuse muret" |
? semine. See maksab keskmiselt"
1 1500 dollarit. Suur osa kõigest Sel?-
l lest tuleb isa taskust. Kanada va -
1 litsus ei toetalaskesport^ Ainult-rahvusnieeskonna
reisijuhi tasu- °
1 takse osaliselt. "
| Toronto Eesti Püssi ja Püstoli «
-Klubi kasutab Toronto Eesti Majal
i laskerada. Laskeraja kasutamine °
fort elav vanade ja noorte laskuri-°
| te poolt. Laskesport on eesti rah-°
Jvuslik sport ja iseseisvuseaja jõ l
I pul oli palju maailma rekordeid ~
I eestlaste nimel. Kanadas eesti !as> I
- kurid vääriks suuremat toetust l
! eesti ühiskonnalt. Kui see oleks -
| nimetamisväärne, siis võiks loota »
1 toetust ka Wintariolt. Praegu on.-i
| klubil .mitmeid andekaid lasku-"
- reid, kellede seas mõned võtavad-
| osa Kanada meistrivõistlustest l
|Winnipegis käesoleval suvel. ^
l Eesti ühiskonna kohta arvab -
| Jaan, et see on hästi organiseeri-"
I tud ja üks aktiivsemaid rahvus-'
lgruppe Kanadas. Vajaline oleks-
Irahvuslike eesti üliõpilaste klubi;»
I moodustamine Toronto Ülikooli 2
l juures, ülikooli õppetööga seoses- ~
| olevate küsiinuste selgitamiseks -
i ja nouandluse saamiseks eestlas- i
| test ülikooli õppejõudude poolt. -
|Paljude teiste rahvusgruppide üli- -
| õpilastel on oma klubid. Eriti ak-1
J tiivrie nende seas on ukraina üli- j
^õpilaste klujbi. Oma klubi kaudul
~ oleks meil paremad võimalused I
I side pidamiseks teiste rahvustega."
| mis tulevikus võib väga oluliseks -
| kujuneda. Heas tuleviku lootuses l
| hoiame kokku ja teme tööd. Jaan l
| Peets kuulub Eesti Üliõpilaste -
| Seltsi ja leiab, et iga eesti üliõpi-1
| lane peaks kuuluma mõnda eesti l
J akad. organisatsiooni, kus ollakse |
| koos generatsioonidel vahet tund-1
- mata. " °
n ... ~;
iöiiai!0:iaiiBi.-aiia![0i;i!iii!iDi;ii;:i!iiii:iii;Bi:t;;r;iit!i!]a::i!;S:i8:j e~i
Health
aod Welfsre-"-
Cänaoa .';
fvi^>-c Laiende,
Mmister
Santeet ;
Bien-etre sociai
Canada
ööriiepoistele
Spomepoiste Klubi suvine kokku­tulek
toimub .laupäeval, 6. augustil
eelmistest aastatest tuttavas Deviis
Eiböw suüsakuurordi maa-aial. Ko­gunemine
kell 12. .Pärastlõunal tava­kohased
võitlused. Hiljem ühine õh­tusöök
ja seltskondlik.osa. Klubi ju­hatus
palub kõiki endisi sõclurpoisse
koguneda ühiseks sopruspäevaks.
Palume „Meie Elu" lugejaid saa- 9
| ta kaasmaalaste aadresse proovi­numbrite
saatmiseks.
] i J i . i l l l ii