Meie Elu = Our life, October 19, 1978

              8 NEUAPÄEVAL, 19. OKfOOBRlL — THURSBÄY, OGTOBER 19 eie Elu" nr. 42
ULIKAS DÄSSY
O.T.ÖI. Lady' Blue Daisy of Sara- vähemalt 3, aga tihtipeale.kuni. 15 mi­nutit,
. • •• V:-;.
Selleks, et jõuda Kanada No. 1
koeraks, „obediency" alal, tuleb käia
tihedalt võistlustel punkte püüdmas.
Punkte võib saada ühel katsel 0 kuni;
8. Daisy võttis 1977. a, osa 49-st dop-pelt-
võistlusest Kanadas, Halifax'ist
kuni Reginani,, tuues koju mõnel
korral üle 10 auhinna. Auhindadeks
jagatakse 'karikaid/ rösette, esemeid
ja vahel ka. sularaha. Võistlustel on
koos kõik koerte tüübid, kasvult suu­red
ja pisitillukesed, noored jä va­nad.
V ":
{
1977. a. jooksul tõ! Daisy koju 457
võistluspunkti koos üle 150.auhinna­ga.
Teisele kohale tuli üks mini-puu-del
425 punktiga ja kolmandale jäl­legi
üks Yorkshire terrier 225 punk­tiga.
Kümnendaks jäi. üks Great
Dane. .'.'.
ILMUS
bette — seda pikka nime kannab Ka­nada
kuulus JLady" — tilluke,- kar­vane
ja neljajalgne. 1 .
Kõndides .mööda Georgian Bay
{Jüri j arve) kallast. Owen Soundi lä­histel,
ehmatab sind korraga koerte
metsik •'haukumine.'''.Näed enda üm­ber
kolme tillukest imeilusat koera­kest
täiest kõrist kisamas, silmis aga
sõbralik läik ja sabad vehkimas kui
liikluspolitsei kinnastatud kämblad.
Need pikakarvalised, kõik puhast­verd
Yorkshire Terrieri tõugu, kan-
"•' navad'(lühendatud) nimesid: Lucky,
Daisy ja Tiger.
. Kõnelus pererahvaga, Erna ja Paul
Kadarik'ud, kaldub' kõhe koertele.
Selgub, et silitad Kanada No. 1
koera. ; Tilluke Daisy, suurmeister
kuulekuses (Obedience).
„Obedience" treening jaguneb 3
järku, mis tuleb läbi teha nii koeral,
kui ka koera kaaslasel (peremehel).
Alghariduse saamine toimub. „N<
velty" klassis, kus kukub läbi umbes
20% õpilasi, oigju siis koera või inim
kaaslase Isüü läbi. Keskharidus, nn
„Opeh" klass, kukutab läbi umbes
50% ja kõrgeim järk treeningust,
„Utility" klass, kukutab läbi kuni
80%. „Utility Chämpioni fO.T.Ch.)"
tiitli saavutab „utility" klassi lõpeta
hud koer peale kolme ,/utility trial",
yõistluskatse, edukat läbitegemist.
Iga eduka võistluskatse eest saab
koer ühe „käpsa", seega champion
peab omama vähemalt 3. käppa. Dai
sy'1 on praegu üle 40 käpa, kusjuu
res tema aastad ei küüni veel 4-ni.
Kuulekuse võistlused toimuvad
igas „hariduse" klassis erineva rasku­sega
'ülesandeis. Näitena võiks nime-
; täda mõningaid trikke, mi^a „ütili-ty"
koer peab edukalt läbi tegema.
.••'•'©'. Mitmed kondisamased plastikese-
'med asetatakse laiali võistlusringi.
Üht neist katsub kobra treener jät­tes
sel viisil oma lõhna esemele^ II-ru?
a, et koer seda näeks. Käsu peale
pe&b koer üles leidma ja valima väl­ja
õige ,,kondi". r
Peremees „kaotab" ühe oma kinda
koeraa ieadmata. Käsu peale peab
koer selle ruttu .leidma ja ära too­ma.
\ y 1 •
•O Peremehe käesignaalide järgi
'peab koer kõndima eemale, tagasi tu-iiema,
istuma, lamama. Seismised, is­tumised
ja lamamised peavad kõik
olema otsesuunas peremehe poole
või täpselt tema kõrval, kusjuures
peremees ei tohi hääleliselt juhtida.
© Seatakse üles 2 hüppelatti, üks
paremale, teine vasakule. Peremehe
käesignäali peale peab koer ületama
käe. suunas asuva hüppelati ja seda
ka tagasi tulles tegema.
'© Lõpuks käsutatakse kõik koerad
ritta istuma ja peremehed/kaaslased
'kõnnivad eemale. Kohtunik katsub
kõik koerad: järjest. läbi,• kusjuures
.' koer peab jääma istuma, ei tohi;lii­gutada
jalgu, võib- aga liigutada
pead ja sabat See protseduur kestab
OJECt VICTORIA"
KUVANlKfc
6Jugu tuntu ja tundmatu vanemailt
Hind tellijaliikmetele: brosh. $5.90; köites $8;00
Kaanehind mitteliikmetele: brosh.S8.00; köites |10.50
Poolsari (6 raamatut) brosh: $33.00; köites 146.00
• Sari (12 raamatut) brosh. §64.00; köites $89.00
"li
KÄ "31
5 kogu luuletusi. : 1 •'
% Ihk, Hind $7.00 / - - V , /..v ^
jad: Ä. Viirlaid, 63 GJen Davls Cres.^ToroEito,OaiarioM4E
•l.X7r.^toni^;Püblfel^ Co„ Ä i e Elu"-958 Broadview Ave., T(K
ronto, Ontario, M4K 2R6; V . Kolda, 86 Stirling Ave. N . , Kitehener,
Ontario; E. Kivestu, 588 Westluke Ave., Montreal, Que. H4X 1P7; tel.
4844)685; V . Kurm, 368 Toledo St.> Thunder Bay, Ont.; O. Laaman,
1415, 28 St. S. W. Calgary, Aita T3C 1L8; V. Lenk, 511 Uwson Rd.,
London, Ontario, N6G1Y1; H. Uile, 1 Eriksdale Rd., Etobicoke, Ont.
M9C 2B5; W. Metski, 6 Bawn Rd., St. Catharines, Ont L2N 4M6;
Mrs. L. Normet, 343 Cannon St. E.,Hamilton, Ont. L8L 2C1; K. Kk-ker,
3876 Pandora St., N. Burnaby, B.C.; U. Veedler, 47 Kent Ave.,
Sault Ste. Marie, Ont;; V . Spargue, 2313 Samuel Drive, Ottawa, Ont.
K1G 3C3.
•iiiiiiiiiiiiiwtiiiiiiiiiiliiuiuiiiB^^
„CAROUSEL tOURS" \ ~ 5 nädalane dets. 29.~veebr. 3. Florida
spetsiaal, alates $349,—. Tehke reservatsioonid kohe.
Lic. 1064361
Eesti Maja, 958 Broadview Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6
Tel. 466-4813 õhtuti ja nädala, lõppudel 759-3588
meistri ettejlauale ja tõi esile oma I
suurema, rediküli rahaga. |
..: ..Kaksteistkümmend marka/' |
' lausus meister. .• . ;'.•;. ta
1 Iga päev kogeme, kuidas täna-
= päev hinnad aina sirutavad omi
| kaelu .sinetavate, s.o. astronoomi-
§ Uste kõrguste poole. Et see pole
I mingi uus kogemus endistele dii- „Kuidais?" ehmatas proua, a i -|
| piidele Saksamaalt,; näitab - all. nult 120 marka?" : |
1 järgnev lugu. ,.Teil on maksta kaksteisküm-1
I ; Dipiilaagrisše. saabus uus • ela- mend marka," kordas meister ra-1
I nik. Ei ole õieti teada, kust ta tu- -.hulikult „Kuus marka on mater-1
| li — võibolla linnast, võibolla, jal ja kuus marka tööraha. Kok-JT
1 maalt, võibolla kuu pealt. See vii-
| mane arvamine levis hiljem üsna
I laialt, kui laagri põhielanikud olid
| juba kogenud, mislaadi — ee—
I isi-kuga oli tegemist. .
| Juba esimestel päevadel ärata-
I sid uustulnukad — isa pojaga —
| tublisti tähelepanu. Poiss, näiteks,
| ei: toppinud käsi taskutesse ega
1 jõllitanud möödujaile silmi, vaid
| teretas kõiki lahkesti ja kummar-ku
kaksteistkümmend marka." |
„Pröua nägu selgines. Nüüd ta |
sai äsjast aru. Lõi ridiküli lahti |
j a ladus 1200 marka lauale. |
' ..Palun!" ' I
Meister • vaatas rahakuhja ja |
lükkas selle proua ette tagasi. J
..Kaksteistkümmend marka," |
selgitas ta uuesti, „kui olete nõn-1
da^ahke." V • ° |
CD
Proua oji püsti hädas. Luges |
| dus sinna ning tänna. Kui sam- vmõned sajad' tagasi, siis jälle mõ-1 -
Kuulekas Daisy, kes on saanud üle
150-ne auhinna.
„Dogs • in Canada" augustikuu
numbris on pool suuremõõdulisest
leheküljest pühendatud 1977. a. 10
parima koera loetelule kuulekuse
võistlustelt. Kõige esimesena ilutseb
täie nimega „O.T.Ch. Lady Blue Dai­sy
of Sarabette", Yorkshire Terrier;
omanik ja treener Paul Kadarik. Le­hekülje
alumise poole peal ilutseb
peagu elusuuruses Daisy ise endast
mitu korda suurema karika kõrval.
Kõige muu kõrval on mainitud veel,
et Daisy võitis „Top Dog öf Canada"
tiitli kõikide. aegade kõrgeimate
punktidega ja., kõige noorema koe­rana.
• .
_ Ega kiri valeta ^ mõtled, ning
silitad Daisy't hellamalt kui varem.
Sealsamas imestud, et oled varema­tel
päevadel oma kotletti jaganud
üleriigiliselt kuulsa Lady Blue Daisy
of Saräbete'iga ja, et „Tema kõrge­ausus"
on seda nurisemata (või uri­semata)
vastu võtnud.
-IM
JOHN Ei SOOSAAR, CA.
Chartered Accdüntant
Süite 600, 55 Üniversity Ave^ Toronto, Ontario, M5J 2H7
sojapimedate
oulab Torontos
Pimedate sõjaveteranide koor;
Soomest annab Torontos kaks kont­serti.
Koor laulab Yorkminster Uni­ted
Church'is (Yonge ja 401) 6. nov.
algusega kl. 7.30 õ. ja Läwrence Park
Collegiate Institute'is (Läwrence
tän. — idapool Avenue Rd.) 9. nov.
algusega kl. 7.30 õ. Koor annab kont­serdid
ka Thunder Bay's, Sault Ste.
Marie's ja Sudbüry's, enne Toron­tosse
jõudmist. Pääsmed teisele To­ronto
kontserdile on müügil ,,Meie,
Elu" talituses.
iSlMURMS
Teie annetus ja pärandus
EESTI KUNSTIDE KESKUSELE
on maksuvaba. See on Teie täis-panus
eesti kultuuri arengule
edasipüsimisele.
Kuigi praegu metsamarjade korja­mise
hooaeg on lõppenud, on siiski
hea teada veidi sellest marjast. Ar­vatavasti
on meil oma reisidel kuna­gi
võimalus seda marja leida ja ka
! korjata.
• Suurtes tööstuslikes maades nagu
Inglise, Saksa, Prantsuse maal ja
Rootsis jäi elanikkudel loodus päris
võõraks, meil Eestis selle vastu ela­nikud
olid palju õnnelikumas olu­korras,
nad olid tihedas kontaktis
loodusega, tundsid metsloomi, seeni,
marju ja muid taimi, nagu ravitai-mi,
samuti kä muid kasulikke nii
' riiete värvimiseks, või toitainete kon»
serveerimiseks. See metsamafi, mil­lest
siin juttu,: on mesimurakas (Ru-bus
areticus) roosiliste perekonnast,
inglise keeles — aretic rasberry, soo­me
k. — mesimarja, rootsi: k. —
akerbär, saksa k.—Nordische Him-beere).
Taim ise on okasteta tõusva
varrega 10—30 sm. kõrge, lehed kol-rnetised,
kalietähnilise servaga, õied
on enamasti punased, harvemini val­ged,
õitseb juunis, mari valmib juu­li—
augusti kuus; oma viljalt sarna­neb
vabarnale, või põldmarjale; Val­minud
mari • on vaga- mitmesuguse
värvinguga, nagu kuldpunane, pruu­nikas
punane, tumepunane isegi ro-hekaspunane>.
keskmi eit 1.: sm. läbi­mõõduga.
. Mesimuraka "eelistatud .kasvukoh-tadeks
on soostanud niidud, niisked
/rohtunud alad, kraaviperved, kohati
mahalangenud risu, okste all. Marju
tuleb korjata üksikult, mitte sõrme­dega,
nagu pohli, sest nad ei kasva
nii;tihedalt koos ja enamuses leidub
varrel ainult 1—2 marja, ka marja­de
puhastamine pole nii lihtne, sest
marjad on tupelehe küljes kõvasti
kinni, tuleb kasutada'! ^kääre. Mesi­marja
taim ori väga tagasihoidliku'
välimusega^aga seda hinnatavam on
^4a>mari, millel oivaline maitse ja hea
tugev aroom. ( ' .
Kuulus taimeteadlane Linne oma
botaanilises. teoses „Flora Lapponi-da"
ülistab eriliselt selle marja väär­tuslikke
omadusi ja loeb mesimura­ka
Euroopa kõige maitsevamaks
ning kõige aroomirikkamakš mar­jaks
(nektar). Mesimurakat leidub
nii Norras, Rootsis,. Soomes, Vene­maal
ja tema levimise- ala asub um­bes
62—65 laiuskraadi vahel. Alaskas
ja P.-Kanadas leidub mesimurakale
lähedane sort — Rubüs stellatus, aga
vaatamata še-llele, et nad väliselt tei­neteisele
sarnanevad puudub Alaska
omal nii tugev aroom, kui see on Eu­roopa
omal. Seda haruldast põhja­maade
.marja leidub ka Eestis, näi­teks
Suure-jaanis, Kaansoo ligidal,
Vändra ümbruses, üksikuid taimi on
kohati ka Virumaa metsades tähele­pandud.
Looduses esinevad ka veel
mõned bastardid, millised on tekki­nud
mesimarja ja teiste Rubüse sor­tide
loomuliku risttolmutamise kau^
du, samaaegselt otsivad taimede are­tajad
mitmel pool ning loodavad
saavutada oma katsete läbi risttol-mutuse.
kaudu parimaid vabarna-muraka
sorte leida, senini need kat­sed
pole küll veel andnud sobivaid
tagajärgi. ; •;•'::•''
. Mesimarjast saadakse^ vähese
suhkruga, kergelt keetes, maitsvat
keedist ning see säilib hästi pikemat
aega, ehk küll ajajooksul värvilt tu­medamais
võib muutuda. Marjadest
valmistatakse veel mahla, jooke,
kompvekke niiig süüakse ka toorelt.
Soomes valmistatakse juba pikemat
aega tööstuslikult marjast laialt tun­tud
ja hinnatud mesimarja likööri.
Viimase aja tähelepanekud kinnita­vad,
et selle marja saak on tundu­valt
vähenenud, ning Soomes kahel
seal' tegutseval likööri tööstusel on
suuri raskusi tekkinud endisel mää­ral
marju kokku saada ja on sunni­tud
oma produktsiooni pidevalt aas­ta
aastalt vähendama.
llllllll!llll!lllll!llllllllll!lllllllllllllllll!llllllllllllllllllllllli;!]|l
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused ja testamendi-pärandused
on tulumaksuvabad..
Annetaja soovid täidetakse.
EESTI MAJA, 958 Broadview Ave.
Toronto, Ont.
lillllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllll
MIN! 0
USA demokraadid
csusfasid dissidente
6 Pühap., 22. okt.—29. okt. Eesti
Kunstnike Koondise XXIII aastanäi­tus
Peetri kiriku ruumes.
£ Neljap., 26. okt. Aianduskliibi
loeng — A. Haavaniit „Sügis aias"
algusega kl. 8 õ. Eesti Majas.
^'Reedel, 27. okt. s/s Walriuti rahva
30. aastapa koosviibinjine Eesti Ma­jas
algusega kk 7 õ.
, ^ Pühap., 29. okt. Eesti Invaliide
Toetava Naisringi moenäitus Eesti
Majas algusega kl. 1 p.
Pühap., 29. okt. vaimulik kontsert
Peetri kirikus algusega kl. 6 õ.
£ Neljap., 2. nov. Kanada Eesti Teat­ri
esituses Bumerang*' St. Läw­rence,
TownHairis algusega kl. 8 õ.
# Reedel, 3., 4., nov. Saarniidu
30-es iseseisev, kunstinäitus Eesti
Majas. ."
.^•Xaüp.; 4. nov.: T.: E. Meeskoori^28,
aastapäeva ball Prince hotelli ruu­mes
(York Mills Rd.) algusega kl.
7 õ.
Laup., 4. nov. saarenoorte Sügis-pidu
Eesti Majas algusega kl. 7.30 õ.
New Yorgi Waldorf Astoria hotel
lis korraldas nimekaist ameerikla
sist koosnev demokraatlik . koalitsi­oon
piduliku eine N. Vene j.t. kom­munistlike
maade dissidentide auks.
Sellest võttis osa kä senaatoreid,
N. Y. osariigi kuberner H.Garey j.t.
prominentseid isikuid, kokku 350.
Dissidentide hulgas oli venelasi; ju-goslaavlasi,
kuubalasi jne., eesotsas
punaväe end. kindralmajor Petro
Grigorenko, Amnesty International
Moskva osak. asutaja prof. V. Tur-ch|
ni ja tuntud jugoslaavia autori
Mihajlo Mihajloviga, Senaator -H.
Ja^kson avaldas spnavõtus oma ra­hulolematust
selle üle, et USA po­liitikas
inimõiguste osas on võetud
kasvavalt tulipunkti väikseid diktaa­toreid
ja kõva-käe mehi, samaaegselt
ignoreerides: Nõukogude halvemat
süsteemi ja ohtlikku ambitsiooni üle
maailma. See on doppeltstandard ja
sellega mitte mingisugune standard
üldse. Kindral Grigorenko ütles, et
dissidente on shokeerinud see, et
kirjutati alla Helsingi kokkuleppele,
millega sovetid taotlesid omale tun­nustust
nende vägivaldsete haara-miste
üle. Miks vaba läänemaailm
seda tegi, ei ole selge ja see jääb
imestuseks ka tulevastele rähvapõl-vedele.
Kõik, mida Moskva andis
vastu, olid nende tühjad-väärtüsetüd
lubadused.
Dineel rõhutati vajadust, et Nobe­li
rahuäühinna komitee Oslos mää­raks
seekord rahuauhinna N. Vene
dissidentide grupile, milline jälgib
seal Helsingi kokkuleppe täitmist ja
eksimusi. Muide ka USA senat soo­vitas
üksmeelselt auhinna andmist
dissidentidele.
1- musid kantselei poole, läksid sin
E ga-vinga üle platsi, jälgides pla-
| neeritud teerada, samal ajal kui
I põliselanikud panid pahinal läbi
| puhmaste. ; ; v
I Tööämetnik, vaena mees, kao-
I tas ehmatusest kõnevõime, kui
• . . . . . . ' .
ä uustulnuk küsis, kas on tööd või
§ saab muidu kuski aidata. M ühel
1 hommikul leiti ta vabatahtlikult
| solgiauku kaevamas. Inimesed
| hakkasid päid vangutama -—ega
| siin- pole küll kõik korras, sosis-
J tati. -;f
'J Lõpuks levis siiski; selline infor-
| matsioon, et uustulnuk on ikkagi
| mingi ametmees. Midagi sadulse-
1 pa taolist. Ahaa! Mees on kaval,
| teeb ärile reklaami! Aga olgu! *—
I kui sadulsepp, siis sadulsepp. Sel-
I lest küljest pole laagris tööpuu*-
= dust. Tellijad olidki.kohe platsis.
| Üks esimesi oli proua Nõudlik.
I Ta vajas tungivalt ridiküli. See tä­il
hendab, tal ju neid oli — suuri ja
I väikseid. Kuid puudus niisugune
| keskmine, mis oleks sobiv teatud
| erijuhtudel— niiöelda, noh, mõ-
§ nikord, kui ei sobi minna ei Suu-.-
1 re ega väiksega .Proua Nõudlik
| kandis oma soovi ette. Meister oli
f nõus, sai aru, et proual riistapuud
I hädasti vaja. Lubas nahkagi mu-
| retseda ja niidi omalt poolt, üt-
| les, et pidanud küll. poisile saapa-
| pealsed tegema, aga kui proual
1 hädasti vaja'— eks poiss või ajä-
| da läbi niisamuti, paljajalu; Suvi- I ne aeg.
1 See kõik oli kena ja arusaadav.
| proua Nõüdlikugi meelest. Kuid
I -asi läks imelikuks, kui ridiküi sai
I valmis. Proua küsis, et mis ta või-
1 gu oleks. Poetas mõned „amid"
ncd juurde. Poetas vahepeale pa-1
kl sigarette. Aga meister jäi oma |
juurde. Nõudis kaksteistküm- |
mend marka — ei yähem ega roh-1
kera. Luges ise vastava summa 1
välja ,lükkas prouale ridiküli §
kaenla alla ja talutas proua uk-1
sest välja. . |
Proua oli meeleheitel. Mõtelge, |
milline blamaazh! Härra Rahakas |
oli alles eile ostnud puust tiku- |
toosihoidja ja oli maksnud 120 1
marka. Ja nüüd — tema uus eht j
. nahast ridiküi vaid kaksteisküm- |
mend... ei, pole mõeldav! Küllap |
vist pakkusin vähe, mõtles proua. 1
Ta läks uuesti tagasi ja ladus =
meistri ette lauale 1300 marka, =
1400 marka, 1500 marka... Aga »
tagajärg pii ikkagi sama. Meister i
ulatas tagasi veel ka ennist laua-1
le poetatud sigaretid, öeldes, et i
proua vist [unustas. . ^ |
,Ei jäänudki muud üle, kui |
proua Nõudlik lahkus häbi ja kur-1
busegä. Temas pakitses selline |
tunne, et on jäänud kellelegi räs-1
kelt võlgu. Ja selline asi juhtus §
hiljem ka teistega. Juhtus kõigi-1
ga, kes läksid töödele järele. Tek-1
kisid arusaamatused, segadused |
ja isegi nurin. Ennekuulmata asi! i
Lõpuks hakkasid kõik uustulnu-1
kast kõrvale hoiduma, vaatasid §
tema peale viltu. Mõned arvasid, | •
et täi on arust puudus, ja ei tea-S
gi, mis ta veel võib teha; Leiutati |
.kustki ka teine meister, kes töö-1
tas normaalsete hindadega. Meie i
kangelane aga läkitati kuu peale!
— kust ta arvatavasti oli tulnud- i
PD
t=
(Öhmstede „EIav Sõna" I
llfllinilDIIDIIDIItillQIIOfiailBIIDIIQIIOIIBIIB^
Ä D A L A RISTSÕNA
õff@sähvatusi
Snob on mees, kes laseb endale
spinati saata lilleäri kaudu.
Realist on inimene, kes ei usu ime­desse.:
;> i
Looduse ainsaks vääfkonstruktsi­ooniks
on inimene.
* Kõik mehed usuvad, et nad on kan­gelased.
Kui nad hakkavad taipama,
et nad seda ei ole, seisavad, nad juba
raugaea lävel-.
Mõmkord tuleb vaikida, et sind
i( Pühap., 5. nov. mulkide seltskond- kuulda võetakse. .;
lik koosviibimine Tartu Coilegels ai
gusegä M. 3 p.L
Laup.,; 11. nov, Hiidlaste; Seltsi
Mardipidu Tartu College'is algusega
kl. 7 õ.
i( Laup., 11. nov. Eesti Rahvusteater
Kanadas esituses ^Põrgupõhja uus
vanapagan" St. Läwrence Town
Häiris algusega kl. 8; õ.
& Laup., 18. nov. Toronto Eesti õn­gitsejate
ja Jahimeeste Seltsi „Vals-side
ja Vanatantsude õhtu" "Eesti
Majas algusega kl. 7 õ.
J. Järv („Meie Post") m
Abielusadam on sama, mis harilik
meresadam. Mida kauem laevad seal
seisavad, seda enam nad lähevad
rooste»
Enesekriitikata kirjanik asetab ka
kirjutamata lause järele punkti.
Uuesti üles tõusta võivad ainult
surnud. Elavatel on see raskem.
Kuidas saab ohkeid võõjkeeltesse
tõlkida?
' Kogunud NIHITS
> Põikread: 1. Maksukohustus, 5.
Koht, paik, 8. Panipaik, hoiuruum,
12. Püssi osa, 13. Inglisepärane me­henimi,
14; Doonau haru, 15; Saate-ohvitser,
abiline, 17. „Seis!" ühes
võõrkeeles, 18. Planeet,\ 19. Endine
välissaadik ja kirjanik, 20. Kohanimi
Tartumaal,; 21. Annab sooja, 22. Ras-
• ke metall, 23. Väljavalitu, paremik,
26. Vota naiseks!, 27. Hüva, tubli, 31.
Vahuviin, 31. .Sellel, 34. Maja, tuba,
33. Kolmikvokaal, 34. Korralda, säti,
35, Palakad, 36. Suur ruum, 38;
Tik-..., 39.; Mäeahelik Siberis, 41.
Vedelikunõu (käändes). 42. Temal,
45. Litsents, tunnistus,; (mitmuses),
46. Käesolev, nüüdne, 48. Mittenägi-ja,
49. Jõuallikas, 50. Vaasikujuline
nõu, (käändes), 51. Ilmakaar |kään­des),
52. Üks'vanemaist, 53. Tarvilik
lendamisel;
Püstread: 1. Alluv, 2. Kitsas tee, 3.
Tarvis, 4. Progress, 5. Katteta, riiete­ta,
6. Rahaühik paljudes riikides, 7-
Kuid, aga, 8. Rebin, venitan,; 9. Linn
L.õuna-Venemaal, 10. Peidus, 11.' Va­ba,
tasuta, 16. Vajalik õlilambis, 20.
Nõndaviisi, 23. Asi, 24. Eesti kunst­nik,
25. Aheldama, 26. Sajata!; 21
Tsiviil, 29. Tara, 31. Sellel, 32. Kella
hei], 34. Lahja (liha), 35. Lausik; ta­sane,
37. Aristokraat) 38. Vana-Eesti
jumal, kelle kummardajaid veel
praegugi, 39. Mäed Euroopas, 40.
Osavõtmatu, aeglane, 41. Meeles^,
mõttes, 42. Selja osa, 43. Naisterah- '
va nimi, 44. Pagaritoode, 46, Hea
(meelitavalt), 47. Hea, saksa keeles.
Koostanud O. Haamer
:: 'RISTSÕNA.LAHENDUS ':.•.
'sruy 'Vt 'pioq 'Oi; 'Jdiy '6£
'2£ '\mv 'Li xe 'mx
*3e/PS 'ie 'm'6z 'm -%z
'il 'm -U ;l z - ' n N - o z ' W l - 9 {
'Wd Ml 'SOB^ 'oi ' u ^ j j s y -5 'unsi^j
'8 'L 'Wd$ -9 'psBiy -g 'npg'^
'rf*A 'i 'l 'uiBiv T :pB3^sn^: •
'zs 'm>i 'E f!^n'*og %•
' 9 mId '8t '3un§amd[ '9i; 'pT3oq -ct7
"ti 'm?>V 'IV 'reJlV \6i ' ^ ' i
'9i :'S£ '^l -n '030 '££ 'OJ
*i 'ii 'p$ :\i 'w>$ -oe 'B9H -LI 'm
'9i 'mm 'u 'mi'iz'm MZ ' r s j nN
'dl 'isv '61 '*m '8,1 'ms 'L\ 'nm
-nfpy x\ 'J13ST w 'uoi 'ei 'p^n 'ix