Meie Elu = Our life, October 19, 1978

              „Meie Elu"- nr.--42 (1497) 1978 NELJAPÄEVAL, 19. OKTOOBRIL — THURSÖAY, OCTOBER19 3
mvitnm
PIOON YALDIK ENGER1 PROTSESSILT llillllllS91!lll)9ll!lll!llllllllllllllllllllllllllllll!l(!lllllll!lllllilillll!!lllillliN
TAHELEPANUK!
tGANISATSIOONIDEtE!
Pärast seda kui UNO täiskogu ees haigestumise läbi nõrkenud N. Vene
välisminister Andrei Gromõko aidati kõnepuldi tagant ära ja ta peatselt I
lahkus USA-st, algas NewarkisN. J. eestlasest Kremli spiooni 39 a. v. Vai- =
dik Engeri ja ta 43 a. v. venelasest kaasik
Mõlemad N. Vene kontingendist UNO ametnikud; vahistati k.a. mais ühes [I
I S f S S S ^ EESTI ASUTUSTELE ja ORGANISATSI- §
' S nud juba üle 25 a. V ^
Kohtu avapäeval sõjalaevastikus ühes masinal kirjutatud juhises § ära võimaluse piires kõikide vabas maailmas asutatud ja organisee- E
20 a. teeninud ohvitser A.Lindbergh,taiio>^.>,.: |S ^ A ^ ^ n * ^ ^ i A k - a i ^ ^ Ä * * * * * ^ 5
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas uus juhatus. Esireas vasakult: Peeter
teldre, Hans Lupp, Udo Petersoo, Eneri Taul, Walter Pent, Enn Salurand,
Teises reas: juriidilise komisjoni esimees August Kala, Johannes Pahapill,
Vabadusfondi esimees Kalju Jõgi, Maido Musta, rahvuskultuuri komisjoni
esimees Avo Kittaks. Kolmandas reas: Laas Leivat, Tõnu Tõsine, Mati Ep-ner
ja Jaak Kivik. Pildilt puuduvad August Jurs, Johannes Järvalt, Enno;
Lepnurm ja koolikomisjoni esimees Edgar Marten, - Foto — &. Preem
• a> o
(Algus esiküljel)'
43 a. v., mereväe õhujõudude baasist
Lakehurstist, NJ., seletas, et läinud
aasta suvel ta on FBI instruktsioo­nide
kohaselt teinud kaasa lõbureisi
N. Vene turistidelaevaga Kariibi ve­tesse
ja tagasi. Saabunult taas New
Yorgi sadama, on ta poetanud N. Ve­ne
saadikule aadresseeritüd kirja
ühe venelasest laevamehe kätte. Sel­les
oli kirjutatud, et kirja saatja on
USA sõjalaevastikus teeniv karjäär-ohvitser
ja kavatseb 6. aasta pärast
minna reservi. Ta oleks huvitatud
enne seda hankima omale ,,ekstra
raha". Ameeriklane andis ühtlasi ju^
hised, et temale vastuseks helista­taks
teatavasse telefoniputkasse
kokkulepitud ajal ja viisil — mis ka
sündis; Oodatud ajal raske aktsendi-toimkonnä
liikmele;. Ivar;
Paljakule,
kes oma tervituses märkis muuseas:
Olen tulnud siia selleks, et luuaxsürn-boolset
sidet ja silda kahe maa eest­laste
parlamendi vahel. Kanada par­lamendi
10. koosseis peab oma ava­koosolekul
Rootsis seisavad esin­duskogu
valimised ees ja toimuvad
kuu aja pärast. Meie sihid ja ees­märgid
on ühised. ESTO-8Õ korral­dava
toimkonna nimel annan edasi
soovi ja kutse võtta võimalikult suu­rel
arvul osa 1980 aasta Esto'st Stok-holmis.
I. Paljak ütles, et ajalehte­des
avaldatud kartus, nägu läheks
odava Kanada dollari tõttu ESTOst
osavõtt kalliks, ei pea paika, sest ka
Rootsi kroon oh langenud.
Koosolekul avaldati kahtlust, et
kas Eesti Päevadel Rootsis on võima­lik
teha välisvõitluse tööd,' kuna ise­gi
rongkäik on küsimuse märgi all.
Geograafilise läheduse tõttu Eestile
soovitati korraldajatel leida mõni
täiesti uus algatus välisvõitluse alal.
EKN. väliskomisjoni esimees L.
Leivat
oma ettekandes EKN töösuundadest
märkis muuseas, et EKN töö suhtes
on esinenud teravat kriitikat, mis on
karuteeneks meie vabadusvõitlusele.
On suur vahe filosoofia ja tegude
maailma vahel. Teisitimõtlejate sõi­mamiseks
kulutatud energia oh suu­natud
sissepoole ja see on raisatud
energia. EKN saavutustest tõstis esi­le
Balti Õhtuid, millest mitte ainult
parlamendi liikmed ja senaatorid,
vaid ka välissaadikud osa Võtavad,
et venelasi vihastada. L. Leivat mär­kis
muuhulgas, et :kui EKN-lt küsi­takse
informatsiooni eestlaste suhtes
püüab ta olla erapooletu andmete
andmisel.
Ajakirjanduses domineerivad Ro-deesiä,
Xõuna-Aafhka, Tshiili jt. kü­simused.
Balti küsimus on vana ja
sellele ei anta ruumi. Aeg.ei ole meie
poolt. Oleme piiratud majandusliku
panusega ja piiratud võimalustega.
ESTO-80 puuduvad vabadusvõitlusli-kud
ettevõtted. Meie ülesanne on
Moskva olümpiaadile t mineva • ea
70Ö0-de vaba maailma ajakirjaniku
informeeriminel Pooleteise aasta pä­rast
toimuva Madriidi Helsingi järel-konverentsi;
ettevalmistustööd on
käigus.
Soovitas eeskuju võtta juudi ühis­konnast,
kus kasutatakse isegi jul­must
oma eesmärkide taotlemisel.
Meil ei ole aega, sest juba 10-ne aas­ta
pärast on Lätis venelased ülekaa­lus,
N. Liidu kohutav koioniaalsüs-teem
tuleb kogu maailma rahvaste
poolt hukkamõista. Jutt N. Liidu si­seasjadesse
segamisest on naeru­väärne,
sest just Moskva segab en­nast
kolme suveräänse Balti riigi si-
- seasjadesse: K[ea kokk teeb ka sõn­nikust
saia, kuid jahust saab pare­mat
saia. EKN töökavade ja eesmär­kide
saavutamiseks vajame palju'tu-;
gevämat majanduslikku alust. Ta lu-1
ges ette ingliskeelse esildise valitsu­sele
saatmiseks Ottawasse.
Rahalises aruandes oli laekumisi
näidatud $21,741.87. Kulusid aga
22,500.-; .: - - . ; : : ; ; ; i , - ;;
Seega katmata kohustusi $1,188.33.
Seletati, et EKN valimisteks tuli ca
800 dollarit juurde maksta ja trüki­sed
läksid ' üle eelarve. Esimees; U.
Petersoo andis tegevuskava kohta se­letusi
ja J. Pahapill laekurina rõhu­tas,
et katmata kohustused ei' tohiks
olla tagasilöögiks, vaid ön selleks
ajendiks, et EKN vajab tõhusamat
. majanduslikku panust oma tööks.
Ta ennustas, et on leitud suure töö­võimega
uus Vabadusfondi esimees
ja energilised riooremad jõud, kes
EKN-le panevad tugevama majan­dusliku
aluse. Selleks uueks Vaba­dusfondi
esimeheks osutus Kalju
! Jõgi. ./ •
I ' W. Pent esitas tegevusaruande Ot-tavvast.
. /••" -
P. Möldre esitas ülevaate vabadus-
; võitluslikust tegevusest Montrealis,
kus liitusid välisvõitlusliku tööga
kaks uut EKN liiget H. Laaneots ja
Leida Helde. Balti Naiste Nõukogu
tegevusest rääkis H. Aruja, A. Jurs j ga olevas inglise keeles teatati ämee-andis
ülevaate Hamiltoni piirkonna riklasele, et ollakse temast huvita-välisvõitluslikust
tegevusest. Revis- ftud ja lepiti kokku järgneva koös-joni
komisjoni protokolli luges ette töö möodustele.
K. Jõgi, kus rahaline asjaajamine Venelased teatasid, et. nad on eri-leiti
korras olevat, Aruanded kiideti j liselt huvitatud täielikust informat-ühel
häälel heaks. ' sioonist missilite alal, nukleaarsel
1979. a. tegevuskavas jõul töötavaist Trident-tüüpi allvee-on
ette nähtud-tegevuse laiendamine kevadest, USA allveelaevastiku kait-ja
aktiviseerimine. Uue üritusena - s e ' i a luuresüsteemidest ja nendega
leida võimalusi eestlastest kommu­nismi
ohvritele mälestussamba püs­titamiseks
ühte Toronto parki. Poo­lakad
püstitasid Katõni ohvritele hil­juti
samba ja linn on selleks otstar­beks
andnud maad.
Vaatamata sellele, et aasta aruan­des
esines katmata kohustusi, oli uus
eelarve suurem, tasakaalus
$25,000.-.
Tähelepanu äratav oli Sault Ste.
Marie uue liikme Väino Kaldma et­tepanekud
uueks tööprogrammiks,
mida ta kaitses oma mitmes sõnavõ­tus.
V. Kaldma väitis, et senine EKN
töö on jätnud paljud eestlased kül­maks
ja eemalseisjaks. EKN vajab
uut välisvõitluslikku bürood uue pal­galise
lisasekretäriga eesotsas. See
uus büroo peab viima meie välisvõit­luse
Kanada laiemate masside ette.
Väikeseformaadiline eestikeelne
teatmeteleht.on eestlaste jaoks-vaja­lik;
kuid kanadlaste jaoks vajame
oma sihtide ja eesmärkide taotlemi­seks
vastavat ingliskeelset trükist.
Rõhutas, et EKN eesmärk on. peami­selt
välisvõitluse töö Kanadas. V.
Kaldma seisukohti toetasid H. Laa­neots,
kes märkis, et EKN moodus­tagu
toimkond uue rünnaku kava
koostamiseks. Uusi ideid toetasid
veel Eneri Taul, I. Nippak jt. Toodi
ette, et .:''/••
laiendatud tegevus vajaks võibolla
koguni $43,0iö-list eelarvet,
kuid rahvas on võimeline seda raha
kokku panema, siis kui EKN töö on
tõhusam.
Ü. Jürima märkis, et ta toetab
EKN positiivset tööd, kuid on vaja
tööd veelgi laiendada. Töökavas ole­va
Soomepoiste klubi hiljuti ilmu­nud
ingliskeelse trükise kasutamise
suhtes oli Ü. Jürima kahtleval sei-koos
töötavate helikopterite takti­kast.
A. Lindbergh sai venelasilt
edaspidi regulaarseid juhiseid, kas
masinakirjas paberilehtedel — mis
jäeti talle teatud paikadesse või ka
telefonikõnede abil .avalikesse tele­foni
kõnepunktidesse. Tema esime­ne
honorar oli 5-tuhat dollarit, mis
oli peidetud New Jersey maksulise
autotee söökla ja bensiinijaama pea­tuskohas
keskkütte ühe radiaatori-toru
taha. Ühtlasi hoiatati teda> et ta
ei kõneleks oma naisele sellest tege­vusest
ja rahasaamisest ning oleks
ettevaatlik raha kasutamise suhtes,
et omale kahtlust ei tõmbaks. Raha
talle teatati, et juhul kui peaks mi- 5 *itud organisatsioonide nimistu ühes aadressidega, mis oli väärtus-nema
midagi viltu, siis nad peavad 1 Ukuks ja asendamatu abiks esimeste kontaktide võtmisel kaasmaa- |
kohtuma Soome pealinnas Helsingis, | lastele globaalses ulatuses, nii kirikutele, seltsidele, ühingutele^ koo- =
mis pidi sündima k,a, juuni viimasel § Iidele, relvävendadele, skautide Ja gaidide üksustele JJLC Sellel 1
pühapäeval. Talle teatati ka vastav i tööl on olnud suur tähtsus algaastail õhutajana ja tõukejõuna meie =
täpne koht ja kellaaeg ja et ta peaM^ 1
seal ootama, hoides kaenla all aja- 1 ™,T„ - ... , , V ' • ! „ ^ ^ s V _ Ä . m u T T O , ' ; -i
kirja Ä " . Umbes kuu aega vare- ! ^>S^
mait aga vangistati Engel: o n ^
kaaslastega, kelledest kolmas pääses | Kuna nii Kanadas kui kä mujal on tehtud posti süsteemides |
kohtu alla minekust oma diplomaa- | muudatusi jä organisatsioonide juhatustes on leidnud aset muuda- 1
tilise puutumatuse tõttu ja lahkus = tusi möö^ jooksul, suV'p^ |
koheselt maalt Ühes teises juhises | satsioone, seltse, übinguid jne. teatada oma täpsed aadressid (Post =
teatati talle, et temale ja ta perekon- | Code) jne. sXaädres- I
nale. võimaldatakse tasuta reisimist 1= sil: v , -; v" §§
kas Jamaicasse, Colombiasse, Soome E ; - =
või- Guianasse, kus võimalduks tema- 1 «MEIE ELU", 958. BRÖADVIEW AVE., TORONTO, M4K 2R6, ONT. %
.^•'isi^kphtu>n^er;/;r : I
, Kohtu vandekogu ehk zhüriion | Tehke_ VIlVlTÄmmt'.icÄ: teadet lugedes ja informeerige ka 1
kohaliku marshahametkonna Icoige | ^ ^brM seflest; Tehniliselt on soovitav väljaspool Torontot I
tihedama^valve all Enne uuriti nen- ^ & s m ^ keskustel teha seda ühiselt, eriti ikeskorgaiü»tsioonidel. I
ae poliitilisi vaateid, etnilist päritolu | , ^ ^ m T d f i hu^es! SEE KOOSTÖÖ TULEB TEILE EDUKS! I
ja usulist kuuluvust. Ka küsis kohtu- = §•
riik neilt, et mis nad arvavad —• kas §
Nõukogude võim kohtleb oma j uu- s
disoost kodanikke ülekohtuselt või =
mitte? Kui kohtu tõlk ^
alustele A. Lindberghi süüdistava
sõnavõtu vene keeles edasi, kuulasid!
mõlemad spioonid seda ilma, et
oleks oma näoilmet muutnud. Pärast
avapäeva katkestati taas kohtupida­mine
paariks päevaks, sest kaebe-aluste
kaks advokaati ja kaks zhürii
liiget on juudiusulised, et need saaks
pühitseda juudiusuliste uue-aasta-västuvõtmist.
ELU" j
Valitsuse esindaja seletas kohtus,]
et mõlemad kaebealused, keda süü­distatakse
spioneerimises, on ameti­võimude
jälgimise all olnud juba
varemalt, mitmesuguste teiste spio-,|
naashitoimingute pärast. Ta iseloo­mustas
neid kui elukutselisi N. Vene
ei tohtinud panka hoiusena anda spioone ja lisas, et FBI vastuluure
vaid tuli nõuande kohaselt peita oma
kodus. Üheksa kuu jooksul maksid
venelased talle USA kaitsesaladüste
eest, mis tegelikult olid koostatud
FBI kaudu kogusummas üle 20-tu-hande
dollari, kaasaarvatult , „hea
töö" eest tuhande dollariline jõulu­kink.
' ' '
L KIR8SCINSURÄ!
I0ENCY
23 WESTM0RE:.. Bit
SÜITE 404, REXPALE;
sukohal. Spomepoisid olid need, kes j Ont. M9V 3Y7 — Tel. 745-4622
lahkusid võitlusväljalt Eestist ja
võitlesid Soomes. Tartu College'is
toimuvad loengud, kus avaldatakse
Eesti omariikluse kohta põhjenda­mata
kriitikat. . Nooremate Balti
teadlaste konverentsidel esitatakse
ametnikud on V. .Engerit ja ta kaas
last neil põhjustel pidanud loetlema
tuii kordadel jälitama. FBI agendi
L. Doyle ütelusel," vähemalt sada kor­da.
Viimane jutustas, et sel korral
kui valitsuse ülesandel toimiv leit
nantkomander (võrdub majori au-1
astmele) Lindbergh sai venelasilt ju­hiseid
. ja. oma esimese spioonihono-rari
N. Jersey Turnpike'i ühes puh-kejaämas,
kõndis Doyle seal meeste
tualettruumis Valdik Engerist
„näost näkku" nähes mööda ja sa
mas läheduses olid ka ta kaks kaas
last. Samal kohtupäeval kaks teist
FBI ametnikku tunnistasid, et nad
on. näinud kahel korral Engeri kaas­last
mujal vastavas kohas ja ajal kui
Lindbergh venelaste õpetusel poetas
neile määratud kohtadesse laevasti­ku
saladusi. Üks kaitseadvokaate
püüdis ristküsimuste ja mutil teel
väita, et Lindbergh on eksinud kae
bealus J Chernajajevi isiku suhtes
Lindtx/ghi; kirjeldusel olnud viima­ne
pruunikate juustega, kannud pril­le,
kohtus aga see isik on heledate
juustega ja ei kanna prille
Vene1 asi on protsess häirinud ja
;näd püüavad oma ajakirjanduses se­da
tembeldada USA politsei. lavastu- ]
seks.
OMAVÄÜTSUSE VALIMISED TOIMUVAD
iSMASPÄEVAL, 13. NOVEMBfelL 1978.
ON TEIt NIMI 1978 A.
PRELIMINAARSEL VALUATI
NIMEKIRJAS?
.•:-;;;;:;;;;;;;;"-
Kirjeldame seda allpööL
Teatan siinjuures, et rriina Roy V. H^nderson, Toronto lin­na
Clerk; vastavalt sektsioon 24 Municipal Elections Act
(1977), muudetud, olen pannud ülesse valijate nimekirja
minu büroos 20. oktoobril 1978 ja see nimekiri jääb sinna
kontrollimiseks. Siinjuures ma kutsun ülesse kõiki valijaid
kontrollida seda nimekirja ja kui vajalik otsekohe võtta
samme selle parandamiseks. VASTAVAD FORMULAÄRID
selleks on saadaval minu büroos.
arve kiideti ühel häälel heaks;
EKM uue juhtkonna valimised . •;•
toimusid ühel hääle! ja viidi läbi kii-meie
vabadusvõitlusele negatiivseid I resti. Esimeheks valiti ühel häälel ta-mõtteid.
Killamängude kampaaniasIgasL senine esimees Udo Petersoo,
on kontroversiaalseid seisukohti. On kes sai möödunud valimistel kõige
KUIDAS SEDA
.;.':, ."; - 3ee on kerge.
Teil on õigus olla valijate nimekirjas, kui olete 18. aastat
vana, või saate seda enne 13. novembrit või 13. novembril
1978, olete Kanada kodanik või teil on Briti kodakondsus
ja elasite Torontos ajavahemikul 5. sept.—27. okt. 1978.
Kontrollige nimekirja minu büroos või helistage tel.
367-7800.
CITY CLE'RK'S BÜROO ON AVATUD PARANDUSTE
: TEGEMISEKS JÄRGMISTEL AEGADEL:
Tööpäevadel alates 20. oktoobrist — 27. oktoobrini kl. 8.30
hom.—8.30 õ.
VIIMANE PÄEV SOOVIAVALDUSTE
SEKS ON 27. OKTOOBER.
ROY V. HENDERSON
City Glerk and
Returning Officer.
vähe sellest ,et EKN nendest püüab
üle vaadata. Rahvuskultuuriline sek­tor
puudub aruannetes üldse. Noor-tekomisjonist
ei ole midagi kuulda.
U. Petersoo ütles, et Soomepoiste
trükise sai EKN selleks eesmärgiks.
Selle kasutamisele ei ole veel asutud.
Noorte Balti teadlaste konverents ei
meeldi EKN-le, kuid meil ei ole kont­rolli
selle üle: Noortekomisjoni töö
läheb uue esimehe juhtimisel edasi.
7-me ikestatud rahvusgrupiga on ti­he
koostöö ja varsti ilmub, ühine vä:
lisvõitluslik teos.
E. Salurand leidis, et
esitatud .ideed ei ole uued,
kuna nendega on katsetatud ka va­rem,
kuid tulemusteta. ,EKN majan­duslik
olukord on;;tõsine ja vajame
rohkem raha. Väiksemates keskustes
on kergem pääseda ajalehtede veer­gudele.
Senini on meid toetanud pea­miselt
pensionärid, vajame ka noore­mate
panust. Panust ka väiksema
test keskustest. H. Lupp leidis, et
uued ideed on teretulnud ja uued
inimesed rakendavad need. A.cKala
juhtis tähelepanu pühapäeva õhtuti
TV kanal 11 pealt esitatud saatele
„The Unknown War" kus esitati-„So-vetfilmi"
kommunistlikku propagan­dat.
Tuleks esitada proteste. A. I.
Nippak nimetas rikkaid kanadlasi,
kust võiks saada toetusi. Sõna võtsid
veel J. Herma, J. Järvalt. L. Kahro
rohkem hääli; Juhatusse valiti lahti­sel
hääletamisel ühe korraga: H.
Lupp, L. Leivat, W. Pent, A. Jurs, P.
Möldre, E. Salurand, E. Taul, J. Pa­hapill,
E. Lepnurm Vancouverist ja
uutena E. Altosaar, M. Epner, J, Jär­valt,
J. Kivik, M. Musta, T, Tõsine.
Revisjonikomisjoni: J. Herma, E.
Esinejad Eestist
lew Yorgis
Kultuuripäevade patronaashi all
korraldatakse 21. oktoobril New
Yorgis kontsert ja loeng, kus esine­jad
okupeeritud kodumaalt. Muusi­kalises
osas esineb „Estonia" teatrist
sopran Anu Kaal ja kirjanduslikus
osas on tegev Kalle Kurg, kes on kir­janduskriitik
ja ajakirja „Looming"
Lindaja . . ja R. Pi,iroja. Töökomisjoni, „ o o + A . _ , .• • „7... T..,J. , . . ; J
T de esimeesteks. Väliskomisjoni - L .(peatoimetaja. Viimane on 36 a. v., i t ] i n h i H V q . 1 i i i i 1 ^ ^ q „ q ToiUn,
Leivat; Rahvuspol.kom. — E. Alto­saar;
Rahvuskult. kom. — A. Kit-ta.
sk; Vabadusfondi esimeheks — K,
Jõgi; Juriidilisse kom. — A. Käia;
Informatsiooni kom. — E. Salurand;
Kooli kom. E. Marten; Aktsiooni
kom. — H. Lupp ja Noorte kom. —
J. Järvalt. Rahvuskultuuri komisjoni
esimehe kohale esitas Ü. Jürima kan­didaadiks
ka Stella Kersoni, kes aga
loobus.
Ülemaailmsesse Eestlaste JCesk-nõukokku
esindäjateks: U. Petersoo,
L. Leivat,. H. Lupp, E. Salurand, K
Teder Torontost ja USA-st L. Vah-ter,
L. Savi ja H. Raudsepp. Balti
Naiste Nõukokku H. Aruja, H. Han­sen,
J. Herma, S. Valge, T. Pärnsalu,
0. Riisna, E. Taul, T. Toomes, H
Kopti, T.Remmeikoor, A. Tüll ja T
Nordheim. Esindajateks Balti Liitu:
U. Petersoo, L. Leivat, H. Lupp, E.
Altosaar, A.Tinits, J. Järvalt, M. Ep­ner.
Ideede- ja osavõturohke koosolek,
ütles et raske on Londonis saada mis kulges üksmeeles, lõppes eesti
EKN-le ..toetust. Tegevuskava ja eel- hümniga.
tuntud ka luuletajana, Tallinna TV-jaama
endise kirjandus-kunstilise
saadete toimetajana ja ühe sekretä­rina
ENSV, Kirjanike Liidu juhatu­ses.
. ' ;•;'.'
Nende esinemised korraldatakse
Wellington hotelli stuudios ja näivad
olevat kooskõlas üldise elavnenud
aktsiooniga kultuurialases suhtlemi­ses.
Kes. on sopran Anu Kaali saat­jaks
ja kas esinejatepaariga on kaa­sas
veel teisi isikuid,' see ei olnud
teada. • ,. ;.','' '
Anu Kaal pidi esinema ka Toron­tos
ühel kontserdil, kuid kuna ta
hääl • ei olnud korras, jäi esinemine
ära. .. :.'
Novembri 2.-22. korraldab Co-lumbia
ülikool (NY) oma Vene Ins­tituudi
kaudu kunstinäituse „Uus
kunst N. Liidus", millest üldosa on
Manhattanis ja „regionaalne ja etni
]ine" kunstinäitus Pratt Instituudi
galleriis Brooklynis. Selles näituses
olevat ka üks saalitäis eesti kunstni
ke töid. 1 •."•,;' '•;
iiskpp tuleb
Kanadasse
Peapiiskop Veem võttis vastu kut­se
külastada EELK New Yorgi Eesti
Evangeeliumi Luteri Usu kogudust,
kes pühitseb oma 80-aastase tegevu­se
juubelit suure pidulikkusega Lex-ington
Avenue Immanueli ja Malver-ne
kirikutes Long Islandil. Sellega
ühenduses saabusid. küllakutsed ka
EELK Philadelphia koguduselt ja
selle õpetajalt Juhan Suurkivilt.
Nendest eelmine pühitseb oma' 25-
aastast juubelit ja teine oma 35-aas-tast
ameti juubelit.
Peale eelneva peapiiskop Veem
peab kä ingliskeelse kõne Eesti rah
va ja kiriku olukorra kohta eelpool
nimetatud Immanueli. kirikus. Tal on
ette nähtud jumalateenistused ka
Lakewoodis ja Chicagos.
Peapiiskopi külaskäigu puhul toi­muvad
eesti õpetajate- koosolekud
nii New Yorgis * kui ka Torontos
Nende kavas on inspireeriv evangee-liumiseletus
professor Arthur Võõ
buselt ja pikem ettekanne üldkirikli
kel teemadel peapiiskop Veemilt.
Chicagost peapiiskop lendab eda
si Torontosse, kus. EELK Toronto
Peetri kogudus pühitseb oma. 30-a
juubelit ja koguduse õpetaja, praos
ja assessor Oskar Puhm, oma 30-aas
tast tegevust selle koguduse teenis
tuses. Torontos peetakse peapiisko­pi
külaskäigu puhul ka EELK kon­sistooriumi
koosolek. Ja lõpuks oi
j*u veel mainitud, et peapiiskop
ns.
Onfdfjp peam/nisfer:
^Ristideta hauad
liigutav
Arved Viirlaid saatis oma teose
„Graves Without Crosses" Ontario
seaminister William G. Davis*ele/
Müüd sai ta kirja, milles peaminister
ütleb muuhulgas: „Mul oli võimalus
lugeda mõned peatükid ja leidsin
need olevat sügavalt liigutavad ja
huvitavad. Loodan aega leida lugemi­se
lõpetamiseks ja' soovin teile teeni­tud
edu.
Kuigi Eesti ja teiste Balti rahvaste
saatus on traagiline, ei usu mä, et
viimane peatükk nende võitluses
veel kirjutatud. Inimesed, kes hinda­vad
oma vabadust ja iseseisvust lõ­puks
võidavad, kuigi takistused lähe­mal
ajal näivad* olevat suured.
Nagu kirjanik ütles „Meie Elule"
oli ta onia teose saatnud pärast pea­ministri
inimõigusi kaitsvaid sõna­võtte.
Ei • -
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. Pats-1918
Veem võtab osa Toronto Vana-And-rese
kiriku 100-a. juubeli ingliskeel­sest
jumalateenistusest, kuhu tule­vad
ka Kanada, luterliku kiriku juh­tivad
tegelased . •