Meie Elu = Our life, November 10, 1983

              J
NELJAPÄEVAL, lö.NOVEMBRIL - THURSDAY, NOVEMBER 10
• ,Meie Elu" nr. 45 (1758) 1983
Sport
Austraalias algas
võistlushooaeg
USA eesti skautlike noortejuhtide aastakoosolekustlärvemeUsal, kus Kanadast sõitnud esindajad andsid üleskutse maailmalaagrisse „Eesti
Foto - H. Karu
Ühendriikide eesti skau^
valmistub maailmalaagriks
22. ja 23* oktoobri n|ädalalõpül des, et noortejuhtide mured noort®
kogunes Järvemetsale 60 noorte- kasvatamisel on ühised ja pare-juhti
Ühendriikide Eesti Gaidide maid lahendusi leiab ka ühiselt.
XXXI ja Eesti Skautide XXXIV aas- Keskseks teemaks oli muidugi
takoosolekuteks. m/l „Eesti Lipp", millest kavatse-
Kanadast oli külas eesti peagaid takse osa võtta suurearvuliselt,
gdr Hilja Kuutma ja peagaidi abi Ühendriikide eesti gaid- ja skaut-gdr
Aili Silm, malevate ja maailma-laager
„Eesti Lipp" juhid skm Eg­bert
Runge ja ngd Anne-Mai Kau-nismaa
ning gaiderid Ene Runge ja
TiiaKütt. . i
Kaks päeva asjalikku ja pingeri-kasttöödannavad
kindlasti kauge­leulatuvaid
tagajärgi. Hinnati möö­dunud
aasta töö tagajärgi ja kavan­dati
töökava tulevaks aastaks, lei-ijnaleyate
esindusüksust juhivad
ngdr Ann Koorits ja nskm Alar
Sokk;
Maailmalaager „Eesti Lipp" juht­konna
esindajad andsid informat­siooni
ja kutsusid kõiki eeloleval
suvel Kanadasse maailmalaagrisse
ja Estole.
skm. EGBERT RUNGE
Esto '84 ifahvatantsu ja võimlemislavastus
eestipäräsias nime .
Eesti Skautide Malev Kanadas juht skm Egbert Runge, eesti Gaidide
Malev Ühendriikides juht gdr Urve Põhi, Eesti peaskäut skm Endel
Reinpõld, Eesti peagaid gdr Hilja Kuutma, Eesti Skautide Malev
Ühendriikides juht skm Harry Tarmo, Eesti Gaidide Malev Kanadas
juht. ngdr Anne-Mai Kaunismaa. . Foto — H. Karu
Esto '84 rahvatantsu-võimlemislavastuse nimeks on nüüd „E§t©
Visioon" ja mitte enam„Esto Vision". See eestipärastamine võeti ette,
et teha vahet lavastuse ja ühe teise ettevõtte nime vahel (Estovision,
video salvestus) |nis tegutseb ÜhendriikideSo
Lavastuse ettevalmistustööd on
70-aastane
teriks balti-saksa korporatsioon Gu-ronia
konvendihoone Tähe tänaval.
Hiljem valmis Ugala oma esinduslik
ST0'8|
vaisus korraldada võimlemiskava
täies käigus. Rahvatantsijatel toimus'
õppepäev Torontos 17. sept., mis õn­nestus
hästi. Kohal olid peale Toronto
„Kungla" tantsijate ja juhtide V.K.
Lindaja, T. Voksepa ja V. Noveki;:
veel ka Buffalo rühm terves koossei­sus
Rein Kirssi juhtimiselj Toivo Sü-tam
ja Ines Vaher Columbus Ohio'st
„Tarvastu" rühmast. Washingtoni
rühma esindas sealne juht Anu Oi- film, mis ka juba on rühmadele kätte
nas. Veel oli^ kohale T.E.T.K.ja saadetud. Lähemas tulevikus ori ka-
T.E.T.K.K. rahvatantsu juht Anne^-
Xiis Tüll. Instri^eerisid Härnald
'Toomsalu ja V. K. Lindalja, muusika/ rannYu pirrk^o^^^^^^^
eest hoolitses „Kungla" pillimees
Peeter Jeeger. •
Järgmised rahvatantsu õppepäe­vad
toimuvad Btiltimores 12. nopm-bril,
Baltimore ja Washingtoni rahva­tantsijate
ühisettevõttena, kuhu aga
loodetakse ka muudest ümberkaud­setest
keskustest osavõtjaid. See õp­pepäev
loodetakse lõpetada peoõh­tuga,
25. novembril oii Chicagos ter- lehtede veergudel ette teatatud,
ve päev K.L.E.N.K.'i kokkutulekust Kindlasti oleks osavõtjate arv suu-pühendatud
,Esfo Visiooni" tantsu- rem. Kahjuks pole see alati läbivii-kavaga
tutvunemisek^. Selleks sõi- dav, kauguste ja mitmetest keskus-dab
sinna„EstoVisioöni" rahvatant­su
üldjuht Härnald Toomsalu.
Võimlemiskava üldjuhilt Evelyn
Koop'ih kuuldub, et kava muusika mistused käivad kõigil ..rinnetel"
ja liikumuslik osa on valmis ning täie hooga,
sellest on tehtud instrüktiivne video- -u.
rpsB
Esimesed ülikoolid asutati 12. sa­jandil
Põhja-Itaalias, Üliõpilasin-tiimorganisatsioonide
algkuju nn.
„franternitas" kandub tagasi sinna ja ruumikas konvendimaja Kuperja-aega.
.Esimene üliõpilas-korporat- novi tänaval. Tallinnas avati osa-sioon
Eestis oli balti-saksa pärito- kond sealses Tehnika Ülikoolis õppi-luga
Curonia. Nimetatud konvent vatele ugalensistele. Tegevus oli ak-asutati
aastal 1810. Vanim eesti kor- tiivne ja tung konventi suur. Ühel
poratsioon Vironia sai tegevusloa semestril võeti vastu enam kui nelir
90 aastat hiljem. . kümmend noorliiget. Ugala liiknies-
Korporatsioon Ugala avakooso- kOnda kuulus haritlasi kõikideh ala-lek
toimus 28. okt.1913. See kuu- delt..Viimases iseseisva Eesti Vaba-päev
tähistab konvendi asutamis- riigi valitsuses oli R. Veerna sisemi-päeva'ja
pühitsetakse aastapäeva- nistriks ja 0. Kask sotsiaalminist-na.
• .riks. Omariikluse lõpul küündis liik-
Konvendi põhimõtted võeti Ugala meskond neljasaja piirile,
õppepäev kusagil Ühendriikide ida- lipukirjas kokku kolme põhiteesi: Vabasse maailma pääses 137 uga-
„Isamaa, sõprus, ausus". Korporat- lensist. Esimene Ugala koondis pa-siooni
riimi, Ugala, tuleneb ürgse guluses avati.Uppsala linnas,Rootsis,
Kagu-Eesti maakonna nime st. Vär- 1945. aastal. Võõrsil on Ugalaga lii-videks
valiti eesti rahvusvärvid, kuid tunüd sadu uusi kõrgemat haridust
erinevas järjekorras: must, sinine, omgyaid või taotlevaid liikmeid. Pai-valge.
Must sümboliseerides isa- ju nendpst on saavutanud väljapaist-maad
on'ülal ja teklipõhjana tõste- va positsiooni oma asukoha maal.
tud esikohale. Praegu on suuremad Ugala koondi-,
Ugala oli üks Eesti Korporatsioo- sed Kanadas, Rootsis, USA-s ja Aust-riide
Liidu asutajaid. 1915 aastal sõi- raalias. Üksikliikmeid leidub igas
mitiTartus viie korporatsiooni vahe- maailma kaares,
line vendlus ja ühisrinne- EKL. Hil- Konvendi sihiks paguluses on es-jemliitusid
selle vendlusgrupiga tei- majärjekorras püüe võitaja säilitada
, sed eesti korporatsioonid.
Kodumaal arendas konvent välis­suhteid
nii Eesti põhja- kui ka lõuna­naabritega.
Ugala sõlmis sõprusle­pingu
1930. aastal Turu üHõpilas-konnaga
ja 1934. aastal läti korporat­sioon
Tervetiaga. Ühine olukord ja
sarnased püüdlused on hoidnud Uga­la
sõprussidemeid Tervetiaga täna-
Muja! Läänemaailmas on 1983. a.
kergejõustiku võistlushooaeg pea­aegu
lõppenud. Tingitult Austraa­lia
geograafilisest asendist maake-ral
«on siinne võistlushooaeg Euroo­pas
ja Ameerika mandril valitseva
talve ajalja meie räägime siin see­pärast
1983/84 hooajast, mis algas
esimeste regulaarsete võistluste
seeriaga 17. septembril Chatswoo-.
dis. Aga juba varem, isegi nõnda
vara kui juulikuul, mil ilmad veel
väga külmad olid, algasid kooli­noortele
kvalifitseerumise ja elimi­neerimise
ehk väljasorteerimise
võistlused. Neil eelvõistlustel eral­datakse
järk-järgult „terad agana­test",
kuni järgijäänud parimatesQ
parimad jõuavad lõpuks sihik,
osariikide meistrivõistlustele.
Algkoolide ja keskkoolide võist­luste
seeriad toimuvad eraldi, kuid
keskkoolide osas toimuvad veel ka
mõlema grupi ühendatud (All
Schools) osariigi meistrivõistlused,
mis endise ..Coca Cola Games" ase­mel
nüüd kannavad „Pulsar Quartz
Games" nimetust, kuna see firma
kannab nüüd korraldamise kulud.
Viimaseks astmeks on Austraalia
koolinoorte meistrivõistlused. Eest­lastest
nõnda kaugele välja jõudnuid
on teada ainult Erika Seek, kes 1981.
a. 18. jaanuaril, osariikide vahelisel
võistlusel, alla 15 a. klassis 400 meet­ri
tõkkejooksus tuli teisele kohale.
Neil eelnimetatud varastel kooli­de
võistlustel on meie uued „staarid"
juba saavutanud märkimist vääri­vaid
tagajärgi.
Alles hiljuti 13-aastaseks saanud
Penelope Paabo on hüpanud kaugust
4.42 meetrit, jooksnud 200 meetrit
28.3 ja 29,2 sekundiga ja 100 m 14,0 ja
14.1 sekundiga. Oma 4.42-ga on Pen-ny
65 sentimeetrit ees järgmisest tea­daolevast
Välis-Eesti parimast (K.
Raamot, USA 3.77 m).
Kuigi Penny lisas oma märtsikuu
kõrgushüppe tagajärjele veel ühe sen­timeetri,
ületades 1.46 meetrit, ei
võimaldanud saavutatud kolmas
koht siiski sellel alal kaugemale pää­seda.
Koolide võistlustel on osavõt­jate
arv väga suur ja tase kõrge. Ja
edasi pääsevad igas astmes ainult
kahe esimese koha saavutajad.
' Penny'le vääriliseks „paarime-heks"
on üllatuslikuh tõusnud 11-a.
Ingrid Seek, kes kooli esimesel kat­sevõistlusel
hüppas kaugust 4.16 m
ja meistrivõistlustel 4.18 (2. koht] ja
võitis kõrgushüppe 1.28 meetriga.
Ingrid pääses edasi distrikti meistri­võistlustele.
veel 100, 200 ja 800 m
jooksudes. t
Märkida tuleb ka 9 a. David Paabo
tagajärjed: 100 m 14,0 sek., 200 m
29,0 sek., kõrgushüpe 1.17 m ja kau­gushüpe
3.95 m. On ka teada, et
David pääses edasi ka 800 m jooksus,
kuid tagajärge ei ole teada.
Ge.S. („Meit Kodu")
..RAHVAJOOKS'
KA TALLINNAS
Igal pool maailmas korraldatakse
üha enam üldrahvalikke pikamaa­jookse.
Nii ka Eestis.
Käesoleva aasta septembris toi­mus
Tallinnas esimest korda „Rah-vajooks",
millest võttis osa umbes
3000 jooksjat. Jooksjatel oli võimalik
valida kolme rajapikkuse vahel: 5,10
ja 21 kilomeetrit.
EPL
Tiina Madissoo edu
ujumisspordis
16-.aastane Tiina Madissoo USA-s
Syracusest, on saavutanud sel aasta
silmapaistvaid tulemusi. Ta ajad oti
senini: 100 m vabalt 1.01,58 (uus eesti
pagulusrekord), 200 m vabalt 2.13,24,
100 m selili 1.10,39, 200 m selili
2.29.49, 200 m eristiilides 2.35,ip.
Need ajad on ujutud 50-meetrilises
ujulas.
Esto '84 ujumisvõistlustel, mis toi­muvad
10. juulil, teisip. kl. 9 hom.
Torontos Ryerson'i ujulas, on näha
naisteklassi suurt konkurentsi, kuna
kõik,meie naisujujad on siis 15 või
vanemad, nagu Cindy Õunpuu, Valia.
Reinsalu, Maria Lember, Tiina Ma^i
uissoo, Tiina Keder ja teisi. 01eks;Q(?g,'
hakata koostama nais- ja meeskondi,»
ujumises, et võistelda maade vahel
Esto '84-dal. Osavõtt Esto '72-dal oli
100 ujujat, Esto '76-dal 70 ujujat,
kuna Stokholmis jäid ujumisvõistlu­sed
ära. 1984 on loota 40-e ujuja
osavõtust.
M.K. '
•
Paljud sarnased üritused organisee­ritakse
omavaheliste sidepidamiste-ga,
ega pääse alati avalikuse silma
alla. Asjale tuleks muidugi suuresti
kasuks, kui see kõik oleks kauema
aja peale ette plaanitsetud ja kaaja-test
kokku tulevate osavõtjate tõttu.
Ometi aga näitab kõik see, et Esto '84
võetakse täie tõsidusega ja etteval-
OVER 50 YEAlllS OF GM SALES AND SERVICE
seuL
Esialgseh sai Ugala konvendi kor-eestlusele
ijneie akadeemilist noorust,,
arendades nende emakeele oskust,
edasi andes eesti kultuuripärimusi ja
akadeemilisi traditsioone.
Konvendi deviis:,,Isamaa, sõprus,
ausus" on praegu sama aktuaalne
kui 70 aastat'tagasi. Sellele lisandulD
võõrsil eestluse säilitamise missioon.
Need aated nõuavad konvendi tege­vuse
jätkamist.
H.PALLAS
ja rehtlintne
Äris 1 291-5054
Ch|evOlds Kodui 423-5716
5000 Sheppard Ave. E., Scarborough, Ont. Ml$ 4L9
C. OTTWÄY HERBALIST
Ravitaimed,
Nõuanne I
tervislikud; toiduained, vitamiinid ja mineraalid.
sõbralik teenimine eesti rohuteadlase poolt.
300 Danforth Ave. Toronto, Ont. R/I4K1!^6. TeJ. 463-5125
Puu" ja alumjiniumaknad ja seinakatted.
Ehitan k ö ö k e , esikuid, patioid, garaaže/katusek!
ja korstnaid.
Teen igasuguseid värvimistöid.
Helistage: 466-7366 kella 7-nnesth. — 9-ni õ.
. Peetri kogudus tähistas
Martin Lutheri 500.a.
sünnipäeva
Pühapäeval, 30. okt. tähistas Eesti
Evangeeliumi Luteri Usu Peetri Ko­gudus
usuisa Martin Lutheri 500-
ndat sünnipäeva. Selleks puhuks oli
koguduse organist dr. Roman Toi
koostanud muusikalise kava ainult
Martin Lutheri loodud lauludest. Ju­malateenistusel
osalesid praost And­res
Taul ja op. Edgar Heinsoo
Muusikalises' osas koguduse sega­koor
Cantate Domino ja koori solist
Ragnar Pohlak. Koori juhatas Roman
Toi ja orelil oli Lembit Avesson.
Jumalateenistus algas J. S, Bachi
preluudiumiga Lembit Avessoni esi­tusel,
millele järgnes Lutheri koraali
-ainetel seatud „Üles kindel linn ja
varjupaik" Cantate Domino võimsal
esitusel. Aharis teenisid mõlemad
õpetajad. Sisuka jutluse Martin Lut-heri
elutööst pidas õp. Edgar Hein-soo.
Koor esitas veel Lutheri sõnade-le
W. Walteri poolt seatud „Ma tean"
(A. Abeli tõlkesj ja Roman Toi seades
„Mu süda, ärka üles". Viimases lau-
Us soolo osa Ragnar Pohlak. Selle
laulu seade oli väga nauditav muusj.
kaliselt ja loomulikult sügava usuli.
Toetasid EKN tegevust
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
mhvuslikku tegevust toetasid oma
majandusliku panusega juunis,,
juulis, augustis ja septembris 1983
alljärgnevad kaasmaalased:
Anneli Andre-Barrett, Jaan Aro-son,
Hilda Eerme, Sven Ehvert, Mati
Epner, Raivo Ilves, August Jurs, Ric­hard
ja Helmi Kaimre, Felix Krabi,
Jüri Kukk, V. Kurol, M. Kägu, N.
Küttis, dr. Ants Laur, Harold Lehis,
Laas Leivat. M. Lepik, E. Liivet,
Endel Lindaja, August Nurm, Oskar
Paas, dr. R. Pahapill, K. Palo, Lem­bit
Pütsep, dr. J. Reial, Tiia Remmel-koor,
J. Ridal, Helga Roman, Endel
Ruberg, Rein Rutnik, J. Soosaar, Joh.
Tanner, Alma Tomson, Elvine Uue­soo,
Emil Vuks, Elmar ja Adele Õig­lane,
Aarne Õunapuu.
Toetuste laekumine jätkub.
se tunnetusega, nii kuidas see on
Lutheri poolt kirja pandud.
Palvelaulus laulsid kogudus ja
koor vaheldumisi, missugune moo­dus
oli uudne Peetri kirikus.
Jumalateenistuselt lahkusid kiri­kutäis
palvelisi rikastatult usulise
elamusega nii sõnas kui muusikas.
Dr. Jaan Roos kaitses .
skautmasteri väitekirja
Pühapäeval, 30. oktoobril toimus
Eesti Maja noorteruumis Eesti
Skautmasterite Kogu Kanada Koon­dise
koosolek, mis tavaliselt teostub
üks kord aastas skautide ja gaidide
aastakoosolekul, kuid jäi seekord
ajalistel põhjustel pidamata.
Koosoleku algul kaitses skautmas­teri
väitekirja nskm. Jaan Roos. Jaan
Roos on skaudelnud lapsepõlvest
peale, teinud läbi kõik poisi katse-järgud
ja jõudnud nooremskautmas-teri
tiitlini. Nüüd oli vaja teha vii­mane
hüpe ja saada skautmasteriks.
See õnnestus ülihästi. Väitekirja tee­maks
oli ,,Liiklusmängud". Oponee­risid
skm. Heino Jõe ja skm. Lia
Pikkov. Ajakohane ja skautluses (ka
gaidluses] vajalik väitekiri oli kujun­datud
sajaleheküljeliseks raamatuks.
Sellesse kogutud mängud olid seatud
süsteemi, mida juhtidel kerge käsi­tada.
Väitekirja kaitsemisel toimus
ka tegelik ühe niägu demonstrat­sioon
kuulajaskonna kaasamängimi­sel,
mis tekitas palju elevust.
Uus skautmaster on eesti ühiskon­nas
hästituntud arst ja spordientu-siast
dr. Jaan Roos.
Väitekirja kaitsemisele järgnenud
skautmasterite koosolekul arutati
mitmesuguseid koondise ja skautlu-
. se probleeme ja valiti juhatus järg­miseks
aastaks. Koondise esimees
skm. Ermi Soomet, liikmed: skm.
Harold Kivi, skm. Eino Kuris, skm.
Lia Pikkov ja nskm. Evald Oder.
Esto Mutual Fund Ltd.
H. novembril aktsia hind $12.88
145 King Street West, Suita 1900,
Toronto M5H 3M1 - tel. 364-1131
Teadanne
pensionäridele
färjekordne klubi koosviibimine
toimub neljap.,17.nov. kell 2.30 p.l.
Eesti Maja suures saalis. Klubi
liikmed ja külalised teretulnud.
JUHATUS
nAugsburglased"!
ESTO '84 puhul õnnestus mul Ho-tel
Plaza Il-ga kokkuleppele jõuda, et
endised augsburglašed võivad seal
juba tänasest peale koos käia, kuni
15. juulini tuleval aastal, jJaanuari
keskpaigast saame oma aadressi,
märgusõna all „Augsburg". ). '
Kes soovib teistega keskustella,
kandku eesti märki ja kõnelegu eesti
keelt.
Teretulemast tänasest päevast Ho-tel
Plaza' II baariruumi hotelli lahti­oleku
aegadel!
ENDINE AUGSBURGLANE
lESTI ALUMIINIUM KOMPANII
AkeniQ asendamine thenno-akendega. ^ 5 tollised veerennid
kuues vSnris. ^ Mästaaluste katmine.
Keldriakendele sissemurdmise vastu metallkaltsed.
Tasuta hindamine. Helistage pöeval töökoda tel. 832-2238
Kodus 769^932
OSSO INVESTMENTS INC.,
10335 Keele Str., IMaple. Ontario LOJ lEO
«Meip Elu" nr. 4S (1708) 1983
Arved Viirlaid
Teatavasti ilmus nnstaid tagasi ja
müüdi kiiresti läbi Arved Viirlaiu
2-köiteline «.Ristideta hauad" läti
keelde tõlgituna ~ „Kapi boz krus-tiem"
•pealkirjoIiHO luksusköites
väljaandena Ella Andersoni lait­matus
tõlkes. Sel suvel ilmus sama­väärselt
nägusas kujunduses Beini
lyiertensi poolt tõlgituna Arvod
Viirlaiu „Mezo8 vnl briviba elpo"
(Metsades veel hingob vabadus),
sisaldades 435 leheküljel romaanid
„Ku8tüvad tuled" jn „Sadu jõkke"
(mõlemad EKK , Lund 1965). Samal
ajal on Heini Mertons, kes töötab
BBC juures Londonis, alustanud
sama autori 1980. a. (EKK) ilmunud
„Märgitud" tõlkimist läti keelde.
Kuna lätlaste huvi ja vastutustunne
vaimse loomingu suhtes meid mit­meti
ületab ja N. Yorgis edukalt
tegutsev kirjastus „Kaamatu Sõ­ber"
(Gramatu Draugä) ü^eii suur-ajalehe'
„Laiks'iga" algupärandite
kõrval ei unusta tõlget« tähtsust
teiste balti rahvaste keeltest, siis on
oodata, et ka „Märgitud" ilmub
esindusliku teosena.
UUSI TEOSEID ARVO MÄGILT
Nagu äsJQ ilmunud nl-iivmaii ju­tud"
(EKK, Lund) mitoi; Arvo Miigi
„Meie Elu" ešindujalo jutustab, on
tal valmimas uus.novollikogu „Hiii-gede
helin", • mille sisuks senkord
peamiselt armulood. Tomalt in7(i, a,
ilmunud ja kiiresti läbimiliidud ..Ees­ti
Rahva Ajaraamatule" on järgne­mas
ja koostamisel Euroopa Rah­vaste
Ajaraamat", seega sisulisel!
Euroopa kroonika. Autor lisab, et
tema kaugematest plaanidest, milli­seid
küll juba olemas, on veel vara
rääkida, välja arvatud ehk see,.et ta
koostab valikut oma näidenditest,
paigutades sinna 4 pikemal ja 2 lü­hemat
lavalükki.
IPÕHJALIK UURIMUSTEOS
VALEV UIBOPUULT
Eesti Kirjanike Kooperniiivi väi*
jaandel on ilmumas ju praenu juba
trükkimisel Valev Uibopuu koosta­tud
270-leheküljeiine suures formaa-.
dis uurimus soome-ugri hõimudest,
nende keeltest, satitusesl ja praegu­sest
olukorrast. Aastatepikku.se töö
tul(
\ih
deifj
tadt
keel
vukl
kaal
mis
desl
)S
mo^
nei
pul|
UUf
sid^
mul
õlel
vall
piiil
tlk
Ek
sell
B.
se
Viil
aaf
(3()|
80(
K
Vitl
nu(]
vefil
hiljl
kü^
sidi
m\
I
kail
roni
möl
kui
dud
ilml
nin
ettd
iul(|
ndal
va sl
leial
üiet
1931
ootl
koi
teh
LAVATEHAS
o Näitlemine vajab tugevat tehnilist
alust niisama palju kui vaimset loov-sust.
Mitmed noored eestlased on
" huvitatud laval esinemisest, aga üldi­selt
on nende tehnilise ettevalmistus
puudulik. Sellepärast kavatseme
alustada üritusega, mille nimeks ole­me
pannud ,,lavatehas". Selle ees­märgiks
oleks arendada osavõtjate
oskusi näitlemislehnikas ja anda va-
• jalikku teoreetilist alust esinemiseks.
Alguseks kavalsem;e pakkuda 10-
nädalalise õppekava,, mis hõlmaks
peamiselt liikumist laval ning füüsi­list
ettevalmistust näitlemise jaoks.
Teooria ja harjutused leiaksid prak­tilist
väljendust osavõtjate poolt vul-mistatud
stseenide esitamises. Esita­tud
stseenid oleksid aluseks ühisek?
arutamiseks ja läbirääkimiseks.
Lavatehase juhtivad osavõtjad on:
Heily Nlidas, kes on õppinud teat­rialal
York ülikoolis ja on esinenud
laval mitme elukutselise näitlejaga;
Elmar Maripuu, kes on viima'se
kolme aasta jooksul tegutsenud la­vastajana
ja kirjanikuna eesti pa-gulusteatris;
Heli Kivilaht, kellel on ulatuslikud
u
N
nõul
kesi
rea
Seni
täni
eeli
kori
bert
ettel
Bail
seltl
polij
^ susi
teadj
sütel
U
la 7-
kirii|
veml
mat
nevE
Mari
961-