Meie Elu = Our life, November 10, 1983

              HELJAFÄEVAL, 10 NOVEMBRIL-THURSDAY, NOVEMBER 10 „Meie Elu" nr. 45 (1758) 1983
Evald Roosaare
IN MEMQRIAM
Ootamatult lahkus 21. oktoobril
igaviku radadele ajakirjanik ja
„Ameerika Hääle" vanem toimetaja
Evald Roosaare.
Evaldi elutee algas 29. sept. 1915.
a. Krimmis eesti külas, kus ta rahvus­likult
häälestatud vanemad olid jõu­kal
järjel talupidajad. Pärast Vaba­dussõda
opteerus perekond ja Evaldi
kooli-ea ajaks olid vanemad leidnud
püsiva elukoha Paidesse. Seal sai
Evald alg-ja keskhariduse, millele
järgnes Tartu Ülikooli õigusteadus­konda
astumine ja. selle lõpetamine
eksternina.
Paides algas ka tema laialdane ja
mitmekülgne! ühiskondlik tegevus,
algul juhtivalt õpilasringides ja
skautluses. 17- aastase noormehena
valiti ta skaudide Järva Maleva ju­hiks.
Omatud organisatoorsed ko­gemused
Võimaldasid tal hiljem vas­tu
võtta Viru-Järva maanoorte inst­ruktori
kohta. Kuna töö juures ilm­nes
vajadus maanoorte juhtide järele,
siis asutas ta i selleks permanentse
kooli ja rajas praktikalise õppekava.
Kool alluWti Haridusministeeriumi­le.
Maanoorte töö katkestamise Järe­le
okupatsioonivõimude poolt siir­dus
ta õpetajaks Lihula gümnaasiu­mi
ja sealt humanitaaralade õpetajaks
Ravila põllutöökooli juurde. Sõja ajal
oli*üksv4he Eesti Rahva Ühisabi Jär­vamaa
biiroo juhataja. Sõjapõgeni­kuna
Saksamaal täitis Magdeburgi
ühkobli põllumajandusteaduskon­nas
assistendi ülesandeid ja oli Hei­delbergis
asuva Rahvusvahelise Üli­õpilasühingute
Liidu abiesimees.
Evaldi, skautlik tegevus jätkus ka'
Saksamaal, kus oli Geislingenis
skaudijuhiks.
Ühendriikidesse saabumisel ra­kendus
jällegi innukalt rahvuslikule
tööle. Organisatsiopnidest, kus ta
oma energiat ja oskusi rakendas,
võiks nimetaba New Yorgi Eesti Ha-/
ridusseltsi. Eesti Akadeemilist Seltsi
USA-s, kus oli esirpeheks ja Rahvus­komiteed,
kus oli kahe koosseisu
liige, k a lõi ta kaasa isegi teatrialal ja
oli mõned aastad õpetajaks Eesti
Täienduskoolis. Ka skautlik tegevus
jätkus(ja^ nii oli ta kord USA Skau­tide
Maleva'juhiks. :
Kogu see ühiskondlik tegevus
sündis kutsetöö kõrval, nagu ka õp­pimine
New Yorgi Ülikooli õigus­teaduskonnas,
kus saavutas magist­rikraadi
rahvusvahelise õiguse alal.
New Yorgi perioodilpühendas ta
aga peatähelepanu armastatumale
alale: ajakirjanduslikule tegevusele,
mis oli alguse saanud juba koolipõl­ves
kohaliku ajalehe kaastöölisena
ja viinud teda hiljem paari ajakirja,
nagu „Eesti Skaut" ja tjTõusev Noo­lus"
toimetamisele. Uude Maailma
saabumisel toimetas lühemat aega
ajakirja „Meie Tee" ja lehte „Vaba
Eesti Sõna". Vee) toimetas ja kujun­das
ajakirja „Tõüsev Eesti" ja „The
Baltic Review". Oli ka New Yorgis
ilmunua ,,Eesti Postimees" esimene
t^geVtoiriietaja ja kujundaja.
Evaldi pikemaajaliseks elukutseli­seks
teenistuskohaks kujunes „Vaba
Eurpopa Komitee" {„Free Europe
Committee], kus ta oli järgneva kuue­teistkümne
aasta jooksul pressi- ja
informatsiooni teeninduse eesti osa­konna
juhatajaks.
Viimased viisteistkümmend aas­tat,
kuni möödiinud kevadel puhke­paigale,
asumiseni, töötas ta .vanem­toimetajana
(senior editor) Washing­tonis
„Ameerika Hääle" (Voice of
America) juures. Pensionile minekul
tavatses Jätkata ajakirjanduslikku
tegevust vabakutselisena, kuid kui
suvel New Yorgis ajakirjanduse ve-teraane
surma tõttu v-älja langes,oli
Evald paari kuu pärast jälle püsivah
rakkes„Vaba Eesti Sõna" toimetu­ses,
kust surm ka tema ära kutsus.
Evald kuulus Üliõpilasselts Liivi­kasse,
mille rahvuslikud põhimõtted
|a traditsioonid olid kõige lähedase­mad
tema ideaalidele. Tema elu ees­märgiks
oli töötada oma rahva hea­oluks
ja võidelda iseseisva Eesti taas-
^•^mise eest. ' ;
Omakseist jäid Ileinama abikaasa
futa ja poeg Jaak, kellest on saanud
'isa vaimu ja püüdluste edasikandja.
Ta on samuti Jurist ja aktiivne va­badusvõitleja,
tegev Rahvuskomi­tees
Ja mujal.
Evaldi ootamata surm tabas samuti
valusasti kõiki tema sõpru, kaastöö­lisi
massiteateteenistuses ja kaas-
. võitlejaid Üliõpilasselts Liivikas.
Puhka rahus, vapper võitleja!
1 L. KOOBAS
Martin Lutheri 500-ao
sünnipäev Hamiltonis
Hamiltoni luteriusu kogudused tä­histasid
Ji/iartin Lutheri 500. .sünni­päeva
ühise jumalateenistusega
Faith luteri kirikus 30. oktoobril.
Kontsert lolsas oli kaastegev Hamil-
ItoniE^sti Segakoor Olaf Kopvillemi
juhatuselp lauldes kolm laulu. Koori
solist oli sopran Valve Tali, kes so­listina
laulis ka „In one True God"
(M. Luther) ja duetina metsosopran
Hilüa Sepaga „The German Sanc-tus"{
M. Luther). .
Armulauateenistusest võttis *osa
Hmar Peterson
suri Geislingenis
GEISLINGEN (.,Meie Elu" kaas-tööliselt)
- Iseseisvusajast tuntud
ajakirjanik,Ilmar Peterson, suri. 27.
oktoobril Geislingeni linnahaiglas 76
a. vanuses.
Lahkunu on sündinud 23. aug.
1907 Tartus. Lõpetanud Tallinna
reaalkooli, õppis lühemat aega Tartu
ülikoolis õigusteadust. Asus 1927.
aastal. Tallinna, kus töötas „Päeva-lehe"
toimetusliikmena kuni bolshe-vike
võimuletulekuni. Lehetöö^kõr-val
tegutses mitmetes organisatsioo­nides,
millest talle eriti südamelähe­dane
oli spordiselts „Kalev". Kuulus
„Eesti Spordibiograafilise Leksi- "
koni" ja „Spordi Suurraamatu" toi­metuse
kolleegiumL
Saabunud 1944. a. põgenikevoolu­ga
Saksamaale> jätkas L Peterson
oma ajakirjanduslikku tegevust algu­ses
„Eesti Rada" toimetuses Augs-burgis,
hiljem „Eesti Posti", „Pildi-posti"
ja „OurLife" toimetajana. Kui - ., ,
need publiktsioonid lõpetasid ilmu- ^«J^^^^est osavõtjad noortejuhid Toronto Eesti Majas. Esimene rida, vasakult: Jüri Laansoo,
mise, töötas „Eesti Rada" toime- Maimu Nõmmik, Ilmar Kütt, kursuse juht Jaan Lepp, Kaarel Truuvert, Lydia van der Veen, Arnold Tralla, .
tuses ja vaba kaastöölisena teiste Ingrid Piil. Teine rida: Rein Pajo, Linda Roosipuu, Endel Meil, Ingrid Kütt, Pearu Tamm, Anne Orunuk, '—" —
ajalehtede juures. Hiljem töötas te- Red Roosimägi, Ingrid Kivi, Ellen Valter, Tiina Martjak, Enn KÜrvits. Foto - Ervin Aleve
gevtoimetajana Heidelbergis ilmu- " ^
KUHU MINNA?
@ Neljap., 10. nov. Eerik Purje
loeng „Moodsa arstiteaduse puu-dujäägid"
Eesti Majas algusega kl.
7.30 õ.
® Laup., 12. nov. Hiidlaste Seltsi
Mardipidu Eesti Majas algusega kl.
7õ.
TEADAANNE
Montreali Eesti Võitlejate Ühingu
ja Eesti skautlike noorte ühisel kor­raldusel
toimub laupäeval, 19. nov.
kell 19.00 Montreal Eesti Jaani ko­guduse
saalis Vabadussõja alguse 65.
aastapäeva ja skautlike noorte vane-matepäeva
tähistamine. Kavas: pal­vus
— õpetaja Heino Laaneots, ava­sõna
— M.E.V.Ü, esimehelt Endel
Rubergilt, avatseremoonia skautidelt
ja gaididelt, hundude kõnekoor: „Jää
vabaks Eesti meri, jää vabaks Eesti
rand . . käskkirjad ja skautide tõo­tuse
andmine, aktusekõne — profes­sor
Martin Pühvel, tervitused aasta­päeva
puhul, auhinnad ja tunnustu­sed,
lõppsõna ühingu sekretärilt ja
rikkalik kohvilaud. Kõik teretulnud!
Vaipade ja mööbli
keemiline puhastus
samuti akende pesemine. Söögi-tyba,
elutuba ja koridor S59.95.
Pensionäride üürikorteritele
hinha-alandus.
PEETER VALING Tel. 690-4961
nud „Võitleja" juurres.
Ilmar Peterson oli tuntud tagasi-hoidliku,
tööka ja kohusetruu lehe°
mehena, kellele olid võõraks sensat-siobniha
ja auahnus. Pärast oma abi­kaasa
surma murdus selles tundeini­meses
midagi, mistõttu elas viimased
aastad äärmiselt tagasitõmbununa.
-kk
Ootamatu surm lõpetas
kavandused
Südameataki tagajärjel Ridgewoo-di
(NJ) haiglas surnud ajakirjanik-õi-gusteadlane
Evald Roosaare maeti
24. oktoobril pastor E.Kuusleri vai­muliku
talitusega Hackensacki vana
kalmistu põlispuude alla. Eelmisel
õhtul oli kohalikus matusemajas te­ma
ärasaatmise leinateenislus, kuhu
oli kogunenud kaugelt üle saja ini­mese.
Lahkunu lahtine puusärk oli
ümbritsetud rohketest pärgadest ja
Ulledest. Eesti- ja ingliskeelse vaimu­liku
teenistuse pidas abipraost V.
Kangro.
Järelhüüetes rõhutati, et E. Roo­saare,
asudes l.a. Ameerika Hääle
eestikeelsete raadiosaadete juurest
pensionile ja tulles tagasi oma kodu­linna
New Yorgi lähistel, kavandas
nagu uue elu alustamist. See peegel­dus
tema aktiivses osavõtus eesti
ühiskondlikust elust. Ta pidas loen­guid,
kirjutas artikleid, liitus osalise
ajaga ajaleht „Vaba Eesti Sõna" toi­metuse
töö abistamiseks kui seal oli
tekkinud teatavaid raskusi pärast ka­he
ajakirjaniku — E. Ernitsa ja E.
Vallaste surma. Samuti oli ta pida­nud
eesti mitmesuguste eluavalduste
elustamise kavasid uuteks aktsioo­nideks,
kusjuures ta kandideeris ka
käsil olnud ERKU uue„ esinduskogu
valimistel. Kõigest sellest tõmbas ta
ootamatu surm kriipsu läbi.
Asudes Saksamaa DP-laagrist
USA-sse juba 1947. a., oliE. Roosaa­re
„V.E. Sõna" esimeseks toimeta-äks,
järgnevalt ta oli ajal. „E. Posti­mehe"
üheks asutajaks ja töötas hil­jem
ametnikuna Vaba Euroopa New
Yorgi büroos, siirdudes sealt Ameeri­ka
Hääle teenistusse. Olles olnud
eesti skautide maleva jä laagrite juh­te
USA-s, kujunes leinateenistusel
kaasahaaravaks silmapilguks, kui
skaudid-gaidid koos juhtidega tema
puusärgi juures ' sõprus-poolringis
olles laulsid vaikselt oma traditsioo­nilist
laagri lõkke lõpulaulu ( „Uni
tule rutuga . k u s j u u r e s selle sisse
kõneles järelhüüde lahkunud skaüt-masterile
maleVa juht skm. H. Tar­mo
. M ag, M . Jürma ütles järelehüüde
Eesti Teadusliku Üh. ja endiste kol­leegide
nimel Ameerika Häälest, E.
Reinpõld ERKÜ-lt, V. Kõiv Nordic
Pressilt, A. Marvits Üliõpilasselts
Liivikalt, gdr. U. Põhi gaidmalevalt
ja L Ilves N.Y.E. Haridusseltsilt.
Toronto Eesti Maja noorte ruu- tseremooniate tähtsusega. Vaadeldi
mides toimus Metsamärgi kursus milliseid, kus ja kuidas tseremooniaid
skautjuhtidele. See kursus on täis- rakendada,
kasvanutele ja sai oma alguse aas- V Pärast lõuna loengute sarjas aruta-tast
1919, kui skautluse looja Lord ti aastase töökava rakendust ja kui-
BadenPowell leidis vajalikuks kor- das seda kokku parina,
raldada skautjuhtidele õppelise Eriloengu sarjas vaadeldi skaut-kursuse.
Kuna see kursus toimus Uku organisatsiooni struktuuri ja aja-siis
alles värskelt omandatud skau­tide
maa-alal nimega Gilwell par-
Hea ja hoogne kolmepäevane kur­sus
lõppes ühises sõprusringis. Kok- ,
ku veedeti üle 2b tunni Eesti Majas,
nendest 17 loenguid.
Kursusest võtsid osa hundualal
Henn Kurvits, Linda Roosipuu, Jüri
Laansoo, Ingrid; Kivi ja Reet Roosi-^
mägi. Skaudialal Arnold Tralla,
lugu. Tähistati esimesi eestlaste Ingrid Kütt, Tiina Martjaak, Endel
suurüritusi paguluses nagu suuriaag- Meil, Ellen Valter, Ilmar Kütt, Rein
rid,millest said omakorda esimesed Pajo, Anne Orunuk, Lydia Vander-ülemaailmsed
eesti üritused — veen. Maimu Nõmmik, Kaarel Truu-
Maailmalaagrid. Viimane on ka meie veri, Pearu Tamm ja Ingrid Piil. Kur-
Eesti Päevade mõtte ja rakenduse susejuhtkonda olid rakendatud ngdr.
isaks. Samuti toodi esile, et skaut- Maie Kask, skm.' Silver Kask, skm.
likud ülemaailmsed keskorganisatsi- Liia Plkkov; ngdr. Asta Piil, gdr. Ene
ning esimene eesti Gilwelli kursus oonid on juba üle 35 aasta tegut- Lüdig, hdj. Anne Linkrus. nskm. juuberibäirEesU MalaralVu^c^
toimus alles Saksamaal, paguluses, senud, olles otseselt rakendunud Margus Tae, nskm. Evald Oder, skm. kk 7.30 õ
skm.H.Micheisoni juhtimisel.. meie tegevusse. Ervin Aleve, ngdr. Siiri Lepp ja skm.
x . p V .«J AV 1 ir J •. Eri huviga, jälgiti noorte psühho- Peeter Kallaste. Kursuse juhiks oli
•Eesti Skautide Malev K^ loogilise profiili arutelu. Noorte hin- skm. Jaan Lepp. •
baparest Kotkajärve _ omandamist, geelu kummalisused, nende raskused Majanduslikult oli kursuse läbi-gis,
sai.ka kursus omale nimeks
Gilwelli kursus. Eesti Vabariigi lõ­pul
said eesti skaudid Inglismaalt
loa oma kursuse korraldusejks.
Kahjuks Teise maailmasõja tõttu
ei saadud seda Eestis rakendada
vahs^^õppelaagri plats, kus loodeti kasvamisel kui käitumised, leidsid
pidada oma Metsamärgi kursust See ig^g^^., ^^^^^^^
sai alles teoks aasUl 1973.ta Katsejärgud ja nende omapärad,
musjariekordseltlVeesUMetsamar- kuidas neid õpetada jn millised
gi kursus. Järgnes V kursus 1976.
Möödunud kursus on seega Eesti
9 Pühap., 13. nov. Martin Lutheri
500 a. sünnipäeva tähistav kont-sert-
jumalateenistus Vana-Andre-se
kirikus algusega kl. 4 p.l,
® Nov. 13., 17., 18., 19. ja 20. EKK
28. kunstinäitus Peetri kiriku ruu­mides.
® Laup., 19. nov. Kotkajärve 30.
a
® Kolmap., 23. nov. dr. Vello Soots'i
referaat Tartu College'is algusega
kl. 7.30 õ.
on
skautidele nende VI Metsamärgi
kursus. Vastavalt Kanada peakorte­riga,
saavutatud kokkuleppe alusel,
on ka eesti gaididel sellest kursusest
võimalik osa võtta. V
Loengutesari algas reede õ h t u fe
oktoobril kell 8.00 noorte toas, kuhu
olid kogunenud 18 osavõtjat.
nende nõuded, käsitleti eriloenguna
nii hundudele kui skautidele. •
käiguks ligi $900, millest osa laekus
osavõtumaksust. Igale osavõtjale an­ti
välja skautlikke käsiraamatuid.-
Kursuse majanduslikuks vaderiks oli
dr. E. Soerd, kes juba aastaid on toe­tanud
eesti ühiskonda majandusli-
® Laup., 26. nov. Õngitsejate ja Ja­himeeste
Seltsi „Jahimee8te sügis-pidu"
Eesti Majas algusega kl. 7 õ.
Pühapäevane tegevus algas hommi- kuh. Selle kursuse kiilude katteks
kui kell 9 palvusega. Esimene loeng laekus summa juba eelneval aastal, ku tegevuse. Ning põhiliselt eesti
puudutas distipliini'— mitte karistu- Kasumi aga kursusest saab eesti ühiskond, kellede read on täienenud
si, vaid sisemise enesedistipliini ühiskond — esiteks noored,kelle ju- uue tuleviku juhtide kaadriga.
hid on paremini ettevalmistatud, ta­gades
sellega ka parema kasvatusli- AHM.
arendamist.
Enamus hommikupoolsest loengu­test
oli pühendatud laagri tegevuses
Loengutes esitati ja arutati nii .ettevalmistuseks, päevakavade kor-skautide,
gaidide, hellakestekurhun-raldamiseks ja laagri kui kasvatus-dujuhtlauseid,
lubadusi, tõotusi kui
organisatoorseid sihte. Eri loenguga
käsitleti skäutliku liikumise suhteid
eestj ühiskonnas. Toodi esile, et
skautlik organisatsioon on ainuke
meie organisatsioonidest, kes järje­kindlalt
treenib ja. õpetab uut juht­konda.
Seda ka tõendab laiahaarde-liku
tegevuse omapära esiletõstmi­seks.
Rakendati ka mänge, mis pakkus
osavõtjatele meeldivat ja elustavat
vaheldust. Enne lõunat tehti k a lühi­ke
ülevaade laulu tähtsusest eestlas­te
elus.
Pärastlõunased loengud käsitasid
NÄDALA RISTSÕNAD
line skautide/gaidide rakendus eesti juhi kohustusi skäutliku organi
ühiskonnas juhtivatel ühiskondlik- satsiooni, vanemate, noorte ja ühis-küdel
ülesannetel, pärast täiskasvanu .konna suhtes,
ikka jõudmist. Viimse loenguna arutati juhi vaja-
Laupäevane tegevus algas hommi- dust andmete kogumisel ja üksuse
kui kell 9.00 ja kestis.õhtuni kella tegevuse ja katsejärkude kirjatoime-
20.00. Päevakava algas ülevaatega tärnist.
r-
•
ÕIENDUS
Arthur Linari-Linholmi „In memo-riam"
kirjutises on juhtunud surma
kuupäevas eksitav viga. Surma päe­vaks
tuleb lugeda 25. oktoober 1983.
Palume lahkesti seda eksitust vaban­dada.
TOIMETUS
ÕIENDUS
„Meie Elus" nr. 44 on sõnumis
„Eesti meeskond murdmaajooksu
meistriks'' trükikojas jäänud eksi­kombel
välja üks rida, mis näitab, et
tagajärg saavutati „masterite lahtis­tel
meistervõistlustel 60—64 a. vanu­seklassis".
Palume eksitust vaban­dada.
Põikread: 1. Vankri osa, 4. Sugu­lane,
9. R. Kiplingi teos, 12. Papagoi-liik,
13. Kohtuminister E.V. valitsu­ses
1919. aastal, 14. Naisenimi, 15.
Soome suurjooksja, neljakordne
olümpiameister, 17. Kasakapäälik,
19. Itaalia kergejõustiklane. Euroopa
meister 1500 m jooksus, 22. Tööriist,
käändevormis, 23. Planeet päikese­süsteemis,
25. Rootsi mehenimi; 28.
Põhi, 29. Eesti naiskirjanik, 31. Kak-sikvokaal,
32. Inimesel kõige suu­rem,
33. Spordiriist, 34. Ujuma -
ühes võõrkeeles, 35. Naatriumi süm­bol,
36. Ussimürk — inglise keeles,
37. Jõgi Prantsusmaal, 38. Puhkan
jalgu, 40. Karusloom, 42. Jaapani
riigime.es sajandi alguses, 43. Sama
konsonant viis korda, 44. Vältama,
47. Suur nimi eesti luule ajaloos, 50.
. . . gebirge - - mäed Saksamaal, 51.
Eesti luuletaja^ eesnime esitäht ja
nimi, 54. Kinnitusvahend, 55. Vorm
sõnast saama, 56. Mehenimi, 57. Ko­ha
määrsõna;
• r . -• •
Püstread: 1. Ooperi „Vikeriased"
autor, 2.... Lanka — riik Aasias, 3.
Lehtpui^, 4. Kuulus prantsuse maali-kunstik,
5. Isiklik asesõna prantsuse
keeles, 7. Lapsevanem, 8, Rõhk sõnal
Rene Ufer, tuntud meeleolumuusika looja ja esitaja Kali^^^^ või silbil, 9. Reljeefsete kujutustega
õp. Tõnis Nõmmik, organistiks oli esinebJörontos 20. novembril pop-kontserdil. Kontsert toimub EestD. ehtekivi, 10. Ilmakaar, 11. Saarlngli-
Norman I. Reintamm. Majas Toronto Eesti Seltsi U paldusel. ^ se vetes, 16. Jumalanna kreeka müto­loogias,
18. . . . saksa — mägi Soo­mes,
20. Omaaegne eesti laskurmeis-ter,
21. Poliitiline rühmitus, 23. . ..
päev — tähtpäev kalendris, 24, Julge,
26. Vahend, abinõu, 27. Inglise aja­leht,
30. Is,iklik asesõna,'33. Hea või
halb kuulsus, nimi, 34. Siidpehme,
36. Lind, 37. Eesti valitseja minevi­kus,
39. Doonau lisajõgi, 41. Oma­aegne
ee^sti filmitsensor, 44. Küsi­mus,
45. Tsiviil, 46. Mõla, 48. Jook,
49. Selles, 53. Nikli sümbol.
LAHENDUS
'IN "GS'sag'etr'aax •gf''-lav
'91' 'BJa •Sf' 'sa:^ 'uospV ' i f r 'Bzsix
•6G 'npjQ 'LZ 'nÜA '96 'auipiJS 'n
'89mou9H 'GG !pem9N 'OG 'sauiii 'LZ
m 'sefin/fz 'lueej -ez 'puo>{
-Bjg 'iz 'U9.I8S 'OZ 'BABV '91 'Sjja
'91 ' " H j ^ 'IL-Bpi 'OI '9amB)i '6 '}U9S
-?)!V '8 'Bsi 'Ii 'S 'lauoj^ 'nnd
-B.IBS 'G 'HS 'Z 'ABV " l :pB9J18nd
'^9 'uiAja :9g 'Bpg -gg 'ag^j -^^g 'ouug
•g 'ig 'zjg '05 'sjing 'L^ 'Bm]sa)i
'PPPPa •Gt''OJI 'sjUBBN •01''unjsi
•8G '9S10 'L^ 'uioua/v 'ge 'BN -gg
'uiiS '1'G '18>18^ *GG 'nfv 7G '!I 'IG :BU
-UBH 'QZ 'snjv '93 '1J9A3 "92 'J9Hdnf
'U '9BS 'ZZ '9S9JV '61 'UBUIBJV 'L\
'uajjA/gx^Bpv 'H^Msgio 'Gl 'BJV 'zi
'wiDI "6 'Biuij/\i -f, 'ssv 'l :pB9J>iiQdl