Meie Elu = Our life, November 10, 1983

              [eie Elu^inr. ^511758) 1983
„Meie Elu" nr.^5 (1758) 1983 NELJAPÄEVAL, lO.NOVEMBRIL - THURSD AY, NOVEMBER 10
(nai
362 Daiiforth Ave.,
TorontOrOnt. M4K 1N8
Tel. (416) 466-1951
466.1502
JKÜS VALIKUS
tähtpSeyadeks.
jmeid —
IIKA-, NAHA J a .
lal.
hise 'keelt.
J, li ii'w'ri mr r —'• • —-*r
• 0 M e
liimis seäa ainukest võimelist
3t, hiis kord selle internatsio- -•
iaatänismi upitab nii idas kui
löleme vist unustanud, et va-i'S
ori Meie Isa Palve luge-bolides
seadusega keelatud! .
Iküll tohib WCC pooli võtta
kohfiiktis, jääb mulle aru^
lks.;,;; - ' ' --.^
[gejaid rahustada, toon är^
19,82, aasta Tulude-Kulude
:; : (miljonit)
äed kirikutelt (vabad) 3.3
kirikutelt (määrattid) 72.3
jringutest ja muud tulud 2.7
:',-78.3--
stele programmidele .5
programmid 57.5
imiriistratiivsed kulud 17.5
,75.5-
^..:--^v^v':: • 2 . 8 :
|üsed kogunesid 13 maalt,
lääneriikidest. Suuremad
id olid: L-Saksamaa (US$
|j;],USA (US^ 6 milj.), Rootsi
[ milj.). Kanada (USS 865.000)
(US$ 844.000). Poliitilistele
dele, mis on tekitanud
[ersiat, kulutati vähem kui
jast $100.00. See jagati 53
[se vahel, millest suuremad
läksid SWAPO^eadminist-
^i ja legaalsete kulude katteks
is ja 4-le. Namibia naaber-
|(ÜS$ 120.000): USS 78.000
Apartheid African Congres-mias
(Aafrika lõuna osa mus-pganisatsioon);
US$ 36.000
išhingtoni Trans-African or-äiooriile;
USS 41200 tuli Ka-
!'South African Congress oi
Ünions Soliäärity'le; US?,
toTontpsse CommittBe? for the;
[ion of South Africale. Üle-summa,
ca. 291.000 läks nen-kust
kanud maade rahvaste
ttaseme tõstmiseks, kirikute ja
halike projektide (solkvee to-ehitamiseks.
võime WGG-lt nõuda palju,
Itte sekkumist Idä-lääne kon-
5ee ön ülesse ehitatud kunst-
|a sihilikult, et maailma hoida
laailm alatise ähvarduse ja
[kammitsais, kuni kord kogu
ori Kristuse Vastase seadüS-iüüsis.
Et hoida seda hirmu­lt,
pidevalt ajal, kui käivad la-fmisedj
relvade kontrolliks ra­ie
all, on hädavajalik, et ida-konflikt
ei vaibuks. Selleks
[se ette kas või lennukite alla-list
(neid tuleb veelgi, kui va-tekib!),
i mis mässi marru ajab
budelejd purustama ja Lada*
[kuma, kui „suured ninad" sa­ll
konvierentsi laua taga maail-
Iha hangeidavad. Kas eesti rah-festi
nii pirtip on, et tungib
WCC-le, e^a näe läbi, et see
J ainult ateistide ja internatsio-
|te kommunistide huvisid?
VALLY JOHANSON
.RKASTIKAT
frika. Ameerika,
välispoliitika!
läbiviimine
Igu sea tapmine!
|orid õpetavad,
iehed mõnitavad,
J üle mitme valia,
kisa* vähe villa.
rad ša«'vad terve sea —
d, kõrvad, saba, pea,
ääb — kui kõik on läbif.^
looma ta p ä h . ä b i l
kanada, 00 Kanada,
iiiu välispoliitika!
[elle läbiviimine
(ri'sea seljas sõitmine! •
'äälik uhkelt sadulas,
lees pn tõesti võimukas:!
'etat c'est moi! — hüüab ta
sunnib rahvast järgnema.
Joprust peab ta Hiinaga,
jöskVaga ja Kuubaga
|a iga Aafrika riigiga,
lanadast teeb ta Prantsusmaa I
ANDROPOV PUUDU
MOSKVA — Juri Andropov puu-revolutsiooni
66. aastapäeva
ustustelt ja arvatakse, et ta on
raskelt haige. See on esimene kord,
kui N. Liidu president ei ole Puna­sel
Väljakul paraadi vastu võtmas.
Samuti ta puudus paar päeva va­rem
toimunud pidustuselt Kremlis.
1
ka juutidele
JERUSALEM Terrorrünnaku-le
USA/garhisoni vastu Liibanonis
Järgnes möödunud nädalal atakk
sama mustri järgi ka juutidele. Lõu-na-
Liibanonis plahvatas pomm lis-taeli
sõjajõududb kohalikupeakor-teri
juures,surmates 28 juuti ja 32
Siibanonlast, kes seal kinni hoiti.
Iisrael vastas kohe omapoolse rün°
nakuga liibanoni muhamediusu°
liste positsioonidele.
maa
Vaba Pressiliidu kongress
Mänchenis
Skautlike noorte orienteerumisvõistluselt. Esikoha võitnud skaudid (12-13 a.). Vasakult • - Erik Lõugas ja
Taivo Evard. Paremal — Rajaleidjate hellakesed kontrollpunkti juures. Ees, vasakult — Linda Isotamm,
^^^««^^ Puhm, Marika Meipoom ja Mfflja Raudsepp. Taga juhid Pia Kon ja Särina Westerblom.
. Foto — H . Raigna
liiilllllilllllilllllilllllllllllillllllllllllllllilillllllllllllilill
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused; testaniendi-pärandm
mälestusfondid on tulumaksuvabad.
Suunake oma annetused noortele Ja
teistele eesti organlsatsiooniddo
Eesti Sihtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitungi saa­miseks,
-i- Eesti 'Maja, 958 Broad-vlew
Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin^
i :i M^%y^m . w Mm 1
•vm
Orienteerumisel esikoha võitnud gaidid (13—14 a.). Vasakult— Ülle
Trass, Lisa Soots ja Kadri Nõmmik. Foto - H. Raigna
End. Eesti Politseiametnike Kogu
liikmete peakoosolek toimub reedel
18. novembril, algusega kell 19.00
Toronto Eesti Maja kohvikus, mille­le
järgneb liikmete perekondlik koos­viibimine
Kogu 30. aastapäeva tähis­tamiseks.
JUHATUS'
r Rahvuslik0
(Algus lk. 2)
algatusel ja rahalisel toetusel alusta­l
i eesti-ainelise õppetööga Simon
Fraseri ülikoolis. Selleks annetati
suurigi summasid, kõige rohkem prl.
Hilda Joasalu p(|)olt. Torontos see
näib teataval määral kadedust tekita­vat,
mida võib väljalügeda viimase
E ^ N üldkoosoleku sõnavõttudest, et
need summad tbroitosse juhitaks,
samuti, et Vancouveri toetus EKN-ile
on langenud poolele, selle aseme­le
toetatakse Balti Vabadusliitu Los
Angelesis! Pole ime, viimane on tei­nud
palju tõhusamat välisvõitluse
tööd kui EKN l õ i USA-s Rahvus­nõukogu.
Pealegi meie. välisvõitlus
pole riigi piiridega seoses, vaid glo­baalne.
Balti Vabadusliidul on saa­vutatud
eriti head suhted president
Reaganiga, kellest kindlasti meil on
rohkem kasu kui Kanada Trudeaust!
Teisalt lääs on lääs, olgu see Kanada
või USA läänerannik, neil on oma­vaheline
koostöö palju tihedam kui
Vancouveril To^ontoga või Los An-gelesil
Nev\l Yorgiga. Seal peetakse
regulaarselt iga teine aasta Lääne­ranniku
Eesti Päevi, viimati möödu­nud
suvel San Franciscos, seda juba
TOteeruvalt 30 aastat eri linnades
Vancouverist Los Angelesini (1965.
ä. on Portlandis, Oregonis).
MAIATUSHK TOETUSE
Kuis eespool oli juttu meie täien­duskoolide
tõhusast tööst, ei saa ka
unustada vastavat tööd lasteaedades,
laste suvekohudes, eriti aga skautli-kus
tegevuses. Need kõik oleksid
ettevalmistavateks asteteks ülikoolis
eesti keele täielikumaks omandami­seks,
Ainult meie kiriku Osatähtsus
\ on madalam,kui see peaks olema rah­vusliku
noorsoo kasvatustöö osas.
Mõned kogudused peavad paralleel­selt
eestikeelsetele jumalateenistus­tele
seda kah inglise keeles, samuti
leeriõpetust. Vabanduseks tuuakse
ette, et sellega tõmmatakse eestluse­le
lähemale muulastest abikaasasid
ja eesti keelt mittevaldavaid noori.
Suuremat rolli siiski vist mängib ma­jandus!
Ja mida mõelda näiteks eesti
kirikuõpetajast, kelle'enda lapsed ei
Täägi eesti keelt ning „Kalevipoega"
peab pa,ganlikuks teoseks, mille lu­gemine
meie noorsoole tuleks keelu
alla panna? ;
Peale õppetooli majandusliku toe­tamise,
erilist toetust ja stipendiume
vajavad'meie nppräd, kes ülikoolis
alustavad eesti keele õppimisega.
Seda osaliselt võimaldavad mõned
fondid Eesti Sihtkapitali juures, mil­lised
jpole aga küllalddsed. Selleks
vajalike suuremate kapitalide asu-
> tamine nii annetustena kui ka tesv
tamentidega oleks parem investeering
eestluse kasuks. Loodetavasti paljud
saavad sellest aru, selle asemele, et
toetada utoopilisi „Esto Valley" ka­vasid
või muid suuremat raha nõud­vaid
üritusi.
•ENDEL TOIGER ;
Kui kunagi ühel spordivõistlus­test
osavõtjatel ja korraldajatel on
ilmaga. õiine olnud, siis seda oli
kahtlemata meie skautlikel noortel
möödunud laup., 5-ndal novemb-nl
orienteerumisvõistlusel High
Park'is. Eelmisel päeval sadanud
lumi oli võistluspäeva hommikuks
kadunud ja maapind isegi enam­vähem
kuivanudrTemperatuuröG.
Võistlejaid oli kogusummas 107,
nendest 20 hellakest, 22 hundut, 25
gaidi ja 40 skauti, nende hulgas 2
veterani. Gaidid ja skaudid võistlesid
vanusegruppides. Hellakesed, grup­pidena
juhtide juhatusel 7-me kont­rollpunktiga
ca 2,5 km rajal. Hundud
samal rajal ilma juhtideta. Gaidid ja
skaudid ca 5 km rajal, kusjuures 12.-
14. a. gaididel oli 7 kontrollpunkti,
teistel 8. Võistlusmääruste järgi ar­vestati
vigadeks punktide mitte leid­mist
ja valede punktide juurde jõud­mist,
mis omakorda mõjutasid taga­järgi.
Võistluste tagajärjed kujunesid
järgmiseks.
HELLAKESED.
1. Põhjala Tütred: Maaja Leivat,
Kristiina Kukk, Leiki Veskimets,
Vaiki Taul, Lia Saastomaine, Katryn
Hiir, Lenita Karhunen, Taimi Peter-
. soo ja Ingrid Laar. Aeg 71 min. 25
sek.-'.
2. Rajaleidjad: Raja Raudsepp,
Marika Meipoom, Linda Isotamm ja
Alissa Puhm: Aeg 76 min.
3. Põhjala. Tütjed: Katrin Lepik,
Tiia Birkenbaum, Tiiu Nõmmik, Kai­ri
Taul, Kristiina Hogg, Silvi Jaason
ja Merike Purje. Aeg 81 min. 5 sek.
1. Kalev: Matti Saartemaine, Paul
Tralla, Toivo Pajo, Peeter Türk, Eero
LaansQO ja Mart Einer. Aeg 89 min.
10 sek. '
2. Lembitu: Erik Noolandi, Hanno
Raudsepp ja Peeter Musta. Aeg 102
min. 10 sek. 1 viga. " . -
3. Lembitu: SvenLinkruus, Robert
Arroja Mark Randmaa. Aeg 120 min.
40 sek. 1 viga. . .
GAIDID 12-M Ao •
Põhjala Tütred: Kadri Nõmmik,
Ülle Trass ja Lisa Soots (Rajaleidja).
Aeg 90 mim 15 sek,
2. Rajäleidjad. Küllike Sillaste ja
Marja Leena Roos. Aeg 131 min. 50 s.
3. Rajaleidjad: Lisa Kaid, Riina
Kindlam ja Rita Lees. Aeg 74 m. 36 s.
1 viga. • •
SKAUDID 12-13 A.
1. Lembitu: Taivo Evard ja Erik
Lõugas. Aeg 61 m. 51 s.
2. Lembitu: Tavo Trass ja Leo
Musta.Aeg 70 m. 25s. •
BON AIR APPLIANCE SERVICE
kühnutuskappe ja plüte — igat Uikl
^31 aastat tööpraktikat l^r
Tel, 533-9334 —Peter
3. Lembitu: Ekke Loo ja Robert
Kruus. Aeg 101 m. 05 s. 1 viga. :
SKAUDID 14-15 A .
1. Lembitu: Mikk Altosaar ja Ch­ristopher
Timusk. Aeg 63 m. 40 s..
2. Kalev:. Erik Türk ja Cristopher
Medri. Aeg 102 m. 10 s.
3. Lembitu. Margus Kask ja Mar­tin
Juuse. Aeg 82 m. 15 s. 1 viga.'
VANEMGAIDID 15-18 A .
Monika Kask (Põhjala Tütred) ja
Lydia Vanderveen (Rajaleidjad). Aeg
68 m. 48 s.
2. Põhjala Tütred: Lisa Abe, Ingrid
Silm, Lee Metsalo ja Silvi'Matsoö.
Aeg 69 m. 53%; — •
3. Põhjala Tütred: Maimu Nõm­mik.
Aeg 87 m. 09 s.
. VANEMSKAUDID 16-18 A. "
1. Kalev: Raimo Karhunen, Mark
Olup ja Ronald Liigsoo, Aeg 61 m. 55
s. 1 viga.
2. Lembitu: Tõnu Voitk ja Peter
Lõugas. Aeg 89 m. 08 s. 1 viga".
3. Kalev. Mikk Jõgi ja Ilmar Kütt.
Aeg 79 m. 30. s. 2 viga.
Võistlusrajad olid raskemad kui
eelmisel aastal; Üldkorraldajaks oli
Skautide Maleva spordijuht Arvo Oi-ling.
Radade asetajaks ja starteriks
Margus Tae. Kohtunikkudeks ja ae­gade
kontrollijateks: Rein Pajo, Ing­rid
Kütt, Linda Roosipuu, Kaarel
Truuvert, Jüri Laansoo. ja Harald
Kivi. Toitlustamise üldkorraldajaks
oli Eevi Novek, abilisteks AnneOru-nukk,
Tiia Kütt ja Eda Loo. Võjstlus
ja osavõtjate toitlustamine olilväga.
hästi organiseeritud.
HARALD RAIGNA
Maakera pidev
soojetlemine võib
tuua katastroofi
Maakera pidev soojenemine
võib viia katastroofini, hoiatavad
teadlased. Vältimatu kliimamuu­tus,
mis algab arvestuste kohaselt
1990. a, takistab toitainete produt­seerimist
ja tõstab veepinda ookea­nides,
küna polaarjää sulab.
MNBW York TimesM" teatel USA
keskkonna kaitseagentuurpeab hä­davajalikuks
valmistuda klimaati­liseks
muudatuseks, mis tingitud
süsihappegaasi rohkusest atmos­fääris.
Tekkiv nn. „kasvuhoone
olukord" on ohtlik ja 21. sajandi
lõpul võib olla katastroofiline. See
ön esimene kord,kui ÜSA valitsus
hoiatab kliimamuutuse tagajärge­de
eest, mida teadlased on uurinud
juba aastaid.
Nn. „kasvuhoone olukord" tekib,
kui maakera temperatuuri tõstev
päikesesoojus ei pääse kiirguse­ga
tagasi atmosfääri sinna kogune­nud
ülirohke süsihappegaasi tõttu.
Hoiatatakse, et kliima tunduv soo­jenemine
algab 1990 - 2000 aasta
vahel, ja maakera elanikond peab
end selleks kohandama.
Aastal 2100 võib New York olla
sama soe kui Daytona Beach Flori­das.
Keskmine maakera tempera­tuur
võib tõusta aastaks 2040 kaks
kraadi C, viis kraadi G, aastaks
il00 ja kolm korda rohkem polaar-piirkondades,
kus alaline jääkate
hakkab sulama.
Kliimamuutuse välimiseks ei saa
midagi teha, isegi süsihappegaasi
tekitavate kütteainete keelustami­sega.
•
iLMUNUD
Arno Niitm©
KOORUS JA
iCOOLI AASTAD
TREFFOOWIAS";
256 Ihk. Köites. Hind $15.00.
Postiteel tellides pluss saatekulu.
GEISLINGSN („Meie Elu" kaastööliselt) - Münchenis tegutsev
Vaba Pressiliit» mis rajati 1947.^esta varakevadel Augsburgis, pidas
oma järjekordse kongressi Münchenis hotell „Bayrischer H o f esin­duslikes
ruumes. Koos oli umbes 70 ajakirjanikku peaaegu kõigist
Lääne-Eurobpa riikidest. Eesti eksiilajakirjanike esindajatena olid
kohal peatoimetaja J. Kokla, A. Terras, J. Adila, J. Estam ja A. Kokk.
Avasõnas tervitas kokkutulnuid
Vaba Pressiliidu president dr. Stefan
Marinoff. Tervitusi ütlesid Baieri
maavalitsuse pooU valitsuse ülem-nõunik
Zimmer, Baieri Ajakirjanike
Liidu nimel Lange ja eksiir ajakir­janike
poolt Skandinaavias J. Kokla.
Kirjalikke tervitusi olid saatnud
Liiduvabariigi siseminister F. Zim-mermann,
Baieri peaminister Franz
Josef Strauss, Müncheni ülemlinna-pea
dr. Kiesel, riigiminister Mertes,
Otto vori Habsburg jt.
Dr. Marinaoff meenutas Münche­nis
nõukogude agendi poolt mõrva­tud
eksiilukrainlast Banderat, teisi
samas mõrvatud ja 140 miljonit kom­munismi
surmaohvrit, keda mälesta­ti
leinaseisakuga.
Müncheni ülikooli sovetoloogia
professor ja üldtuntud raamatu „No-menklatura"
autor professor Mic-hael
S. Volensky refereeeris teemal
..Andropov: muudatus või järku-vus?".
Oma tuumakas ettekandes
toonitas kõneleja, et Andropov pole
täitnud neid lootusi, mida panid talle
optimistid Läänes, oodates muuda­tust
või liikuvamat poliitikat. Andro­pov
tunneb olevat ennast sõltuva
armeest ja KGB-st, mistõttu peab
jätkama Brezhnevi tardunud kurssi.
Kuna nõukogude juhtkonnas on hää-h,
kes nõuavad kõvemat kätt, siis on
ta alustanud töödistsipliini kõvenda­mise
ja korruptsioonivastase
kampaaniaga. Välispoliitikas on ta
provotseeriv, püüdes ajada kiilu
USA ja Lääne-Euroopa vahele.
Teemal' „USA välispolihika uus
faas" refereeris Vaba Pressiliidu pre­sident
dr. Stefan Marinoff. Ta mär-
Peatoimetaja J. Kokla kongres­sil
kõnelemas. Foto — A . Kokk
pas ja NATO järelrelvastamine". Ta
meenutas oma suurt kohkumustjkui
1979. aastal kuulis, et NATO kavat­seb
alustada järelrelvastamisega al­les
1983. aasta sügisel. Seega anti
nõukogude agrssoritele neli aastat
aega oma ülekaalu forsseerimiseks
Euroopas. NATO oleks pidanud
alustama järelrelvastamist kohe.
Praegu on sovettidel Euroopas üle
300 raketi, millega võivad hävitada
üle tuhande suurlinna. Kõneleja kri­tiseeris
ka niinimetatud „rahuliiku-misi"
Euroopas, kes ebaloogilisel vii­sil
protesteerivad vabaduse kaitseks
ülesseatavate USA rakettide vastu.
ent vaikivad maha need raketid, mis
kis, et pärast aastakümneid kestnud vabadust tõesti ohustavad. Seega on
passiivsust ja järeleandmisi ona USA USA rakettide ülesseadmine Euroo-välispohitika
muutunud fleksiible-maks.
USA oli komplekside ja pinge-lõdvendamise
kammitsas, mida ka­sutas
osavalt ära nõukogude, propa­gandamasin.
Nüüd on maailma suur­võim
hakanud taipama, et maailma­rahu
ei saa säilitada küürutamisega
ega vabadust võitlemata. Kui Lääne
propagandal õnnestuks suruda nõu­kogude
massiivne propagandaapa-raiat
defensiivi, siis oleks see suureks
võiduks Läänele.,
Dr. Victor von Stankovich, endine
Briti BBC NATO-saadete toimetaja
ja Briti Foreign Office Kesk-Euroopa
küsimuste spetsialist, refereeris tee­mal
„Sõjaväelineebatasakaal Euroo­pas
vabade rahvaste moraalseks ko­hustuseks.
Lõppsõnas tänas Vaba Pressiliidu
asepresident Volodymyr Lenyk kok­kutulnuid.
Prof. Volonsky kõne
täienduseks tõi ta ette faktidega tõen­datud
venestamispoliitika forsseeri-mise.
Dr. Marinoff tegi teatavaks, et
kongressi nimel saadetakse õnnitlus-telegramm
Lech Walesale koos
kongressist osavõtnud rahvuste mär­kimisega.
Kongressi jätkati järgmisel
päeval, kus vastavalt programmile
olid päevakorras organisatoorsed
küsimused.
-kk
SKOGS
PAINTING &
RENOVATION
Tapetseerimine • Värvimis- jm. e|iitu8-
tööd 0 köögid • Põrandavaibad
Soomlane — töö kiire ja korralik!
HELISTAGE: NISSE 883-4337
Läti äri
„MEIE ELU" tdifus@i}.
538 Broadvlcw Ave. Toronto. Onl.
M4K2R6
oJ«)<is><Kii><><in><)c=>(»<a»(><ii><)<ri»<K^
ANNE
Palju onne sünnipäevaks
. soovivad:
E,E^E,M,K,K.
9 QUEEN ST. E. TORONTO (Yonge'1 juur«s) - TEL. 36^5011
Meil on rikkalikus valikus Importeeritud lõngu. Sobivad van-astel ja
kangastelgedel kudumiseks, heegeldamiseks, tikkünlseks, rüijuvai^ade
valmistamiseks ja sõlmimiseks. '
Skandhiaaviast huvitavaid materjale käsitööks mustriga i( Mitut
värvi kanvaad ^ Soodsad hinnad Käsitöö õpetamüie.
Avatud: esmasp.-reedel 9.30- 6, laup. 9.30-4
Meie teine äri: 74 VICTORIA ST. (Shopping Mall)
Ft. Lauderdales privaat villa, hästi Tiööbleeritud. Üürile anda 1-st
veebr. 1984. 2 suurt magamistuba, suur elutuba, täielik elektriköök,
saun, bassein, whirlpool, tenniseväljak. Sobiv 2-le perekonnale.
$1200.00 kuus. © Helistada: Chicago 1-3] 2.869-9017, Ft.Lauder-
, daie 1-305-524-6319.
Ganäda Trusfc Realtop
Pompano Beach, müüa kahe magamistoaga täielikult mööbleeritud
condomiinium kahekordses ehituses. Maitsekalt sisustatud, 2 van­nituba,
köögi-söögitoa kombinatsioon.. Klubihoone, biljardisaal,
saun, 2 ujumisbasseini (köetud). Avar^aedpark, väikese küla at­mosfäär,
viie golfiväljaku läheduses. Kohapeal palju euroopapärit-oluga
omanikke. Hind 54.000 USA dollarit. Soodsad finantseerimi-ilüsed.
© Helistada JUHAN KÖHLER'lle, büroos (416)
751-4212, kodus (416) 477.4^86.
se voimal
ossa
Sel nädalal algab
Martin Lutheri aasta
New York — Üle kogu läänemaa­ilma
algab 10. novembril suure usu­puhastaja
Martin Lutheri 500.a.
sünnipäeva tähistamine. Sel puhul
toimuvad ' novembrikuu jooksul
juubeli jumalateenistused, samuti
ka Martin Lutheri kui mõtleja usu­teadlase
ja vaimse vabadusvõitlu­se
kangelase isiklikule elutööle ja
tema ulatuslikule tööle pühenda­tud
loengud jä kursused. Isegi Ida-
Saksamaal, vaatamata kommunist­likule
võimule, leiab Martin Luthe­ri
sünnipäev tähistamist. On aru­saadav,
et Kodu-Eestis novembri­kuu
seisab Martin Lutheri suure
sünnipäeva tähe all.
Ameerika Ühendriikides peetak­se
eesti koguduste poolt vastavaid
jumalateenistusi kas 13. või 27.
novembril.
USA idarannikul toimub Martin
Luteri 500. a. sünnipäeva puhul
suurem eestlaste kokkutulek pü-hap.,
13. nov. kell 2 Lexington Ave.
kirikus.
Eesti kogudused USA-s ei piirdu
mitte ainult sünnipäeva tähistami­sega
ühel pühapäeval, vaid kogu
eelseisev aasta kuni 10. novembri­ni
1984 on Martin Lutheri aasta»
ESTONIAN
STATIONERY
. Maitsekas SINI-MUST äär
Heakvaliteediline VALGE paber
.KASULIK-VAJAüK-STATIONERY
$5.00 ($6.25 Canadlan)
7V4'x10'/j" lOprlnlodsheets
lOplainsheels lOenvelopes
NOTECARDS $4.00 ($5.00 Canadlan)
4V4"X5VJ'lOnolei iOenvelopej
IGALE SOBIV KINGITUS!
Mina tahan tellida:
pkgs. STATIONERY
at $5.00 eacli ($6.25 Canadlan) = $ .
pkgs. NOTECARDS
$4.00 eacli ($5.00 Canadlan) = S.
total amount due Š .
Aadress.
Saatke tshekk voi rahakaart:
BALTIC PRODUCTS
604 W. Dougiass
Houghton, Ml 49931 U.S.A.
Allow 4-6 weskt for delivery.
Pricss Indude shipping »ni delivery.
Morteybackilnotsalislied.
U,.