Meie Elu = Our life, November 10, 1983

              \ •
\ •
Meie Elu" nr. 45 (1758) 1983
S
ivolstliistel 4.18 (2. koht) ja
lõrgushüppe 1.28 meetriga,
äses edasi distrikti meistri-ele
veel.lOO, 200 ja 800 m
3S.
da tuleb ka 9 a. David Paabo
id! 100 m 14,0 sek., 200 m
, kõrgushüfie 1.17 m ja kau-
3>95 iTi. Cin ka teada, et
äšesedasi ka 800 m jooksus,
järge ei oler teada.
Ge.S. („Meie kodu")'
lAHVAJpOKS"
TALLINNAS
jol maailmas korraldatakse
|m, üldrahvalikke pikamaa-lii
ka Eestis.
ieva aasta sedtembris toi-
Imnas es
I, millest
csjat. Joo
Jlmerajap
Imeetrit.
mest korda „Rah-võttis
osa umbes
:sjatel oli võimalik
ikkuse vahel: 5,10
EPL
Madissoo edii
imi
lane tiinaMadissoo USA-st,
3t, oli saavutanud sel aastal
itvaid tulemusi. Ta ajad on
|ö lil Vabalt 1.01,58 (ups eesti
jkord), 200 m vabalt f 13,24,
lelili 1.10,39,,200.m selili
JOO m eristiilides 2.35,17.
|d on ujutud 50-meetrilises
l ujumisvõistlustel, mis toi-tO.
juulil, teisip. kl. 9 hom.
Ryerspn'i ujulas,' on näha
|ssi suurt konkurentsi, kuna
le naisujujad on siis 15 või
l.nagu Cindy Õunpuu, Valia
Matia Lember, Tiin^ Ha-)i
|iina Keder ja teisi. Qiel^^-a^g/
)0štäma nais- ja meeskoodi*^
et võistelda maade vahel
lal. Osavõtt Es.to'72-dal oli
it,''Estü '76-dal 70 ujujat,
|khplmis jäid ujumisvõistlu-
1984 on loota 40-e ujuja
I t i '.
M'.K. :
Mutual Fund Ltdo
Bril aktsia hind $12.88
Street West, Suits 1900,
M5H3M1-tel. 364-1131
Teadanne
leegionäridele
iordne klubi koosviibimine
liap^,l7. nov. kell 2.30 p.l."
laja suures saalis. Klubi
|a külaiised teretulnud.
J U H A T U S
U
|B4 puhul õnnestus mul Ho-
[I-gakokkuleppele jõuda, et
lügsburglased võivad seal
[sest peale koos käia, kuni
[•ii tuleval aastal. Jaanuari
ist saame oma aadressi,
la äll„Augsbürg",
jpvib teistega keskustella,
iesti niärki ja kõnelegu eesti
[iemast tänasest päevast Ho-
III baariruumi hotelli lahti-jadel!
INE AUGSBURGLANE
lOMPANII
5 tollised veerennid
ite katntlne.
itu Wtatlkaltsed.
löökpda tel 832-2238 1
;s INC., ^
loLOJ lEO "
,1
1 • I
mjÄPÄEyÄ]L,,iO.NOVEMBRlL-.' r, NOVEMBER 10
3 9-
HELSINGI (M.E.) - Kuopio lin-nas
avati ..Kalevipoja" mälestustah­vel,
kuna seal trükiti ..Kalevipoeg"
esimest korda eesti keeles Johan
Kärsteni trükikojas 1862.. aastal.
Preagu asub trükikoja kohal Kuopio
Keskuskogüdusmaja ja loomulikult
tahvel paigutati selle seinale. Eestist
olid kohale saabunud avaaktusele
Tartu kirjandusmuuseumi direktor
Eduard Ertis koos Kreutzwaldi nim.
muuseumi uurija Siiri Toomikuga.
Ertisi järgi olnud ..Kalevipoja"
trükkimise ajal Eesti üks osa keiserli­kust
Venemaast, kus tollal valitse­nud
saksa ülemklass jä rangem tsen­suur
Soonie omast. Sellepärast antigi
..Kalevipoja" trükkimine soomlaste
kätte. "Sakslaste jaoks ilmunud rah­vaeepos
500 trükiarvugaTartus, siis­ki
juba teadusliku teosena 1857—
1861 ka eesti 'keeles. Edasi jätkas
Ertis: „ F . R . Kreutzwald, ked4 eesti
üminas
LONDON — Juba siis, kui nägin f J.r^t^"'*"''*'^''''f'if EnnReitoIittelevisooni-sarjas„The
ah.rahvaeepost rahva oma MisfitS", olin vaimuLud ema
keele?. Temal oh sõpru toeaee näitlemisest ja samuti siis, kui nä-
Peterburis kes teda abi tas.d Saai ^ „ p^^,^^^ Adventures of
teada, et Kuopios on trükikoda, kus r , . , ^ . - ^ .
rahvaeepos trükkida julgetakse. Ä i u n L m ^.'tu? f ' ?^
m . . . . . . . x l 1 1 . J . -u- tr . i M U J \ \ A'\7i\ Veel euam meeWis ta naitlemi-
Teatavasli ilmus aaslaid tagasi ja tulemusel valminud teos on pohja- Kuopios trukitud raamat toodi Vii- televisiooni-särias The Onti
tiüdikijresti läbi Arved Viirlaiu likum n»üüdi isegi sellelaadseist väljaan- buri kaudu Peterburisse ja sealt edasi Hollywoodis^""
2-köitelin|e „Ristideta hauad" läti deist Soomes, mistõttu võib ennus- Eestikse." ja
keelde tõlgituna — „kapi bez krus-tiem"
-pealkirjalise luksusköites
väljaandena Ella Andersoni lalt'^
matus tõlkes. Sel suvel ilmus sama­väärselt
nägusas kujunduses Heini
Mertensi poolt tõlgituna Arved
Viirlaiu „Mezos vel briviba elpo"
fMetsedes veel hingab vabadus),
sisaldades 435 leheküljel romaanid
«Kustuvad tuled" ja „Sadu jõkke"
finõlemad EKK , Lund 1965). Samal
tu. •
oom
sijal on Hein
BBC juures
Mertens, kes töötab
Londonis, alustanud
sama autori 1980. a. (EKK) ilmunud
^Märgitud" tõlkimist läti keelde.
iKuna lätlaste huvi ja vastutustunne
vaimse loomingu öuhtes meid mit­meti
ületab i ja N. Yorgis edukalt
tegutsev kirjastus , ..Raamatu Sõ­ber"
(Gramatu Drauga) ühes suur-sijalehe*
„Laiks'iga" algupärandite
kõrval ei unusta tõlgete tähtsust
teiste balti rahvaste keeltest, siis on
oodata, et kav„Märgitud" ilmub
©sindusliku teosena.
UUSI TEOSEID A R V O MÄGILT
Nagu äsja ilmunud „Liivmaa ju­tud".
(EKK, Li^nd) autü.r Arvo Mägi
,.Meie Elu" esindajale jutustab, on
tal \^almimas \ius novellikogu „Hin-gede
helin", mille sisuks seekord
peamiseh armulood, temalt 1978, a.
ümunud ja kiiresti läbimüüdud „Ees-ti
Rahva Ajaraamatule" jyon järgne- '
itias ja koostamisel „Euroopa Rah-
-jmste Ajaraamat", seega sisuliselt
Euroopa kroonika. Autor lisab, et
tema kaugematest plaanidest, milli­seid
küll juba olemas, on veel vara
rääkida, välja arvatud ehk see, et ta
koostab valikut oma näidenditest,
paigutades sinna 4 pikemat ja 2 lü­hemat
lavatükki.
tada ka selle peatset tõlkimist soome Mälestustahvli aktusel võttis sõna
keelde. Raamatus on avaldatud ar- ka professor Väino Kaukonen. kelle
vukate piltide kõrval ülevaatlikke järgi ..Kalevipoja" mõju rahvusliku
kaarte mei^ hõimude algseist asu- kultuuri ärkamises oli ennenägema-
,misaladest kui ka levikupiirkonda-dest
praegu. ,
Neil päevil trükist ilmunud Rai-mond
Koiga romaaniga ...Valliva-nema
pärandustomp',' on viidud lõ­pule
A-seeria XXX sari. Kuna Koiga
uus teos vaatleb'*muuhulgas nn. vap-sideaega
ja 12.märtsiga seotud sünd­musi
majanduskriisi taustal, öiis võib
oletada, et lugejad diskuteerivad ela­valt
raamatu sisu, eriti LõunarEestišt
päriilevad, kuna romaani sündmus­tik
paikneb ühes sealses vallas.
Sügishooaja E.Kirj. Kboperatiivi
ülejäänud uudistest on teada Salme
Ekbaumi romaani „Inimene Ingel" ja
sellele järgneva G. Suitsu piltidega ja
B. Kangro eessõnaga varustatud teo­se
.,Noor Kreutzwald" ilmumine.
Viimasega tähistatakse ühtlasi 100
aasta möödumist G. Suitsu sünnist
(30. nov.]. Teos on ilmunud juba
soome keeles ja leidnud hea vastuvõ­tu,
kuna raamatu, ülesehitus on hu­vitav
ja isegi põnev. A-seeria ülejää­nud
teoste ilmumise järjiekord ei ole
veel lõplikult selgunud ja teatatakse
hiljem. B-seerias on peale Uibopuud
kavas Annus Rävälä ,,Vorkuta värs­side"
2. trükk, täiendatud uue tsükli­ga,
ja L. Tuulse uus luuletuskogu.
Loodetavasti ei tule lugejail enam
kaua oodata ka B. Kangro „Kirjad
romaanist" ja bibliograafiat, kuna
mõleriiate käsikiri on peagu valmis,
kuid pidi ootama ära meie kirjan­dusloos
tähtsa „Arbujate kaasaja"
Mehhikos), kuigi ta ei räägi mitte
ainustki sõna selles, '
Enn Reitel ja „The Optimist" said
väga hea arvustuse osalisteks Inglis­maa
ajalehtedes ja ajakirjanduses.
Ferdinand Fabre'i nimeline uus Piefre Desvois, kes on tuntud luüle-kirjandusakadeemia
Lõuna-Prant- taja ja laureaat Montrealis.
Suure Audiplomi sai Shveitsikino-iegelane
ja kirjanik Hans Vogel.
Suure Audiplomi saanud Arthur
Nurmila võistles neljas sektsioonis,
kahe luulekogu ja umbes 10 üksik-
•
PÕHJALIK
V A L E V UIBOPUÜLT
Eesti Kirjanike Kooperatiivi väl­jaandel
oh ilmumas ja praegu juba
trükkimisel Valev Uibopuu koosta­tud
270-leheki(ljeline suures formaa­dis
uurimus soome-ugri hõimudest,
nende keeltest, saatujsest ja praegu­sest
olukorrast. Aastatepikkuse töö
susmaal korraldas sel aastal oma;
teised rahvusvahelised luulevõist­lused,
kus Suure Audiplomi sai ka
eestlane Arthur Nurmila. Auhinda­de
väljajagamine toimus 6. augus­til.
Pidulik koosviibimine leidis luuletusega,
aset Bedarieux'i linna kunstimuu­seumis,
kbsSvussga homraikustõHi-
' ' Kell 15 algas muuseumis auhindade
. , • väljaandmine maalikunstnik Pierre-
Võistiejaid oh mitte amuh prant- Auguste Cofi nimelises saalis.(P.:A.
suskeeit rääkivast maailmast, vaid Cot, 1883-1929 on kuulsa aheldatud
ka mitmelt poolt mujalt. 74 laureaadi p,oi^eteuse maalija; ta sündis Bäda-vahel
jagati järgnevad auhinnad: 16
rahalist auhinda, 21 karikat. 13 Suurt Jelja 'meetri kõrguse maali all
Audiplomit 24 Audipbm^ , (Ungari" kuninganna Elisabet halas-
; Esimese, kuldmedaliga võrreldava tajaõena haigete keskel) t l i paiguta-auhmnasaiPohja-
Prantsusmaaltpa- j^^^^ ^^^^^^ ^ ^ ^ ^ ^
nt jurist ja kirjanik Hector.Canva auhindadega. Algasid sõnavõtud.
(Raha me. auhind ja Orfeuse tiitel .^ju^^^,^ järgnes auhindade välja-eridipiomiga).
..andmine. Iga esilekutsutud laureaat
Teme suurauhmdjaks Reunion 1^3. ^^^.^^ ette mõneks minutiks,
saarele. Selle voitis^Huberte Treille.. ^^^^^ . ^ ^ ^ ^ ^..^^^^^
(Räunion'1 saar asuh India ookeanis, g^^^^ ^^^^ ^^^^^ ^ ^ ^ ^ ^
Prantsusmaast u 12.000 km eemal, kogust. Õhtul leidis aset ..luule-ilmumise.
Ja kuna praegu seda teost S d e s l l ^ ^ ^ ^ " ^ ^ - v õ t j a l oli võimalus
nimetasime, siis olgu lubatud pisut ASimas suürauhindanti Elisabeth -1^!/'°
etteruttav märge, et autoril seisab oon^nnhpMlp WPQ pkh B(äžiers'i lin-^ T^^^ '
tulevikukavas selle täiendamiiie 3- Ted^n metati kaluuS^^^ .Pidupäeva lõpul ütles direktor L.
nda köitega (esimesena ilmus teata- toilgikTSller^on m^^^^^ S S " " - "''"r"-. TT"
vasti 1981. aastal„Arbüjad"i, kus veinipealinn] naha järgmisel võistlusel koige
leiaks vaatlemist vabariigiaja lõpp. Tähelepanu väärib asjaolu, et Fer- ^^^^emate auhindade tahvlil." Võib
õieti selle viimane terviklik aasta dinand Fabre'i kirjandusakadeemia ^f^ata, et Nurmila luule talle meel-
1938. Aastat paar peame aga vist küll alustas oma tegevuslmitte kohaliku Suurimate auhindade tahvlile
ootama, kuna Kango ertda sõnade ajakirjanduse abiga, vSiä peamiselt Jõudmiseks tuleks Võistelda edukalt
kohaselt „enne seda on veel palju toetudes ajakirjale „Art & Pošsie" -^"sektsioonis,
teha".
Näitlemine vajab tugevat tehnilist
alust niisama palju kui vaimset loov-sust.
Mitmed noored eestlased on
huvitatud laval esinemisest, aga üldi-seh
on nende tehnilise ettevalmistus
puudulik.' Sellepärast kavatseme
alustada üritusega, mille nimeks ole-.
me pannud „lavatehas". Selle ees­märgiks
oleks arendada osavõtjate
oskusi näitlemistehnikas ja andava^
jalikku teoreetilist alust esinemiseks.
Alguseks kavatseme pakkuda 10-
nädälalise õppekava,! mis hõlmaks
peamiselt liikumistlaval ning füüsi­list
ettevalmistust näitlemise jaoks.
Teooria ja harjutused leiaksid prak­tilist
väljendust/Osavõtjate poolt val­mistatud
stseenide esitamises. Esita­tud
stseenid oleksid aluseks ühiseks
arutamiseks ja läbirääkimiseks.
Lavatehase juhtivad osavõtjad on:
HeilyNiidas. kes bn õppinud teat­rialal
York ülikoolis ja on esinenud
laval mitme elukutselise näitlejaga;
Elmar Maripuu, kes on viimase
kolme aasta jooksul tegutsenud la­vastajana
ja kirjanikuna eesti pa-lusteatris;
Heli Kivilaht, kellel on ulatuslikud
Ümberkorraldus Balti
raadiosaadetes
NEW YORK (ME.) - Ü.E. Kesk­nõukogu
ja ERKU, läti ja leedu
keskorganisatsioonide toetusel ja
rea senaatorite kaasabil on USA
Senati välisasjadekomisjonile esi­tanud
Ch. Percy algatusel seadus­eelnõu
(Amendment 2207) ümber­korralduste
tegemiseks Radio Li-berty's.
Selle kohaselt on nähtudf
ette eriosakond nime all „Radio
Baltic Republic", mis eraldab väli­selt
Balti riigid N . Liidust ja omab
poliitilist ja psühholoogiiigt täht­sust.'
•
(Kunst & Poeesia], mis on prantsuse
luuletajate suurim häälekandja. See
tahendab just seda. et suurem osa
võistlejaist olid luuletshempionid.
Prantsuse kirjandus ja luule oli
alati^ja on veel praegugi ülikõrgel ta­semel.
Siin maal sündisid ja tegut­sesid
kuulsused nagu: Rabelais, Ma-rot,
Calvin, Ronsafd, Montaigne,
d'Aubigne, Malherbe, Corneille, La
Rochefoucauld. La Fontaine, Molie-
Mis puutub Nurmila luulesse, siis
peab ütlema, et seal ei ole kratte,
sarvikuid, kodukäijaid, luupainajaid,
kötermane, marduseid, libahunte,
tonte ja muud sellesarnast.
Mõned näited '"ta luuletustest:
-'Kristlased Rooma areenides",
"Constance'i vangitorni pühad kan­gelased"
(eeposlik luule protestantli­kest
naisvangidest, kes kannatasid
Louis XIV ajal). „Et keegi enesetap-re,
Pascal. Boileau.Racine.LeBruyd- P^^i harrastaks". Fossiilid ja nende
re, Fontenelle, Marivaux, Montes- uvaidlemata tunnistus" (arengu-quieu.
Voltaire. Rousseau, Diderot, Patust tühistavad faktid], „Siioni
Vaüvenargues, Beaumarchais, Gha- . ^ " f s" (laul], „Vabastaja-Lunas-teaubriand,
Lamartine, Vighy, Mic- 1^ (laul], „Merepääsuke" jne.
helet, Balzac. Hugo, Märimäe, Du-mas.
G. Sand, Musset, Nerval, Bau- •
delaire, Zola. Daudet, Veriaine. Mau-passant,
Loti. Lautr^amont jne, jne.
Blanche Maynadier sai oma saja
_ augustil toimus Lamalou4es-uiauuuc
witiyuauiei sai uiiia ouj- Q?["S Reformeeritud Kirikus luule-kaheksakümnenda
auhinna. Ger- Q?,-- Mitmed autorid lugesid ette
maine Serres, Claire SauVeterre.Jea- J^Wetusi. Pastor Nõel Martin
^"ges ette Nurmila luulet. Ta võttis
teadmised mitmes liikumise- ja tant-sutehnikas.
;
.Lavatehas toimub teisipäeviti kel­la
.7-me ja 10-ne vahel Vana-Andre§e
kiriku keldris, alates 15-ndal no­vembril.
Kõik on teretulnud. Lähe­mat
informatsiooni võib saada järg­nevatel
telefoninumbritel: Elmar
Maripuu - (tööl] 867-3625, (kodus]
961-0239, Heily Niidas - 255-4095.
nine Vignot, Gisele,Prudhomme ja
Lucienne Vincent on üldtuntud luu­letajad.
Hšlene Vestier on isegi
Prantsuse Akadeemia laureaat Parii­sis.
Karikas nimega ..Cöupe des poe-tes"
(poeetide karikas] ^võitis belg­lane
jacques Dumont. Ta omab juba
järgmised suurauhinnad: aastal 1979
Veriaine Akadeemia, a. 1980 Wal-
"^.i^ ka kaasa ametireisile, etteluge­miseks.
KHl
KUULUTUSED
1 . V • A , A- 1QR1 talitusele anda KUNI
looma Kirjanduskoondise, a. 19öi M,. 3 ESMASPÄEVA ÕHTUL
„Ilo de Poštes'i.":Kirjandusseltsi. Jt^kindlustada nende ilmumine
Karikas nimega ..Sereine Lumie- ^^Smises lehes,
re" (Helge Valgus) võitis kanadalane
mKUI II mu iiiniiwyimnfiiiiiH i iin i i mii i IIIMII
Mõnedes kirjutistes tema kohta on
ka nimetatud, et ta vanemad bn eest­lased.
Saan õnneks temaga määrata jutur
ajamise, kuigi ta on just uude elu­kohta
asunud ja kibedasti tegevuses
selle kordaseadmisega. Ta kodu on
Londonis, kus elab oma ameeriklane
nast abikaasaga, kes töötab sekretä­rina
BBC-s.
Leian, et Enn räägib eesti keeh
üsna ladusah. Ise ta mainib aga, et tal
on sageli eesti sõnadest puudus.
AKNAPESIJA
Enn sündis 19^0 a. Brechenis, Sho-timaal,
kuhu ta vanemad olid elama
asunud, kui tulid Saksamaalt paar
aastat pärast sõja lõppu. Perekond
asus aga hiljem Londoni elama. Enn
oli siis seitsmeaastane. ;
T^ õj)pis St. George algkoolis. —
„Pärast kooli lõpetamist töötasin sõ-numiviija-
toojana ..Columbia Pictu-res"
(Wardour St. London) juures
kaks aastat, sest lootsin pääseda fil­midesse
mingil teel. Pärast seda müü­sin
reklaamkuulutusi ja tdpeltak-naid.
Aga ma töötasin lühikest aega
ka aknapesijana ja jäätisemüüjana.
Olin 23-aastane, kui läksin „Central
School of Speech and Drama", kus
õppisin kolm aastat ja kus sain ka sti­pendiumi.
Pärast näitekooli lõpeta­mist
1976. a. palgati mind ..Royal
Exchange Teatre" koosseisu Manc­hesteri."
TEATRIS
„Royal Exchange" teatris mängis
Enn näidendites „The Rivals", „Skin
of our Teeth", „Huckleberry Finn"
(peaosas],^ ,;The Prince Homburg".
„Have you Anything to Declare" ja
veel mõnedes. Neis näidendites män­gisid
ka Tom Courtenay ja Alberi
Finney, Londoni kuulsas „01d Vic"
teatris esines ta „The Rivafsis Da-vidina
ja„King Lear'is" Qswaldina.
(Ka AnthonyQuayle esines nendes).
Greenwich teatris mängis Enn.näi-dendis
„Semi Detached", kus esines
ka Leonard Rossiter (peaosaline TV
sarjas „Rising Damp") Samas näi­dendis
esines Enn veel Bathis, Bir­minghamis,
Brightonis, Bristolls jä
Volverhamptonis.
TELEVISIOONIS
Ta esimene televisiooni osa oli
kuulsas sarjas ..Coronation Street"
siis sarjas ..General Hospital" ja
..The Last Romantic". BBC-s näida­tud
„The Merchant of Venice'is"
mängis ta kloun Launcelot Gobbo
osa. Hiljem esines TV sarjade.s „The
Gentle touch", „The Misfits", „The
Further Adventures of Lucky Jlm",
„The Optimist" ja reklaamfilmikes-tes
„GPO Telephone", „CosmosHor
lidays (Miami)", „Beecham
Powders", ,,Cadburys Chocolate Ec-lairs"
ning veel mõnes. Raadios on
esinenud mitmes näidendis ja üsna
pidevalt ,,Week Ending" program­mis.
•KAVATSUS'KIRIUTADA •
NÄIDENDEID
Oma lemmik-harrastuste kohta ni­metab
ta: „Vabal ajal joonistan ena­masti
kartoohe ja maalin - peami­selt
vesivärvidega. Kunagi oli koguni
soov saada maalikunstnikuks. Olen
huvitatud fotograafiast ja kirjutan ka
komöödiasketse. Paar episoodi „0p-timistis"
on ka minu kirjutatud ja te­gin
kaunis palju kaastööd „Lucky
)im" jaoks. - Hobuste võiduajami­sed
võtavad osa mu ajast. Mul on
sõbraga ostetud võidusõidurhobune
nimega ..Cloudwalker". Ta on kau­nis
tubli tõkkejooksja."
Tuleviku-plaanide kohta ütleb, et
pn kavatsus kirjutada näidendeid ja
et on loota varsti ka „Optimisti" ja
KLENK'i Sõprus-päevad
Chicagos
Kesk-Lääne EestiINoorte Koondi­se
25-ndad Sõpruspäevad toimuvad
24.-26. nov. Chicagos ^esti Majas ja
Šheraton-North Shore Inn'is, Norih-brook.
IL. Need algavad tänupühal
Eesti Majas päevakohase lõunasöö­giga
kl. 3-5. Õhtul 7.30 on samas
kohas koosviibimine mitmesuguste
ettekannetega.
Kava. Reede hommikul kl. 10.00
on Härnald Toomsalu loeng: Milleks
teeme rahvatantsu? Valguspilte To­rontost,
Esto '84. Alates kl. 2.00 on
Eesti Majas rahvatantsu õppepäev
Härnald Toomsalu juhatusel. Õhtul
kl. 7.30 esitab Eesti Maja teater. Jo-seph
Kesseriingi näidendi,,Arseenik
ja vana pits". Pärast seda koosviibi­mine
ja kohvik.
Laupäeval algavad loengud kl.
10.00. Vello Sermat: Mis on armas­tus?
Harri Mürk; Eesti teater pkgulu- •
ses: olevik ja tulevik. Aarne Vahtra
kõneleb teatrist Eestis. Eesti Majas
on tema kunstinäitus. Õhtupoole kl.
2.00 kõneleb Helbe Meyer aktuaalsel
teemal: Kahe keele vahel. Ke)l 3.00
toimuvad KLENK'i ja Vanemateko­gu
koosolekud. Neile järgneb Kersti
Ahvena poolt juhatatud ingliskeelne
,.Non-profit Organizational Resour-ce
Development Workshop". Päeva­de
ajal korraldab Allan Sibul eesti
raamatute müük-näituse Sheraton
North Shore Inn'is.
• Päevade tipuks on laupäeva õhtul
Eesti Majas KLENK'i 25-aastase
juuljeli sõpruspidu, mis afgab kl.-
6.30. Õhtusöök, ,,Kuma" lauluan-sambel
Baltimorest, Mustjala II rah­vatantsijad.
Tantsuks mängib A l Mo-destas
Neolitho Orchestra.
llisainformatsiooni: Ööbimine:
Sheraton-North Shoije Inn, 933 Sko-kie
Boulevard. Northbrook, IL
60062. Telefon: (312) 498-6500. Asub
teederistumisel Interstate 94 jaDun-dee
Rd. Hotelli juures on küllaldaselt
ruumi vabaks parkimiseks.
Hotell annab vaba limusiintrans-pordi
0'Hare lennuvälja ning ka Ees­ti
Maja vahel liigeldes. Et vältida
asjatut ootamist, on soovitav helista­da
ülalantud numbril. Tubade hind
on $40.00 ööpäevalt, neis võib kuni
neli inimest ööbida. Kasutage reser­veerimist
KLENK'i kaudu! Toad pa­lume
reserveerida hiljemalt 17. nov.
Soovitav kaasa võtta muusikariistu,
laulikuid ja ujumistrikood.
Eesti Maja: Telefonid: (312) 537-
9585; 537-8016. Reedel ja laupäeval
toimdvad kõik loengud Sheraton-
North Shore Inn'is. Neljapäeva-, ree­de-
ja laupäevaõhtused kavad, samu­ti
kui rahvatantsu õppepäev on Eesti
Majas, mis asub umbes 8 miili hotel­list
põhja pool. Sissesõit Eesti Majja
Milwaukee Ave-lt (mnt. 21), Esto­nian
Lane. pool miili põhja pool
Deerfield Road'i.
Pääsmed. Üldpääse kogu Sõprus-
' päevaks on $35.00; see sisaldab kõik
ettevõtted Päevade kavas (loengud,
reede- ja laupäevaõhtused kav^ad, sa­muti
kui peo õhtusöögi). Sõpruspeo
pääse eraldi ostes on $18.00. Kuna
peo õhtusöök tuleb ette tellida, pa-
• lume kõiki osavõtjaid pääsmed reser­veerida
hiljemalt 17. novembriks.
Registratsioon ja reservatsioo"
nid. Irene Rudzinski, 3755 W. 79th
Place, Chicago, IL 60652. Tel. (312)
582-4467. Urve Auksi, tel. (312) 460-
1837. Helistada õhtuti.
Tere tulemast neile juubelipäevile!
OSTUD
Soovin osta originaal Wiirald'
V I R V E
ao
Helistage:
E. Altosaar (416)889-3478
„Lucky )im'i" uute seerijate filmi­mist.
HEAD ARVUSTUSED
Mitmes Inglismaa ajalehes ja aja­kirjas
on olnud Ennu kohta head
arvustust, — eriti pärast seda, kui
näidati ..Optimisfi" televisioonis.
Toon siinjuures ära osakese ühe aja­lehe
(Birmingham Evening Mail) ar­vustusest:
„Näitleja Enn Reitel al­gas
üht väga edukat projekti — pea­osalisena
tummas komöödia*sarjas
„The Optimist". On heidutav ülesan­ne
mängida sellises filmis, aga ta sai
sellega hakkama suurepäraselt!
„The Optimist" on omapärane ja Enn
Reitel Nigefina on väga, väga nal­jakas!"
Talendikas Enn on saanud rohkes­ti
kiitvat kriitikat. Õnne ja edu talle
ka edaspidiseks! . |
-HILJA VISNAPUU
(..Eesti Hääl")
' \ ••••• '•.