1979-04-12-02 |
Previous | 2 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
2 (uiinttunm , APRIL 12 „Meie Elu" nr* 15 (1522) W9 ORAÄI ENE! ITLÄ! Aatomjõujaama tehniline riknemine Harrisburgi lähedal, Pennsylvanias, pööras endale kogu maailma tä-andeid ainult siis, kui midagi korrast ära ei lähe. Ja ometi öeldakse Kanadas, et simsed aatomjõujaamad oma-helepanü ja seda tä^e õigusega. Vee- vad lisakonstruktsiooni, kus toimub jahutuse kontrollventiil, mis regulee- radioaktiivsuse eelnev filtreerimine rib uraaniga täidetud reaktsioon- enne kui see aine lahtiselt loodusse kambri ^põlemise"" temperatuuri, pääseb. katkestas funktsioneerimise ja üle- Küsimuseks jääb siiski, kas on,ra-määrane kuumus põletas läbi uraa- dioaktiivsuse taielik filtreerimine niumi ümbritsevad tuubid ja kogu üldse võimalik? Vastus ka sellele kü-reaktor sattus kahte võimalikku oh- simusele näikse olevat negatiivne, tu: 1) kokkuvarisemise ^õimalusse Sest ön öeldud, et läbipõlenud uraa-totiutü kuumuse tõttu või 2) plahva- ni jäägid oa võimelised kiirgama tu-tusohtu reaktori peas tekkinud vesi- harideid, võib olla sadu tuhandeid niku gaasi paisumise läbi. aastaid ja selle küf guse täielik kustu- Mõlemad võimalustarvestati kui tamme pole üldse võimalik, see on katastroofi, mis sunniks evakueeri- ainult lukustatav. Nii ongi aatom-ma kuni 1 miljon inimest kaugema- jõujaamade jääke lukustatud eri-: tesse rajoonidesse. Seni teadmata hoidjais ja paigutatud maapinna alla põhjustel langes esiteks surve reale- — ajutiselt. Ka on radioaktiivsete toris ja siis ka temperatuur. Ometi jääkide hoidjaid uputatud ookeanisü-arvestatakse jõujaama seismapane- gavustesse. See on ajutine radioak-võimalusi, kuna jõujaam on seda- tiivsuse lukustus ja tuleviku generat-võrd radioaktiivne, et on lihtsam uus sioonidele võib see kalliks maksma jõujaam ehitada mujale, laii puhas- minna. tada radioaktüvne ala koos ehitus- m s i i g puuduvad aatomenergia tega. kasutamise protsessis tekkivate jää- Radioaktüvsuse ohte on kuulnud M d e o s a s permanentsed lahendused igaüks ja aatomjõujaamad ei ole ku- m i s e g . M e e d s e l l e k S a Kõikide vas-sagil meeldivaks naabruseks. Hullem t a m a t a M s i m u s t e g a seoses kerkibki kui see ebameeldivus on teadmatuse põhjustatud küsimus, kas ei ole element kogu küsimuste kompleksis. aatomenergia kasutamise ideega la- Esiteks ei teatud, miks veesurve ven- n e n d u s t e s t e ü e r u t atud, sest ilma tiil lakkas töötamast. Teiseks ei tea- ja a t a v a t e vastusteta neile küsimuste-tud, kuidas ähvardavat katastroofi J e v õ ib tuleviku inimkond seista oma ära hoida. Küsimuste arutelu kestis M t e g a I o o d u d h ä v i n g u e e s . Vahejuh-mädalapäevad vastuseid leidmata. .... t u m Harrisburgis kergitab kõik See olukord toobki avalikkuse mit- n e e d küsimused. Kahtlemata vaibub mete küsimuste ette ja täiesti õigus- senine vaimustus aatomjõujaamade tatult. Kas aatomjõujaamade konst- e M t a m i s e aial tagasihoidlikkuse pin-niktsioonis on jõutud kindluse piiri- B a i e kuni olemasolevad jõujaamad le materjalide, hädaolukorra reserv- k o n t r o l l i t a k s e j a u u e d projektid re-vaheridite ja ohu tõrjevõimaluste viseeritakse. I suhtes? Vastus näikse olevat negatiivne. Sest kui rikneb tehnilise sead- Milliste lahendusteni jõutakse ja me üks osa, siis peab valmis olema kas kõikides küsimustes jõutakse teine ja kolmas/ mis koheselt aseme- üldse, seda näitab tulevik Miljonitele astub, kui kerkib surve reaktoris, le inimestele jääb siiski teadmine, et siis peavad leiduma installatsioonid, mida rohkem aatomi purustamisega mis gaasid selliselt vallandavad, et tegeletakse, seda rohkem inimeste need ümbruskonda kii^gamisohtu ei tervist kahjustatakse. Kuigi Kanada pane. Näiksei, et ka need vahendid jõujaamad ei ole seisnud Harrisbur-puudusid, sest teisiti oleks neid kasu- gi eeskujul suuremate katastroofide tatud. | ees, Jäävad olemasolevad jõujaamad Nii siis näib, et aatomjõujaamade ka siin permanentselt ebameeldivaks näol on valmis ehitatud näiliselt va- naabruseks, ükskõik kus nad ka äsu-jalikud monstrumid, mis ei ole täieli- vad. kult kontrollitavad ja täidavad ülešr V. JIUIHIffl^ Laenu vajaduse korral kasutage TORONTO EESTI ÜHISPÄ^A madalaid laenuintressimäärasid. ' • • 1 Q o.o t <t'i o • • 0 * ? • • 0 • * Intressid arvestatakse veerandaasta viisi laenud on lahtised 9 o » » e » o t o » o o » o » o o» V0t Personaallaenud on laenuvõtja surma ja jäädava töövõimetuse puhul kindlustatud $10,000.00 ulatuses. AKWAAISEL TEEMAI ©isi1 kirjutatakse KÕNELUS Stokholmis ilmuvas ,,Eesti Päevalehes" (nr. 23) kirjutab Endel Kõks: „Vabariigi Aastapäeva aktuselt Toronto Ülikooli Convocation Hallist Queens Parki allmaaraudtee jaama poole jalutades juhtusin kuulma kähe härra mõttevahetust äsjalõppe-nud aktuse kohta. Nad avaldasid rahulolu selle üle, et aktus oli alanud minutilise täpsusega — mis olla eestlaste ürituste puhul haruldane asi — kiitsid „Estonia" orkestrit ja mõnda väliskülalist-kõnelejat, kuid ütlesid, et meie pastorid ei tegevat enam va- I het palvuse ja jutluse vahel. Ühel ja UŠA-s juhtus suhteliselt õnnelik õnnetus Three Mle saarel asuvas aa-tomjõujaamas, kus reaktor läks rikki, hakkas levitama surmavat radio-» aktiivsust. Temperatuur tõusis nii kõrgele, et oli ilmne plahvatusoht, mis! oleks paisanud radioaktiivseid mürke tohutul hulgal ümbruskonda. Suurte pingutustega suudeti rikkiläind reaktor saadakontrolli alla ning katastroofi oht on sel korral möödunud. Kuid seoses settega küsitakse, et mis juhtub kui sarnane rike juhtub teistes veelgi rahvarikkama ümbrusega jõujaamades? Mis juhtub siis, km taoline äpardus juhtub Pickeringi aatom jõu jaa-' mas Toronto suurlinna külje all? Tuhanded elanikud, kes evakueeri- mäd ehitati nii rahvarohkesse piir-. (Algus esiküljel) tune iiikumispidu Jäästaadionil Jo-hanneshovis/ :. . : .11. juulil esinevad võimlemise va-likrühmad, toimub • laulupeo pea-proov ja sellega ühenduses pidustus-, te suur. rongkäik,. millise marsruut on praegu selgitamisel 4- kõne all on pinud lõpp-punktid kas Rälambšho-vis või siis - Kungsträdgardenis, kus. .järgneksid esinemised. Ka sel õhtut on teatrietendus. 12. juulil on laulupeo päev, kus senistel andmetel laulab umbes tuhat lauljat — poole sellest annavad ÜSA • ja Rootsi võrdsetes; osades. Sel päe- : vai toimuvad ka vaiikrühmade esinemised. Õhtul on korraldanud suur rahvapidu. 13,'juuli on pidustuste iõ-pupäevaks.: Toimub lõpu-kontsert-jumalateenistus ja. pidulik Esto-80 lõpetamistseremoonia. KUNI 20.000 ä , Teatrietendusteks on reserveeritud Stokholmi linnateater ja Eesti. Ma-v j?s ?suy Scala-teater. Kuna kontsert- : hoope on just Esto-80 ajal remondis, s-iskaKi.!!atakse kontsertideks Fol- .: kets Hus'i moodsat 2000 istekohaga saali,.kus ka varem on muusikaüritused toimunud ühenduses Kontserthoone ümberehitamisega. Massüritu-, sed toimuvad ÄIvsjös messihallides, kus -kapatsiteet vajadusel on kuni 20.000 inimest. ' . Kirjandušmuusikaline. .pealelõuna korraldatakse ABF hoones südalinnas Sveaväsenil. ' •• Nagu toimkonna esimehe Kalju Lepiku aruandest selgus, On rootsi, rii- ;• giarhiiv avaldanud nõusoleku korraldada ühenduses eestlaste pidustustega vanemate Eestit ja Baltikumi puutuvate ürikulte näitust arhiivi, kogudest, mis hõlmaks aega kuni l i ndasse sajandisse.,; ':: / Kunstinäitused tulevad korraldamisele kas Kunstiakadeemias või siis Stokholmi Kultuurihoones (üldvalik-näitus), kuna vähemaid näitusi on võimalik paigutada Eesti Maja näituseruumidesse. . Muusikatoimkonna' esimees Harri Küsk pidas ebareaalseks sümfooniakontserdi korraldamist, kuna sel ajal on .Stokholmi, orkestrid puhkusel, peale selle oleks ka orkestri saamisel selle kulu rootsi oludes. tohutu kõrge. Selguma on hakanud solistide kontserdi üksikud solistid, kus näit. Kaljo Raid ja Gregor Heuer^on juba andnud nõusoleku, teistega on läbirääkimised käimas. Muusika osas oli ka kõne all erilise Estp:80 signatuur-muusika muretsemine kas siis telll- 6. aprillil aktsia hind $8. 145 King Street West, Süite Toronto M5H3M! — tel. 364-1131 Õhtul tel. 925-6812 ti oma kodudest, Three Mile saare aatomjõujaama vahetust -lähedusest hakkasid möödunud nädalal oma kodudesse tagasi pöörduma. Vahepeal oli see Middletown ..vaimude, linn", tühi ja mahajäetud. Koolid ja haiglad avati ja töölised tulid tagasi oma tööpaikadesse. Kuid õnnetuse tõttu pääses siiski küllaldaselt radioaktiivseid mürke ümbruskonna õhku. Kõige suurem radioaktiivsus oli jõujaama vahetus läheduses, kus rahva julgustuseks viibis lühemat aega ka USA president J. Car-ter oma abikaasaga. Rohumaad ja lehmade piim 29 miilise raadiusega jõujaama asukohast on mürgitatud.. -See õnnelikult lõppenud õnnetus oli esimene taoline Põhja-Ameerika mandril, kus asub kümneid tuum-energia jõujaamu ja seitset USA-s peetakse ohtlikuks. Mis saab raadioaktiivsest jõujaamast Pennsylvanias? Kuberner hoiatas,; et perekonnad väikeste'lastega ja rasedad naised/ kelle kodud on lähemal, kui 5 miili. j õu j aamale, ei tohiks veel oma kodudesse minna. Ta märkis, et suur katastroofioht. on sel korral möödas.. Aatomenergia kontrollkomisjoni nõunik R. Bernejo ütles, et kulub veel vähemalt üks kuu aega enne, kui õhku. pääsenud, radioaktiivsus hajub. Kulub aastaid kuni .radioaktiivsus rikkiläinud jõujaama ümbruses alaneb. Tõenäoliselt jõujaam ise on muutunud kõlbmatuks.: Need on väsa kesised lohutusso-nad. Keegi ei küsi, kes on süüdi selles, et sellised ohtlikud aa torn jõu j aa-konda. Põhja-Ameerika mandril on üksikuid ja mahajäetuid kohti küllaldaselt. Ei ole arvata, et sellest õnnetusest õpitakse. Ükski poliitik ei jul-se seda küsimust avalikult üles tõs-ta, sest need on ehitatud valitsuse teadmisel. Mis tunne võib olla elanikel; kes neis- kohtades on elanud lapsest saadik ja nüüd peavad nad ööd ja päevad elama suure hirmu ja pinge all; sest keegi ei tea, miila! õnnetus juhtub ja jõujaam hakkab levitama surmavat radioaktiivsust. : .. . Kuid Middletown on suhteliselt väikene linn ja Three Mile saare ümbrus eiYolnud just eriti tihedalt asustatud. Ka puudusid lähikonnas suured linnad. Hoopis ohtlikum olukord on Ontarios, sest Ontario Hyd ro: on viimastel aastatel ehitanud jooksval lindil selliseid aatom j õu jaamu ja kõige» rahvarohkematesse koh tadesse. Senini oli raskusi nende jaamade radioaktiivsete jäätmete paigutamisega. Üks kõige ohtlikumaid aatomjõu-jaamu asub otse Toronto suurlinna vahetus läheduses, Pickeringis.-Ajalehtedesse .on aeg-ajalt imbunud teateid riketest selles, jõujaamas. Keegi ei tea täpselt kuipalju ohtlikke momente on juba selles jõujaamas olnud. Küsitakse, et mis saab siis kui Pickeringi jõujaamas juhtub taoline rike nagu Three Mile saare jõujaamas? Torontos, puuduvad isegi evakueerimisplaanid. Oleks.aeg, et nõutakse Pickeringi aatomjõujaama sulgemist. Kuid sel. mandril ei tee seda teisel puhul olevat kokkutulekuil ja aktustel kavas ettenähtud küll palve; aga need kujunevat tavaliselt ikka jutlusteks. Kas sinodid ja peapiiskop ei peaks ses asjas midagi ette võtma? ' ' [.. Jäin seda kuuldes pisut mõtlema — aktus oli kestnud kaks ja kolmveerand tundi, kava oli. olnud sisukas ja läbimõeldud, muusikaline osa läbini meeleolukas, kusjuures esiettekandena esitati ka" Roman Toi huvi tav orelipala ..Pastoraal". Ühes. vähemas seltskonnas juhtusin ma kuulma elavat diskussiooni väliseestlaste keeleprobleemide üle. Väideti üsna loogiliselt, et praegu on väljaspool kodumaad kahte, sorti eestlasi: need esiteks, kes kodumaalt lahkusid täiskasvanuina ehk vähemalt teismelistena, ning teiseks need, kes on' sündinud väljaspool kodumaad ja keda kuidagi moodi ei saa pagulasteks nimetada. Arvati, et praegu on mõlemad grupid ühesuurused ja mõlemal grupil on ka omamoodi keeleprobleemid: esimesel grupil on probleeme oma asukohamaa keelega ja teisel grupil oma vanemate päritolumaa, st. eesti keelega. Esimene grupp saab end ise aidata, teine grupp saab seda teha ainult piiratud määral ja talle on appi tulnud esimehe grupp lasteaedade, täienduskoolide, noorteorganisatsioonide ja metsaülikoolide näol. Tulipunktiks osutus küsimus mida teha nendega, kelle keeleoskus on niivõrd puudulik;., et nendega tegelemine takistab parema keeleoskuse omajate edasijõudmist? Arvati; need tuleks halastamatult kõrvale jätta, sest meie ühiskonna isiklikud; ja muud ressursid on niivõrd piiratud, et pole mingit võimalust heaks teha neid puudujääke, mida perekonnad, lastele keeleöpetamises jätavad. Vastuväitena öeldi, et ükski laps pole ise selles süüdi, kui. ta eesti keelt ei oska. Tuletati meelde, et meie kultuuri suurkuju Kristjan Raud pidas, oma venna Pauliga ' kirjavahetust saksa keeles, et Marie Under. alustas oskas inimese iseloomu ja saatust väljalugeda ka jalatalla-alustest joontest. Iga analüüs kestis tund aega ja rohkem kui kuus klienti ta päevas vastu ei võtnud. Mees oli kõhetu ja kitsa näoga' ning oli ülikoolis lõpetanud kaks teaduskonda kuni oli avastanud eneses selgeltnägija talendi. Naised tülid tema vastuvõturuumist välja õhetavate põskedega ja kinnitasid, et hindulane oli neile tõesti ütelnud palju asju, mida ainult nemad ise oleksid võinud teada. Näiteks detaile lapsepõlvest, üle-elatud raskustest ja kirjeldanud ka nende • põhilisi iseloomujooni. • Millest aga Torontos üldse ei kõnelda, see ori Stokholmi Esto-80. Ajalehtedes küll vilksatab; mõni teade, nagu viimati, et Stokholmi näidendi-tevõistlusel said 20-nest näidendist 11 auhinnad ja sel puhul küsis üks härra minult; et mis siis. neil ülejäänutel viga võis olla? •.';, * Torontolased on väga kenad ja sõbralikud inimesed — kohtamisel küsi-vad nad üksteise,käekäigu järele j<n lahkumisel soovitakse teineteisele ilusat päeva või meeldivat nädalalõppu, ja seepärast lõpetan minagi käesolevad read soovides kõigile lugejaile „Have a nice dayl". ..Saodik ilma Higit®01 „Torönto Sun" tõi ära jutuajamise Washingtoni Leedu saadiku dr. S. Backisega, keda nimetati saadikuks ilma riigita. Artiklis kirjeldati S. Bac-kise tegevust Leedu diplomaadina, kelle ainukeseks teenistujaks on tema abikaasa Ona, kes hoolitseb- saatkonna korrashoiu, eest. Märgiti, et S. Baekis saab palka Leedu riigi ÜSA-s kinnikülmanud summadest, mis ori varsti lõpukorral. S. Baekis märkis muuseas, et uus Rooma paavst Johan Paul II võitleb katoliiklaste ja inimõiguste eest ning at> nab uut julgust dissitentidele Leedus. keegi. Nii.elame otse mürk^purska- iu u l etamist saksa: keeles ja-et! Ivar misega mõnele heliloojale või siis rahvaliku muusika seadmisega, selleks otstarbeks, EESTI MÄDAL • Liikumispeo toimkonna uus juhataja Harri Eichhorn tegi peakomiteele teatavaks toimkonna koosseisus toimunud koopteerimisi:; Vilj ar Nai-ris (helitehnika), Toomas Tank (reklaam), Olev Mikiver (dekoratsioon), Toomas Tuulse (muusika). Valgus-tüsprobleemid on lubanud lahendada Malmö linnateatri valgustussheff kui spetsialist sellel alal. Nagu on selgunud, ori Stokholmi folkloorikeskus Skansen-Välmis Esto- 80 ajal korraldama Eesti -Nädalat, kus siis esineksid rahvatantsijad, rahvapillimehea, eliitvõimlejad jne. Toimkonnajuhataja Otto Paju märkis veel, et linnavalitsus annab tasuta kasutada ka Kungsträdgärdeni vabaõhulava eestlaste üritusteks. Rongkäigu-toimkonna juhataja dr. Ants Anderson tutvustas eestlaste massimeeleavalduse- planeerimise käiku, kus sisu on osalt mõeldud osavõtjaile endile üllatusena. Kogunemine on kavandatud Sergeli turule, kust siis rongkäik läheb läbi mitmete -südalinna peatänavate kas siis Kungsholmenisse Rälambshovi pargi vabaõhuteatrisse või siis Kungsträdgärdeni yabaõhulava juurde. Peakomitees avaldati arvamist, et rongkäigu marsi ulatus ei tohi olla kuigi pikk, kuna tuleb arvestada, et osa tahavad võtta ka vanemad inimesed. Rongkäigu poliitiline motiiv on sama, kui eelmistel ülemaailmsetel päevadel: yabadusnõudlus Eestile. Vahepeal on juurde tulnud filateelia toimkond Hans Kröndströmiga eesotsas. Korraldamisele tuleb ka i i - latelistlik näitus, Esto-$0-le muretsetakse "eri tempel, reklaamümbrikud, reklaammargid jne, ; • •„OPEN HÖUŠE"-MÖORTELE^^^^^r / Siim Saare/kes oma peale on võtnud osalt ka PR-ülesandeid, tegi pea-toimkonnale teatavaks, et läbirääkimisi on olnud Stokholmi suurima ja soliidseima kaubamaja NK juhatusega, et Esto-80 ajal seal pealinna külas tavaid väliseestlasi aitaksid nõu ja jõuga rahvariideis eesti giidid. NK-reklaam läheks sel puhul välja ka eestikeelsete tekstidega, samuti viidatakse Estole ja eestlastele vaateakendel. Läbirääkimised on käimas ka Nor-diska Museetiga, milline toob oma varasalvedest väi j a kõik, mis puudutab Eestit. See näitus jääks püsima terveks aastaks. Muuseumis on võimalik korraldada ka mitmesuguseid esinemisi kammeriormaadis. 'Vastava toimkonna juhatajana on koop tee va radioaktiivse kraatri lähikonnas ja palume ainult lumalat, et see te gevusse ei astuks, . \ AJK alti Li idu protest VI* I Jt Möödunud neljapäeval oli „Toron-to Sunis" L. Leivati allkirja kandev kauaoodatud Balti Liidu ametlik prö-' test L. X Zinki Balti Liituja etnilisi gruppe, kritiseerivate artiklite.vastu, kus muuseas märgiti: „L. J. Zinki ritud; juurde muuseumijuhataja Liii kirjutised ..Peatage silmakirjalikkus" Kaelas. Uus mees raamatua]aste näi- o n toonud esile kontroversiaalsusi tuste toimkonna juhtimisel on ka mag. Esmo. Ridala. 1000 TUBA • iPeatoimkonna lähemaks tööülesandeks on Eesti Päevade üksikasjaliku kava väljatöötamine kõigi'kellaaegade ja kohtadega, samuti piletite eelmüügi korraldamine, mis käiku läheb sügisel,, nagu märkis C-sektsioo: ni juhataja Leo Karupää. Ma jutus juht Rein Puusepp raporteeris, et juba praegu saabub pidevalt ruumide ettetellimisi. Muu hulgas on Stokholmis eestlaste jaoks 1000 üliõpilastuba kinni pandud. Korraldamisel on vahendus, väliskülaliste mahutamiseks ka erakodudesse.... Majanduslikku seisu eeltöödes tutvustasHerbert lir, konstateerides, et senini on eeltöödeks laekunud poolteise aasta jooksul 226.000 krooni. Aktsioon peab jätkuma, sest pidustuse lähenemisega muutuvad kulud suuremaks. . Eriti kus järgmises faasis: tuleb avada Esto-80 oma kontor. Vastavad Balti ühiskonnas. Kirjutised on eksi-teeleviivad, • ; 1. Väide, nagu .Balti Õhtud oleks korraldatud riigi kulul pole õige. Need korraldatakse Balti organisatsioonide kulul. 2. Need ei ole valitsuse austamise eined, vaid nende eesmärk, on Kanada poliitikutele selgitada Balti riikide olukorda vene okupatsiooni all. Väide, et neil õhtutel esineb silmakirjalikkust, sest tegelikult vennasta-vat Sovetidega, ei vasta tõsioludele, kuna seal ei esine rohkem'silmakirjalikkust kui kõikjal mujal tänapäeva poliitilises läbikäimises." Lõpuks märgitakse, et Balti Liit toimib rangelt erapooletult ja jätab poliitilised poolehoiu küsimused, valijate otsustada. Ivaski esimene luulekogu oli saksa keelne. Seega ei pruugiks kodune keel mitte kujuneda loomingukee-leks. Vaielus oli küll elav — aga nagu selliste puhul ikka, ei olnud kelie-gil pakkuda mingit patentlahendüst. Kuidas Toronto eestlased suhtu1 vad Kanada valitsusse ja poliitikasse üldse, seda juhtusin ma kuulma ühes teises seltskonnas. Peaminister Tru-deau on teatavasti liberaal ja eesti härradel ei olnud just mitte palju positiivset tema valitsuse kohta ütelda. Erilise tähelepanu osaliseks sai muidugi olukord Kanada postiteeninduses, mis on ülemaailmselt tuttavaks saanud: pidevate streikide tõttu. Üks noor naine väitis, et valitsus peaks vallandama kõik senised posti teenistujad ja palkama hoopis uued, kes on valmis töötama ja mitte ainult palgavõitlust ^ pidama.; ;. Enamus prouasid pii siiski huvitatud peaministri endise •'•• abikaasa Margäretha käekäigust ja toimingutest, kes teatavasti „womens libi" teostab õige energiliselt: ta lahkus perekonna juurest, esines ühes filmis ja teatas hiljuti, et ta on nüüd proovinud ka kõiki droogisid. Ma siiski ei taibanud täpselt, kas eesti prouad seda kõike pooldasid või mitte. '• Küll aga sattusin ma teises seltskonnas nägema, kuidas pooldati hin-dulašest käe- ja jalatarka, sest mees esimees J. Simonsoini kõnele üldkoosolekul Eestlaste Kesknõukogu Kanadas juhatus otsustas niöödunud nädalal peetud koosolekul EKN-u kevadise korralise üldkoosoleku kokku kutsuda .laupäevaks, 28. aprilliks kell 10 hom. Koosoleku päevakorras on palvus (õp. T. Nõmmik), koosoleku avamine ja rakendamine, aupeakonsul.I. Heinsoo tervitus, kõne aktuaalseis küsimusis- ning tegevuse ülevaade ja tegevuskavalised küsimused — välispoliitilisel, rahvuspoliitilisel, rahvuskultuurilisel, Vabadusfondi ja Eesti Keskarhiivi Kanadas aladel. Kõnelejaks aktuaalseis küsimusis on. palutud Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides esimees Juhan Simonson. L Brezhnevi asetäitjaks [; Chernenko Diplomaadid väidavad, et N. Liidu president L. Brezhnevi tervis on jälle halvenenud ja Prantsuse presidendi V. G. d'Estaingi külastus, mis pidi aset leidma 29. märtsil lükati edasi aprilli keskele, sest L. Brezhnev öeldi •olevat haige. L. Brezhnevi arnetlikuks asetäitjaksja mantlipärijaks arvatakse saavat 67.aastane poliitbüroo liige Konstantin Chernikov, kes ori L. Breznevi soosik ja on tõusmas number 2 mehe positsioonile poliitbüroos. i ei Kuna noortetoimkonna senine juht ruumid on saadud Eesti Maja alumi Rar ii?vT To^ N RT J oä^n. /d^ ^e^ s;.an sn .ui lb. ' tJ . öi l ö1! k1 ohil a_ Jt. õ~ 1t t1 u. . _• _ 1 l j " 1 ±. . « • . elama Hollandisse, on tema ülesanded üle võtnud Jaak Jüriado. Noorteüritusteks tuleb kasutamisele Soome Maja, mille saalid on moderniseeritud. Seal toimub m.h, ka „open house" noortele. sel korral vastu tänavat äsuvaisen-distes äriruumides, mis on praegu re-mpntimisei. Esto-80 ajal muutuvad need ruumid ri.ü. kogu ürituse südameks nagu seda on kogu Eesti Maja üldse. Ajak. Toimk.) Ukraina õppetooli loomiseks • Toronto ülikooli juurde anti riiklikku toetust PQO 000, mis vastab summale, mille pani välja ukraina majan-dusringkond (Ukrainian Canadian Professional and Business Federa-tion). Üldsumma S600 000 paigutati erifondi, mille tuludest makstakse õppejõudude tasu. Möödunud aastal anti toetus ungari õppetooli jaoks; Ametlikest allikatest märgitakse, et USA välisministeerium on .teatanud Iraani shahhi M. R. Pahlavile, et ÜSA valitsus ei soovi teda oma maal julgeoleku probleemide pärast ja sellepärast, et USA kodanike; vastu võidakse Iraani moslemite terrorirezhii-mi poolt võtta kasutusele vastuabinõusid; Esikülge kaunistav foto — J. Säägi „Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6, Cahada ® Tel. 466-0951 Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp., kl. 9 h.-5 p.L, esmasp. ja neljap. kl. 9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 h.-l p.l. Tellimishinnad: Kanadas: 1 a. |24.00, 6 k. $13.00, 3 k. $8.50. USA-sse: 1 a. $26.00, 6 k. 14.00, 3 k. 9.00. Ülemere-maadesse: 1 ä. $30.00, 6 k. $16.00, 3. k. $10.00. Kiripostilisa Kanadas: 1 a! $14.50, 6 k. $7.25. Kiri ja lenriu-postilisa USA-sse I a. $16.50, 6 k. $8.25. Lennupostilisa ülemeremäa-desse: 1 a. $23.50, 6 k. $11.75. ; - Üksikriumber—.500. Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul: esiküljel $3.75, tekstis $3.50, kuulutuste küljel $3.25. „OÜR LIFE" — „MEIE ELU" — Estonian Weekly. Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian House, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Canada. M4K 2R6 0) Tel. 4664)951 Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. 7-'" Toimetaja New Yorgis B. Par-ming, 473 Luhmann Dr., New Mil. lord, N.J., ÜSA. Tel. (201) 262-0773 , ^ E I E ELU" vkljaandjaks öii Eesti Kirjastus Kanadas. Asut. A. Weileri algatusel 1950. A i Kir viis aj Läändi USA-SJ mat ac lasjuul intervjl usutluj "(H. ja Tsitei : sellest: nism oil •ÜiänenJ -...vi". ~~, Moodsal leaduslil vanad •da, puru meilt (\| sumtuö need aul Edasi Sel kohta: lahkunuc erinev si maalt . on tegei ooni-laini alates. Nl leidub :-ri| Suur mi maalt, et J ükskõiksel Ainult väil Läänes või guste eesf leidub ini Venemaad . teemi (koi Soltzhen daid sõnj „Need, keJ anti kohtul töös komn nes teretul paljude iiel line tase cl lõikaja-äris Kommunisl nüüd amei kommunisti sealjuures „rahu-inglii| lest, et koil tas 60 miljl leidub hariti •sotsialismil» elavad sellel tavat õhku.l ameerika iil ülikooli teal bhläbi mar aega Täägil Tikust Venei| nud sajandil vist (Vene l| teistest rev< lest. Tuleiriul dis sõja körj Maailmasõjal Prantsusmaal Venemaale, vates „miiut| mitte kui koi nelast" (tegel maailma int| nõukogude tud ideoloogi rialismistja ;| riklased popi ..maailma vai sid Nõukogud Teist Maailml selgelt liikum) Lääne riigim( nad ütlevad, e| Nad loovutavl meid maid koi see veel kestal maa tulevikki! ilmnevad nõuf muutub kogul Meie oleme punktis. Ja kui meie inimeste f aastane eksistl aastast komnl valitsust". Sellest inter henitsõni juui rahvuslase ja me,. et tema pan$lavistide o| Hiljuti ilmul DeulchT kirjal kovski autobiol Castle" (Lossi teisitimötlejanal nüüd Cambridj giat. Ta kuudil ema, õe ja õc kovski on nüüdl tis 12 aastat veij rites ja vaimuhcl poole oma küps| Bukoyski arr{ kui ta oli üliõpil! tiliste demonstn Ta heideti ülikol riti füüsiliselt, kui ta organisel kovski väljakul avaldamata Iuulij misi. Mõned a< Bukovski . mõis tl sessita vaimuha| kus 10 protsent ii liitilised vangid.
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, April 12, 1979 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1979-04-12 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E790412 |
Description
Title | 1979-04-12-02 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text |
2
(uiinttunm
, APRIL 12 „Meie Elu" nr* 15 (1522) W9
ORAÄI
ENE!
ITLÄ!
Aatomjõujaama tehniline riknemine
Harrisburgi lähedal, Pennsylvanias,
pööras endale kogu maailma tä-andeid
ainult siis, kui midagi korrast
ära ei lähe. Ja ometi öeldakse Kanadas,
et simsed aatomjõujaamad oma-helepanü
ja seda tä^e õigusega. Vee- vad lisakonstruktsiooni, kus toimub
jahutuse kontrollventiil, mis regulee- radioaktiivsuse eelnev filtreerimine
rib uraaniga täidetud reaktsioon- enne kui see aine lahtiselt loodusse
kambri ^põlemise"" temperatuuri, pääseb.
katkestas funktsioneerimise ja üle- Küsimuseks jääb siiski, kas on,ra-määrane
kuumus põletas läbi uraa- dioaktiivsuse taielik filtreerimine
niumi ümbritsevad tuubid ja kogu üldse võimalik? Vastus ka sellele kü-reaktor
sattus kahte võimalikku oh- simusele näikse olevat negatiivne,
tu: 1) kokkuvarisemise ^õimalusse Sest ön öeldud, et läbipõlenud uraa-totiutü
kuumuse tõttu või 2) plahva- ni jäägid oa võimelised kiirgama tu-tusohtu
reaktori peas tekkinud vesi- harideid, võib olla sadu tuhandeid
niku gaasi paisumise läbi. aastaid ja selle küf guse täielik kustu-
Mõlemad võimalustarvestati kui tamme pole üldse võimalik, see on
katastroofi, mis sunniks evakueeri- ainult lukustatav. Nii ongi aatom-ma
kuni 1 miljon inimest kaugema- jõujaamade jääke lukustatud eri-:
tesse rajoonidesse. Seni teadmata hoidjais ja paigutatud maapinna alla
põhjustel langes esiteks surve reale- — ajutiselt. Ka on radioaktiivsete
toris ja siis ka temperatuur. Ometi jääkide hoidjaid uputatud ookeanisü-arvestatakse
jõujaama seismapane- gavustesse. See on ajutine radioak-võimalusi,
kuna jõujaam on seda- tiivsuse lukustus ja tuleviku generat-võrd
radioaktiivne, et on lihtsam uus sioonidele võib see kalliks maksma
jõujaam ehitada mujale, laii puhas- minna.
tada radioaktüvne ala koos ehitus- m s i i g puuduvad aatomenergia
tega. kasutamise protsessis tekkivate jää-
Radioaktüvsuse ohte on kuulnud M d e o s a s permanentsed lahendused
igaüks ja aatomjõujaamad ei ole ku- m i s e g . M e e d s e l l e k S a Kõikide vas-sagil
meeldivaks naabruseks. Hullem t a m a t a M s i m u s t e g a seoses kerkibki
kui see ebameeldivus on teadmatuse põhjustatud küsimus, kas ei ole
element kogu küsimuste kompleksis. aatomenergia kasutamise ideega la-
Esiteks ei teatud, miks veesurve ven- n e n d u s t e s t e ü e r u t atud, sest ilma
tiil lakkas töötamast. Teiseks ei tea- ja a t a v a t e vastusteta neile küsimuste-tud,
kuidas ähvardavat katastroofi J e v õ ib tuleviku inimkond seista oma
ära hoida. Küsimuste arutelu kestis M t e g a I o o d u d h ä v i n g u e e s . Vahejuh-mädalapäevad
vastuseid leidmata. .... t u m Harrisburgis kergitab kõik
See olukord toobki avalikkuse mit- n e e d küsimused. Kahtlemata vaibub
mete küsimuste ette ja täiesti õigus- senine vaimustus aatomjõujaamade
tatult. Kas aatomjõujaamade konst- e M t a m i s e aial tagasihoidlikkuse pin-niktsioonis
on jõutud kindluse piiri- B a i e kuni olemasolevad jõujaamad
le materjalide, hädaolukorra reserv- k o n t r o l l i t a k s e j a u u e d projektid re-vaheridite
ja ohu tõrjevõimaluste viseeritakse. I
suhtes? Vastus näikse olevat negatiivne.
Sest kui rikneb tehnilise sead- Milliste lahendusteni jõutakse ja
me üks osa, siis peab valmis olema kas kõikides küsimustes jõutakse
teine ja kolmas/ mis koheselt aseme- üldse, seda näitab tulevik Miljonitele
astub, kui kerkib surve reaktoris, le inimestele jääb siiski teadmine, et
siis peavad leiduma installatsioonid, mida rohkem aatomi purustamisega
mis gaasid selliselt vallandavad, et tegeletakse, seda rohkem inimeste
need ümbruskonda kii^gamisohtu ei tervist kahjustatakse. Kuigi Kanada
pane. Näiksei, et ka need vahendid jõujaamad ei ole seisnud Harrisbur-puudusid,
sest teisiti oleks neid kasu- gi eeskujul suuremate katastroofide
tatud. | ees, Jäävad olemasolevad jõujaamad
Nii siis näib, et aatomjõujaamade ka siin permanentselt ebameeldivaks
näol on valmis ehitatud näiliselt va- naabruseks, ükskõik kus nad ka äsu-jalikud
monstrumid, mis ei ole täieli- vad.
kult kontrollitavad ja täidavad ülešr V.
JIUIHIffl^
Laenu vajaduse korral kasutage
TORONTO EESTI ÜHISPÄ^A
madalaid laenuintressimäärasid.
' • • 1 Q o.o t |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-04-12-02